Ülikooli kogemusega vs. kogemuseta inimeste rahaline olukord
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Viimase aja tööjõupuuduse valguses on paljud kuulnud uudiseid, kus vähese haridusega ehitajatele makstakse palka 20-25 000 krooni kätte.
Käies eelmisel nädalavahetusel Saaremaal puhkamas nägin mitmeid vanu sõpru ja tuttavaid, kes keskkooli hariduse jätkamise asemel otsustasid minna Soome ehitama või autosid remontima.
Tahes tahtmata läksid mõtted sellele, et ülikooli haridusega inimesed peaksid tänu suurematele teadmistele oma elu jooksul teenima kokkuvõttes (üldjuhul) rohkem kui kesk- või põhiharidusega inimesed.
Hetkel on olukord selline, et keskmine tudeng lõpetab ülikooli paraja õppelaenuga (minu puhul näiteks 49 500 krooni, kuid ma ei ole veel lõpetanud).
Inimene, kes läks pärast keskkooli kohe tööle, on selleks ajaks soetanud endale ilusa auto (või paar) ja muulgi moel jalad alla saanud.
Selleks ajaks kui tudeng lõpetab ülikooli on tema keskharidusega sõber oskusliku majandamise korral temast rahaliselt 6-8 aastat ees.
Tegin selle iseloomustamiseks ka ühe iseloomustava graafiku, mida on võimalik näha aadressil (kahjuks ei oska pilte siin kuvada)
http://romangerman.blogspot.com/2006/08/likooli-kogemusega-vs-kogemuseta.html
Rohelise joonega tähistasin seal ülikoolis käinud inimest ja sinisega neid, kes pärast põhi- või keskkooli kohe tööle läksid.
Üldtunnustatud idee järgi peaksid kulutused, mis on tehtud kõrghariduse omandamiseks hilisemal eluperioodil suurema sissetuleku näol ennast ära tasuma.
Mul on aga järjest rohkem tunne, et rahaliselt heaks eluks ei ole ülikool enam nii vajalik ja seega ei pruugi minu tehtud graafik tänapäeval enam paika pidada.
Kas võib olla nii, et tänapäeval ei jõuagi paljud kõrgeltharitud inimesed oma sissetulekutega kõrghariduseta(sinine joon) inimestele järgi? -
Vägagi võimalik. Mul on sõber kel haridust 9 klassi. Vireles teine aastaid ja ei viitsinud midagi teha. Nüüd on ta paar aastat firmaomanik, mille käive on aastas miljoneid. Sõidab ringi 250000.- eeki maksva jeebiga. Tegeleb ehitustööde ja lammutustöödega. Tänase päeva seisuga on ta juba veel teisegi firma asutanud. Asjad edenevad tal väga hästi.
-
ma siiski ei tahaks sellega nõus olla, et madalama haridusega inimene jõuab paremale järjele. Sedalaadi olukorrad võivad tekkida lühiajaliselt kiiresti areneva majanduses nagu seda on baltikum. Tore on muidugi hea tööga teenida 15 000 kuus kätte peale paari aastat põhikoolist, kuid varem või hiljem tuleb selle eest ka lõivu maksta kuna arenguvõimetel tuleb lihtsalt piir ette ja sinna sa jäädki kogu eluks. See ongi põhiline vahe.
Loomulikult erand kinnitab reeglit, kuid üldjuhul on need ebareeglipärased inimesed saanud selle teadmise/oskuse millega läbi lüüa kuskilt mujalt kui kool, a la head sõbrad, seltskond, pere jne.
Õppima ikka peab :) -
ülikool ei ole mingi salasõna ega võluvits, vaata ennem mida ja kuhu õppima lähed...kahju on õpetajatest, nii on ju vaja arukaid ja asjalikke õpetajaid aga......
-
Olen ka nõus, et ülikool iseenesest ei tee kellestki kedagi. Heal juhul saad seal edasi arendada olemasolevat potensiaali.
