Pensionifondid - milleks kära?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
"wootele"
Kui tekib esimene Jüri, kes on oma fondi kogutu turule toonud ja sellest kaunilt ilma jäänud ja peab vanuses 67+ pöialt imema, on risk realiseerunud, misjärel saab seaduse siiski PS-ga vastuolus olevaks kuulutada. KK viga oli selles, et ta mõtles natukene liiga kaugele ette..
Kui seadust ei muudetaks, saaks Eesti Panga arvestuste järgi keskmise palga teenija pensionilisa tänases väärtuses kätte 30 eurot. Kui siit maha arvata I samba vähenemine, võib kokkuvõttes kergesti tulla miinusega summa. Kellele siis kaebama minna, ah? -
"Fish"
12 poolt on päris palju. 7 vastu on päris vähe.
Otsi nüüd palun välja näiteks 5 RK otsust, kus tulemus oleks tasavägisem. Mina tean nimetada üht: ESM.
Lisaks tuleks vaadata ka hääletuse taha:Konkureeriv arvamus 5-20-3/44
Konkureeriv arvamus 5-20-3/45
Eriarvamus 5-20-3/46
Ehk isegi nende 12 poolt hääletanu sees poldud ühel nõul (tulemuseni jõudmise osas vastuväited on konkureerivad arvamused, tulemuse enda vastustab eriarvamus). -
"Indrek"
Aga just seetõttu kardangi ma järgmisel aastal negatiivset fonditootlust, mis omakorda tõestaks, et pensionireform oli vajalik.
Jep, isetäituv ennustus. -
"wootele"
Rikun nüüd otsuse lugejatel puändi ilmselt ära, kuid pärl on peidus otsuse viimases lõigus: "/---/ konkreetsel juhul võib seaduse rakendamine siiski viia põhiseadusvastase olukorrani, kui seadusemuudatusega kaasnevad riskid realiseeruvad kellegi suhtes prognoositavast suuremas ulatuses. Selle kõrvaldamiseks on võimalik vajaduse korral kohtulahendi alusel algatada sama seaduse suhtes konkreetne normikontroll ja seal jõuda ka teistsuguse tulemuseni."
Seega kuni fondiraha väljavõtja pole seaduse jõustumise järel pensionile jäädes vaesusega pihta saanud, probleemi pole. Kui tekib esimene Jüri, kes on oma fondi kogutu turule toonud ja sellest kaunilt ilma jäänud ja peab vanuses 67+ pöialt imema, on risk realiseerunud, misjärel saab seaduse siiski PS-ga vastuolus olevaks kuulutada. KK viga oli selles, et ta mõtles natukene liiga kaugele ette..
Raha väljavõtmine ja sirgekslöömine ei ole ju riski realiseerumine prognoositavast suuremas ulatuses. See on täiesti prognoositav, lahendis käsitletud ja nii mõnelgi puhul ilmselt tulevikus ka realiseeruv risk. Kuni riik 1. samba ja muude meetmete abil oma põhiseaduslikke kohustusi täidab, siis ei tohiks sellega ju probleeme olla?
2. sammas ei ole üldiselt tegelenudki kunagi pensionäride vaesusriski küsimusega. Nii praktikas kui oma eesmärgi kohaselt tegeleb 2. sammas inimeste olemasoleva elatusstandardi säilitamisega pensionipõlveks (mis on minu meelest üldse küsitav eesmärk riiklike sunnimeetmete puhul). Ehk et pöialt imemast päästaks ka teoorias ainult neid, kes varasemas elus väga pöialt imema pole pidanud ja statistiliselt niigi seeläbi väiksemas pöidlaimemise riskigrupis on. Ja ei saa ju olla nii, et ühe inimese puhul on pensionisüsteemi pakutav miinimumpakett "piisavalt väärikas" aga teise puhul (kes veel omal initsiatiivil kogutud lisaraha sirgeks lõi) mitte. -
"Karum6mm"
Ahah. Seega on meil järgnevad 30 aastat näiteks aktsiaturgude ajaloolist reaaltootlust ületav SKT kasv, mis võimaldab esimese samba pensioni aastas 10%* kasvatada (kumiulatiivselt!).
* sotsiaalmeedias seotud osapoolte poolt esitatud väide.
Ma loodan, et tehnoloogiaga paekivist sealiha tootmiseks tegeletakse juba aktiivselt.
pahurik, kõik õige - aga ca 25+ a horisondi puhul regulaarselt indeksisse kimamisest paremat ideed ei ole. Lisaks on aktsiad päris ok inflatsioonikaitse olnud ajalooliselt.
jah, miski pärast ei olle eelnevad 10a saanud indeksitesse kimada, alles tänu Tulevale sai see võimalikuks. Aktiivselt juhtud fondid pole seda 6% reaaltootlust unes ka suutnud toota kahjuks, Ise pole kunagi 2 sambaga arvestanud, tegin selle kunagi mõtlematult, sest pangafiliaali juht ise helistas ja oli vst vaja mingi nr täis saada Isegi kui järgmised 10 aastat on see 6% tootlust, siis pensioniajaks on keskmine tootlus ikka olematu.
Miskipärast SEB konservtiivne fond suutnud toota mulle ainult 15% kogu eksisteerimise jooksul sissemaksete summast, kevadel liigutasin poole sellest Seb indeksisse ja kuigi fondivahetused on viiteajaga ja tänu sellele turu põhja ei tabanud, on tootlus 5 kuuga 11%, st rahaliselt pea sama palju kui eelneva 20a. Karm. -
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/varske-uuring-pooled-ii-pensionisamba-omanikest-kavatsevad-sellega-jatkata-piir-jookseb-haridustaseme-vahel?id=91411879
Raha kogumisega jätkavad pigem nooremad, kõrgema haridustaseme ja suurema sissetulekuga vastajad.
