EAS toetused - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

EAS toetused

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tere!

    Uurin võimalusi EASilt saada toetust alustava ettevõtte hüvanguks. Mitmest kohast võib välja lugeda, et eelistatakse põhiliselt ekspordipotentsiaaliga ettevõtteid, samas toetusesaajate nimekirja vaadates see välja ei tule (fassaaditööd, pesuköök, tervisekeskus jne).
    Meie ettevõte plaanib areneda loomulikku rada pidi, s.t. koduturg ning seejärel võimalusel laienemine välismaale. Kas selline kulg välistab ekspordipotentsiaali olemasolu meie ettevõttel?

    Ette tänades,
    JKukal
  • Tegelen ise tööalaselt EAS'i toetuste vahendamisega. Tõsi see on, et eelistatakse ekspordipotentsiaaliga ettevõtteid.
    Kui ettevõte esitab taotluse rahastamise saamiseks, siis tema taotluse erinevaid valdkondi hinnatakse (tavaliselt 4 palli süsteemis). Lõpuks leitakse hinnete kaalutud keskmine. Eksportiv ettevõte saab tavaliselt ekspordi valdkonna eest 4 punkti, samas moodustab see koondhindest tavaliselt vaid 15-20%.
    Teisisõnu on palju olulisemaid kriteeriume, mille põhjal taotlust hinnatakse, nagu näiteks juhtimissüsteemi olemasolu, toodete konkurentsieelis, toetuse mõju ettevõtja arengule jne.
    Teie ekspordipotentsiaal oleneb ikka eelkõige teie tootest. Näiteks juuksuriteenus pole suure tõenäosusega eksporditav, samas moosi võib ka eksportida.
  • Tänud vastuse eest!
    Siiski veel üks küsimus. Kas võib öelda et ma olen ettevõtjaks kõlbmatu kui mul on raskusi nõuetele vastava äriplaani koostamisega, s.t. ma tean turgu, tean hinnatasemeid, tean mis on mu eelised jne, kuid raskusi on näiteks kompetentse turu-ülevaate valmistamisega?
    Kuidas on teie kogemused minevikust? Ma pean silmas just äriplaani koostamist toetuse saamise tarbeks? Kasutasite mõne ettevõtte teenust? Kasutasite EBSis ärijuhtimist õppides saadud teadmiseid?

    Ette tänades,
    JKukal
  • Olen ise 5 aastat tegelenud EAS-i, PRIA ja KIK-i toetuste saamiseks taotlusprojektide koostamisega, sh. on ka paarkümmend rahastatud stardiabi.

    1) Stardiabist - on olemas kaks erinevat stardiabi - Tallinna Ettevõtlusameti ja EAS-i poolt antavad. Tallinna oma on Tallinnas tegutsevatele firmadele, kelle äriregistrist reg-st pole möödas üle 2 aasta. Maksimaalne toetussumma on 100 000 krooni, juurde peab panema omafinantseeringuna veel 33% kogumaksumusest (100k puhul siis 50k veel ise).

    EAS-i puhul siis saavad taotleda alla aasta äriregistris olnud ja väljaspool Tallinna tegutsevad firmad. Kui taotlejal on olemas selline toode, mida saab ja plaanitakse hakata eksportima ning ettevõttel on suur kasvupotentsiaal, siis on maksimaalne võimalik toetussumma 160 000 (nn. kasvutoetus). Kui toodetakse oma turule või on tegu teenusega (teenuste eksport ei ole EAS-i jaoks eksport!), siis saab maksimaalset toetust 50 000. Omafinantseeringu määr mõlemal juhul 25% kogumaksumusest.

    2) Äriplaani võib koostada ise, tellida see konsultandilt, või lasta konsultandil üle vaadata. Ise soovitaks viimast, sest siis on ettevõtja enda ideed kirjas ja konsultant saab neid täiendada/kohandada. Äriplaani ise kirjutada ei ole mingi raskus, probleem on aga selles, et inimene lihtsalt ei tea, mida EAS näha tahab. Nt. ei tule ta selle pealegi, et panna projekti lisana kaasa olemasolevad lepingud, koostöökokkulepped klientidega, kuna need lihtsalt ei ole kohustuslik lisadokument, aga plusspunkte annavad nad taotlusele kõvasti juurde.
  • Kuulge toetusprojektide koostajad - inimene küsis kas ta saab toetust (fassaaditööd, pesuköök, tervisekeskus jne) ehitamiseks ja te jahute siin mingist eksporditoetusest - õhumüüjad siin koos. Üldjuhul ei ole ehitamine ja renoveerimine abikõlblikud kulud. (kui just ei ole alustava ettevõttega seotud toetused - kuid sel juhul on pakutavad toetussummad nii väikesed, et nende abil ei vii läbi mingit renoveerimist või ehitamist). Infrastruktuuritoetuse abil (seotud ehitusega) võid saada abi mingi tee ehitusek, trassi ümbertõstmiseks või ehitamiseks jne. aga seda juhul kui ettevõte ei ole Harju maakonnas. Kõikide ettevõtetele suunatud toetuste puhul on üldjuhul nõutud omafinantseering.