-
Kui oled tegija siis teenid. Ülikool ei õpeta kedagi tegijaks, pigem võimendab olemasolevaid andeid.
-
Kas keegi sellepeale ka mõtleb, et need pole pelgalt numbrid, vaid et nende teenimiseks on ka vaja tööd teha ning igaüks teab, et tööl ja tööl on vahe. Ülikooli kõrvalt suvel käia välismaal juhutöödel või teha seda Eestis, näiteks ehitusel, siis kolm kuud võin ma seda tolmust ja füüsilist tööd teha, aga terve elu?
Mina valisin ülikooli pigem sellepärast et saada oma raha peaga teenitud mitte oma kätega. -
Täiesti kindel, et 99% 9-kl. haridusega ettevõtjatest on max 5a. pankrotis oma ettevõtmistega.
Selline hariduseta ettevõtjate pankrotistumise laine on 90.ndatel juba üle käinud. Ka 90-ndate alguses oli vaja ainult ettevõtlikust, et midagi osta-müüa-vahetada. Ehtitusturu stabiliseerumisel hakkab selles vallas samuti teadmisi vaja minema. -
Natuke õpetaks siis teid.
Kolm põhimõtet Eesti äris, mis asendavad hariduse suurepäraselt:
- "Ei tasu kahetseda midagi, mis tehtud; kahetseda tuleb seda, mis tegemata jäi".
- "Lollidelt tulebki nende raha ära võtta".
- "Igal inimesel on hind".
Firmat on lihtne luua: aja kuskilt kokku viis matsi (vaesed sugulased, noored) ning pane lehte kuulutus: "Teostame lammutustöid." Natuke aega teed lammutustöid, siis järgmine kuulutus "Teostame ehitustöid".
Põhiline - raha tuleb osata küsida häbenemata. Küll maksavad. Pangad ju laentsi annavad.
Ja varsti ongi üks ilus maastur sinu oma. Naisi sebid siis mis hirmus. Oma maja tuleb sul ka praktiliselt tänava kõige suurem. Kolm telekat. Kaks mobiili pidevalt taskus. Üks era- teine töökõnede jaoks. Oledki ärimees.
Elu on näidanud, et kui oled ikka kõva kepi-, nalja- ja rallimees, pole haridust vajagi. Alusta oma äri juba täna! -
Ise küll ülikooliharidust ei oma,aga selge on see,et mida rohkem haridust,seda rohkem valikuid ja suurem kindlustunne ka majanduse halvematel aegadel pinnale jääda.
-
Olen aru saanud, et ülikool õpetab mõtlema, analüüsima, asju nägema erinevatest seisukohtadest. Kui seda ei praeguses majandussituatsioonis ei pruugi vaja minna, siis mõne aasta pärast võib olukord olla teistsugune.
-
Ega ülikoolis raha teenima ei õpetata, vaid oma peaga mõtlema.
-
Palgatöölise jaoks loob diplomipaber tööturul eelise - abitöölisena saavad töötada peaaegu kõik, südamekirurgina vähesed. Meie väikses riigis aga see eelis alati ei toimi, sest tippspetsialistidel puudub valikuvõimalus - tööandja on monopoolses seisundis ja hoopis tema dikteerib palgatingimusi. Seetõttu on ka abitöölisel lihtsam - kui palk ei meeldi, võib ta vajadusel minna sinna, kus pakutakse rohkem palka. Ma arvan, et siit tekkivadki moonutused.
Ettevõtjate puhul aga pole diplomil kui paberil mingit tähtsust. Ka nn. eesti ajast tean mitmeid inimesi, kes on end algharidusega üles töötanud ja saanud edukaks ettevõtjaks (ise sealjuures mudugi ennast pidevalt edasi arendades).
