Järjekorrad Eestis
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Ma ei käinud Eestis NL ajal, nii et ma tunnetan oma piiranguid mis puudutab järjekordade üle virisemisest. Aga inflatsiooniühiskonna kaaslane on järjekorrad, kuna hindu pole piisavalt palju tõstetud, või konkurents ei too võimsust juurde. Teeninduse efektiivsuse langeb. Järjekorrad liikluses, järjekorrad poodides, järjekorrad kioskites, järjekorrad söögikohtades. Igal pool tundub mulle järjekorrad kasvavat - miks hindu ei tõsteta - miks kioskid ei tõsta oma hindu 25-50% homme, pakun et käive tõuseks peaaegu samapalju, ja kasum hüppaks. Miks Rimi/Selver/Prisma ei tõsta homme 10-20%... Laulupeol imestas, et igal pool oli järjekordi, miks võimsust pole, või miks kallimalt ei müüa, või miks müügiboonustega kiiremini ei teeninda... Järjekordade olemasolu näitab, et majandus pole tasakaalus, ja eks järjekorrad kaovad, aga peaksid kiiremini kaduma, minu meelest. Või kas ma ainult virisen, kas oleme hoopis järjekorraoptimumis, kus hinnad ja ooteajad peegeldavad efektiivset majandust...
-
Stefan, kahju jah, oleksid Sa näinud hommikusi "järjekordi" kui 1985 või 1984 aastal kaubamajas "Ungari Päevad" olid. .... Siis oli väga kuum eliitkaup ruubiku kuubik.
-
Kui näiteks laulupeol veel hindu tõsta, siis peaksid paljud vaesematest piirkondadest tulnud inimesed toidust üldse suu n.ö. puhtaks pühkima. Mitte et nad ei jaksaks kohe üldse maksta, vaid nad ei ole lihtsalt nõus väikese hunniku kartuli ja paari vorsti eest ütleme 120 krooni 60 krooni asemel välja käima.
Eks kaupmehed mõtlevad pigem käibele, parem müüa 20 50-kroonist praadi kui 2 500-kroonist. Mis puutub toidukaupa, siis isiklikust rahakotist paistab, et hinnad ongi aasta jooksul ca. 30% tõusnud. Ostan ikka täpselt samu asju samast poest, raha läheb aga pidevalt rohkem. Lausa müstiline, sest eraldi võetuna pole ükski asi eriti kallimaks läinud. -
Jah, eks järjekorrad kaovad kas nii, et müügiefektiivsus ja -võimsus tõuseb - või nii et hinnad tõusevad. Parem muidugi esimene. Vanalinnas natuke teine olukord, tundub mulle, seal korralikult tõsteti juba eelmisel aastal. Nägin nädalas Molly Malones'is et õlu maksab 37 EEK sees, ja 60 EEK õues. Selline turg lihtsalt on, ja siis müügimehed peaksidki sellest aru saada. Mida efektiivsem hinnastamine, seda suurem SKP Eestile (ja paremad palgad vaesematele).
-
aastal 2000, kui keskmiselt 1mill tuli kuus kasumit, oli Soomest või kus iganes riigis mingi toidupoolise ostmine minu jaoks kallis ja ma ei ostnud 4x kallimat võileibakui Eestis või 300 eekist grill-liha.
Aga jah, 10K keskmine palk annab ju lausa tiivad.
Elukallinemine võiks p -
ON teada ja tuntud tõde, et efektiivsus on tootmises madal. Sama kehtib ka kaubanduse kohta - kui ikka vanad nn tegijad vahetavad eriala madala palga tõttu, siis uued ei ole võimelised kiirelt teenindama, kuna puudub kogemus. Vaatan, kuidas need uued otsivad kauba pealt triipkoodi taga ja mul on neist kahju...
-
Tegelt peaks vähemalt toidukauplused üle minema RFID peale. Korjad vajaliku kraami kilekotti ja väravast väljudes registreerib masin su ostud. samas on ka makseterminal. polegi müüjaid vaja.
-
SideKick, sellest oli ka Tln Kaubamaja teemas juba juttu - et miks neid ei saa meil hetkel rakendada.
-
Järjekorrad on ka ööklubides. Bob-Bon, Bonnie jne - igal pool räige saba. Ja rahvast on nii täis, et lihtsalt ei mahu olema. Ja igal pool sama pileti hind, 100 eeku või 150 eeku. Välispidisel vaatlusel tunduks küll, et nt Bon-Bon võiks pileti hinna tõsta 500 eegu peale ja äri oleks neil efektiivsem.
