Pensionifondid - milleks kära?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Mulle tuleb perioodiliselt iga kuu LHV-st pensionifondi kohta hõiskeid, kuidas see tõusis mõne punktiga siia või tänna. See on nii pikaajaline investeering, mis pagana pärast peaks iga kuu seda analüüsima, see on puhas müra. Pealegi, mul on alati põhjust kurvastada, kui LHV kiitleb tõusuga, ma ju pean järgmisel kuul KALLIMALT osakuid ostma, mina näeks pigem sellist reklaami sobivana, et "yess, pensionifond kukkus veelgi, saame odavalt juurde osta ja kui oleme aastatega odavalt juurde ostnud, siis tõus võimendab alginvesteeringut"
-
Mulle on üsna oluline kas pensionifond 1 on viimasel 12 kuul suutnud näidata 13,19% tootlust ja et pensionifond 2 suutnud näidata samal perioodil 2,25% tootlust. Tootluste vahe 5 kordne. Ei tahaks 40 aasta pärast üllatusena leida, et läks jah veidi nihu fondi valikuga.
http://www.pensionikeskus.ee/?id=600 -
ei usu, et sulle meeldiks lugeda teksti "fondiosaku väärtus langes eelmisel kuul 10% ning osakuomanikud said taas väga odavalt juurde osta. Saavutasime sellise olukorra tänu XXX aktsia suure kahjumiga müümisele. Lisasime oma portfelli veel väga riskantseid investeeringuid OTCB turult ning loodame, et järgneval kuul saame osakuid veel odavamalt müüa".
-
12 kuud - nõus
1 kuu - juhuslik müra, nii nagu me ei saa ühe päeva ilma põhjal otsustada, kas sügis tuleb külm või soe -
Aimar, aga päris naljakas oleks küll sellist kirja saada :)
Iseenesest pole ju midagi halba ka selles, et venemaa ja idabloki aktsiaid soodsalt juurde osta :D -
Alo, 13.19% on LMK50 fondi tootlus, aga millele vihjad 2.25%-ga?
Karbes, õige suund. Mitte küll otseselt LHV fondi suhtes, nad pole ju mingi erand. Aga liiga palju rõhuvad kõik lühi-ajaloolisele tootlusele ja mitte investeeringu sisule. Mul sellega seoses on olnud mõttes üks "suur pensionifondide test" teha, aga see parasjagu ajamahukas ja II samba lõppkuupäev läheneb kiirestikiiresti ... -
Üldiselt arvestades fondide vahel liikumise piiratust on tõenäoliselt optimaalne kord aastas ehk enne vahetusvõimaluse "lukustumist" teavitada fondide käekäigust, võimalusel ka tuleviku ootustest/ nägemustest.
-
Siin küsimus, et mitu puud on mets, ehk kord kvartalis vast optimaalsem.
Minupoolne viga 13,19% asemel peab olema 12,19% ja võtsin numbrid pensionikeskuse lehelt aktsiapensionifondidest parima ja halvima 12 kuu tootlusega fondi. -
Kõige halvema tootlusega on algusest Sampo Pension intress, mis on 100% võlakirjafond, 50% aktsiafondiga võrdlus ei näita vist midagi eriti?
-
Ok sorry, sa vaatasid 12 kuu tootlusi, mitte aegade algusest (see 13.19%)
-
Eks alati on kasulik omale sobiv periood valida. Märgiks siis ka selle ära, et LHV LMK50 on viimase 3 kuu tootluse põhjal konkurentsitult viimasel kohal. :)
-
FI määrus, mis pole veel vastu võetud küll:
6. Fondi tootluste avaldamine
(3) Reklaamis tuleb fondi tootlus esitada vähemalt ühe kalendriaasta kohta, mis algab 1. jaanuaril ning lõppeb 31. detsembril. Perioodide osas, mis on lühemad kui üks kalendriaasta, on keelatud fondi tootluse viimine aasta baasile. -
Kärbsele: eks see pensionifond on nagu iga teine pikaajaline investeering aktsiatesse või muudesse varadesse. Ja ma pean seda küll suhteliselt normaalseks, et investor vähemalt korra kuus oma investeerimisportfellile pilgu peale heidab. Eks oluline ongi jälgida tulemusi, lähtudes turuolukorrast ja taustsüsteemist, et piisavalt vara avastada, kui midagi on valesti ja siis reageerida. Kui ikka aktsiaturgudel on suur tõusukuu ja su 50% aktsiatesse investeeriv pensionifond kukub, siis võiks tekkida küll inimesel küsimus, et mis toimub.