    jkukal: sinu plaanitud ehitus/renoveerimistööde (fassaaditööd, pesuköök, tervisekeskus jne) finantseerimiseks võid abi saada turismi arendamise meetme alt kui see ikka kvalifitseerub turismiks. RT määruse leiad selle lingi alt: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=946321

    Veel soovituslike linke - sealt leiad viited ka RT linkidele kus asuvad määrused kus öeldud mis on abikõlblikud kulud erinevate meetmete juures:
    www.eas.ee
    www.struktuurifondid.ee
  • Jurmala,
    Nii see asi ikka ei lähe, et sõimad siin igapäevaselt projektidega tegelejaid õhumüüjateks ja siis hakkad lahmima määrustega, millega sa selgelt pole ise tutvunud. Ja kui sa oleks eelnevaid poste mõttega lugenud, siis keegi pole ka eksporditoetustest rääkinudki. EAS-i eksporditoetus on ikka hoopis teine asi, küsija uuris stardiabi kohta, millest ka meie rääkisime.

    Ja kiirelt paar sinu väidet, mis lugejat võivad segadusse ajada:
    1) ehitamine ei ole abikõlbulik? kui sa vähegi oled kursis, mis meil viimastel aastatel toetusrahade eest on ehitatud, siis saad ju isegi aru, et midagi ei klapi. Või mõtled tõsimeeli, et kõigi on majutushoonete, lautade, jne jaoks on uued firmad tehtud ja 160 000 eest üles ehitatud? Võin sulle saata nende programmide/meetmete nimed kus ehitamine on abikõlbulik.
    2) infrastruktuuri toetust saab ainult väljaspool hooneid olevate tehnorajatiste ja ühendusteede jaoks, ehk fassaaditööd ja muud otseselt ja füüsiliselt hoonega seotud ehitustööd ei sobi sinna kindlasti. Ehk inveteering on abikõlbulik siis, kui hakkab hoone seinast ja liigub väljapoole:)
    3) infra toetust ei saa Harjumaa ettevõtted? kust see veel tuli? Mõningate Harju valdade (nt. Saku, Viimsi) ettevõtted saavad küll ainult kuni 25% toetust, selle all mõtlesidki, et ei saa?

    See siis lühike vastus sinu postile. Ja asi pole siin mingis teadmiste või kompetentsuse tõestamises, lihtsalt jube tigedaks teevad sellised vennad, kes nimetavad kõiki teisi õhumüüjateks ja hakkavad siis ise udutama... ja homme tuleb mulle järjekordne klient, kes väidab, et tema kuulis, et infra toetust saab fassaaditöödeks (näide) ja mina pean seletama, et ikka kuidagi ei saa.

    sellepärast siis ka selline kuri vastus, asi pole isiklik, vaid probleem on üldine. Tekkinud on kaks gruppi spetsialiste, ühed jutumehed kes on kuulnud kuskil sõnu europrojekt või struktuurifondid ja hakkavad siis oma arvamust avaldama. ja teised 40-50 aastased endised raamatupidajad, kes mõtlevad, et on numbritega hästi sina peal, mis see europrojekt siis ära ei ole, teen oma konsultatsioonifirma. Ja mõlemad spetisalistid muidugi põruvad, aga klientide pettumus kandub üle kõikidele konsultantidele ja siis olemegi kõik ühed õhumüüjad:(

    Nii et Jurmala, määruste lingid on sul hästi teada, tööta need enne läbi ja siis palun, jaga oma teadmisi kellele iganes...
  • to:kussa

    Loomulikult "sõiman" ma siin IGAPÄEVASELT .....????