-
to: SideKick. Kas Rootsis, Soomes, Saksmaal on RFID juba laialdaselt kasutusel?
-
aivo33, ma ei ole seda tallinna kaubamaja foorumit eriti lugenud.
ttrust, miks me peame soomet saksamaad jne ahvima, ise ei või midagi teha?
kui mu mälu mind ei peta, siis Wal Martis on juba 1.1.2006 kõik kaubad RFIDistatud. -
Järjekordade probleem on kapitalismis. Ehk kapitalismi vales käsitluses.
Kunagi ammu mäletan olid ajad kus olid järjekorrad sest polnud midagi osta.
Aga praegu kus meil on käsil megakapitalism ja meil on olemas ostujõuldsed inimesed ja on ka kaupa mida myya, ha kurat ikka on järjekorrad ???. See situatsion dzentelmenid tuleneb puhtast lollusest.
Käisin ükspäev kristiines küsimas, et sorry mis toimub ? sain vastuseks, poe juhataja on puhkusel. Kurat mis puhkusel, minuarust peaks ta ise seal letitaga istuma ja myyma kuna igas kassas on 10 inimest sabas stabiilselt iga päev. Võtku suurema palgaga töötajaid juurde teenindavad kiiremini ja effektiivsemalt või võtku rohkem madalapalgalisi töötajaid, pooled kassad seisavad tühjana. See on lihtsalt suur laisk juhtimislollus, kus üritatakse teha seda mida on koguaeg tehtud ning ei minda ajaga kaasa.
Juhtidel puudub otsustusvõime ja teotahe. Selles on probleem. Probleem on selles, et kõik vähegi mõtlemisvõimelised inimesed on välismaale tööle läinud ja alles on jäänud ainult innertsist töötab robotkond.
Vaadake kuivõrd effektiivselt töötab Staabi burgeriputka ja kuivõrd loiult ja uimaselt mõni supermarketi kassa.
Nonsens on see, et lihtsad inimesed on teinud teeninduskiirusega 1:0 suurtele tarkadele paljuõppinud jaemarketiteadjatele juhtidele.
Kurb. -
Ega kaupluserahvas ainult kassiiridest koosne. Võiks samamoodi küsida, et kui palju kaupa jääb müümata, kuna tööjõud ei suuda seda õigesti ja kiirelt siltidega varustada, riiulitele paigutada? Kui logistika lonkab? Kui ei osata kaupa tellida piisavalt, ei teata tihti mis võiks rahvale peale minna jne... Kahjuks need nähtused jäävad tarbijale nähtamatuks, kuna need järjekordi ei tekita.
Näide: söökla, leti peal pakutakse erinevaid mahlu, mida söökla klient saab endale klaasi kallata. Enamasti saavad paremad mahlad otsa, kehvemad jäävad alles. Kui küsin, et miks konkreetne mahl jälle müüki tuleb, vastatakse: kui partii läbi müüakse, siis tellitakse uus partii. Aga selle peale ei tulda, et võiks tellida osa mahlu suurema koguse, kui teisi mahlu, ei, kõiki tellitakse võrdne kogus. Niivisi aastaid järjest. -
parandus: miks = millal.
(küsimus: millal tekib siin võimalus oma postitust hiljem parandada?) -
Veel: Soomes-Rootsis toimuvad kauplustes/kaubamajades allahindlused, mis on ikka TÕELISED ALLAHINDLUSED, kus hind langeb ikka päris tõsiselt. Meil seda ei tehta. Ju siis meil ei tekita letil kauemaks seisma jääv kaup kauplusele nii tõsist kahju, kui seda teeb see Soomes ja Rootsis. Või meil lihtsalt ei osata seda välja arvutada?
-
Huvitav kas Lätis ja Leedus on samamoodi järjekorrad?
-
tundub olevat kuum teema, eriti juulikuu keskel - olles ise mõnda aega kaubanduses töötanud, asjadega kursis (10 a kogemus) võin öelda, et eelpoolöeldud on kõik sulaselge tõsi ning kahjuks küll Eesti praeguses ning kindlasti ka tulevases ühiskonnas veelgi süvenev. Teenindajate pealt võin öelda, et siiski mujal maailmas suhtutakse inimesse tunduvalt paremini ning üritatakse kliendiga suhelda ning tema vajadusi täita ( on siiski ka kahjuks erandeid). Ma ei oska öelda ning tahaksin ka teada, kuidas praegused noored teenindajad ja ka inimesed kes selle töö peale lähevad, sellega norm toime tulevad, ning mis neid motiveerib või kuidas juhtkond (juhataja) neid tööle motiveerib!?