Oleme proovinud LHV fondides ühe põhilise reeglina alati aktsiaosakaalu maksimaalsena hoida sellega korrelatsiooni aktsiaturgudega suurendades ja samuti maksimeerides pikaajalist tootlust. See on tõusuperioodidel ka hästi tulemustest välja paistnud ja meile ka juba selgelt edu toonud. Teine oluline asi on raha hulga minimaalsena hoidmine. Mulle arusaamatutel põhjustel hoiavad mitmed fondid märgatavat osa varadest rahas. Olukorras, kus esimesed märkimisväärsed väljumised fondidest on alles mägede taga, hävitab see taas mõttetult tootlust.
Selliseid asju võiks üks vähegi teadlik investor ikka jälgida ja arvestades, kui suureks see II sammas paarikümne aastaga tegelikult kasvab paljude inimeste portfellis, ei ole kord kuus pilgu peale heitmine küll liiast usun.
Tootlust eelistame ise mõõta reaalses inimese vara kasvatamises ja Äripäev teeb selles osas tänuväärset tööd oma Kogumispensioniga Liituja Käekäigu tabelit arvutades. Siin ei ole mingit perioodidega manipuleerimist ega demagoogiat. Selgelt näha, kes kui palju vara kasvatanud.
viimane seis siin:
/images/files/AP290906.jpg -
Vara reaalsest kasvatamisest rääkides tuleb inflatsioon ka mängu. Ja tundub, et nii tagasi kui edasi vaadates on see väga oluline teema Eesti puhul. Ise paneksin raha hea meelega kuni 100% aktsiatesse investeerivasse fondi. Aga see ei ole vist eriti reaalne, et pensionireformi põhimõtteid lähiajal üle vaatama hakatakse.
Taktikalises ja ajutise iseloomuga raha osakaalus ei näe küll midagi halba eeldusel, et tegemist on aktiivselt aktsiaid valiva fondiga. Parem üleöödepo kui lasta vahepeal kalliks tõusnud aktsial taas odavaks kukkuda. Muidugi suurusjärk peaks ikka mõistlik olema. Kui tegemist on puhtalt indeksitesse investeeriva fondiga, siis on muidugi teine lugu.
Aga kokkuvõtteks - ma ei ole kuskil seni näinud tõeliselt tabavat ja adekvaatset pensionifondide portfellide analüüsi. Tootluste võrdlemine on ainult üks osa sellest. Eks üks põhjuseid on ilmselt selles, et enamus fonde ei avalda igakuiselt kogu portfelli. -
Alo,
Sina kui tuntud investeerimisspetsialist peaksid ülihästi teadma, et kapitali kasvatamise tähtsaim eeldus on kapitali kaitsmine.
Võib-olla sa ei ole minuga nõus, kuid mulle tundub, et järjest enam muutub tõenäoliseks ülemaailmse majanduskriisi tulek. Et see, mis toimus 1929. aastal Ameerikas, toimub samal ajal terves maailmas korraga ning sellisel juhul ei ole kapitalil kuhugi pakku pageda.
Kevadine korrektsioon oli päris hea näide sellest, kui vähe kaitset pakub aktsiaportfelli diferentseerimine. Seega, millest teeb väljamakseid selline pensionifond, mis koosneb sajaprotsendiliselt aktsiatest ajal, kui enamikku maailma riike tabab börsikrahh ühel ajal?