Ehk siis tulevikus on pensionäride majanduslik olukord veel ebavõrdsem kui praegu (ja tuleviku valitsus(t)el suurem surve sellest suhtes midagi "ette võtta"). -
Nüüd kus rahval võimalik pensionifondist raha kätte saada võiks pangad pensionifondi kogutu tagatisel investeerimislaenu toote teha.
-
"2korda2"
"Fish"
12 poolt on päris palju. 7 vastu on päris vähe.
Otsi nüüd palun välja näiteks 5 RK otsust, kus tulemus oleks tasavägisem. Mina tean nimetada üht: ESM.
Lisaks tuleks vaadata ka hääletuse taha:Konkureeriv arvamus 5-20-3/44
Konkureeriv arvamus 5-20-3/45
Eriarvamus 5-20-3/46
Ehk isegi nende 12 poolt hääletanu sees poldud ühel nõul (tulemuseni jõudmise osas vastuväited on konkureerivad arvamused, tulemuse enda vastustab eriarvamus).
Mida sa ketrad. Saa üle. Lükati tagasi suure häälteenamusega ja see oli erakordne Eesti ajaloos. Ehk ÄMBER.
"Eesti presidendid on pöördunud riigikohtusse 14 korral ja saanud sealt õiguse 11 korral."
3 korda ei ole:
Meri 1
"Riigikohtusse pöördus Meri kaheksal korral, millest riigikohus rahuldas ta taotluse seitsmel korral."
Rüütel 2
"Neist kahe osas leidis riigikohus, et seadus ei olnud põhiseadusega vastuolus, ja kahe puhul, et oli."
Ilves 0
"Ainsal korral, kui president Ilves mõne seaduse osas riigikohtusse pöördus, käsitles see riigikogu liikmete palkasid." -
"Tankist_007"
"Karum6mm"
"Rinja"
Võttes raha 2. sambast välja maksad 20%. Siis ostad ise aktsiaid. Siis sured ära mingil hetkel. Et pärijad su aktsiatest raha kätte saaksid, tuleb kogusummalt jälle 20% maksta. Soetushinda maha arvestada ei saa ju minuteada.
Kui kasutad veel võimendust, siis ma ei kujuta ette, mis saab, pärijad maksavad 3...4 x 20% täissummast?
Keegi on kursis?
LHV-l mõni näide olemas?
Surema hakkamisel on lihtsalt oluline teha kõne oma privaatpankurile. Öelda tuleb vaid üks sõna. Müü!
Õige tähelepanek! Ja siit edasi mõeldes... Surema peab turu tippude ajal.
Näiteks turu languse ajal COVID-19-sse surra oleks investorina täielikult ebakompetentne.
Nagu oleks ka pensionifondijooksu ja sellest tingitud turulanguse ajal suremine. Surra peab oskama!
Olen kuulnud räägitavat, et enam vähem kindlad asjad siin maailmas on surm ja maksud.
Aga selle maksuosa kindlusega ei saa Karum6mm-i avaldatud mõtte valguses enam nõustuda.
Nõustun, et varakapitalistliku Eesti investor peab ka surra oskama nii, et see makse maksimaalselt optimeeriks :)
Mis see turu tipus või all suremine siin tähtsust omab? Päritakse ikka väärtpaberid mitte raha. Ja enne seda 20 % ka maksma ei pea vaid siis kui väärtpaberid realiseeritakse ja siis läheb see kogu müügisummalt. -
Mul tuli mõte. Seda riigimehelikku sammu tuleb väärikalt tunnustada. Paneme sõbrad rahad kokku ja püstitame Seederile ratsamonumendi Talinna kesklinna. Mitte hobusel aga eeslil ja ratsanik võiks istuda sadulas tagurpidi. Kokkuhoiu mõttes võiks monument olla pronksi asemel betoonist ja rauast konksud võiksid olla küljes kui on vaja teisaldada. Ma arvan Hr. Heino Viik , keda linnavalitsus on aastaid kottinud, lubaks selle panna oma kinnistule Niguliste kiriku kõrvale köögivilja põllu keskele.
-
"Cynic"
Mul tuli mõte. Seda riigimehelikku sammu tuleb väärikalt tunnustada. Paneme sõbrad rahad kokku ja püstitame Seederile ratsamonumendi Talinna kesklinna. Mitte hobusel aga eeslil ja ratsanik võiks istuda sadulas tagurpidi. Kokkuhoiu mõttes võiks monument olla pronksi asemel betoonist ja rauast konksud võiksid olla küljes kui on vaja teisaldada. Ma arvan Hr. Heino Viik , keda linnavalitsus on aastaid kottinud, lubaks selle panna oma kinnistule Niguliste kiriku kõrvale köögivilja põllu keskele.
Ma pakuks juba Tigu. Tigu on visuaalselt parem. Hobuse,eesli vahet ei tee ja sebra ei ole piisavalt neutraalne. -
Kui oled tavaline korraliku palgaga palgatöötaja ja tahad pensionile minnes omada vähegi elamisväärsust lubavat väärtpaberiportfelli, siis EI PIISA, et ostad teise samba rahade eest aktsiaid. Sa pead sinna lisaraha juurde panema. Pead iga kuu sissetulekust säästma ja siis sobival hetkel väärtpabereid ostma. Ja seda oleks sa pidanud tegema juba siis kui sul veel teine sammas veel oli.