-
Kusjuures viimasel ajal on mul kas lihtsalt vedanud või on kõik inimesed maale grillima sõitnud, aga poes saab täiesti normaalselt käia. Eile käsisin nii Stockmannis kui Selveris ja kummaski polnud järjekorras üle 1-2 inimese. Teine variant on muidugi see, et kohale on hiilinud majanduskrahh...
-
Allahindlused Soomes-Rootsis... on OK. Mulle isiklikult meeldivad aga USA allahindlused. 200 USDine riidehilp 15 USD? Pole probleemi. Everything must go (kusjuures samal esemel on siinmail allahindluseJÄRGNE hind ca 200 USD). Aga see on omaette teema. Mis siinseid järjekordi puudutab, siis stefanil on õigus - see on tüüpiline inflatsioonimajanduse resultaat. Nagu on selle resultaat ka halb teenindus. Olgem ausad - teenindajal on suht suva, kuidas ta käitub, sest mis on kõige hullem, mis võib juhtuda? Saab kinga? So what. Kaks päeva hiljem töötab samaväärsel kohal. Igasugused poolülemused, kes efektiivsusele peaks mõtlema - ka neil on suva. Käive kasvab (YoY käibekasvud on absurdselt suured igasuguses kaubanduses) ju nii või teisiti...
Mis BonBoni pileteid puudutab, siis Peets & Investeerimispankur kardavad äkki seda, et esimesed kuu aega 500 EEK pilet ÄKKI ikkagi vähendab käivet. No korraks. Natukene. Halb ju. Muidugi 500 EEK pilet oleks lõbus sotsiaalne eksperiment, sest siis saaks selle raha eest lunastada õiguse veelgi karmimaid ja ehtsamaid faa-faa tüüpe ning itaallast Vittorio't otsivaid kohalikke mimme käia vaatamas :-D
* Vittorio - väljamõeldud Itaaliast pärit ilusmees. Vanus ca 35, kasutab juuksegeeli. Kingad on puhtad ning seljas on T-särk, kuhu on ette kirjutatud suurelt ja kuldselt mõne sealse homoseksuaali nimi. Väidab siinsetele naistele, et on viinamarjakasvataja/Monacos privaatpankur ja sõidab Ferrariga. Siinsed naised usuvad ja... Tegelikult on Albaania põgenik Bardhyl, kes elab Torino magalarajoonis koos emaga 27 m2 korteris ning töötab piimamehena. -
ah oma majanduskrahhi jutuga, eile inimesed maal, järve ääres või kusagil mujal mõnusalt aega viitmas.majanduskrahh on siis kui sul on raha käes ning pole selle eest midagi osta või sul on pangakaart käes aga pangaautomaadist raha mitte kuidagi kätte ei saa ning pangakontoris on 100 meetri pikkune järjekord
-
Bon boni ja analoogsete kohtade piletihind pole minumeelest mingi näitaja. Kui ikka 2 drinki teevad sama välja, mis 1 pilet, siis kokkuvõttes tuleb käive ikka alkomüügist, mitte piletitest.
-
BonBoni jt võib siit teemast välja jätta. Järjekord ööklubis on klassikaline turundusnipp. Inimesed tahavad minna pidutsema kohta, kus on palju rahvast ja mis on populaarne (=hea) klubi. Ning missugune klubi nendele tingimustele vastab? - loomulikult see, kus on pikk järjekord. Ööklubide järjekorrad on pikad sellel põhjusel üle maailma.
-
Järjekord ööklubis on tõesti turundustrikk. Aga mis trikk on see, et selles mainitud klubis on 1m2 peale rohkem inimesi kui Lasnamäe bussis? :-D
-
Ma ei ole küll ööklubindusega otseselt kokku puutunud a noh nats olen uurinud ja midagi vist ikka tean - enamus käibest tuleb niivõinaa jookide müügist, ukse hind on sümboolne. Nagu filter, et mis inimesi näha tahetakse. Reaalselt Eestis kui teha pileti hind 150->500, siis oleks peol ilmselt suur üksikute meeste ülekaal...
-
igaks juhuks tuletan meelde, et Eesti/Tallinn on meil sellised pisikesed kohakesed :-)
Nagu väikese küla elu ikka. Saab päevatöö otsa, külarahvas läheb poodi, kohe järjekord uksest välja, külakinos seanss või kultuurimajas pidu - jälle järjekord, sama asi ka igasuguste teenustega.
Ühest asjast ei saa hästi aru; kui muidu suudetakse järjekordades üsna rahumeelselt seista ja oodata, siis miks seda ei suudeta ntx pühaba õhtul Pärnu-Tallinn maanteel 100+km/h stabiilselt kulgevas autorongis liikudes? 3-nda järjestikuse tõmbleja puhul tekkis küll mõte, et suruks teda hoopis natike vasakule kraavi... -
Klubihinnad meestele 150->500 + naistele tasuta (mis on muidugi sooline diskrimineerimine) = kullakaevajate paradiis. Ehk siis rikkad jõmmid ja naisterahvad, kes otsivad rikkaid jõmme. Kuigi sõna "naisterahvad" tahaks asendada millegi... müüdavamaga. Samas kui mõlemad pooled teavad, mis diil on, siis miks mitte. Vaba maa, vaba tahe - igaühe oma asi, millega tegeleb.
-
stabiilselt autorongis liikudes >> see on tähelepanu surm ning ohtlike olukordade loomiseks soodus paik, mitte et ma pooldaks tõmblemist aga kogemused ühtlase sõidu puhul ka olemas ning see samuti ohtlik (kui tekitad pikema pikivahe eelsõitjaga siis keegi ikka arvab et sobib sinna auku paremini ning sinu ohutus jällegi kadunud)
-
to: annelix
autorongis mõistliku pikivahega on igatahes ohutum sõita, kui tõmblejate "vahelemahutamiseks" 100+km/h pealt äkiliselt pidurdades.
Rong tekib paramatult, sest autosid on lihtsalt varasemast rohkem. Aeg oleks ära õppida ka normaalselt liiklemine ning märk nr.352 "Möödasõidu keeld". -
mujal maailmas on kulgurite jaoks eraldi teed, kus löiiguvad traktorid, kohalikud jne muud tegelased kes ilma tahavad vaadata ja muid asjatoimetusi rooli taha teha (ntx süüa, arhitektuuri vaadata, seksida jne)
-
Ööklubi piletihinda ei saa soost ( ja vanusest ) lähtuvalt ka differentseerida, siis oleks sotsiaalministeeriumi vastav osakond kohe "küünte ja hammastega" asja kallal.
Huvitav, kas meil selline asi üldse kunagi toimida saab, kus uksehoidjad valivad kiivalt, mis publik sobib ja mis ei sobi nende ööklubisse, vaatamata sellele mis on pileti hind ja palju raha külastajal on. Või tulevad siis ka inimõiguslased kallale? -
enne peetsi oli BB justkui midagi pool-eksklusiivset, kaardita rahvast ei lastud sisse, muusika oli parem jne (ja-jah olid ajad olid majad). läksid klubisse ja oli ruumi liikuda ning kogu klientuur oli nägupidi tuttav
ja ükskord oli vist mingi eksperiment seal kui pilet maksis 300 ja joogid olid tasuta, suure ahnuse tõttu läks pilt juba peo keskel taskusse :(
kogu see järjekorrandus poes ja mujal tuleb ikkagi konkreetsest suutmatusest tööd korraldada ja ette planeerida (sh. tööjõu vajadust)
oli jälle võimalus nädalavahetusel keskmise suurusega (suvitus-) linnu külastada ja end siniseks vihastada oodates teenindamist absurdselt kaua, vaadates seda saamatut rabistamist ja kuulates abituid vabandusi "nad ei tee" (purustatud jääd pole, kas tavalise jääga mojitot saaks) -
Minuarust pole järjekorrad üldse niiväga inflatsiooniga seotud.
Tegelikult on asi selles et Eesti rahvas ei ole nii rikas, järelikult Eesti poed ei ole nii rikkad, et palgata lisapersonali mis kaotaks järjekorrad tipptundidel aga kohvitaks niisama muudel aegadel.
Mida rikkamaks saab rahvas ja seega ka kaubandus, seda vähem on järjekordi.
Muidugi on see protsess väikse viitega, st. rikkuse kiirel suurenemisel ei jõua poed piisavalt kiiresti laieneda ja majanduslanguse korral pindu vähendada ja personali vallandada. -
Oh aegu, oh kombeid - Eesti kadakasaksad nõuavad kolkabaarist mojitot. Ja ega sealses küünis hommikul roosivett ja Bvlgari shampooni kah vist ei olnud, täitsa pael. Hommikusöögishampagi oli Martini Asti, kujutate ette!!!
-
Ööklubide pileteid saab küll diferentseerida soost lähtuvalt, Sotsminni voliniku arvates on see nimelt "positiivne diskrimineerimine" kui naised tasuta sisse saavad. Samuti on "positiivne diskrimineerimine" see kui 90% naiskollektiivi võetakse tööle mehe asemel naine. Aga kui 90% meeskollektiivi võetakse tööle mees, siis pole siin enam midagi positiivsest, vaid tegu on räige diskrimineerimisega!
P.S. Ei jaga neid seiusukohti, vaid lihtsalt vahendan infot. -
priitp
pärnu nimelises linnas oli rummifirma poolt toetatud üritus mille puhul oli üks mere ääres asuv stiilne hoone täis riputatud antud alkofirma tootest tehtud just nimelt mojito reklaame, aga siis reklaamitavat asja "nad ei tee", go figure
kolkabaar indeed -
Siis ole täpne, Pärnu ei ole keskmise suurusega suvituslinn.
-
pärnu on suurlinn?
-
Eesti kontekstis.
-
priitp, sama kehtib ka Tallinna ööklubide kohta. Omal samasugune kogemus nädalavahetuse Bonny&Clyde`st - esimese mojito sain daamile, teist enam ei tehtud; isegi põhjust ei öeldud...
-
klubides ei ole eriti palju varutud neid komponente millest mojitot teha + osades kolgastes, ei osata ja ei viitsita seda teha.
-
kadakasaksad on hakanud jooma jooke mis nõuavad füüsilist tööd ja vaeva ning see muidugi lauaviina ja mahla kallamisega harjunutele eriti ei meeldi
omaette asi on haiglane mensuuri kasutamine kõikide jookide mõõtmiseks (majaveini 2 tilka rohkem või vähem on vist otsustava tähtsusega?), mujal maailmas tihti kallatakse silma järgi ja ikka tuleb maitsev segu
samas jah, head kogemustega töötajad/teenindajad ilmselt oskavad ka varastada paremini kui saamatud algajad -
minu meelest on klubides järjekorrad ka väljaspool Eestit. Pole küll eriline klubiloom, aga meelest ei lähe, kuidas Ottawas 1,5 tundi öösel klubijärjekorras seisime. Ja see oli öösel kell 1. Kui pärast ära läksime(miski 4-5 ajal hommikul), oli ikka veel tänaval järjekord. Ja näiteks baarides, toitlustuskohtades peab peaaegu alati ootama, millal järjekord sinuni jõuab. Et pole see ainult eestis nii.
-
Ses mõttes peab opexiga nõus olema, et mensuuri kasutamine veini valamisel on lolluse tipp. Kui kardad, et läheb tilk üle, siis pane hinnakirjas kroon otsa :-)
Aga kas see ööklubis tippajal mojito tegemisest keeldumine pole tingit mitte liigse ajakuluga? -
see, et mojitot palju klubid ei tee on enamasti tingitud ajakulust. Samal ajal teeb keskmine baarmen 5-6 tavalist pikka jooki. Hinnavahe on aga 30% heal juhul mitte 5-6 korda. Kahjuks on vähe klubisid, kus üldse tehakse häid jooke. Head baarmenid on defitsiit. Meie "suvepealinna" klubide baarmenid ei saa isegi sellest aru, et kui nad hea tipi saavad, siis on loogiline, et nad ka hiljem sind kiirelt ja hästi teenindavad mitte ei räägi üle leti vett ostva "tibiga" 15 min juttu.
-
Hea teenindus ja järjekordade puudumine ei ole kusagil maailmas mingi reegel. Reisige rohkem, ei ole meil siin midagi hõisata, aga iga pseudoprobleemi pärast põdeda pole ka põhjust.
-
Mind on viimasel nädalal üllatanud rocca al mare rimi, kus on kadunud lõputud ja väljakannatamatud järjekorrad ning hämmastavalt palju kassasid on kogu õhtu jooksul avatud.
-
muld, see tähendab, et Eestis on inimesi, kes tahavad poodi tööle tulla.
-
Hmm Tondi selveris on asi korda saadud ma vaatan :)
Järjekord ca 2 inimest ja kassad töötavad täis aurudel. -
Puhkuseperiood?
-
Inimesed ostavad liiga palju tarbetut jama kokku. Aga ega sinna midagi parata pole- enamus liigub ikka nii, nagu mõtlev vähemus nöörist tõmbab:)