    Paistab et sul ei olnud aega mu kommentaari läbi lugeda aga noh ebakompetentset juttu ajad ikka ... ma ei viitsi seda isegi ümber lükata..
    Kes need ettevõtted siis on kes pidevalt ehitamise ja renoveerimise eest toetust on saanud - jätsid mainimata et kohalik omavalitsus ja riigile kuuluvad ettevõtted.
    Riik on pesakonna konsultante kes peaks eurotoetuste projekte kirjutama välja koolitanud ja seda tasuta seminaridel kuid 90% meetmetest on suunatud sotsiaal ja riigistruktuuridele. Need sotsiaalasutused ja kohalikud omv. palkavad projektikirjutajaks 15 tuh netopalgaga spetsialisti kes tooli soojendab. Nendele koolitatud nn."spetsialistidele" lihtsalt KOV-st midagi ei tilgu kui kätt sügaval sees ei ole - ja eks nad siis üritavadki tõestada oma olemasolu - nagu kussa. Üldjuhul saab iga ettevõtja projekti kirjutamisega hakkama ja pole mingit konsultanti vaja toita. (eriti kui lolli juttu aetakse)
  • ok, nüüd kisub asi juba väga naljakaks. ses mõttes, et kui on veel mõni töötu kuskil, siis Jurmala kaudu võib KOV-idesse tooli soojendama minna, maksumaksja raha eest riigitööle ja puha, 15k neto on praegu veel täitsa ok ka:) ahjaa tööle eelneb tasuta riigipoolne koolitus...palju seal muidu projekte kirjutama peaks, vb endalgi huvi asja vastu, kui palka vaadata, siis miski 250k aastas peaks oma koha välja teenimiseks rahasid saama + siis veel KOV-i enda kasu ka.

    nali naljaks, aga kust sul need "teadmised" tulevad? need on ju isegi puhta loogikaga vastuolus, rääkimata faktidest. a kui sul neid veel on, siis too kohe välja, üritan järge mööda neid siin käsitleda.

    Aga su eelmisest postist:
    1) sõnastan oma esimese posti lause sulle arusaadavamaks "sa sõimad neid õhumüüjateks, kes igapäevaselt projektide koostamisega tegelevad"

    2) see 90% meetmetest riigile jutt, siin saan ma sind taas sinu enda relvadega lüüa. ise viitasid varem www.struktuurifondid.ee lehele, seal on ju kirjas kõik 34 praeguse arengukava järgset toetusmeedet. vaatasin praegu huvi pärast, miski 5-6 on mõeldud nendest nn. sots ja riigistrukt.-dele (tööhõive, haridus, teed, haiglad, haldussuutlikkus).

    ja see sinu viidatud www.eas.ee leht, millele lisaksin www.pria.ee, mõlemal on kirjas kõik alates 2002 toetust saanute nimekirjad, palju sa sealt kov-e leiad? pakun, et ehitamise toetust saanute järjekord on ikka järgmine - kõige rohkem turismiga ja põllumajandusega tegelejad(nt. külalistemajad, kämpingud, laudad), seejärel mingid muud teenuse osutajad ja tootjad (ruumide renoveerimine vast rohkem, nt. juuksur, autoremont, mööbli tootmine), siis mtü-d/seltsid (seltsimajad, kultuurimajad, internetipunktid) ja siis pakun alles KOV-id.

    3) riigile kuuluvad ettevõtted? paljudes määrustes (nt. ka infra omas, nagu sa ilmselt tead) on sees punkt, et taotleda ei saa ettevõte, milles riik või KOV omab üle 25%-list osalust. Kui ka selliseid alla 25% osalusega on, siis mitte palju ja sel juhul nad ka ei kuulu täielikult riigile vaid riik on osanik. aga seda saab samuti toetuse saanute nimekirjade põhjal uuride, need ju kõik avalik info.

    aga kahes asjas on sul tõesti vähemalt osaliselt õigus. esiteks see, et riik on korraldanud konsultantide koolitusi. olin ise 2003. aastal seotud RAK-i ettevõtlusmeetmete välja töötamisega ja 2004. a. läbisin rahandusmini poolt korraldatud struktuurifondide nõustajate koolituse. koolituse eesmärgiks oligi anda infot konsultantidele, kes edaspidi hakkavad nõustama potentsiaalseid taotlejaid. ja see, et selliseid nõustajaid on vaja ei pea mina tõestama, seda teed ju sa ise siin foorumis valedega lahmimisega.

    aga see, et ettevõtjad saavad ise projekti kirjutamisega hakkama, seda ma ütlesin ise juba oma kõige esimeses postis (küll äriplaani kohta). konsultandi poole pöördutaksegi ikka siis, kui endal pole aega ega viitsimist asjasse süveneda. ilmselt käid ise ka nt. autoga pesulas või töökojas rehve vahetamas, kuigi saaksid mõlemaga ise hakkama...või ongi sul mingi üldine põhimõte ja ka autopesulaid ja töökodasid "pole mõtet toita"?
  • küll sa jõuad palju kirjutada - töötu konsultant irw