Ainult vähestel õnnestub börsil läbi viia järjest mitmeid selliseid tehinguid nagu kuulsa DNDN-ga juhtus (ja ka siis kui taipasid raha sealt õigel ajal välja võtta).
P.S. Teine Sammas ei oleks sulle niikuinii mingit märkimisväärset pensionilisa pakkunud, seega pole vahet kas sul see on või ei ole. -
"ttrust"
P.S. Teine Sammas ei oleks sulle niikuinii mingit märkimisväärset pensionilisa pakkunud, seega pole vahet kas sul see on või ei ole.
Ma siin lõin enda numbreid mingisse kalkulaatorisse ning minu puhul pensile mineku ajaks peaks 2. sambas olev moodustama ca 1/3 I ja II samba pensioni kuumaksest. Pole just kõige väiksem vahe ja enda puhul klassifitseeriks märkimisväärseks siiski.
Et isegi kui ta siin osadel varsti pensionile minevatel inimestel on seal kusagil 10% peal kogupensionist, siis kui seda poleks, oleks ikka märkimisväärselt vähem. Peamiselt muidugi ilmselt seetõttu, et alguses oligi märkimisväärselt vähe aga siiski. Ning olgem ausad ka selles osas, et 2% brutopalgast igakuiselt ei saagi anda muretut pensionipõlve.
Selles osas on hea, et inimestele anti kontroll nö enda varada üle aga murettekitavalt paljud lubavad 2. sambast väljavõetud rahaga remonti teha. Ja see on ka see kontigent, kes siis järgneva 10 aastaga hakkab aina kõvemalt kisama, et see kuradi pension on ikka nii väike. -
DEportivo, kas Sa arvestasid sealt 50% kindlustusseltsidele mineva osa ka maha?
Kas arvad tõesti, et hinnad jäävad samaks ning et Esimeses Sambast hakkad saama sama suurt pensioni nagu praegused pensionärid saavad? -
"DEportivo"
"ttrust"
P.S. Teine Sammas ei oleks sulle niikuinii mingit märkimisväärset pensionilisa pakkunud, seega pole vahet kas sul see on või ei ole.
Ja see on ka see kontigent, kes siis järgneva 10 aastaga hakkab aina kõvemalt kisama, et see kuradi pension on ikka nii väike.
Kui tahad pensioniprobleemi lahendada, siis keela abort ära (mõningate eranditega). Mine räägi seda liberaalidele...
Kui palju eestlasi tapetakse iga päev? See arv on lubamatult suur. EKRE võiks rohkem siin häält tõsta, mitte absurdsusi teiste eestlaste (vähemuste osas) suust välja ajada... -
Tõhusam ikka tabletid-kondoomid keelata.
-
"Fish"
Kui tahad pensioniprobleemi lahendada, siis keela abort ära (mõningate eranditega). Mine räägi seda liberaalidele...
Kui palju eestlasi tapetakse iga päev? See arv on lubamatult suur. EKRE võiks rohkem siin häält tõsta, mitte absurdsusi teiste eestlaste (vähemuste osas) suust välja ajada...
Igaüks teab seda niigi, et ega abortide keelamine sündivust ei suurenda. Pealegi, Eestis on tänu immigratsioonile rahvastikuarvu tõus, seega pole karta, et siin inimesi liiga väheks jääb kui sa pensionil oled. -
"DEportivo"
"ttrust"
P.S. Teine Sammas ei oleks sulle niikuinii mingit märkimisväärset pensionilisa pakkunud, seega pole vahet kas sul see on või ei ole.
Ma siin lõin enda numbreid mingisse kalkulaatorisse ning minu puhul pensile mineku ajaks peaks 2. sambas olev moodustama ca 1/3 I ja II samba pensioni kuumaksest. Pole just kõige väiksem vahe ja enda puhul klassifitseeriks märkimisväärseks siiski.
Et isegi kui ta siin osadel varsti pensionile minevatel inimestel on seal kusagil 10% peal kogupensionist, siis kui seda poleks, oleks ikka märkimisväärselt vähem. Peamiselt muidugi ilmselt seetõttu, et alguses oligi märkimisväärselt vähe aga siiski. Ning olgem ausad ka selles osas, et 2% brutopalgast igakuiselt ei saagi anda muretut pensionipõlve.
.
sa ikka seda arvestasid, et saad jah 10% rohkem, aga 1 sambast saad sama palju vähem umbes? -
"ttrust"
DEportivo, kas Sa arvestasid sealt 50% kindlustusseltsidele mineva osa ka maha?
Kasuta fondipensioni -
"Fish"
Kui tahad pensioniprobleemi lahendada, siis keela abort ära (mõningate eranditega).
Kui abort on ühiskonna valitseva moraali poolt aktsepteeritud (nagu ta Eestis seda tänapäeval on), siis ärakeelamine ei anna midagi. Kellel raha, hakkab tegema välismaal. Kellel pole... noh, siis on oluliselt suurem tõenäosus, et pärast salaja tehtud aborti jäävad ka järgmised lapsed tulemata. Või pole seda naistki enam.
Hearts and minds, Fish. Hearts and minds. -
"DEportivo"
Ning olgem ausad ka selles osas, et 2% brutopalgast igakuiselt ei saagi anda muretut pensionipõlve.
