Pensionifondid - milleks kära?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Mind natuke hämmastab, et muretsedes tuleviku heaolu pärast on probleemiks investeeringute vähesus tänasesse tarbimisse. Ma tahaks siiski täpsemaid viiteid mis koolkondade teooriate põhjal Kristjan1 seisukohad on kujunenud.
-
Muuseas, see, et teised Euroopa riigid või ka kogu ülejäänud maailm ka pensioniks kogub, ei vähenda tegelikult selle kogumise väärtust meie jaoks. Sest kui nemad koguvad ja meie ei kogu, siis tulevikus me ei suuda konkureerida Euroopa turul nendega toodete ja teenuste ostmises mis tähendab, et saame jällegi vähem importida ja nemad ostavad üle ka meie vähese allesjäänud tööjõu.
Kokkuvõttes kogu pensionikogumise idee ongi "naabrist parem". Kogu maailma mastaabis mõttetu aga võimaldab indiviidil naabrist paremini elada ja riigil naaberriigist paremini. -
Kristjan, ma vaidlen Sulle vastu üheainsa lausega. See on samuti pisut teemast väljas, aga selleks, et sõnum paremini kohale jõuaks.
Aafrika lapsed ei nälgi seetõttu, et inimesed Maal ei jõua nii palju toitu toota, et neid toita. Nad nälgivad seetõttu, et neil pole raha toitu osta.
Sama on pensionitega. Pensionär ei nälgi seetõttu, et väheneva rahvastiku tingimustes ei ole eesti poodides piisavalt toitu müügil ega katlamajade jaoks piisavalt kütust. Põhjus on ikka selles, et neil pole raha selle ostmiseks. -
Alles mõni aasta tagasi oli aegu kus põllumeestel polnud kuhugi oma piima panna - sest ostuhind muutus väga mdalaks. Samal ajal on lapsed aafrikas näljas. Tallinna Sotsialistliku Ülikooli kasvandik või Edgarjuugendi või Noorsotsialist oleks asja lahendanud ju nii - see piim tuleks anda aafrika lastele. Kogu nõukogude aja ideoloogia ronis mööda seda rada, et aafrika lastele tuleb piima anda, mitte et nad peaksid seda kusagilt ostma.
-
Mulle ka tundub,et siin läks Kristjan rappa oma jutuga .
Mille üle siis mure on ? Et tulevikus on pensionäril kogumispension piisavalt suur, et lahedasti ära elada - kuid pole töövõimelisi inimesi, kes talle tema raha eest kaupu ja teenuseid toodaks ?
See meenutab pisut N. Liidu absurdset majandust, kus paljudel oli "puurublasid" niipalju, et sai jaanitulel kümnerublase otsast suitsu süüdata, kuid poes polnud doktorivorsti ja korralikke talvesaapaid saada . Ka head hambaravi sa ei saanud ehkki sul võis palju raha olla, ikka seesama jube puur, mis meenutas rohkem KGB/ Gestapo piinariista ja needsamad metallplommid, mille kaudu võis peas raadiot kuulata nagu mõned tundlikud inimesed rääkisid.
Kapitalistlikus ühiskonnas seda siiski olla ei saa . Kui sul on piisavalt raha, siis sul on ka kaubad ja teenused, alati on keegi neid valmis müüma . Kui töötavaid inimesi on vähe, siis robotid vms .
Raha ongi ajas ja ruumis akumuleeritud kaup või teenus .
Miks Eesti pensionifondid on Euroopa kõige nõrgemad ?
https://www.finantsuudised.ee/uudised/2018/10/23/eestlaste-pensionifondide-tootlused-euroopa-halvimad
Eks seda peaks spetsialistid selgitama. Võib-olla investeeritakse valesti või on reeglid liiga karmid või fondide haldamise tasud liiga suured vms .
Eesti majandus igatahes nii äbarik ei ole .
Äsja ostis suur Austraalia pensionifond Eesti suurima soojatootja Utilitase . Kindlasti mitte selleks, et negatiivset tootlust teenida . -
Aga suurim probleem peitub teises kohas:
juured
https://tuleva.ee/analuusid/valjamaksed-riigikogu/
1. Täna saab Eesti inimene oma 65ndaks eluaastaks II sambasse kogutud rahast kolmandiku võrra väiksema pensioni kui täpselt sama palju kõrvale pannud Rootsi inimene.
Mida on plaanis ette võtta, et ka tulevikus meie kogutud rahast kolmandik raisku ei läheks? Vihje: korda tuleb teha ebamõistlik väljamaksete süsteem – Tuleva on ka lahenduse välja pakkunud.
Kahjuks nii on. Seetõttu näiteks mina, olles 2. sambasse kogunud alates 01. juulist 2002, olen muutunud selle süsteemi suhtes täiesti ükskõikseks, välja arvatud pisimgi lootuskiir, et väljamaksete süsteem muutub (üks erakond saab ilmselt seetõttu minu hääle).