    Kui KOV võtab 15 tuh netoga kedagi tööle siis see toolisoojendaja ei peagi mingit raha tagasi tooma - see koht antaksegi mingile omale jopele - sa vist ei saa aru mis riigis me elame.
  • Kuule Jurmala, ole nüüd hea mees ja loe hoolega läbi, mida küsija küsis. Mina küll esimesest postist välja ei loe, et küsija plaanib tegeleda millegi ehitamisega. Fassaaditööd, pesuköök, tervisekeskus olid toodud näideteks juba toetuse saanud ettevõtetest.
    Ja kes on jahunud eksporditoetusest? Jutt oli sellest, et ekspordipotensiaaliga ettevõtetel on paremad võimalused toetuse saamiseks, aga see ei ole kaugeltki ainus eeldus. Loe ikka eelnevad postid enne läbi kui kukud lahmima. Ja üldse ma ei saa aru, millest tuleb vajadus lihtsalt tühjast kohast foorumeid risustada, eriti kui tundub, et sa antud teemaga just hästi kursis ei ole. Fraasid a'la "sa oled nii loll, ma ei viitsi su väiteid ümber lükata" ei tundu just väga intelligentse inimese argumentidena, või kuidas?
  • tubli mihke281 - sa tundud olevat üliintelligentne. irw

    Mina näiteks arvan et sinu kommentaar risustab foorumit näiteks. Täiesti mõtetu jutt ju - mille ainsaks eesmärgiks on mind kiskuda mingisse mõtetusse vaidlusse. (paistab et teil on palju aega). See mida mingid anonüümsed foorumikommentaatorid arvavad ei koti mind ausalt öeldes karvavõrdki. Lihtsalt lahe vaadata kuidas lollikesed leili lähevad - praegultki olen naerust kõveras ja mõtlen, et mida nüüd mulle vastatakse.-irw

    ... ja veel ma arvangi, et suurem osa igasugu konsultante on õhumüüjad. (mõni teeb seda lihtsalt paremini ja mõni halvemini e. mõni suudab oma teenust müüa mõni mitte).


  • kirjutan jah pikalt ja palju, sest lõpuks olen ma ühe sellise leidnud, kes oma olematuid teadmisi ilmselt kõikjal ja kõigile jagab. kuna ma olen need nõustajate koolitused läbinud, siis on minu kontaktid nii struktuurifondide, kui EAS-i, kui PRIA lehel, ja just selleks et ma inimestele tasuta infot jagaksin. ja pea iga päev helistavad mulle inimesed jutuga a'la "tahaks omale SAPARDI rahadega traktorit osta, üks sõber ütles, et sealt saab". ja siis ma seletan, et kulla inimene, sellega olete paar aastat hiljaks jäänud, sest SAPARD programm lõpetati ära Eesti liitumisel EL-ga 2004. ja siis mõni on veel selline, kes vastab, et "ilmselt ma räägin praegu vale inimesega, minu sõber teab kindlalt, et saab". ja siis olengi mina see paha, kelle pärast traktor jääb ostmata...nii et loodan, et mõistad nüüd mu pahameelt.

    a võib-olla elamegi eri riikides, a võib-olla on Eesti majanduskasv nii kiire, et KOV-id saavadki endale lubada selliseid istmesoojendaid. ja kuna KOV-e on ikkagi nii palju ja sots.asutused pidid ka mestis olema, siis ei jää ikka muud üle, kui võõrtööjõudu sisse tooma hakata, eriti projektikirjutajaid, nt Türgist või Ukrainast. Võtame mõned tõmmud türgi poisid ja paneme nt. vanadekodudesse "projektikirjutajateks", kõik peaks rahul olema:)

    ei tegelt mulle meeldib sinuga nii argumenteeritud vestlust arendada ja tore kui see sulle ka nii palju rõõmu teeb nagu näha. ainuke asi, mida ma veel loodan, et järgmine kord kui kellelegi nõu annad, siis kas oled enne asja omale selgeks teinud või vähemalt mõtled hetke, enne kui vastad.

    a see, et sind nii väga vaidlustesse kisutakse, vaidlustes selgub ju tõde. lihtsalt kui anonüümsed kommentaatorid sind üldse ei koti, siis sa ei pea ka nendega vaidlema ja lollideks ning õhumüüjateks sõimama...
  • Jurmala,

    Ei olnud eesmärgiks sind mõttetusse vaidlusesse kiskuda, vaid juhtida sinu tähelepanu sellele, et enne sõna võtmist tasub veidi mõelda ja postitused, mida kritiseerid, ka läbi lugeda. Võta seda kui soovitust, huvitab see sind või mitte.
  • Jurmala,