See mustkunstitrikk, kuidas iga kuu paari õlle raha makstes saab vanaduses palmi alla puhkama minna, peaks käima turundustegude klassikasse.
Peaaegu sama hea müügitöö kui see, kus õigeusklikule paradiisis neitsitest haaremit lubatakse. -
"ttrust"
DEportivo, kas Sa arvestasid sealt 50% kindlustusseltsidele mineva osa ka maha?
Selle ma lasin läbi praegu https://pension.sotsiaalkindlustusamet.ee/kalkulaator. Seega ei tea , kas seal see võetakse mingi üldise kordajana maha või mitte. -
"ttrust"
DEportivo, kas Sa arvestasid sealt 50% kindlustusseltsidele mineva osa ka maha?
Kas arvad tõesti, et hinnad jäävad samaks ning et Esimeses Sambast hakkad saama sama suurt pensioni nagu praegused pensionärid saavad?
Ma olen täiesti veendunud, et hinnad ei jää samaks ning kuna 1. sammas ise on juba paras Ponzi skeem, siis seda enam on vajadust mingigi päästeparve järgi. Ei saa ma sellega kusagile puhkama ega midagi, suht vähe saab aga see vähe on juba midagi.
Niisama disklaimerina lisaks siia, et ma pole päris nii hull, et minu pensioniplaan koosneks 3st sambast ning lootusest, et Eesti riiki suudetaks jätkusuutlikult juhtida ning see endine pensionisüsteem polnud mingi hõbekuul aga ei maksa siin ennast petta lasta ka sellest, et uus süsteem kus inimestele pannakse 0% kohustusi enda pensionipõlvele mõtlemiseks, et sellel ei oleks tagajärgi. Lihtsustatult, panid vähe sisse, saad vähe tagasi - aga see vähe on vähemalt midagigi."pahurik"
sa ikka seda arvestasid, et saad jah 10% rohkem, aga 1 sambast saad sama palju vähem umbes?
Võib olla ma saan millestki valesti aru aga mis arvutuskäik siin on ? -
See on tõeliselt tore kalkulaator.
Vali oma sünniaasta:
2001
Sinu eeldatav pensioniiga on:
69 aastat 8 kuud.
* Pensioni suurus on arvestatud eeldusel, et töötad enne pensionile jäämist kokku 40 aastat
Ühesõnaga, praegune keskkoolilõpetaja saab tööle alles 30-aastaselt. Või siis vallandatakse, kui 60 täis saab, ja rohkem tööd ei leia. -
"zuckerblaum"
"Fish"
Kui tahad pensioniprobleemi lahendada, siis keela abort ära (mõningate eranditega).
Kui abort on ühiskonna valitseva moraali poolt aktsepteeritud (nagu ta Eestis seda tänapäeval on), siis ärakeelamine ei anna midagi. Kellel raha, hakkab tegema välismaal. Kellel pole... noh, siis on oluliselt suurem tõenäosus, et pärast salaja tehtud aborti jäävad ka järgmised lapsed tulemata. Või pole seda naistki enam.
Hearts and minds, Fish. Hearts and minds.
Minu teada on pigem vastupidi
"A 2017 study examined nearly 1,000 post-abortive women, most of whom sought help from pregnancy resource centers. The majority of respondents (67.5 percent) sought help from a counselor, psychologist, or psychiatrist after their first abortions. Only 13 percent of respondents did so before their first pregnancies ending in abortions. Another report from 2011 analyzed the results of nearly two dozen studies and found "a moderate to highly increased risk of mental health problems after abortion."
https://www.foxnews.com/media/abortion-pro-life-study-regret-tainted
Googlisse kirjutad "abortion" ja "regret", saad 20 vastust, mis tsiteerivad kõik ühte seda sama uurnigut vastupidise väitega.. Google ja liberaalid...
Aga soovitan vaadata mõnda videot abordist. Kus reaalselt peksleva südamega lapsi ära tapetakse.
"Overall, the evidence has appeared to show varied results surrounding the psychological consequences of abortion. But, in October 2018, the National Institutes of Health released a literature review showing that existing studies tended to agree that "at least some" women experienced negative psychological reactions to abortion."
Kuskilt olen kuulnud numbrit, et iga kolmas naine on eestis aborti teinud (aga eks see aborti mõiste on ilmselt lai) -
Õige! (Eesti) naised farmidesse lapsi välja pigistama, nõuka-ajast taristu kõik olemas. Saavad maapiirkonnad ka taasasustatud
-
"jpedro"
Õige! (Eesti) naised farmidesse lapsi välja pigistama, nõuka-ajast taristu kõik olemas. Saavad maapiirkonnad ka taasasustatud
Hetkel need farmid toodavad inimliha.
Nõrganärvilistel mitte klikkida.
https://www.createdequal.org/abortion_signs/ -
"Fish"
Minu teada on pigem vastupidi
Vastupidi millele? Ma ei loe su tsitaadist välja, mida sa sellega püüad ümber lükata.
Googlisse kirjutad "abortion" ja "regret"
"Regret" tuleb ikka pärast seda, kui abort juba tehtud on, mitte enne. Ennetamiseks on vaja, et naisel oleks soov aborti vältida. Seaduse jõuga seda soovi ei kehtesta.
Kui võtta vastu seadus, mis läheb valdava enamuse moraaliga vastuollu, siis selle toimimapanemiseks on vaja repressiivaparaati. Mida suurem on seaduse vastustajate (teistsuguse moraaliga inimeste) osakaal, seda suuremat sundi peab rakendama. Mida tugevam repressioon, seda madalam seaduseandja autoriteet - ka nendes küsimustes, mis valdava moraaliga muidu päris hästi kokku käiksid.