Hullem veel, võtsin oma vähesed kogutud osakud (mida on küll rohkem, kui eesti keskmine) ja kolisin nendega Tulevasse. Lihtsalt märgiliselt, süsteemi vastu jalgadega hääletades. Minu senine pensionifond tegi oma tööd väga hästi, aga sellest ainult ei piisa. Ma tahan seda raha pensionipõlves kasutada ka! Jah, see oli ebamajanduslik, aga minu jaoks väga sümboolne samm.
Ei ole ju tähtis, kui palju raha oled pensionile jäämise hetkeks kogunud, kui siis see sult sel hetkel lihtsalt ära võetakse. -
P.S, ajakirjandusest käis läbi mõte seadusemuudatusest, et alates 1962 aastast sündinutele avatakse II sambaga liitumine uuesti.
-
Ei ei stagna, jutt on selline, et tulevikus on vähem maksumaksjaid ja seetõttu on tarvis eelkoguda. Minu väide oli ja on, et töötegijaid on vaja, sest pensionärid vajavad reaalseid kaupu ja teenuseid. Kui tulevikus ei ole maksumaksjaid demograafilise seisu halvenemise tõttu, siis pole ju järelikult ka töötegijaid. Maksud on vaid vahend selle töö viljade kättesaamiseks töötegijatelt. Samasugune vahend on ka eelkogutud pension. Raha maailmast otsa ei saa ja kes muretseb pensionäride pärast, peaks muretsema reaalmajanduse pärast, mitte sellepärast, mis kuskil finantskontodel on. Seda isegi sellisel juhul, kui praegune rahandussüsteem peaks kaduma, mis tänaste pensionäride eluajal juhtunud on. Neid poleks aidanud nõukogude ajal kõrvale pandud rublad. Loeb tänane majanduse võimekus pensionäridele neid kaupu ja teenuseid toota, mida nad täna tarbivad. Sel võimekusel on kindlasti piirid. ja raha pensionärid selga panama ning sööma ei hakka.
-
Töötegijaid, kes kaupu ja teenuseid pakuvad, on maailmas küllalt ning tuleb aina juurde kogu praeguste inimeste pensioniea aja. Kaupade ja teenuste pakkumine on jätkuvalt suurem kui nõudlus.
-
Velikij
Kristjan, ma vaidlen Sulle vastu üheainsa lausega. See on samuti pisut teemast väljas, aga selleks, et sõnum paremini kohale jõuaks.
Aafrika lapsed ei nälgi seetõttu, et inimesed Maal ei jõua nii palju toitu toota, et neid toita. Nad nälgivad seetõttu, et neil pole raha toitu osta.
Sama on pensionitega. Pensionär ei nälgi seetõttu, et väheneva rahvastiku tingimustes ei ole eesti poodides piisavalt toitu müügil ega katlamajade jaoks piisavalt kütust. Põhjus on ikka selles, et neil pole raha selle ostmiseks.
Sinu väidetel on asi ainult rahas. Kui nii, siis võiks piiramatult raha trükkida tulevikus ja pensionäridele anda. Ma saan aru, et seadused takistavad praegu, aga kui asi on ainult rahas, siis sellise geniaalse plaani elluviimiseks saaks ju seadused ära muuta? Kas ikka asi ei ole mitte reaalses majanduse võimekuses? Nüüd küsimus on, et kas reaalne majanduse võimekus suureneb sellest, kui pensione eelkoguda, mina väidan, et ei suurene. Pane tähele, et pensionidebattides seda argumenti ei kasutata, väidetakse, et tulevikus on demograafiline seis halvem ja maksumaksjaid vähem ning seetüttu tuleks eelkoguda, see on vale ja vigane argument. Kui arvatakse, et majanduse reaalne võimekus kaupu ja teenuseid toota suureneb, kui inimesi sundida säästma ja investeerima, siis nii tuleks öeldagi ja siis mitte ainult pensioniteks kogumiseks, vaid kõiki inimesi võiks sundida alati. -
Kristjan1
Velikij
Kristjan, ma vaidlen Sulle vastu üheainsa lausega. See on samuti pisut teemast väljas, aga selleks, et sõnum paremini kohale jõuaks.
Aafrika lapsed ei nälgi seetõttu, et inimesed Maal ei jõua nii palju toitu toota, et neid toita. Nad nälgivad seetõttu, et neil pole raha toitu osta.
Sama on pensionitega. Pensionär ei nälgi seetõttu, et väheneva rahvastiku tingimustes ei ole eesti poodides piisavalt toitu müügil ega katlamajade jaoks piisavalt kütust. Põhjus on ikka selles, et neil pole raha selle ostmiseks.