Üleilmastumine sisaldab ohte, millest osa me ei suuda ette kujutada enne, kui need on käes. -
Räägitakse, et 80% fondidest jääb indeksile alla. LHV pensionifondid kasutavad investeerimiseks indeksaktsiaid ehk siis peaksid näitama turu keskmist tootlust. Kui ma nüüd löön lahti Pensionikeskuse kodulehekülje, siis nii võlakirjafondide kui ka aktsiaosakaaluga fondide hulgas on konkurentsitult esimene LHV. Statistiliselt jääb siis nn turu keskmisele alla 100% fondidest (kes üritavad turgu lüüa). Masendav. Pensionikeskuse lehel on ära toodud ka riskiaste, mis on LHV fondidel kas madalam või keskmine. Seega võtavad mitmed teised fondijuhid ka suuremaid riske, aga tootlust ei õnnestunud suurendada.
Räägitakse, et keskmise tasemega fondijuht jääb reeglina alla ka ahvile, kes teeb oma valiku nooli aktsiate suunas lennutades. Kuna 100% fondidest on seni indeksile alla jäänud, siis saab rääkida pigem nõrkadest fondijuhtidest. Seega soovitan järgmise fondijuhi valikul astuda läbi ka loomaaiast. -
martk, isegi 50% aktsiaportfelli puhul on soovitatav strateegia, kus mõned aastad enne pensionile minekut muudad oma portfelli konservatiivsemaks, et kaitsta end üllatuste vastu. Serga minu arust oleks täitsa hea mõte 100% aktsiaportfellil.
-
Alvar, millest selline arvamus, et turu keskmist a'la SP500 ei ole võimalik indeksaktsiatest koosneva portfelliga lüüa? Erinevatel sektoritel ja regioonidel põhinevate ETF'ide valik on väga suur. Ei ole mingi probleem muuta portfellis mõne tööstusharu osakaalu võrreldes SP500 omaga. Aga ja, iseasi kas see ka tootlust parandab.
-
Asto, minu point oli selles, et LHV pensionifondid, kes paigutavad raha indeksaktsiatesse on teisi fonde löönud pika puuga. Teised fondijuhid on tegelenud aktiivselt väärtpaberite ja ka regioonide (näiteks suur KIE osakaal) valikuga, kuid edutult. Nad üritavad turgu lüüa (LHV pensionifonde), kuid on kokkuvõttes hoopis alla jäänud. LHV pensionfondid peaksid kõige paremini kajastama maailma aktsia- ja võlakirjaturgude käekäiku (suur hajutatus). Ma võibolla ei väljendanud ennast alguses kõige paremini. Veidi vildakas lause oli, soovisin öelda, et 100% aktiivselt juhitud fondidest (nende hulka ei kuulu LHV) on jäänud indeksile alla. Pean veel märkida, et mul pension tiksub LHV-s.
-
Kiusatus on küll suur kirjutada selle teema kohta pikemalt, aga ma ei tee seda:)
Portfellide sisulist võrdlust võiksid ikka sõltumatud eksperdid teha, aga tõesti ei tea kust neid võtta või mis neid motiveeriks:) -
to: Alo
Ei tee seda, sest ei viitsi, ei ole sobiv või et Malmsteinil on pikk kasevits?
:) -
2002.a. ma midagi siis veel alustavatest fondidest kirjutasin, mingit erilist väärtust
-
http://www.epl.ee/?artikkel=203283
-
ma ta'itsa rahul LHV fondiga 20 % plussis.... olenemata sellest, et inflatsioon samuti na'rib otsa... Kui pensionifondi raha paned, on see tuleviku nimel sa'a'stmine, mis ei kajastu hetkel muudmoodi, kui Sul isiklikult ja'a'b natuke v'hem raha tarbimiseks.
aga selles ju kogu point ongi, et kunagi kauges tulevikus saaks vorsti osta ja 6lle libistada... -
Ma ei saa aru, miks öeldakse, et LHV investeerib indeksitesse, kui seal on Tallink, East Capital Russia Fund (vist riskantne) jne, aga 10 suurema investeeringu hulgas ei näe ühtegi indeksit.