Kokkuvõtteks: vägisi armsaks ei saa. Et aborte ära hoida, tuleb tegelda põhjuste, mitte tagajärgedega. -
"Fish"
"jpedro"
Õige! (Eesti) naised farmidesse lapsi välja pigistama, nõuka-ajast taristu kõik olemas. Saavad maapiirkonnad ka taasasustatud
Hetkel need farmid toodavad inimliha.
Nõrganärvilistel mitte klikkida.
https://www.createdequal.org/abortion_signs/
Mtea. Üldiselt propa parandamise eesmärgil ütleksin, et peaksid midagi räigemat leidma, sest fotomaterjal tegelikest lihakombinaatidest ning liiklusõnnetustes hukkunutest on viidatud lehest natuke verisem, lihasem ja seetõttu tugevamat jälkust loov. Eetilisel eesmärgil taimetoitlasi on rohkelt, aga autode keelamisest pole mujal kui filosoofias kuulnud
Seega, ei saanud pisarat vähemalt minult : ( -
Kas oli midagi kuulda pensionifondide lahendustest seoses sammaste reformidega (v.a jätke raha oma vana fondi alles)?
-
Minu lihtne kokkuvõte kogu teemast:
* II samba algne idee oli hea, aga teostus läbimõtlemata ja vildakas. Kogu süsteem teenis aastaid peaasjalikult fondide/pankade huve.
* Ajaloolised tootlused ei ole valdavas enamikus kriitikat kannatanud, lisaks sõid tasud tootluse ära.
* Madalate haldustasudega fondid saime endale lõpuks ainult tänu Tuleva turule tulekule, eelnevatest palvetest ei teinud meie pangad/seadusloome väljagi.
* Eelmine valitsus ei teinud midagi, et pensionärile ülimalt ebasoodsat väljamaksete korda reformida, aga miskipärast ollakse nüüd kristiseerijate esireas (RE).
* Pensionireform avardab inimeste võimalusi ja on kokkuvõttes positiivne, sest annab vabad käed "oma" raha vajadusel kasutamiseks.
* Enamik madalapalgalisi võtab oma raha välja, kulutab selle ära ning on pensionieas veelgi vaesem.
Ise kogun edasi, sest Tuleva madalate tasudega indeksfond suudab suure tõenäosusega minu tänaseks päevaks juba üsna korralikku summat paari aastakümnega kõvasti kasvatada. -
Jimmy Butler väga hea kokkuvõte olukorrast, just nimelt nüüd on kõigil vabad käed ise otsustada, mida oma II sambaga edasi teha sealhulgas võib mitte midagi teha ja jätkata, kuid on ka alternatiive.
-
* Enamik madalapalgalisi võtab oma raha välja, kulutab selle ära ning on pensionieas veelgi vaesem.
Selle lause teisele poolele oponeeriks. Madalapalgalistel nähtavasti ongi targem raha välja võtta, on vähemalt riiklik pension pärast suurem. -
Oleneb, mille peale kulutatakse - kas minnaks Lätti ja tuuakse kärutäis viina, või jäetakse viinapood vahele ja selle asemel võetakse kõrvalt Depost maja soojustamise materjal.
-
"DEportivo"
"ttrust"
DEportivo, kas Sa arvestasid sealt 50% kindlustusseltsidele mineva osa ka maha?
Kas arvad tõesti, et hinnad jäävad samaks ning et Esimeses Sambast hakkad saama sama suurt pensioni nagu praegused pensionärid saavad?
Ma olen täiesti veendunud, et hinnad ei jää samaks ning kuna 1. sammas ise on juba paras Ponzi skeem, siis seda enam on vajadust mingigi päästeparve järgi. Ei saa ma sellega kusagile puhkama ega midagi, suht vähe saab aga see vähe on juba midagi.
Niisama disklaimerina lisaks siia, et ma pole päris nii hull, et minu pensioniplaan koosneks 3st sambast ning lootusest, et Eesti riiki suudetaks jätkusuutlikult juhtida ning see endine pensionisüsteem polnud mingi hõbekuul aga ei maksa siin ennast petta lasta ka sellest, et uus süsteem kus inimestele pannakse 0% kohustusi enda pensionipõlvele mõtlemiseks, et sellel ei oleks tagajärgi. Lihtsustatult, panid vähe sisse, saad vähe tagasi - aga see vähe on vähemalt midagigi."pahurik"
sa ikka seda arvestasid, et saad jah 10% rohkem, aga 1 sambast saad sama palju vähem umbes?
Võib olla ma saan millestki valesti aru aga mis arvutuskäik siin on ?
sa ei ole kursis või, et see 4%, mis riik 2. sambasse lisab, läheb sul esimesest sambast maha? Vabandust, aga sellest on siin 1k korda räägitud. See ongi üks suuremaid pettusi, mida inimestele ausalt ei räägitud või noh vaikiti 2. samba loomisel.
Nagu sahiib eespool kirjutas, siis mida madalama palgaga inimene oli, seda mõttetum 2. sammas tema jaoks. -
pahurik,
su "umbes samapalju vähem" on kirvega löömine ja sõltub väga oluliselt isiku palgatasemest ja demograafiast. Madala/miinimum palga puhul võib II sammas anda kokkuvõttes miinust (eeldusel, et palgatöötaja vs pensionär suhe kuidagi imekombel paraneb või vähemalt ei halvene prognooside kohaselt ja samal ajal riik finantseerib üha suuremas osas sotsiaalkulusid sotsmaksuväliselt).