Sinu väidetel on asi ainult rahas. Kui nii, siis võiks piiramatult raha trükkida tulevikus ja pensionäridele anda. Ma saan aru, et seadused takistavad praegu, aga kui asi on ainult rahas, siis sellise geniaalse plaani elluviimiseks saaks ju seadused ära muuta? Kas ikka asi ei ole mitte reaalses majanduse võimekuses? Nüüd küsimus on, et kas reaalne majanduse võimekus suureneb sellest, kui pensione eelkoguda, mina väidan, et ei suurene.
Jah, Kristjan, majanduse võimekus pensionite eelkogumisest oluliselt ei muutu (neoklassikaline teooria väidab küll, et peaks muutuma, aga see mõju on nii vähene, et võime vaatlemata jätta). Ja see polegi ju seetõttu oluline.
Oluline on see, et Eesti Vabariik ei saa iseseisvalt oma rahatrüki reegleid muuta. Ei saa seda teha juba 1992 aastast alates. Kui saaks, siis ootaks varsti ees hüperinflatsioon, Zimbabwe saatus ja seda me vist ei taha?
Rahatrüki reegleid tänapäeva maailmas saab päriselt muuta vaid USA. Eesti saaks ka, aga selleks peab enne eesti piir käima vastu Hiina müüri. Ja see ei juhtu vist niipea :) -
ok, vlikji, kas sa oled sellisel arvamusel, et kui EV saaks, oleks see hea idee, sest siis võiks trükkida pensione või arvad, et reaalne majanduse võimekus on tähtis
Kui me need saab, ei saa küsimused kõrvale jätame, siis siin on mu meelest oluline aru saada, et kui pole maksumaksjaid, siis pole ka töötegijaid, Ma usun, et kõik on nõus, et see ei tööta, et maksustame pensionäre ja maksame neile pensione, vaja on töötegijaid, kes pensionäridele vajalikud kaubad ja teenused toodaksid, kuigi pensinäride kinnisvara jne saab maksustada, on tarvis, et neile kaubad ja teenused toodetakse. Seega eelkogutud pensioni argument, et tulevikus pole maksumaksjaid ja seetõttu eelkogume, on ära kadunud. Lõpetame ära sunni ja suvsideerimise? Või tahab keegi Kanaaride teemat riigi tasemel arutama hakata? Kõlab see mõistliku jutuna? -
Mina ei kogu ja ka sundinud nad mind pole, sest olen sellisel aastal sündinud. Minu lühike arvamus praeguse kogumispensionisüsteemi kohta on, et see on kõige lihtlabasem rip-off. Seda olen ma algusest peale arvanud selle süsteemi kohta. Selle taga on finantssektori lobi, sest kes ikka tahaks haldustasudest loobuda. Arumentatsioon selle toetamiseks, et hea küll sa oled vast pankurite peale õel lihtsalt, aga see on ju vajalik, sest maksumaksjaid on tulevikus vähem, on algusest lõpuni vigane.
-
Kristjan, ma olen sellisel arvamusel, et pensionide kontrollitud mahus trükkimine, eriti praegusel suurte riigivõlgade ajastul, on hea idee. Aga see ei ole minu välja mõeldud idee. Kõik tõsiseltvõetavad keskpangad teevad juba ammu sedasama. See ongi uus normaalsus, vaatamata sellele, et kasutaja karumõmm tümitab seda süsteemi juba viimased kümme aastat. Kontrollitud rahatrükk on asi, millele anno domini 2018 ei ole alternatiivi.
Samas olen ma seisukohal, et EV poolt pensionide trükkimine on erakordselt halb idee! Seetõttu polegi meil muud valikut, kui raha koguda. -
Me lähtume ikka sellest, et euro on reaalne raha, millel on väärtus ka 30 ja 40 aasta pärast . Puurubla kogemus oli muidugi kurb, kuid ega enamus Eesti inimesi neid suurtes kogustes säästnud kah . Ikka püüti selle eest midagi jäävamat hankida, kasvõi kooperatiivkorter, majaköks või suvila . Või kasvõi VAZ 2106 järelturult, sest kes see tavainimene päris uue auto ostuluba ikka sai peale parteilaste ja tähtsate ninade.
Mul puudub täielik kindlus, et euro või dollariga sama asja ei juhtu,mis puurublaga, kuid millelegi paremale kah loota pole kui jutt käib pensioni II sambast . Füüsiline kuld on fiat-raha riske maandav võimalus kui inimene ise kogub raha, kuid Eesti pensionifondidel seda osta vist ei lubata .Pealegi on kulla hinnakõikumised suured, päris nullini pole see küll kunagi jõudnud . USA-s mõnes pensioniplaanis olevat siiski võimalik osta USA enda kuldmünte, mis asuvad IRS heakskiidetud nimekirjas, kuid ma pole kuulnud,et Eestis seda tehakse
https://www.forbes.com/sites/greatspeculations/2016/09/07/buying-gold-coins-in-an-ira-creates-possession-issues/#52e275422101
Ja kui see raha, mida pensionär tulevikus saab, on ikka sama reaalne nagu praegu euro, siis saab selle eest ka kõike vajalikku osta . -
Velikij
Kristjan, ma olen sellisel arvamusel, et pensionide kontrollitud mahus trükkimine, eriti praegusel suurte riigivõlgade ajastul, on hea idee. Aga see ei ole minu välja mõeldud idee. Kõik tõsiseltvõetavad keskpangad teevad juba ammu sedasama. See ongi uus normaalsus, vaatamata sellele, et kasutaja karumõmm tümitab seda süsteemi juba viimased kümme aastat. Kontrollitud rahatrükk on asi, millele anno domini 2018 ei ole alternatiivi.
Samas olen ma seisukohal, et EV poolt pensionide trükkimine on erakordselt halb idee! Seetõttu polegi meil muud valikut, kui raha koguda.
Mina arvan, et sa oled väheinformeeritud ja ma ei taha öelda, et näe, kus lollid, mina ei kogu ja teie kogute. Ma saan aru, et siin on peale finantssektori lobi veel ka emotsionaalsust. Inimestele, kes on aastaid kogunud, ei meeldi, kui neile öeldakse, et näe kus lollid, teid on tõmmatud. Mulle näiteks ei meeldi, kui olen midagi ostnud endale ja keegi tuleb ja ütleb, et ma sain selle sita hinnaga ja see pole üldse soodne. Selle asemel, et mõelda, et ju ta mulle oli vajalik ja kasulik ka selle hinnaga, tekitab see trotsi, inimestele meeldib tunda, et nad on hea diili saanud :) Aga mis puudutab rahatrükki keskpankade poolt, siis oled sa väheinformeeritud, sest toda pole õige rahatrükiks nimetada, ka ei ole ühtegi hüperinflatsiooni tekkinud keskpankade rahatrüki tulemusel mitte kunagi. Keskpangad ei tekita hüperinflatsioone, aga ei hoia neid ka ära, nad ei saa neid ära hoida ilma, et süsteem kokku ei kukuks. Kõik hüperinflatsioonid on põhjustatud valtsuste defitsiitse kulutamise poolt, aga mitte ainult, tavaliselt on veel mingisugused olulised tegiurid mängus. Näiteks Zimbabwes oli majanduse pakkumise pool praktiliselt hävitatud, kui farmid valgetelt konfiskeeriti ja mustadele anti, kes toota ei osanud ega ka tahtnud. Valitsus trükkis raha ja ostis oksjonitelt välisvaluutat, et välismaalt toitu osta, et rahvas nälga ei sureks. Tavaliselt kriisatakse hüperinflatsioon aga hoopis teistes tingimustes. Näiteks kui valitsus (keskpank pluss valitsus) "rükib raha"vaegnõudlusega majanduses, kus on tuhandeid töötuid ja tootmine töötab poolel võimsusel. ECB rahatrükil ei näe ma lihtsalt mõtet. ECB on likviidsusega niigi hea olnud. Sellest ei kasva SKP kui ECB raha trükib, erasektori finantsrikkus ei suurene selle tagajärjel(valitsuse defitsiitse kulutamise tagajärjel suureneb) jne.
Et need defitsiidid ja "trükkimised" iseenesest ei viita veel millelegi, näiteks Jaapanist palju väiksema võlaga riik võib hüperinflatsiooni sattuda. Tavaliselt inimestele tundub trrükkimine ebamoraalse tegevusena või moraalselt sellise tegevusena, mida võiks laita ja sellest kogu see kammaijaa. See lihtsalt ei tundu õige neile olevat, siis igasugused teooriad, mis väidavad, et uus trükitud raha "varastab" oma väärtuse hoiustelt jne. Jaapanis "trükiti" deflatsiooni saatel. Majanduses on emotsioonid ja õiglustunne kõrgemal kui mujal, sellest ka kogumispensionisüsteem. -
nagu juuresolevalt pildilt näeme on sots maks ja pensionid enam vähem võrdsed, kui nii, siis ei saagi pension tõusta, sest sotsmaksu maksjaid jääb aina vähemaks
midagi peaks muutma? -
tulu, see pilt on natuke eksitav. Esiteks ei kulu sotsiaalmaks ainult pensionite peale, vaid sellest peaks rahastatud saama ka tervishoiu tükk (1,5 mld).
Teiseks on sotsiaalne kaitse on valdkonnana veidi laiem kui pensionid, sisaldades ka kõiki muid toetusi, mida riik maksab (nt. vanemahüvitis, lastetoetused, toimetulekutoetused jne.). Kui ma õigesti tean, siis pensionide osa peaks olema umbes 2 mld eurot ja peretoetused (vanemahüvitis, sünnitoetused, lapsetoetused jm.) on umbes 650 mln eurot.
'Sotsiaalne kaitse' valdkonnana on muidugi palju laiem. See katab kõiki tegevusi alates hooldekodudest ja lastekaitsest lõpetades soolise võrdõiguslikkuse volinikuga. Nii et kõik tegevused mis seal blokis on, ei pea minu meelest küll olema lahutamatult sotsiaalmaksuga sellisel moel seotud, nagu pensioni osas eeldada võiks. -
Kristjan, ma olen Su kriitikaga nõus. Minu postituse eesmärk ei olnud üldsegi mitte arutleda rahatrüki ja inflatsiooni üle, sellest ka ebakorrektne väljendumisviis.
Leian lihtsalt, et eksisin ka ise foorumi hea tava vastu ning asusin pensionite teemas arutama asjade üle, mille koht on mõnes teises jutulõimes. Püüan edaspidi teemas püsida. -
Nii eurot kui usa dollarit on nüüdseks trükitud tohhujaa i bolše, aga see, mida pole, on sellele trükkimisele vastav inflatsioon.
Üks asi on trükkimine, teine asi on selle raha viimine nendeni, kes on suutelised inflatsiooni tekitama. -
Pensinireform liigub õiges suunas (lubatakse 100% aktsiatesse investeerimist ja fondihalduritele tulemustasu), aga ei tohiks loorberitele puhkama jääda.
Võiks kaaluda järgnevaid samme:
- Lisaks konservatiivsetele ja aktiivsetele fondidele võiks olla fondid "Ma ei elagi pensionini", kus on lubatud lühikeseks müümine, puttimine, kaalimine jne.
- Tulemustasu jagamine vaid halduritele on pool muna. Klient on samuti vaeva näinud parima halduri välja sõelumisel. Mingit tulu, näiteks 7% aastas ületava summa võiks halduri ja koguja vahel 50/50 põhimõttel rahas välja maksta. Koguja saaks fondi makstud raha tagasi ning ideaalsel juhul enamgi, mille saaks kulutada pensionini mitteelamise tagamiseks (alko; kaloririkkad toidud; tehnilised vidinad mille valmistamise käigus on rikutud meie elukeskkonda; reisimine nakusohtlikkesse paikadesse jne).
-
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/koik-iii-pensionisamba-fondid-tegid-lainud-aastal-miinust?id=84915217
Minul on kaks selgelt eraldiseisvat investeerimisportfelli + tegin tehinguid ise eraisikuna, lisaks ka abikaasa ja tütre kaudu ka. Kõigil viiel juhul jäin plussi. Mille eest need pensionifondide juhid palka saavad, seda mina ei mõista.
No olgu, siin on veidi irooniat ka ja need kolme eraisiku tehingud olid Tallinna Sadama aktsiate märkimised :) -
https://arvamus.postimees.ee/6515538/indrek-neivelt-meie-koigiga-manipuleeritakse
Vaatame meie pensionifondide tootlust ja võrdleme Rootsi keskmisega. Rootsil on viie aasta keskmine tootlus 6,9 ja meil 4,3 protsenti. Ehk vahe on 1,6-kordne. Kui me võtame tootlusest maha hinnatõusu, oli Rootsis tootlus 6,5 ja meil 3,2 protsenti. Ehk vahe on veidi rohkem kui kahekordne. -
juured
https://arvamus.postimees.ee/6515538/indrek-neivelt-meie-koigiga-manipuleeritakse
Vaatame meie pensionifondide tootlust ja võrdleme Rootsi keskmisega. Rootsil on viie aasta keskmine tootlus 6,9 ja meil 4,3 protsenti. Ehk vahe on 1,6-kordne. Kui me võtame tootlusest maha hinnatõusu, oli Rootsis tootlus 6,5 ja meil 3,2 protsenti. Ehk vahe on veidi rohkem kui kahekordne.
SEK on EUR vastu kukkunud viimase viie aasta jooksul 15%. -
Kas keegi võtaks kommenteerida Tuleva rahapaigutusi?
Mis siis saab, kui see Blackrock putka peaks kinni minema? -
BlackRock ei ole päris putka. Ainult maailma suurim varahaldur on. Seega süsteemselt oluline ja kindlasti bailout'i objekt vähegi suurema jama korral. Aga see pole hetkel nii oluline - fondi ja fondivalitseja varad on lahus, indekseid replikeeritakse füüsiliselt, ehk fondi portfellis on indeksis olevad paberid samades osakaaludes olemas. Kui fondivalitseja või ETF-i sponsor feilavad, läheb nende fondide valitsemine lihtsalt kellelegi teisele üle.
-
drmsh
Mis siis saab, kui see Blackrock putka peaks kinni minema?
Umbes 6-18 kuud enne seda on sinu pensionisammas muutunud. Selleks hetkeks on sinu pensionisammas kõik need aastad kätekõverdusi, Tae Kwon Do'd ja Krav Maga'd, mida sa juba praegu hoolega harjutad, et hedge'da ennast Blackrocki feilamise vastu. -
suffiksil on õigus. Selleks hetkeks, kui BR feilab, on meil kõigil siin PALJU suuremaid muresid kui PILLE MINEV või TRIIN TULEV. Näiteks ellu jääda oleks päris lahe. Täis kõht oleks luksus.
-
Pille Minev ja Triin Tulev, aga kuhu selles valemis jäi Dressi-Toivo?
-
Vahetas nime- Stressi-Toivo
-
Pukis olev vasakpoolne "Peaminister" ütles välja, et keskerakonna suund on Riiklik pension (ehk I pensionisammas) teha ümber ainult staažipõhiseks, et I sambasse sisse makstud raha ei hakka olema enam oluline. Tähtis on et ainult staaž jookseks.
-
Back to the future .
Tööpanusest sõltumatu vanuri ülalpidamiseks mõeldud sissetuleku nimeks on siis elatusraha ja see on meil juba olnud . -
roosade triiksärkidega tegelased on paanikas nähes et helir ja valdori plaan 2. samba vabatahtlikustamisel võib realiseeruda - millised oleks aga selle plaani realistlikumad tagajärjed?
-
stigheide
roosade triiksärkidega tegelased on paanikas nähes et helir ja valdori plaan 2. samba vabatahtlikustamisel võib realiseeruda - millised oleks aga selle plaani realistlikumad tagajärjed?
Realistlikud tagajärjed on sellised, et osade inimeste jaoks ei muutu midagi (jätkavad vabatahtlikult panustamist ja riik panustab oma osa II sambasse, nii nagu seni), osad inimesed ei jätka kogumist ja vähenevad riigieelarve tänase päeva kulud, mida uus koalitsioon saab oma lubaduste katmiseks mujale suunata.
Tõenäoline, et suurem osa II sambast vabanenud rahast jõuab suures osas tarbimisse, kuid mõju on keerulisem hinnata. Pikaajaliselt on see riigieelarve jaoks selline püksipissimise metoodika, kus praegu leiavad poliitikud küll raha 2019. aastal kasutamiseks, kuid nende II sambast loobujate tuleviku eest pensionieas peab riik aasta(kümne)id hiljem ikkagi hakkama kuidagi hoolitsema ja selle võrra suurendama I samba baasrahastust või seda kuidagi diferentseerima. Muidu elavad 2050. aastaks tuleviku peale mitte mõelnud vähekindlustatud pensionärid allapoole vaesuspiiri.
Kui niimoodi II samba sissemaksed kas lõpetatakse või muudetakse vabatahtlikuks (muud alternatiivi pakkumata või lihtsalt II sammast remontimata), on see põhimõtteliselt tänane dividendide võtmine ja probleemide lükkamine kaugemasse tulevikku. Väga lühinägelik poliitika ja säärasena minu meelest taunitav. -
Kindlasti suureneb surve pensioniea kiiremaks tõstmiseks.
-
Draax
Realistlikud tagajärjed on sellised, et osade inimeste jaoks ei muutu midagi (jätkavad vabatahtlikult panustamist ja riik panustab oma osa II sambasse, nii nagu seni), osad inimesed ei jätka kogumist ja vähenevad riigieelarve tänase päeva kulud, mida uus koalitsioon saab oma lubaduste katmiseks mujale suunata.
Riik ei panusta pensioni saaja jaoks II sambasse mitte midagi. Selle osa võrra mille riik sinna "panustab" väheneb I samba kindlustusosaku suurus. Selle kodaniku jaoks, kes loobub II sambast, suureneb I samba kindlustusosaku suurus. -
Muidu elavad 2050. aastaks tuleviku peale mitte mõelnud vähekindlustatud pensionärid allapoole vaesuspiiri.
Ma kardan,et meid aitab ainult inimeste reaalne häda kui nähakse,et riik ei aita siis äkki inimesed hakkavad tulevikule mõtlema ning võib-olla hakatakse lõpuks lapsi tegema, sest senine vanainimeste kaldu olev eelarve eelistamine on mineviku toetamine. Minu arust tuleks toetada noori peresid, lapsi, haridust ja öelda Teie oma lapsed peavad kindlustama vanaduspõlve. -
Pensionipoliitika debatti võiks pikalt edasi pidada.
Mu eelmise postituse mõte oli lihtsalt välja tuua, et mure II sambas raha põlemise pärast on ainult üks argument, millega põhjendada II samb vabatahtlikuks muutmist või hoopis ära kaotamist. Teine olulisemgi argument on poliitikute jaoks see, et nii on võimalik riigieelarvesse tekitada kohest "vaba" raha, mida 2020. aastast kulutama asuda. -
[quote=Draax]
stigheide
Pikaajaliselt on see riigieelarve jaoks selline püksipissimise metoodika, kus praegu leiavad poliitikud küll raha 2019. aastal kasutamiseks, kuid nende II sambast loobujate tuleviku eest pensionieas peab riik aasta(kümne)id hiljem ikkagi hakkama kuidagi hoolitsema ja selle võrra suurendama I samba baasrahastust või seda kuidagi diferentseerima. Muidu elavad 2050. aastaks tuleviku peale mitte mõelnud vähekindlustatud pensionärid allapoole vaesuspiiri.
Sellega peab riik nii või naa arvestama (I samba baasrahastuse suurendamine), sest ikka leidub inimesi, kellel sinna II sambasse ei kogune üldse midagi või ainult pisku. Kas peab siis laskma neil surra või diferentseerida, arvestada, et kellel on II sammas (arvestatava suurusega), saavad siis I vähem, ka ei saa - see oleks ju II samba kogujate suhtes ebaõiglane -
rv30
Draax
Realistlikud tagajärjed on sellised, et osade inimeste jaoks ei muutu midagi (jätkavad vabatahtlikult panustamist ja riik panustab oma osa II sambasse, nii nagu seni), osad inimesed ei jätka kogumist ja vähenevad riigieelarve tänase päeva kulud, mida uus koalitsioon saab oma lubaduste katmiseks mujale suunata.
Riik ei panusta pensioni saaja jaoks II sambasse mitte midagi. Selle osa võrra mille riik sinna "panustab" väheneb I samba kindlustusosaku suurus. Selle kodaniku jaoks, kes loobub II sambast, suureneb I samba kindlustusosaku suurus.
Esimese samba pensioniarvestust on juba muudetud vasakpoolse "võrdsuse" suunas: on suurendatud igaleühele jagatavat "võrdsustavat" pearaha-osa osa ning on vähendatud tööinimesena makstud maksude suurust arvestavat osa.
See praegune situatsioon kehtib niikaua kuni kesikuvalitsus otsustab pensioni I sammast veelgi vasakpoolsemalt "võrdsustada", ehk siis hakatakse arvestama ainult tööstaaži pikkust, mitte enam tööealisena makstud sotsiaalmaksu suurust.
Seega, kui see viimane keskerakonna ja sotsialistliku partei vasakpoolne soovunelm läbi läheb, siis hakkab olema nii: Kellel II sammast pole ja kes on seega praegusesse sotsiaalmaksu rohkem panustanud, nemad I sambast suuremat raha saama ei hakka, kui need kes töömehe eas II sammast "hoolsalt" koguvad ja kelle tõttu praegused pensionärid vähem pensioni saavad. -
stigheide
roosade triiksärkidega tegelased on paanikas nähes et helir ja valdori plaan 2. samba vabatahtlikustamisel võib realiseeruda - millised oleks aga selle plaani realistlikumad tagajärjed?
Korraliku tsirkuse ja mõneaastase kõva peo saaks, kui realiseeruks kampaania käigus lubatud "raha tagasi" variant. Aga kui sellest koalitsioonist üldse mingit asja saab, siis teevad ehk sissemaksed vabatahtlikuks, radikaalsete käikude päriselt tegemine nagu ei edene eriti. Vabatahtlikest maksetest lähitulevikus küll mingit silmaga nähtavat efekti ei teki, kaob muu palgatõusu ja inflatsiooni sisse lihtsalt ära. -
Täna on nii, et riik paneb I samba sinu II sambasse ja roosad tüübid teevad tootlust mis koos tulevase kindlustusega jätab kätte vähem kui riigi käest oleks saanud.
-
Praeguse süsteemi järgi lähevad sissemakse pankadele kasumi teenimiseks, pensioniea saabumisel väljamaksed aga antakse kindlustusfirmadele kasumi teenimiseks. "Kindlustatule" jääb ainult õigus oodata, kas sellest temale endale ka midagi jääb.
-
ttrust
Esimese samba pensioniarvestust on juba muudetud vasakpoolse "võrdsuse" suunas: on suurendatud igaleühele jagatavat "võrdsustavat" pearaha-osa osa ning on vähendatud tööinimesena makstud maksude suurust arvestavat osa.
Olgem ikka täpsed, täna ei ole veel mitte midagi muudetud. Seadus, mis seda tegema peaks hakkab eelduste kohaselt kehtima 2021. Praegu on teatavasti alles 2019. -
rv30
ttrust
Esimese samba pensioniarvestust on juba muudetud vasakpoolse "võrdsuse" suunas: on suurendatud igaleühele jagatavat "võrdsustavat" pearaha-osa osa ning on vähendatud tööinimesena makstud maksude suurust arvestavat osa.
Olgem ikka täpsed, täna ei ole veel mitte midagi muudetud. Seadus, mis seda tegema peaks hakkab eelduste kohaselt kehtima 2021. Praegu on teatavasti alles 2019.
Muudetud seadus on juba vastu võetud. Seega, kui praegused töötajad lõpuks pensionile jäävad, hakkavad selle seaduse mõju all elama. Ei ole nii, et minu I samba pensioni-laekumiste-osa kuni aastani 2021 arvestatakse vaba seaduse järgi ja pärast seda 2021 aastat uue seaduse järgi. Ei, seda arvestatakse tagasiulatuvalt alates sellest hetkest millal hakati I sotsiaalmaksu arvestust üldse arvestama. -
ttrust
[ Ei ole nii, et minu I samba pensioni-laekumiste-osa kuni aastani 2021 arvestatakse vaba seaduse järgi ja pärast seda 2021 aastat uue seaduse järgi. Ei, seda arvestatakse tagasiulatuvalt alates sellest hetkest millal hakati I sotsiaalmaksu arvestust üldse arvestama.
Oled kindel? Mulle jäi kommentaare kuulates küll vastupidine mulje. Tõsi, algteksti pole lugenud. -
ttrust
[Ei, seda arvestatakse tagasiulatuvalt alates sellest hetkest millal hakati I sotsiaalmaksu arvestust üldse arvestama.
Seaduse kehtestamine tagasiulatuvalt?! Ma kahtlen selles samuti. -
https://www.sm.ee/et/uudised/pensionireform-muudab-pensionid-solidaarsemaks
NB! Tänaste pensionikogujate puhul arvestatase teenitud palka pensionivalemis ka edaspidi. Plaanitud muutused pensionivalemis puudutavad üksnes kindlustusosakute kogumist edaspidi. Seetõttu jääb suurema osa tänaste pensionikogujate I samba pension sõltuma palgast, sest juba kogutud ja tulevikus kogutavaid palgast sõltuvaid kindlustusosakuid arvestatakse pensionivalemis ka edaspidi. -
Minu arusaamise kohaselt on siiski nii, et juba välja teenitud I samba osakuid uus seadus ei puuduta. Aga jah, alates 2021.a. annab staazh poole ja palk poole - seega palga suuruse osatähtsus väheneb ja kõrgema sissetulekuga inimesed hakkavad saama vähem staazhiosakuid kui enne. Vaesemad saavad jällegi rohkem. Mõnes mõttes arusaadav, sest tõesti kui käia elu aeg tööl miinimumi eest, siis neid staazhiosakuid koguneb ehk 20-25. Samas kui saad tublisti üle keskmise palka, võib sul olla osakuid ka näiteks 100 ja enam.Ebaõiglus missugune!
Mingi paar aastat tagasi viitsisin ma enda näitel selle pensionisüsteemi selgeks teha ja juba siis oli mul 37 staazhiosakut kuigi tööl ma nii palju aastaid käinud ei ole. Mina olen üldse vist pea ainus inimene kes on II samba tootlusega rahul ja ei arva, et raha seal hirmsa kiirusega põleks. Lihtsalt tuleb valida enda riskitaluvusele vastav fond, hoida turul toimuval silm peal ja vajadusel suunata sissemaksed teise fondi ja juba kogutud osas fondi vahetada. II samba probleem ei ole mitte madalas tootluses või kõrgetes tasudes vaid selles, et inimesed saavad liiga vähe palka ja ei huvitu absoluutselt investeerimisest ega oma rahaasjadest laiemalt. Vaadake kasvõi kommentaare, mis on pensioniteemade all - Siim Kallas eksis rängalt kui pidas 70% rahvast poolearulisteks. tegelikult on see % tunduvalt kõrgem. Teine probleem on väljamaksete küsimus, aga loodetavasti see lahendatakse selliselt, et võib võtta ka fondipensioni või lihtsalt müüa igal aastal fondist teatud osa.
Kui II sammas ära kaotada, siis saab täpselt sama asi mis eelmise kriisi ajal kui riik oma kohustusi rikkus ja sissemaksetest loobus - pakun, et umbes sama % inimestest müüb II samba kohe maha ja lööb raha laiaks. Teatud hulk inimesi jätkab makseid, aga see ei ole paraku ka see sihtgrupp, kellel pensionipõlves oleks seda sammast eluliselt vaja. Mis edasi saab on see, et raha on maha joodud ja ollakse käsi pikal riigi ukse taga santimas. ja siis riik avastab, et on teatud hulk pursuisid, kellel on "ebaõiglaselt" palju I samba osakuid või kellel on liiga palju raha II sambas. Või on liiga suur elamine või lihtsalt "ebaõiglaselt" hea elu. "Rikastelt võtame, vaestele anname! Vali Keskerakond, hurraa!" nagu laulis kunagi ansambel Kurjam. -
See oli algne plaan, tegelikult jõustuvad muudatused osakute kohta siiski 2021. https://www.sm.ee/et/eesti-pensionisusteemi-uuendamine
kindsigo
https://www.sm.ee/et/uudised/pensionireform-muudab-pensionid-solidaarsemaks
NB! Tänaste pensionikogujate puhul arvestatase teenitud palka pensionivalemis ka edaspidi. Plaanitud muutused pensionivalemis puudutavad üksnes kindlustusosakute kogumist edaspidi. Seetõttu jääb suurema osa tänaste pensionikogujate I samba pension sõltuma palgast, sest juba kogutud ja tulevikus kogutavaid palgast sõltuvaid kindlustusosakuid arvestatakse pensionivalemis ka edaspidi.