Jutt käib LHV Maailma Aktsiad ja info võib olla vananenud. -
MSM, täpsustus - neil on portfellis Tallinki võlakirjad, mitte aktsiad.
-
Tallinki võlakirjad. Kõlab peaaegu nagu Manutendi võlakirjad või QVara võlakirjad - ehk kui üksikul saarel keset öist metsa oleks summutiga püstol vastu kukalt surutud ja öeldaks, et "OSTA või sured!", siis ikkagi kasutaks kõiki võimalusi mitte osta.
-
ja siis veel keskerakonna võlakirjad ja .... võlakirjad jne.
-
tegelikult päris pull oleks küll kui mõni tuline isamaliitlasest pensionifondi omanik hakkab ühel õhtul huvi pärast oma pensionifondi inv. portfelli vaatama ja... ohhooo keskerakonna võlakirjad :-D
-
Jah, sel aastal mõtlesin pikalt, kas mitte vahetada K3 LHV maailma aktsiate või uute turgude vastu, sest viimasel ajal on tootlus jäänud inflatsioonile alla. Kuid samas, kui ma kõik sisenemis- ja väljumistasud sisse arvestan, ei võida ma midagi. Pealegi, kolmeaastase vaatlusperioodi jooksul pole tootluses nii suurt vahet, et rabelema hakata. Veel on aega mõelda...
-
Kumb on õige?
ÄP näitab LHV Maailma aktsiad riskiastmeks 0,49 ,aga Pensionikeskus 1,93? -
MSM, ma arvan, et "õige" pole kumbki. Ma ei tea mida see ÄP number mõõdab, aga Pensionikeskuse lehel antakse viimase aasta volatiilsus, mis mingi indikatsiooni annab, aga lõplikust tõest on väga kaugel.
Muuseas, pensionifondide portfellidega kõva ragistamine käib ja loodetavasti järgmine nädal ka kokkuvõte valmis. -
krt, see pensionikeskuse leht on ju IE only feature'itega tehtud. urr... Firefoxis statistika rubriigis lahtrite kommentaare/selgitusi ei näe.
-
Palju see InBro ise ühe inimese pealt teenib, et saab 500 kr preemiat maksta?
-
Mingi vana teema, aga otsin leidis selle kõige lähema LHV ususekti pensionifondile.
Küsimus: Miks krt peab Tartus Selveri toidupoes peedistama naisi äärmiselt pealetükkiva müügiga.
See peaks vaikimisi ka keelatud olema ehk kui langed sellise müügi ohvriks makstakse kõik tehtud lollused kinni.
LHV võiks ikka kontrollida keda tööle võtab...
Nüüd juba kuidagi imelik LHV fondis olla.
~1 nädal tagasi oli juba LHV müükarile imelik karjuda lõunakas, et ikka LHV's raha.
aga see jätkub aastast aastasse... -
Lihtne lahendus..
-
Üks tädi Äripäevast arvab, et andke ikka oma igakuine papp pankadele nätsutada, sest "tema ju teeb ka nii. Mis sellega ikka juhtuda saab ?"
Ei salga, et oma artiklis lastele viidatud "igaks juhuks" panustamise koha pealt on tal realistlik õigus, kuid samas on ka enamusel neil artikli kommentaatoritel õigus pensionifondide suhtes. -
tädi on ju veidi ikka lammas küll. üks hetk väidab ennast meeletuks investeerimisguruks ja lõpuks tõded et ei oska oma rahaga muud teha, kui pensionismabasse panna, kus tootlus on nii nagu on, hea kui veidi parem kui inflatsioon on.
-
http://www.e24.ee/2590044/eesti-pensionifondid-on-oecd-riikide-koige-kehvemad
Aastatel 2008-2012 oli Eesti pensionifondide keskmine nominaaltootlus 1,8 protsenti.
Eesti pensionifondide reaaltootlus oli neil aastatel keskmiselt -5,2 protsenti.
Isegi väike loss, biotechi vennad saavad ikka rohkem pauke sisse. -
Meie kliendid ei taha suurt tootlust, sest see põhjustab suuri kaotusi.
Meie müüme pikaajalist visiooni ja harime klienti pensioni teemal laiemalt. -
Samal ajal OMXT sellel perioodil -1.1%, ES 2008 jaanuar 820 punkti, täna 1750. Kuidas nii saab olla, et raha on kadunud ja mitte keegi ei vastuta? Kui me fondihalduri tuppa kinni panime ja kui ta meie pilgu all treidis, siis vahest isegi natukene tuli plussi :)
-
puhkjapojad1
Kui me fondihalduri tuppa kinni panime ja kui ta meie pilgu all treidis, siis vahest isegi natukene tuli plussi :)
Krt, see oli hea. Kas see oli mingi pealtnägija teema kunagi? On mingeid nimesid, millega otsida selle teema kajastust? -
See oli see mainori majanduse õppejõud, kellele LHV ekstöötaja lubanud Olympsi lobby baaris kohtumisel igas Q-s 40% tootlust. Nime kahjuks ei mäleta, küll keegi kohe postitab :)
-
See on siiani Pealtnägija ajaloo kõige kõrgema meelelahutusliku väärtusega lugu. Arhiivis olemas. "Kahjusaaja" "majandusõppejõud" käis ka siin foorumis keevitamas.
-
Härra Ivar Soone, Ph.D.?
-
Härra Ivar Soone, Ph.D.?
Aga mis seal imestada on? Ph.d tüüpi tegelased võtavad smslaenu,matemaatikaprofessorid mängivad kasiinos ruletti(märkmik taskus)
Turg on tõusnud 100%, aga swedi tootlus 0 ja mingit nurinat pole
Investeerimisteadlikkus on lihtsalt 0 ja ka helgemate peade osas -
Mis mõttes nurinat ei ole? Mingi ajakirjanik peaks kätte võtma ja kirjutama lugude seeria alfast, benchmarkidest, nominaal ja reaaltootlusest, varaklassidest, sisenemistasudest, haldustasudest, edukustasudest, väljumistasudest... Kes seda sit*a loeb? Hetkel on hoopis olulisem see, et FB Like nupp saab uue kujunduse.
-
puhkjapojad1
Mis mõttes nurinat ei ole? Mingi ajakirjanik peaks kätte võtma ja kirjutama lugude seeria alfast, benchmarkidest, nominaal ja reaaltootlusest, varaklassidest, sisenemistasudest, haldustasudest, edukustasudest, väljumistasudest... Kes seda sit*a loeb? Hetkel on hoopis olulisem see, et FB Like nupp saab uue kujunduse.
Nojah, aga mida on ühel II samba omanikul selle kõigega peale hakata? Võib ju nuriseda, aga pääsu ei ole. Ja fondihaldurid itsitavad pihku. -
Konkreetsel Ain Aganal ei olegi, aga nende jaoks, kes otsuseid vastu on võtnud, võiks ikkagi diskussiooni üleval hoida. Ühiskonnas on vähe teemasid, mis absoluutselt kõiki sel moel puudutaks. See puudutab. Kui ES on rallinud samal perioodil 2.5 korda ja fondide reaaltootlus on negatiivne, siis esimese asjana tuleks ära keelata scamm nimega investeerimisnõustamine teenus kui selline ja sealt edasi vaadata, et kas kõik need fonditasud ei tuleks äkki ka tulemusega kuidagi seostada? Või ma kah ei tea. Lihtsalt selline tootlus on kuidagi ikka väga mõtetu rahakogumise viis.