Oluliselt üle keskmise palga teenijale on II sammas pea kindlasti kokkuvõttes positiivne. Näiteks kahekordse keskmise palga teenija saab II samba olemasolul oma isiklikule kontole 4%. Ilma teise sambata aga 3% (sest pool I samba panusest ei sõltu edaspidi maksete suurusest vaid ainult staažist). -
Seda juttu, et I sammast tuleb madalapalgalisele soodsamaks keerata, on räägitud juba ammu enne kui II samba reform päevakohaseks sai. Nii et madalapalgaliste puhul on I samba ennakkorras tõstmisel (ja sellega II samba vähemtähtsaks muutmisel) juba ammune poliitiline agenda olemas.
-
"2korda2"
pahurik,
su "umbes samapalju vähem" on kirvega löömine ja sõltub väga oluliselt isiku palgatasemest ja demograafiast. Madala/miinimum palga puhul võib II sammas anda kokkuvõttes miinust (eeldusel, et palgatöötaja vs pensionär suhe kuidagi imekombel paraneb või vähemalt ei halvene prognooside kohaselt ja samal ajal riik finantseerib üha suuremas osas sotsiaalkulusid sotsmaksuväliselt).
Oluliselt üle keskmise palga teenijale on II sammas pea kindlasti kokkuvõttes positiivne. Näiteks kahekordse keskmise palga teenija saab II samba olemasolul oma isiklikule kontole 4%. Ilma teise sambata aga 3% (sest pool I samba panusest ei sõltu edaspidi maksete suurusest vaid ainult staažist).
loomulikult, vt. eespool oligi jutt madalapalgalistest. Mul on konkreetne näide omast käest võtta, 2 inimest läksid pensionile paar aastat tagasi ja täpselt nii oligi, et 2 samabast sai 30 euri, aga esimesest sambast sai samapalju vähem võrreldes sellega, kel sammast polnud.
Mis esimest sammast puudutab, siis ongi kurb, et Võru liinitöölise tööaasta läheb kirja ainult poole aastana. Et elad kusagil maakonnas ja saad väikest palka, ole valmis ka pensionipõlves piskuga läbi ajama, paraku elu ei ole tihti seal odavam, pigem tihti kallim. Aga see selleks. Ise on loll õeldakse selle peale, koli Tallinna...
Kogu 2. sambale saame paraku lõpliku hinnangu anda astakümnete pärast, siiani on need pügada saanud, kes oli pensionini liiga vähe aega jäänud ja neid tulevik kuidagi enam ei aita. -
"pahurik"
"2korda2"
pahurik,
su "umbes samapalju vähem" on kirvega löömine ja sõltub väga oluliselt isiku palgatasemest ja demograafiast. Madala/miinimum palga puhul võib II sammas anda kokkuvõttes miinust (eeldusel, et palgatöötaja vs pensionär suhe kuidagi imekombel paraneb või vähemalt ei halvene prognooside kohaselt ja samal ajal riik finantseerib üha suuremas osas sotsiaalkulusid sotsmaksuväliselt).
Oluliselt üle keskmise palga teenijale on II sammas pea kindlasti kokkuvõttes positiivne. Näiteks kahekordse keskmise palga teenija saab II samba olemasolul oma isiklikule kontole 4%. Ilma teise sambata aga 3% (sest pool I samba panusest ei sõltu edaspidi maksete suurusest vaid ainult staažist).
loomulikult, vt. eespool oligi jutt madalapalgalistest. Mul on konkreetne näide omast käest võtta, 2 inimest läksid pensionile paar aastat tagasi ja täpselt nii oligi, et 2 samabast sai 30 euri, aga esimesest sambast sai samapalju vähem võrreldes sellega, kel sammast polnud.
Mis esimest sammast puudutab, siis ongi kurb, et Võru liinitöölise tööaasta läheb kirja ainult poole aastana. Et elad kusagil maakonnas ja saad väikest palka, ole valmis ka pensionipõlves piskuga läbi ajama, paraku elu ei ole tihti seal odavam, pigem tihti kallim. Aga see selleks. Ise on loll õeldakse selle peale, koli Tallinna...
Kogu 2. sambale saame paraku lõpliku hinnangu anda astakümnete pärast, siiani on need pügada saanud, kes oli pensionini liiga vähe aega jäänud ja neid tulevik kuidagi enam ei aita.
See ju selle mõte oligi, riik hoiaks tulevikus pensionikuludelt kokku, inimene kogub ise mingi osa, selle pärast ta teatud aastat ka kohustuslikuks kõigile muutus (siis ei saaks teatud aastate pärast enam võrrelda, et kes kui palju oleks saanud, sest kõik olid kohustatud liituma). Hea õnne korral saab teisest sambast ka rohkem (ämm saa teisest sambast ligi 2x rohkem iga kuu, kui oleks saanud esimesest sambast) Kuni viimaste aastateni süsteem ei võimaldanud eriti rohkem sinna teise sambasse koguda (siin paljuräägitud valitsemistasud, väga karmid regulatsioonid invetseerimisel jne.jne). Nüüdseks on valitsemistasud alanenud, juurde on tekkinud valikuid (indeksfondid), fondidele on muudetud investeerimine vabamaks ja peale neid reforme, mis juba on tehtud viimase paari aasta jooksul laguneb sisuliselt kogu algne olemus, et inimene ise koguks osa oma pensionist. -
Pakun, et enamus raha sambast välja ei võta, sest sel juhul tuleb maksta tulumaksu, samas kel mingi hädaolukord jne, võib seda varianti kasutada. Eriti kui summad on a a 5-10k, selle pealt mingit pensionilisa ei areta kui just väga noor ei ole ja pension kaugel. Soovitaks, et eriti väiksemapalgalistel, tasuks muretseda enne pensioni säästlik ja väikeste kuludega elamine, annab kindlasti rohkem efekti kui väike pensionilisa.