    Ei olnud eesmärgiks sind mõttetusse vaidlusesse kiskuda, vaid juhtida sinu tähelepanu sellele, et enne sõna võtmist tasub veidi mõelda ja postitused, mida kritiseerid, ka läbi lugeda. Võta seda kui soovitust, huvitab see sind või mitte.
  • oijah - haigutama ajab - nii nõrgalt panetegi.
    Minu elukogemus näitab et need inimesed kes endale rusikaga rinnale taovad ja kisavad kui megalt nad ennast koolitanud on on tegelikult võimetud reaalselt midagi korda saatma. Kas puudu jääb töökogemusest või on nad lihtsalt andetud ja eluvõõrad. Teemaga hästi kursis kuid selleks, et siin lollikestega argumenteerida peaksin ma selle asja uuesti üle vaatama - aga ma lihtsalt ei viitsi.

    kussa sa paistad mingi varastes 20-dates olevat - ajad nii lolli juttu-irw
  • kussa - kas tegutsed üksi või oled kuskil suuremas firmas?
  • Jurmala, näha on jah, et oled teemaga hästi kursis, aga tegelt siiski on sul see hea mõte asi uuesti üle vaadata...ja mis see vanus siia puutub, ma võin ju 15-16 ka olla, a siis on mu jutt vist eriti loll? või siis ajab see eriti närvi, et 15-aastane suudab oma juttu argumenteerida ja sina mitte:)

    Aga sulle ilmselt suureks pettumuseks: ei ole ma ei töötu ega KOV-i palgal. mul on praegu koostöölepe kahe suurema konsultatsioonifirmaga, kelle kliente pean teatud arvu tunde kuus nõustama. lisaks siis on mul enda ühemehe firma. järgmisest aastast hakkan ainult enda firma kliente nõustama, kuna soovin ennast täielikult eraldada nn. õhumüüjatest, need on tõesti olemas ja päris palju. nad pakuvad sulle 40k eest äriplaani, et saaksid sellega 160k stardiabi ja kui sa ei saa toetusraha, siis ütlevad, et vähemalt on sul nüüd korralik äriplaan...ja siis maksavad sinu raha eest oma kesklinna office'i renti, auto ja arvutiliisingut jne. see on ikka tõeline bull...

    mina tegutsen teisel põhimõttel, ma ei võta ette projekte, milles ma potentsiaali ei näe, ma ei võta ettemaksu, tasu saan ainult siis, kui projekt saab toetust, ehk siis tulemustasu. nagu aru saad, ei ole sellistel tingimustel klientidest puudu...ja kui vähegi asjaga kursis oled ja kogemust on, siis läbi mõeldud ja korralikult tehtud projektid ka saavad raha.
  • kussa, kas saaks Sinu kontaktid? Meili mulle aadressil aivo@argos.ee . Tänud!
  • kussa, ole hea saada mulle ka oma kontaktid aadressile falmek@hot.ee
  • kussa, oleks sauti kontakti üle rõõmus kaisukaru@hot.ee
  • kussa, pane oma kontakt siis juba siia, mul võib ka 2007 vaja minna (või siis troim@hot.ee peale)
  • Jurmala, mis sa arvad, miks keegi sinu kontakte ei ole soovinud? Sa oled siin ju nii "tarka" juttu ajanud :)
  • Kas mainitud toetused on muidu n.ö. tagastamatud laenud? Kuidas nende sihtotstarbelist kasutamist kontrollitakse? Et küsin abi millegi ehitamiseks, aga tegelikult lähen puhkusereisile.
  • troim, saatsin kontakti sulle maili peale, siia ma oma kontakti üles ei pane, sest muidu ei jõua ma ilmselt küsijatele ära vastata. Aga kõik, kes on siin soovinud, on mu kontaktid saanud. Lisaks panen hetkel kokku materjale oma koduka jaoks, kus siis üritan toetustest vähe selgemat pilti anda.

    paavot, toetused on nn. tagastamatu abi. Skeem on üldjuhul selline:
    1) esitad toetuse taotluse
    2) saad positiivse otsuse
    3) teed kogu projekti nö omavahenditega ära
    4) esitad toetuse andjale kuludokumendid jms (ehitise puhul nt. lepingud, üleandmise aktid, arved)
    5) toetuse andja käib üldjuhul kohapeal objekti kontrollimas
    6) toetuse andja kannab toetuse summa taotleja ehk sinu kontole