P.S. Ka minu onupoeg, kellel on vaid 6 klassi haridust, on ettevõtja ja minust rikkam. (Mina ise töötan suhteliselt kitsa ala spetsialistina ühes oma ala tippasutuses). -
infinite, ten points!!! :)
-
Kuskil varasemas jutulõimes oli sel teemal juba juttu ja anti viide Larry Ellisoni kõnele, mille ta pidas üliõpilastele. Kes pole seda veel lugenud (see on päris naljakas lugu), siis siin on viide: http://www.satirewire.com/news/0006/satire-ellison.shtml
-
mpaberit, see on HOAX, ta pole seda kõnet kunagi pidanud, küll aga sõnum on kirgastav.
-
Huvitav tõsiasi on see, et kõrgharidusega inimestest saavad tihtilugu spetsialistid kes siis töötavad ilma kõrgahariduseta omanike heaks. Ma arvan, et kõrgharidus on oluline, aga siiski ületähtsustatud. Eelkõige loevad sinu isikuomadused, suhted ja muidugi ka hea õnn.
Keegi mainis, et 90% kõrghariduseta ettevõtjatest läheb pankrotti - võib olla on see nii Eestis - USA-s on enamus miljonäre/omanikke kolledzi hariduseta. Aga pankrotti ei lähe nad mitte sellepärast et neil ei ole kõrgharidust, vaid sellepärast et nad satuvad eufooriasse kiire rikastumise puhul. Kõrgharidusega inimese tee rikkuse juurde on üldjuhul pikaldasem ja seetõttu ka vähem eufooriat nagu ka keegi juba eelpool kirjutas. -
see 90% kõlagi nii halvasti arvestades asjaolu, et 80% alustavatest ettevõtetest läheb esimese 5 tegevusaasta jooksul pankrotti ;)
-
Loomulikult määravad palju ka isikuomadused,aga siiski,kujutage ette Eesti riiki ilma kõrgharidusega inimesteta. Sisuliselt oleks meil siis ju teine Hiina,sest peale odava tööjõu,midagi muud võtta ei olekski.
-
infinite, eight points, no more!
Suur viga - võib-olla kogemata - aga IMHO kehtivad need reeglid igal pool ja igal ajal! Mitte ainult eestis ja praegu. -
Aga mida sa teed tööandjana värskelt ülikoolilõpetanuga, kes marsib uhkelt sisse, viskab diplomi lauale ja ütleb: "miinimum, millega liigutama hakkan on 10000 krooni kätte"... kuid ise mitte s*ttagi teha ei oska.
-
fire, mis sinu arvates peaks ülikoolilõpetaja 2000 eeguga kuus alustama? Oleneb töökohast ja kuidas asi huvitab, töö potentsiaalist jne. ..aga ma kardan et alla 10K ei viitsi ülikoolilõpetajad üle paari kuu tööd küll teha.
-
Võtan tööle loomulikult! Tulumaks alaneb iga päevaga, inimene on õppimisvõimeline, rikkumata, õige mõtteviisiga, entusiastlik - milles probleem?
-
Miks te vastandate kõrgharidus vs muu haridus? Küsimus on ju inimestes ja nende isikuomadustes. Inimene õpib ju tegelikult ujuma ikka siis kui ta vette läheb, ükskõik kuipalju tal ka teadmisi on või ei ole enne seda. Ja kõik oleneb ka töökohast, selge see, et insenerid, arstid, advokaadid ehk spetsialistid ei saa ilma vastava hariduseta olla võimelised nendel aladel töötama. Aga mis puudutab kõikvõimalikke keskastme juhte, müügiinimesi, asjaajajaid, kinnisvarainimesi jne, siis vaevalt et kõrgharidus on määrava tähtsusega nende tööde tegemiseks. Hea ja tubli inimene ilma kõrghariduseta saab ikka väga paljude töödega hakkama.
-
to: Kuldar
Mayhap, aga samas on üks ere erand olemas ühe rikkaima Eesti ärimehe näol. On kogu iseseisvusaja omadega edukalt hakkama saanud. Minu teada pole isegi 9. klassi lõpetanud, aga erinevalt paljudest teistest ettevõtjatest on kõik senised kriisid ja krahhid edukalt üle elanud. Jutt käib siis ühest kunagisest üliedukast mahlaärimehest, kellest ühelgi Eesti ajalehel mitte kunagi mitte ühtegi mugshotti saada pole õnnestunud. Ta ei ole edev pede, ei poseeri kaatrite, ferraride jm mõttetu pasa taustal, ei tee oma ööklubi lihtsalt selleks, et asjatundmatud teda tegijaks peaksid, ei kutsu ajusaagimit oma sünnipäevale jne, ometigi on kõvem tegija kui eranditult kõik kohaliku meditsiinipressi kangelased. -
Väga õige msr. Meil siin valitseb suhtumine, et kui olen kõrgharidusega automüüja, siis pean saama rohkem palka kui kõrvalolev keskharidusega automüüja... mis sellest, et see keskharidusega "jobu" suudab rohkem ja kasumlikumalt müüa.
-
Eks sellepärast automüüjalt enam kõrgharidust ammu enam ei eeldatagi
-
Ei mäleta küll täpselt neid protsente,kuid arenenud maades on ülikooliharidusega inimeste osakaal veel suurem,kui meil praegu.
-
Ma ei oska rommy'le muud soovitada, kui, et selmet Soome ehitajaks 30K palga peale minna, mingu hoopis Soome IT-meheks 60K palga peale. Ja seda ka veel, et kui sa läksid ülikooli ainsa eesmärgiga edaspidises elus rohkem pappi kokku ajada, kui naabrimees, siis ära seda jumala eest avalikult välja ütle, muidu ei võeta sind isegi miinimumpalga peale...
-
Tegelikult arvasin,et siin foorumis on haridust pooldavaid inimesi rohkem. Vahet võibolla ei olegi selles,kes kui palju teenib,vaid selles,kuidas see papp teenitakse...
-
Jah, põhimõtteliselt võiks ju tõesti eeldada juba meie ühiskonna jõudmist sellisesse ikka, kus tähtsamaks peetakse vastust küsimusele "kuidas raha teeniti?" selle asemel et "kui suur summa teeniti?"
Pigem eelistaksin ise olla hea nime ja veidi väiksema palgaga, kui et "õigel ajal pumba juures" olnud põhiharidusega jõmmiks.
Mõne jaoks kõlab ülaltoodu muidugi jutuna kategooriast "Naiste juures on kõige tähtsam sisemine ilu" jne. -
to: suffiks
vot selle 1 mehe pärast ma kirjutasingi 99% mitte 100% :)
tõsiselt öeldes aga erandid kinnitavdki ju reeglit -
Oi küll on ikka kõrgharidusega inimese elu raske. Ülikooli ajal pidin võtma 50 kEEKi laenu. Hästi ei tahtnud, aga no oli väga soodne. Midagi selle rahaga teha ei olnud, ostsin auto ja kulutasin niisama. Nüüd kool läbi ja tahaks pappi hakata kokku sebima, aga keegi ei maksa 25 kilo kuus kätte, kuna väidetavalt ma ei oska midagi. Samas mul naaber on ehitusäris olund kõigest 5-6 aastat ja tema saab sellise raha ilusti kätte. Kus on õiglus?
Teine lugu on selline, et on tuttav, kes olnud 10 aastat ehitusäris. Hetkel vist juba ainuomanik 50-60 töötajaga firmas - aastas teenitav kasum on miljonites. 3-4 aastat tagasi otsustas minna raha eest ülikooli. Lõpetas selle enne nominaalset õppeaega ja oli väga rahul. Ütles, et poleks uskunud, et saab koos õppejõududega nii palju oma probleeme lahendada. Kas tema oli loll, et kohe ülikooli ei läinud? -
to karlsson25
oled sa näinud kõrgharidusega inimest, kes väidaks, et haridus ei loe?
Absoluutselt kõik, kes mulle elus väidet 'kõrgharidus ei ole mingi näitaja' tõestada on üritanud, on jätnud kas õpingud pooleli või pole neid üldse alustanudki. Seega võib siinse seltskonna kohta järeldusi ka teha...
Haridus tagab elus ju stabiilsuse, kuna inimene leiab alati tööd, kui ta tööd teha viitsib.
2-3k euro eest terve elu näiteks põhjanaabrite juures mingit tehniku või sekretäri ametit pidades ei saa selline inimene endale midagi erilist lubada, minu tutvusringkond haritud inimesi elavad siinpool lahte igatahes palju paremini. -
rixa, on alternatiivseid lahendusi.
Mine edasi õppima. Siis tagasimakse periood jälle pikeneb. Inflatsioon sööb seni osa võlga ära.
Siis, kui oled juba korralikult haritud, mine tööle kuhugi avalikku sektorisse vms kohta, kus õppelaen ära kustutatakse. Oled võlast lõplikult lahti.
Ja ma kordan veel, see, et sa midagi ei oska, pole absoluutselt probleem. Inimene on kõige targem siis, kui ta lõpetab keskkooli ja kõige rumalam siis, kui ta lõpetab ülikooli (ja avastab et ups, ma ei oska tegelikult midagi). Kui oled viimase tõdemuseni juba jõudnud, on asi suht lootusrikas.
25 kilo kuus pole mõtet tahta, sest õnn ei peitu rahas. -
Ülikooliski kehtib ju looduslik valik - parimad on endale ammu enne lõppu töökoha leidnud, või on neid ära värvatud. Need kes tööta on need kehvemad siis ja mis seal ikka, tuleb väikese palgaga tagasihoidlikult alustada. Pisikese tööandjana võin märkida, et ülikoolist tulnud tagasihoidlikud ja edasipüüdlikud, esialgu pisikese palgaga nõustuvad tüübid on reeglina väga sümpaatsed ja tublid ning on olnud juhuseid, kus nende palk hakkab kiiresti tõusma. Samas ma poleks neid palganud kohe sellise palgaga, mida nad ütleme aasta pärast on hakanud saama.
-
Oman ka kõrgharidust kuigi see haridus nüüd küll minu rahakotti ei täida.
Pigem vastupidi - ajal mil istusin kooli pingis käis peast läbi säravaid mõtteid kuid ei olnud aega, et nendega tegeleda 100%, kuna kool võttis oma aja. Siit moraal: Kui pole head ideed siis mine kooli vb mõtled teiste noorte tudengitega midagi välja. Aga nii kui tuleb hea idee siis alusta sellega - kooli võib alati tagasi minna.
Minu rahakoti teadmised tulevad ikka SELF TRAINING s.t õpi ISE seda mida vaja! -
No tegelikult mu olukord nii hull ikka ei ole, olin natuke irooniline teemaalgataja suhtes. Sain ilma õppelaenuta hakkama, kuigi ahvatlus oli. Muideks naised saavad laenu kõvasti väiksemaks lapsi sünnitades.
Ja see 25 kilo pole tõesti mõtet mingiks eesmärgiks seada, minu tutvusringkonnas on palju kõrgharidusega spetsialiste, kes saavad ka Eestis palju rohkem. Aga keegi neist ei saanud sellist summat ülikooliuksest välja astudes. -
to karlsson25:
mulle ylikoolis õpetati (vist oli reklaamipsyhholoogias), et inimesi pole mõtet ymber veenda a la neile foorumites pähe andes (kui tingimata on vaja mõjutada, siis on selleks teised meetodid (aga antud juhul vist isegi ei ole vaja mõjutada));
võibolla sellest kommentaaride kallutatus siin. -
to: recur
Jah, eks siin käib palju arvamusi ühes ja teises suunas ja kaldutakse äärmustesse. Tõde nagu enamasti ikka on arvatavasti kuskil keskel. Ehk väita, et haridus kellelgi mööda külge maha jookseb ja kasutu on, on ilmselge mäda. Samas aga väita, et haridus ahvist inimese teeb, on samuti tugevalt liialdatud. Edukus aga kipub siiski sõltuma rohkem inimese isikuomadustest kui haridusest. Viimane võib olla mõnel juhul abiks või selle puudumine takistuseks.
Tänapäeva maailmas on aga hariduse mõiste üleüldse muutuv. Ülikool kui institutsioon on kogu oma eksistentsi jooksul olnud suuremal või vähemal määral informatsiooni monopol. DARPA ja Berners-Lee keerasid aga selle monopoli suuresti pekki. Vaidlustamata ülikooli kui distsiplineeriva ja ühiskonnale sobiliku inimese ettevalmistamise ja testimise keskkonna rolli, samuti õppuri huvi korral teema vastu ka süsteemse teadmiste struktuuri loomise rolli, oleme me siiski ajaloos esimest korda olukorras, kus inimene võib end põhjalikult kurssi viia ükskõik millise teemaga ükskõik kui detailselt ilma, et mõnelt patroonilt selleks luba peaks küsima.
Nagu sa arvata võid, suffiks = harimatu mats. -
Kes see Berners-Lee oli - too, kes leiutas raamatukogu?
-
Berners-Lee on interneti leiutaja
-
Berners-Lee on WWW leiutaja, mitte interneti leiutaja. DARPA on tänases mõttes interneti "leiutaja" - looja.
to: innar
Saan vihjest aru, aga raamatukogu ja internet kui informatsiooni allikad on suhteliselt võrreldamatud. Kui me võime VÕIBOLLA ütelda, et internetis leiduv informatsioon jääb vahel harva alla raamatukogus leiduva informatsiooni põhjalikkusele ja sügavusele konkreetsel teemal, siis KINDLASTI võib öelda, et interneti poolt loodud võimalused info filtreerimiseks, jagamiseks ja olemasoleva informatsiooni kogus on lihtsalt võrreldamatult suuremad, kui suvalisel raamatukogul. -
täiendaks suffiksit,
Internetis on rõvedalt palju raamatuid tasuta (!) saadaval, igast elu valdkonnast. Pole ilus neid sealt autorile maksmata tõmmata, kuid see on võimalik - ühe päevaga saab kasvõi mitusada e-raamatut oma arvutisse laadida. Ja siis õpid nagu hull.
Tänapäeval pole enam privileeg informatsioonile ligipääs vaid privileeg on inimese võime informatsiooni keskel orienteeruda. Võidab see, kes oskab kõige paremini teadmisi oma isikuomadustega siduda.
Otsus omandada teadmisi, mida kunagi ei kasuta tundub absurdne. Pean silmas suvalise eriala omandamist diplomi kätte saamiseks.
rommy,
Vastus sinu küsimusele. Enamik kõrgharidusega inimesi teenibki elu jooksul rohkem, kuid seda reeglit kinnitab erand, et osad ei teeni. Kumb oled sina, sõltub sinust. -
Kes õppida tahtis ja viitsis, see sai seda teha ka enne internetti.
Kes õppida ei taha või ei viitsi, siis tänu internetile on neil nüüd ikka suurusjärkude võrra rohkem jama kättesaadav, millega oma aega surnuks lüüa :-)
Internetil pidi olema selge tendents võimendada inimeste ühkülgsust - kui varem loeti ntx. kohalik leht, kui ainuke kättesaadav, otsast lõpuni läbi - siis nüüd tarbitakse eelistatult tekste, mis huvide ja maailmavaatega kokku lähevad. Ja kuna neid tekste on kättesaadaval rohkem, kui keegi iial läbi suudab lugeda, siis ntx. endast oluliselt erineva maailmavaatega inimeste mõtetega ei puutu paljud enam üleüldse kokku. -
suffiks,
see, et hüpertekst teeb teemalt või seoselt-seosele liikumise kergemaks-ei vaidle vastu.
pigem oli mõte selles, et ka siis ei seganud keegi "luba küsimata" infot ammutada - mis sest, et iga järgmise reference hankimine võtab kuu rohkem aega, kui nupuvajutus. mõistliku optimaalse tegevusega võis ju alati palju asju korraga tellida, lugemise/mõistmise kiirus ju sama.
õigemini, möönan, et kõik sõltub valdkonnast - kiirel up-to-date info hankimisel (kasvõi uudised) ei ole mõtet isegi võrrelda. aga kui on valdkonnaks prognoosimine, struktuursuse uurimine vms... kuidas kellelgi.
ja nüüd värske keskkooli lõpetanud businessmän... peaks ju olema jobu või ultranerd, et juhuslikul päeval raamatukokku kooserdab. kasvõi ülikoolide uute ajakirjade subscriptionite väljategemist paarisaja k eest võiks nautida. -
Sul on õigus, ka enne oli teoreetiliselt kõik võimalik. Praktilise poole pealt - inimene on rämedalt mugav loom.
Näide 1:
Keskmisest suurem shokolaadi isu, kodus pole, pood on 2 kilomeetri kaugusel.
1) Nii räme isu ei ole, et jalad selga võtta ja poodi minna.
2) Kui keegi viitsiks tahvli otse ukse alla tuua ilma mingi lisakuluta, siis ostaks tahvli ära küll.
Näide 2:
Tahaks lugeda Habsburgide ajaloo, prime brokerage'i või raita retsepti kohta. Eluliselt oluline ei ole ja võiks vabalt ka Extreme Makeover: Home Editionit vaadata, aga natuke siiski huvitab.
1) 20 aastat tagasi - 99-l inimesel 100-st jäi lugemata, 1 fanatt läks raamatukokku ja laenutas/luges.
2) Tänapäeval: G, WP -
Lollid surevad välja, selle pärast ei maksa muretseda, loodusseadus. Kas haritud lollid või harimatud lollid, näitab aeg.
-
suffiks, kas sa ühte ohtu ei näe?
Kui vanasti keegi tahtis lugeda Habsburgide ajaloo kohta, oli suur šanss, et ta hankis mõned ajalooõpikud ja luges läbi. Kui huvi oli suurem, siis ehk õppis ära Saksa keele ja luges põhjalikumalt. Tulemuseks oli mõneti süstemaatiline ülevaade mingist distsipliinist.
Praegu loen ma 0,25 tunniga läbi kõik, mis Habsburgide kohta Wikipedias on. Järgmisel veerandtunnil huvitavad mind suure tõenäosusega hoopis Euleri graafid, veel järgmisel aluspesuautomaadid Jaapanis. Tulemuseks on laia silmaringiga inimene, kes tegelikult millestki midagi ei tea ja isegi mälumängijaks ei kõlba.
S.t. tulemus võib olla, et keskmiselt teavad inimesed Habsburgide kohta ikka sama palju, ainult see tarkus on pigem jagunenud paljude pühapäevaõpetlaste kui väheste erudiitide kätte. Kidas see ühiskonnale mõju avaldab, pole antud juhul päris selge, aga ntx. tahke keha füüsika puhul võiks eeldada, et tõenäosus, et 1 000 000 Wikipedia-õpetlast sinise dioodlaseri välja mõtlevad on märgatavalt väiksem, kui 1000 erudiidi puhul. -
Jah. Aga see pidi üldse tänapäeva probleem olema, et inimesed on aina pealiskaudsemad. Informatsiooni ja valikute hulga suurenedes ka tähelepanu paratamatult hajub. Aga ma arvan (loodan?), et need 1000 erudiiti tekivad ikka. Lai silmaring aga võimaldab äkki kokkuvõttes paremaid otsuseid teha? Maybe. Võibolla aga tekitab hoopis 1 000 000 moraalset relativisti ja maailm läheb tõepoolest persse. :)