Ja veelkord, kuna on olemas indeksfondid nüüd, siis just seepärast paljud jätkavad kogumist, aga näiteks raske haiguse ja muu elulise probleemi puhul saad fondi rahaks teha.
Lisaks siis kogu see rahvastiku jne. prognoos eeldab, et meil jääb rahvast vähemaks, kahtlen tänast maailma vaadates. -
"pahurik"
sa ei ole kursis või, et see 4%, mis riik 2. sambasse lisab, läheb sul esimesest sambast maha? Vabandust, aga sellest on siin 1k korda räägitud. See ongi üks suuremaid pettusi, mida inimestele ausalt ei räägitud või noh vaikiti 2. samba loomisel.
Nagu sahiib eespool kirjutas, siis mida madalama palgaga inimene oli, seda mõttetum 2. sammas tema jaoks.
Ma siinkohal ehk parandaks siis seda, et mida vähem raha on suunatud pikema aja jooksul 2. sambasse, seda mõttetum on seda omada. Fair enoguh, aga puhtalt juba staaži pealt, peaks selliste inimeste osakaal üldises potis vähenema ning ilma üldandmeid teadmata, tundub see pigem spetsiifiline mure (siiski mure). Võin, nagu alati, ka eksida.
Selles osas ma ei väidagi, et see pensioni 2. sammas oleks mingi hõbekuul ja ilma vigadeta moodustis aga samas ideena, mis inimesi sunnib raha kõrvale panema pensioniks ning mis on mõeldud kasutamiseks pensioniikka jõudmisel. Minu mure ei olegi see, mis praegu toimub vaid tunnen muret selle üle, mis hakkab toimuma nt 10-20 aasta pärast kus hakkab pensioniikka jõudma jälle aina enam inimesi, kel endapoolne panus on ehk puudu ning sõltuvad ainult riigipoolsest vanaduspensionist. Ja siis ongi intervjuud, kus kurdetakse, et miks see pension nii väike on ja riik ei hooli. -
Minu enda arvutused ja praeguste pensionile läinud isikute praktikad näitavad, et tulevikus hakkab olema teisest sambast laekuv igakuine pension ~10% esimesest sambast laekuvale pensionile lisaks. Kas sellest lisandist piisab, et kui nimetada I samba pensionit "väikeseks" siis kas I + II samba pensionit saab nimetada "normaalseks". Ei, ka I + II samba pension kokku on liiga väike.
-
"ttrust"
Minu enda arvutused ja praeguste pensionile läinud isikute praktikad näitavad, et tulevikus hakkab olema teisest sambast laekuv igakuine pension ~10% esimesest sambast laekuvale pensionile lisaks. Kas sellest lisandist piisab, et kui nimetada I samba pensionit "väikeseks" siis kas I + II samba pensionit saab nimetada "normaalseks". Ei, ka I + II samba pension kokku on liiga väike.
Kui võtta neid kes nö täiselu süsteemis siis kalkulaatorid annavad sellist II samba osakaalu kogu pensionist:
- 1/2 keskmist - 17%
- 1 kesmine - 26%
- 2 keskmist - 36%
- 3 keskmist - 40% -
Seal on pisike error sees, sest esimene sammas on ju väiksem neil, kellel on esimene ja teine sammas.
Ainult esimese samba pension: 100 eurot.
esimese samba pension teise samba olemasolu korral: ütleme 80 eurot, kuna sissemaksed olid viiendiku väiksemad. See on siis 74%.
Teisest sambast saad 26%: 28 eurot. Kokku pension 108 eurot I ja II sammas.
Aus vastus oleks, et pension on 8% suurem tänu kogumisele, väide et 26% tuleb II sambast ei ütle tegelikult midagi eriti, kui I samba vähenemist ei arvesta. Eksitav, võiks isegi öelda - sest mõni äkki mõtlebki, et pension on 26% suurem tänu kogumisele."havoc"
Kui võtta neid kes nö täiselu süsteemis siis kalkulaatorid annavad sellist II samba osakaalu kogu pensionist:
- 1/2 keskmist - 17%
- 1 kesmine - 26%
- 2 keskmist - 36%
- 3 keskmist - 40% -
"113366"
Ainult esimese samba pension: 100 eurot.
esimese samba pension teise samba olemasolu korral: ütleme 80 eurot, kuna sissemaksed olid viiendiku väiksemad. See on siis 74%.
Pension koosneb baasosas ja kindlustusosast. Baasosa suurus ei sõltu sissemaksetest ja on praegu vist ca 45% keskmise pensioni korral. On välja öeldud soov viia see ca 55-60%-ni.
Alates 2021 muutub kindlustusosa arvutus. Siiani !00% sotsmaksu summa arvetsamise asemel, arvestatakse sotsmaksu summat 50% ulatuses. (2x rohkem makse maksnu saab 1,5x rohkem kindlustusosakuid)
Minu hinnangul võiks II sambaga liitunu I samba pension olla vast 4-5% väiksem tulevikus
Igal juhul on näha selget suunda I samba nivelleerimiseks. Mõju liitumisest II sambaga ja väiksematest I samba maksetest tahetakse vähendada. -
Võtke arvesse, et koos II samba kasvuga kasvab teil ka I sammas. Ja viimane on kasvanud tunduvalt kiiremini kui II sammas. Ja elukallidus kasvab samamoodi. Seega ma ei usu, et kunagi tulevikus II sambast laekuv igakuine pension hakkab olema 40% või suurem võrreldes I samba igakuise väljamaksega.