    Nii palju veel teadmiseks, et viie aasta jooksul ei tohi sa toetusraha eest soetatud asju koormata ega maha müüa, ehk ei tohi neid laenu tagatiseks panna, maha müüa või ära kinkida. Ja viie aasta jooksul on toetuse andjal lubatud käia neid asju ja sinu raamatupidamist kontrollimas. nii et paavot, puhkusele sa toetusraha eest vist minna ei saa. Samas on muidugi igasugu nalju nende rahadega tehtud, aga eks arenevad koos nii EAS ja teised toetuse andjad kui ka taotlejad;)

    Lisaks veel paar olulist asja - projekti ei pea tegelikult omavahenditega ära tegema, selle jaoks on pankadel selline teenus, nagu sildfinantseerimine, viid panka toetuse positiivse otsuse, et näete ma saan toetust, siis antakse sulle selles summas laenu, et projekt ära teha. pärast saad siis saadud toetusest laenu tagasi maksta. mingeid lisatagatisi pole vaja, otsus ise on piisavaks tõendiks, et see raha on kindel.

    Suuremate projektide puhul võib projekti etappideks jagada ja ka toetust proportsionaalselt küsida - nt. katuse ehitus on üks etapp, teed selle oma kuludega ära, viid toetuse andjale tõendid, saad osa toetusest kätte ja asud järgmist etappi tegema.

  • to:tauts - loed sa kuskilt mu kommentaaridest välja et ma konsultatsioonibusinessiga tegelen tola
  • to: kussa
    Mul selline küsimus. Plaanin alustada tootmisettevõttega aga heaks töö tegemiseks vajan seadet mille hind on ca 2 milli. Sinna tulevad muidugi juurde ka muud osad nii et algbilanns sai kuskil 3,5 milli. Kui suure osa on reaalne selles saada mingite toetusfondide kaudu? Oleks huvitav teada sest selle järgi saaks täpsema tegevusplaani paika panna vast. Foorumis kisub siin rohkem sõimamiseks nii et võimalusel ootan vastus meilile erkkki1@hot.ee .
  • kussale küsimus.
    Kas on toetusi mis ei ole mõeldud nn. käibevara soetamiseks? Tänapäeval on tihti kulutused pigem IT laadsed?
    surfnet@hot.ee

  • Kussa,
    Kas Sul on töö sissevõtmisel ka eelistused rahastajate (rakendusüksus), programmide ja meetmete osas või Sinu jaoks vahet pole. See info huvitab vist avalikult kõiki.
  • Velikij,
    eelistusi on nii palju, et võtan hea meelega ette ettevõtluse, maaelu ja keskkonnaga seotud projekte. Ehk kui on hea idee ja sobib EAS-i, KIK-i või PRIA poolt koordineeritavate programmide jaoks, siis võib minu poole pöörduda.

    Kui ajakirjandust vaadata, siis tundub, et Eesti probleem on ettevõtjate poolne pidev sahkerdamine ja salatsemine. Mina ütlen, et see mis toimub sotsiaalvaldkonna toetusrahadega on selle kõrval ikka täielik müstika, nt. töötute koolitamine, puuetega inimeste toetamine jms. Üks paremaid näiteid on mul oma kogemusest paar aastat tagasi. Siiani tegutsevad nn. aidsi ennetajad tahtsid teha suurt koolitusprojekti, saime siis kokku, küsisin, et mis mureks on ja mis projekti tegevused, eesmärk oleksid. Ja mis ma vastuseks sain - "pane sinna, mis vaja on, hoopis olulisem, kui palju me endale (koolitajatena siis) palka saaksime projekti panna".

    Hea näide oli ka viimane "Pealtnägija", riigis tegutsevad lihtsalt teatud grupid, kelle jaoks need projektid ongi tuluallikas (ja mitte väike) ja kui tuleb mingi uus "heategija" turule, siis see materdatakse kohe maapõhja, et mitte oma turuosa kaotada. Probleem on tegelikult selles, et aidsi ennetamiseks on ette nähtud meeletud summad, mis peaks olukorda parandama, siis tekivadki kõlava nimega organisatsioonid, kes esitavad veel kõlavama sisuga projekte. Ja saavadki toetust, aga kuhu see raha läheb ja kas projekt ka oma eesmärke täidab, seda ei kontrolli keegi. Riigi põhimõte on selline, et raha on antud, jäelikult on kõik vajalik tehtud...

    Mis ma selle pika jutuga tahtsin öelda on see, et sots.projektidega minu poole eriti pole mõtet pöörduda, aga eks siin foorumis vist ongi ikka päris ettevõtlusega tegelejad:)
  • Tööstusega seotud toetusi peaks olema tunduvalt lihtsam saada kui marjakorjamisrehade ostuks toetusi.