Võrrelge I sambast välja makstud pensioneid aastatel 2005 ja 2020. Kasv jätkub, elukallidus jätkub. Aga raha mis on nominaalis pandud II sambasse, see jääb samaks, lihtsalt iga kuu maksad II sambasse juurde ja seega see "näiliselt" kasvab. -
ttrust,
1. II sambasse on seni kogutud suhteliselt lühikest aega. Liitintress pole veel õieti oma imetegusid teha saanud.
2. Regulatiivsete piirangute ja nõrga konkurentsi tõttu oli tootlus pikka aega üpris kehva. Mõlemad on hetkeseisuga oluliselt paranenud.
3. I samba väljamakse on kasvanud sotsmaksust laekuvale muude maksulaekumiste abil juurde panemisega. Pensionikassa on juba miinuses ja kõik prognoosid lubavad vaid kasvavat miinust.
4. Minu II samba summa on kasvanud oluliselt kiiremini keskmisest I samba väljamaksest (õigupoolest peaks see arenemisvõimelise töötaja puhul olema norm). Kui sul on vastupidi, tuleks ehk peeglisse vaadata?
5. II sambasse pandud raha taga on tootlikud varad, mistap "jääb nominaalis samaks" on pehmelt öeldes kõva saavutus. Mina seda pole suutnud ja ühiku hind on ikka kasvanud, vahelduva eduga aga kokkuvõttes märgatavalt.
6. Mina sügavalt kahtlen, et meie rikkuse kasv jätkub tempos mida viimased 15 aastat on näidatud. Põhjus ilmne: kui me EU-sse saime, valati meid piltlikult öeldes lahja leemena üpris rammusasse patta. Paja sisu ühtlustumine on sisuliselt paratamatu. Võimalus, et ühises pajas olles saaksime ahjualuse kombel endale rammusama leeme keeta, on tühine. Võimalus, et sellest pajast lahkudes oluliselt paremini hakkaksime elama, on veel tühisem. -
2korda2,
Pensionireform ei keela ju sul II samba kogumisega jätkata,
samas aga annab neile, kes 20 aastat tagasi alustasid, võimaluse oma raha ise kasutada selle asemel,
et veel 20 aastat oodata, millal väljamaksete süsteemi muudetakse. -
II sambaga liitumise "kasulikkust" saab hinnata ja ka reaalselt teostada suht lihtsa "asendusvõttega". Teatavasti on oma I samba pensionit võimalik suurendada hilisema pensionile jäämisega.
Hilisemat pensionile jäämist on võimalik realiseerida ka nii, et lõpetad tööl käimise ära, võtad II samba rahad välja ja elad nendest. Kui arvata, et II sambaga liitumise tõttu oled I sambas kaotanud 5%, siis on vaja II samba rahade eest elada ca 1 aasta. (uue arvutusvalemi järgi suurendas 1 aasta pensioni edasilükkamist seda vist ca 6.5%)
Tulemusena on I samba pension suuruses, nagu sa poleks kunagi II sambaga liitunudki.
Võrrelda tuleb ainult kahte suurust-> Palju oled liitumise tõttu I sambas kaotanud ja kui kaua suudad endale "pensioni maksta",
Tervisekindlustuse kulu võib sõltuvalt olukorrast olla ka viisakas arvestada.
Minul on selle arvestuse järgi liitumises kasud sees. :)
-
"2korda2"
ttrust,
1. II sambasse on seni kogutud suhteliselt lühikest aega. Liitintress pole veel õieti oma imetegusid teha saanud.
Kui ainult sellest rääkida, siis pole võimalik, et liitintress teeks oma imetegusid kõigi jaoks.
Kui selline imetegu juhtuks, siis pensionifondide väljamaksetest lähtuv inflatsioon sööks selle automaatselt ära.
Sellest tulenevalt on I sammas ja II sammas tegelikult võrdväärsed - inflatsioon ja veidike ka "ühiskondlik kokkulepe" otsustavad, kui suur osa produktist võib vanainimeste ülalpidamiseks minna. Erinevus on ainult selles, et mille alusel personaalset tükki arvestatakse.
Veelgi hullem - kui kõik pensionärid oleks liitintressi imetegude tõttu miljonärid, siis põhjustaks see ühiskonna ebastabiilsust. Mingil hetkel ei oleks noored nõus töötama näiteks 90% oma väljundist miljonäridest vanainimeste heaks. Toimuks mingi murrang, mille käigus need formaalselt 90% ühiskonna toodangust pensionäridele suunavad varad muudetakse millekski normaalseks, näiteks 25%-ks (koos vanainimeste otsetoetustega noorte sugulaste poolt)."2korda2"
4. Minu II samba summa on kasvanud oluliselt kiiremini keskmisest I samba väljamaksest (õigupoolest peaks see arenemisvõimelise töötaja puhul olema norm). Kui sul on vastupidi, tuleks ehk peeglisse vaadata?
Kuidas see üldse muudab II samba tootlikkuse argumenti? Sa räägid siin tootlikkusega mitteseotud kasvust kapitali lisamise arvel.