    Aga üldiselt peaks olema 30 % omafinantseering igal juhul. Muidugi teoreetiline tõenäosus on leppida kokku seadme suuremas müügihinnas ning seega see 30 % fiktiviseerida. Aga üldiselt kontroll selliste asjade jaoks on olemas ning risk vahele jääda on suur ning lõpuks avastada, et toetuse andmine on tyhistatud ning maksad kõik kulutused omast tskust.
  • Kui palju mõjutab toetuse otsustamist asjaolu, et põhitegija antud ettevõttes on varem ainult hobi korras - põhitöö kõrvalt - tegelenud selle alaga. S.t. seda et resümees ei saa ta välja tuua põrutavat staaži antud alal.
    Või tuua sisse fiktiivne mees, kelle resümee on muljetavaldav, ent kes tegelikult ettevõttesse tööle ei tule?

    Loodan et vastate ka viimasele küsimusele, kuna see ei ole päris kõlbeline tegevus. Või siiski?

    Tänades,
    JKukal
  • Lühike vastus oleks, et ettevõtluse toetuste juures üldjuhul 10-20% taotluse koguhindest moodustab osanike/juhatuse haridus ja töökogemus antud valdkonnas. Ehk siis kui sul see põhitegija on osanik või juhatuse liige, on staaž suht tähtis.

    Aga see kriteerium on ka palju vaidlusi tekitanud, pmst kui sa asutad puhastusfirma, siis nt. EAS näeb ideaalis, et sa oled ametikoolis puhastusteenindaja kutse omandanud, aastaid ise lappi nühkinud ja nüüd teed oma firma. Aga kui mu haridus ja töökogemus on ettevõtlusalane ja tean, et puhastuse näol on tegemist perspektiiviks valdkonnaga, kuid endal kokkupuude puhastusega puudub ja seepärast palkan omale selle valdkonna spetsialistid, siis saan taotlusele palju vähem punkte.

    Sinu teise küsimuse vastuseks, mina ei soovita midagi sellist, aga võin öelda, kuidas on tehtud. nt. projekti kaasatakse muljetavaldava CV-ga valdkonna ekspert (üldjuhul mittetasustatav), kes nt. projekti raames jagab oma teadmisi, koolitab töötajaid välja jne. Ehk siis kaasatakse puuduolev know-how, kas ka reaalselt, on juba enda teha. Lepingulise töötajana sellist inimest näidata küll ei ole mõtet, nagu varem öeldud, on toetuse andjal 5 aastat õigus sinu raamatupidamist kontrollida:)
  • Sai hiljuti kokku puututud EAS-iga kui käisime oma projektile tootearendus toetust küsimas. Saadeti sisuliselt kuu peale ja öeldi, et see ei ole innovatiivne. Ma ei tahaks siin täpsemalt lahata millega oli tegu aga võin öelda, et maailmas toimub praegu tõsine võidujooks sellel alal ja lähiaastatel paisatakse seda toodet turule suuremates kogustes. Püüdsime neid veenda, et ka Eesti suudaks siin konkureerida ja lähiriikdesse eksportida. Ei, meie jaoks on innovatiivne a'la automaatne ninanuuskaja, kandiliste kurkide kasvatus jne. Ühesõnaga, rääkida riiklikul tasemel, et me toetame uute toodete ja ideede elluviimist on pehemelt öeldes pullikaka.
  • #"sa sõimad neid õhumüüjateks, kes igapäevaselt projektide koostamisega tegelevad"

    Mina ütleks, et kui projekti kirjutamiseks on vaja erikoolitusega erispetsialisti, siis on riik järelikult nõuded idiootlikult keeruliseks ajanud ja toodab asjatult mõttetut bürokraatiat. Luuakse kusntliklt tööd väga spetsiifiliste (kuid samas mõttetute) teadmistega spetsialist-muiusööjatele. Kurb!
  • Iga suvaline mats, kellel on idee, ei oska seda äriplaanina paberile panna. Ja kui asi pole piisava detailsusega paberil, ei ole võimalik ka EAS-il hinnata, kas projekt tasub toetamist või mitte. Ei ole EAS-i asi hakata tasuvusarvutusi ja turuuuringuid tegema, küll aga võivad nad tehtud arvutusi ning saadud järeldusi kontrollida.
  • Asi oli selles, et enne kui hakata asja paberile joonistama ja detailset projekti esitama soovitati jutule tulla, et saada ideest ülevaade. Tõmmati vesi peale, seega säästsime sisuliselt raha mis oleks kulunud projekti kokku panemisele. Minul jäi isiklikult mulje, et neil seal EAS-is on klapid silme ees ja ei taheta mõelda piiridest välja. Mugav on ju tegeleda vaid projektidega millest ise aru saab ja mida juba korra on tehtud.
  • Kandilist kurki oleks küll vaja. Siis saaks paremini kandilise röstsaia või leiva peale seda asetada, et saiaviilu kaetus oleks suurem. Eriti hea, kui tegu oleks sellise steroididel kurguga, mis oleks ca 6cm diameetriga. Siis saaks teha sändvitshi 1:1 viilude jaotusega.
  • Mina olen ammu imestanud, et miks vorst ei ole kompatiibel tavalise leivaga (nn põrandaleib). Ilgelt nörritav on leivaviilule vorstiviilakaid nii peale kombineerida et leib ühtlaselt kaetud oleks. Vot innovatsiooni koht.
  • Doktorivorst pikuti pooleks, sa mõtled. OK. Aga lõviosa vorste ei ole leivaga 1:1 ühildatavad. Põmst võiks vorstilatt oli samasugune kui leivapäts ja täpselt samamoodi viilutatud. Siis klapiks viilud üks ühele. Tsiteerides Jeremy Clarksonit: how hard can it be?
  • Ei miskeid neljakandilisi on täitsa olemas.
  • Tartzilt hea näide innovatsiooniks hädavajalikust out-of-the-box mõtlemisest. Me kõik siin nuputame, miks vorst ei ole leiva kujuline, aga tuleb noor ja institutsionaalsest mõtlemisest puutumata teadur ja püstitab probleemi hoopis teisiti.

    Eestil on veel lootust.
  • Üks seni proovimata variant oleks see, et leivaahjust tulevad otse vorstivõileivad.See muidugi nõuaks tõsist tootearendust, sest taoline ahi töötab hoopis teistsugusel elektril. Ja Eestis on sellist elektrit väga raske saada. Samas võiks ju EAS anda raha trafo ehitamiseks. Aga need tondid raudselt ei anna.
  • Valejutt, sihukene leib, kus vorst on otse sisse küpsetatud on mõnel maal kaunis tavaline.
    Kinnituseks esimene ettejuhtuv pilt googlest
    http://www.alienspouse.com/jen_weblog/images/2007/12/08/sausage_bread.jpg
  • Need EASi toetuse on jaburad.
    Millegi vajaliku jaoks raha ei anta
    AGA
    näiteks makstakse 100% Vainu inimeste koolitusi kinni....
    mine pekki!
    Ehk tundub, et kui tahad asju uues Eestis ajada pead nn uue bürokraatiakeele ära õppima.Veel antakse miljoneid mingite kõnnumaade niitmiseks (pria) ja isikliku järve süvendamiseks a 5 milli.....
    Ja igatsugu lollakate muuseumide jmilleiganes jaburajamittevajaliku tegemiseks
  • Viimasel ajal on igatsugu kodanikud ringi saalima hakanud. Teadurid ja ärikonsultandid.
    Idee kuidagi nii, et andke idee, meie taotleme suvalisi toetusi - kuni 2 milli euri ja siis uurime seda asja. Teie saate siis patendid (mõningal juhul ka ei saa?) ja kõik on õnnelikud. Üldiselt peab ise ka mingi 400 000 - 1 000 000 nagu kulutamiseks andma.
    Lihtsa inimesena võtaks ise ka raha aga ei pidavat jaguma..ehk asi taandub kuidagi selle peale, et küsiks raha aga mille peale küsida?
  • TNT tabas naelapea pihta. Lisaks toetatakse konnade peeru uurimist, rähnide suguelu ergutamist, solgist tuumaenergia tootmist jne. Reaalsete innovatiivsete või siis vähemalt tootmist ja eksporti turgutavate projektide peale vaadatakse sind klaasistunud pilguga ja noogutatakse kaasa. Igasugu konsultante on nüüd terve Eesti täis kes kõik lubavad sulle maa ja taeva kokku sest "nemad ju teavad" kuidas raha saada. Maksad neile suured summad ära ja lõpuks teatab EAS, sorry poisid, ei saa pappi.Konsultandid laiutavad käsi ja teatavad, et "juhtus nii" aga tegelikult on neil ikka kõik projektid läbi läinud ja ju siis oled sa ise juhm.
  • pm on olemas idee kuidas sääsest elevanti teha, aga projekti ei oska nagu kirjutada hästi...

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon