Biokütused - meie ajastu suurim tüng?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Okay - lugu selles, et komistasin hiljuti ühe artiklijupi otsa, mis väitis, et biokütused on nii või teisiti kahtlane kraam.
Miks?
a) biodiisli tootmiseks minevat kogu tsükli käigus kuluvat 1.2 L tavalist diislit (väga kõva äraspidine perpetum mobile);
b) etanooli tegemiseks kasutatakse maagaasi ning efekt, mis saavutatakse, on iiiiiiiimepiiiiisiiiiikeeeee....
Kellelgi mõnda linki on, kus asja veidi täpsemalt seletataks? On meil äkki spetsialiste?
/Esimese faktiga oleks mingeid kanepisuitsetajatest rohelisi vasakintellektuaale ju hea seina külge naelutada, mis? / -
Vabandan - puterdasin veidi...
a) ÜHE liitri biodiisli tootmiseks kuluvat kogu tsükli käigus ÜKS KOMA KAKS liitrit tavalist diislit... -
Õigel teel oled.
Peaaegu ainuke mõistlik viis biokütust toota on ekspluateerida turvast. Viimast aga EU ei luba :-) -
Biokütustest saame rääkima hakata alles siis kui põllumajandustehnika töötab kas akudel või fuel cellil ja põhiline inimkonna energiakandja on tuumaenergia + elektriliinid. Ainult et siis küsimus, et kes seda biokütust niiväga enam vajab?
Tõenäoliselt vajab seda edaspidi lennundus, ma ei tea hetkel ühtegi alternatiivi reaktiivmootoritele lennunduses. Tõenäoliselt tulevikus lennukite jaoks ikka naftat leidub, enamus tänapäeva naftast läheb kütteks ja elektritootmiseks, minuteada. -
Turvas pole päris "normaalne" biokütus. Turbasambla juurdekasv on nii nigel, et taastuvalt kütuse tootmiseks on vaja megasuuri rabaalasid. Kui kaevandad aga rohkem kui juurdekasv, pole ju põhimõttelist vahet, kas põletada naftat, kivisütt või turvast.
-
Soomes on selliseid taastuvaid näiteks piisavalt.
-
turba juurdekasv pole nigel vaid ajatsükkel on väga pikk mil arvestatav "saak" küpseks saab. Puidu juurdekasv meie metsades on väiksem.
-
http://www.solixbiofuels.com/ vetikatehas?
-
Btw, see, et ühe liitri biodiisli valmistamiseks 0,5-2 (erinevatel huvigruppidel on erinevad hinnangud) liitrit kõtus läheb, ei tähenda, et biodiislit ei saaks positiivse energibilansiga toota. Põllumajandus on praegu siiski optimeeritud toidu ja väheste kallite tehniliste kultuuride tootmiseks, kus väetamise ning agrotehnika kulud on produkti hinna kõrval väiksed ning seega nendega ei koonerdata. Vabalt võib olla, et kui alandada põllumajanduse energiakulukust ntx. 50%, siis saagikus langeb ntx. ainult 25%. Ehk kui lepime madalama saagiga, saame mingil tasemel ka positiivse energiabilansi kätte.
Iseasi, kas maailma põllumaast jätkuks nii biodiisli kui toidu tootmiseks. -
Kui suur turbasambla biomassi juurdekasv per hektar siis aastas on, kas keegi teab?
-
Leidsin kellegi diplomitöö, kust loen välja tootluseks 0,5-5,6 t/ha
http://moritz.botany.ut.ee/Nagel_Merli_baktoo.pdf -
...ja kõige selle juures poliitikud pushivad biokütuseid nagu oleks need pääste, pääsetee ja õndsus samas pakendis.... Hmm?
-
Ei ole voimalik yheselt oelda, mis on biokytuste tootmise netomoju kasvuhoonegaaside emissioonile, kuna lahtisi muutujaid on liiga palju (soltub millest toodetakse, mis tehnoloogia abil, mis otstarbeks jne). Enamus uuringuid siiski toetab seisukohta, et moju on positiivne, s.t. tavakytuste asendamisel biokytustega CO2 emissioon vaheneb. Vt naiteks lk 13-15 http://www.ec.europa.eu/agriculture/biomass/biofuel/sec2006_142_en.pdf
Poliitikud pushivad biokytuseid, kuna selle abil loob mitu karbest yhe hoobiga: positiivne keskkonnamoju, toohoive & sissetuleku kasv maapiirkondades, energiasoltumatus.
Mingi positiivne keskkonnamoju ilmselt siiski eksisteerib (kuna nagu oeldud, enamus uuringuid seda vaidet siiski toetab), aga see on suhteliselt vaike ega vaari kindasti neid ziljoneid, mis sinna alla maetakse. Energiasoltumatuse argument on samuti ebaveenev, ELs naiteks on reaalne biokytystega asendada mitte rohkem kui 5% imporditavast naftast. Impordi 5% vahenemine ei lisa minu arvates kuigivord julgeolekut, eriti arvestades seda, et peale nafta on mitmeid teisi energiakandjaid nagu gaas, tuumaenergia jne, mida kasutatakse eelkoige elektri ja soojatootmises ja mida biokytystega asendada ei saa. Biokytyseid on voimalik ka importida muidugi, aga kas energiasoltumatust ikka lisab see kui Lahis-Ida ja Venemaa asemel varustab meid energiaga naiteks Brasiilia voi Indoneesia. Seega pakun, et biokytuste pohiline pushija on hetkel pollumajanduslobby. Seda toestab hiljutine toidukaupade jarsk kallinemine. Muuseas ELst oluliselt suurem biokytuste toetaja on USA ja tundub et see on alles algus vaadates arenguid uute Farm Billi ja Energy Billi aruteludel. USAs on vahemalt paarkymmend foderaalset programmi biokytuste toetuseks, alustades toetustega uuringuteks kuni erinevate riiklike laenugarantiide ja maksuvabastusteni valja, miljardite dollarite vaartuses. Koige paremini iseloomustab biokytuste teemalist haipi kuskilt loetud vordlus, et kui panna ka kogu maailma pollumajanduseks sobiv maa biokytyste tooraine alla, siis jatkub sellest alla pooltele maailma autodele. Biokytuste juures mangib olulist rolli veel spill-over efekt nn. jargmise polvkonna tselluloosipohiste biokytuste arendamisel, aga seda on vist pisut vara hinnata hetkel. -
unustage see biokütus. OECD on loobunud biokütuste arendamise ideoloogiast. ÜRO on loobunud oma kliimadialoogis sellest. Poliitikud enam sellest ei räägi. Liiga koormav loodusele.
-
Biokütused on geniaalne idee, kahtlustan, et autorid pesitsevad ühes teatud suures viisnurga kujuga majas. Nafta hind langeb, toidu hind tõuseb. Kes võidab, kes kaotab?
Samas on fakt, et biokütuste tehnoloogia on täna veel väga algelises staadiumis ning kindlasti on tohutu arenguruum nii tehnoloogiliste kultuuride saagikuse parandamisel kui ka uute töötlemistehnoloogiate osas. Näiteks spetsiaalselt kütuse tootmiseks parasvöötmes võiks kindlasti luua haiguskindla GMO-rapsi, mida saaks kasvatada külvikorras sagedamini (täna üle 4 aasta, ehk max 20% põllupinnast). Samuti pole õieti tegeldud teiste õlikultuuride võimalustega, nagu kanep (annab lisaks head kiudu ning on väga hea umbrohutõrjuja), rääkimata juba toiduks kõlbmatutest õlitaimedest.
Seetõttu on kõik need põllupinna/energia suhtarvud väga kahtlased, sest madalate hindade tõttu pole põllumajandusse viimased 30 aastat suurt midagi investeeritud (võrreldes kõige muuga). Kui hinnatase hakkab investoritele huvitavaks muutuma, näeme kindlasti ka väga olulisi läbimurdeid, nii geneetika, agrotehnika kui töötlemise osas.
Kõige kiirem variant biokütuseid rakendada on mu meelest aga mikrotasandi sooja/elektri kombijaamad. Küttena on kõige perspektiivikamad mitmeaastased liblikõielised taimed, mis seovad ise õhulämmastikku (nagu lutsern) ja seega ei vaja kallist lämmastikväetist ega iga-aastast mullaharimist. Põletamisel tekkiva tuha võib rahumeeli põllule tagasi laotada. Tehnilisi küsimusi muidugi täna veel on - koristamistehnoloogiad, et saada põllult kätte võimalikult kuiv mass, samuti sobivad katlad. Aga need ei ole kindlasti ületamatud, kui asjaga fokuseeritult tegeleda. -
väga hea, sakuska! Meie roll oleks siin selge - Eesti saaks oma nokia, kui vaid suudaksime mõne maapealse või veealuse kultuuri piisava kasuteguriga energiaks konverteerida. Praegu ruulib sel alal Brasiilia oma ligi 1:1 piiritus:bensiin sõiduautokütusega. Aga nemad teevad seda vanast heast suhkruroost ja nii atraktiivselt, et jätkub juba praegu Jaapanisse tankerdada ja lähiajal USA-sse torutada. Eesti kui vesine riik paneb kindlasti sihiku veetaimedele, praeguse turba võiks ju kah uuele tasandile viia või talle efektiivsema konkurendi aretada.
-
Karuputke võiks küll autodesse lükata.
-
Õlitaimed on IMHO ummiktee. Kuitahes palju ka ei GMOtaks, enamik biomassist ei lähe mitte õli, vaid tselluloosi+ligniini alla.
Tõsiseltvõetavaid alternatiive näen praegu kahte:
- tselluloosi ensümaatiline lagundamine ja etanooliks kääritamine (aga tehnoloogiat veel ei ole, kuigi kohe-kohe lubatakse juba 20 aastat)
- sõe konverteerimine kütteõliks veeauru (vesiniku) abil
Viimast protsesi kasutasid AFAIK sakslased juba 60 aastat tagasi. Peaks olema tööstuslikult täiesti kasutatav, iseasi millise hinna juures praegu naftaga konkureeriks.
Lepavõsa, btw, seob samuti õhulämmastikku ja agrotehnika peaks olema lihtsam (vähem energianõudlik) kui lutsernil. -
toeliselt asjalik foorum--hea lugeda haritud inimeste seisukohti. oskan ainult kiiita. rumala, kui loodussobraliku tarbijana voin vaid öelda, et bioetanooli mootoris poletades on syymepiinad looduse ees väiksemad kui kunagi varem, sest toode kui selline saastab keskkonda vähem. vähemalt selline on mu arusaam statoili myygitööst.
-
nayades - eimiskit isiklikku, kuid ma pean su lugema pealkirjas mainitud tüngasaajate hulka. ;-) Sulle müüakse eimiskit muud kui kuvandit loodussõbralikkusest. Kui ühe liitri biodiisli vms põleva taimse päritoluga vedeliku, mis ei ole paar miljonit aastat maa sees marineerunud, tegemiseks läheb 1.2 l tavalist diislit, siis eeldusel, et seda kulub tavalise diisliga võrreldaval määral, oled sa tegelikult umbes 20% vähem loodussõbralik, kui tavalise diisliga sõites. Kuvand ruulib.
Või siis mingi vend kalkuleeris, et uus S-klassi Mersu on kõiki faktoreid arvesse võttes loodusele vähem kahjulik kui Toyota Prius - materjalide recycling ja tootmise energiamahukus jne. (Metsa, ma pean hakkama nende artiklite linke üles tähendama, muidu loobin niisama mingeid infokilde). Aga mingist taimetoitlasest massimõrvari pildiga t-särgiga tüübi maailmasse selline out-of-the box mõtlemine selgelt ei kuulu.
Käesoleva postitusega tähistaksin muide naftahinna uut rekordit - I've been bullish since $45 a barrel. Honestly ;-) -
Karum6mm, nayades räägib etanoolist, mitte biodiislist. Täiesti erinevad asjad.
Üldiselt on biodiisel paras hype jah, aga etanool ei ole seda mitte. Muid, vana Ford ehitas oma Ford T esimesed mudelid kah etanooliga sõitma, sest see oli kütus, mida iga farmer suutis ise hankida ;) Linnalegend räägib, et naftameeste lobitöö sundis Fordi kütust muutma ja rest is history, nagu öeldakse. Legend või mitte, aga igaljuhul oleks autoajastu koidiku aegne etanooli-valik kütuseks kõvasti maailma muutnud...
Aga igal juhul on etanool hoopis teisest puust kütus kui biodiisel. Seda saab materjalist rohkem kätte, selle tootmisprotsess on märkimisväärselt lihtsam, materjalivalik on palju laiem jne. Piiritusega sõitmise peamised puudused on raskem käivitumine, vähene võimsuskadu ja oht, et keegi sul paagi tühjaks joob :P
Tasub uurida Brasiilia etanooli-programmi. Teatavasti olid brassid kõvad etanoolipõletajad kuni 1990ndateni, ka suurem osa Brasiilias toodetud VW Põrnikaid liikus piirituseküttel. Siis lõpetati programm ära, suurelt osalt just naftaärimeeste lobi tulemusel. Nüüd on brassid aga selle projekti taas üles soojendanud. -
Schlagbaumm - meta- või etanooli tootmise efektiivsuse kohta on sul andmeid? Mina ise näinud sellist skeemi, et kuna maisist suhkru kättesaamine nõuab sooja, selleks läheb maagaasi, siis on ka etanool vaid tsipake efektiivsem,,, Nojah, ja mais kasvatatakse ju üles ka diiselmasinate abiga.
-
to Schlagbaumm - päris erinevad need biodiisel/bioetanool pole, mõlema tootmiseks on vaja sama resurssi - maad ja päikesekiirgust. Brassid teevad seda suhkruroost ja jänkid nisust, mõlemad toodavad enam-vähem samapalju ja kahepeale kokku vist ~90% kogu maailma tootmismahust. See nihe tootmises on viinud nisuhinna pea kahekordseks (NB! aastaga!). Brasiilia(Petrobras)-Jaapan(Mitsui) on teinud suure diili - ehitatkse torujuhe L-Am läänerannikule, kust see biopower tankeritega Jaapanisse veetakse. Brasiilia on praegu autokütuste osas 'kõige rohelisem' - mingi 40% osas sisaldab etanooli ja autoturg on väga "bio", igast 5 müüdavast autost 4 on võimelised biokütust tarbima, kasvõi osaliselt. Jaapan püüab kah naftasõltuvusest vabaks saada, esialgu on siht seatud autokütuse 3%-sele piiritusesisaldusele.
to Karum6mm - mitte ainult Mersu, vaid ka Hummer on Prius'est keskkonnasõbralikum, kui uskuda näiteks seda uurimust: http://cnwmr.com/nss-folder/automotiveenergy/
kus kivi all vähk peitub - Prius on välja kasvanud vajadusest suurlinnade õhk liilusummikutes puhas hoida, muud asjaolud kannatavad. Tema ehitus/tarbimisprotsessi keerukus ja väike läbisõit on kõik globaalse lõpptulemuse kahjuks muutnud. -
kibic, tänud lingi eest! See on hea kaheks asjaks - esiteks saab targemaks. Ja teiseks saab selle saata mõningatele kanepihõngulistele kampsunivendadele ja -õdedele, kes leiavada, et sõites tervelt 2.5L mootoriga autoga, pidavat ma planeeti vägistama. ;-)
P.S. Planeeti pidavat ma vägistama ka sellega, et mulle meeldib vannis käia ja liha süüa. -
Karum6mm:
Ei, ei oska peast midagi panna. Tuleks otsida materjale, aga aega kahjuks praegu napib.
Moe piiritusetehas ent peaks olema suht efektiivne käitis, eks ole. Mõned aastad tagasi mingis intervjuus Onistari tegelastega käis läbi Moe tehase piirituse omahind 10 kr/liiter. Palgatõusud jm on hinda kindlasti tõstnud, aga kui palju, ei tea. Samuti ei oska ma arvata, palju selles omahinnas n-ö õhku sees on. Aga usun, et umbes euroga võiks liitri kätte saada küll. Seega on piiritus bensiiniga üsna konkurentsivõimeline.
Eestis on küsimus pigem selles, et piiritusetootjate lobi on olnud suht olematu, et autokütuselt viinaaktsiis maha saada. Koos aktsiisiga teda paaki kallata ei jaksa keegi. -
Ei vasta toele, et etanool on mingit moodi parem voi lihtsamini kattesaadavam voi odavam kui biodiisel. Kuna biokytyseid ei saa maa seest ammutada, vaid neid peab valmistama pika tootmistsykli kaigus, siis mangib olulist rolli, see millist tehnoloogiat kasutatakse, mis on tooraine, toojoukulud jne. Ehk siis biokytuste hinnakoikumine on oluliselt suurem kui naftal, soltuvalt tootjast. Etanool on sysivesikute fermenteerimisel saadav alkohol. Biodiisel on pohimotteliselt oli, mida pressitakse olitaimedest. Seega on tegu erinevate ainetega, aga ei saa oelda, et yks on parem kui teine. Etanooli on koige kasulikum teha suhkruroost, mida parasvootmes ei kasva. Teraviljadest on koige sobivam mais, millest seda USAs ka pohiliselt tehakse (mitte nisust nagu eelpool vaideti). Euroopas ei ole voimalik ka maisi konkurentsivoimeliselt kasvatada. Euroopa alternatiivideks on kas nisu voi suhkrupeet, aga nende kasutegur on vaiksem kui suhkrurool/maisil. Kuskil olen nainud ka erinevate pollukultuuride energeetilise "efektiivsuse" vordlust, suhkruroog oli pikalt ees, jargnes mais ja riburadapidi teised terviljad, suhkrupeet oli viimane. Diislit tehakse euroopas rapsist, aga troopilistes riikides ka naiteks palmiolist (Malaisia on tegija selles vallas). Saab teha millest iganes - paevalilleoli, sinep, kanep, jm. Hinnast raakides, nagu oeldud, soltub toorainest ja tootmisprotsessi efektiivsusest, laias laastus on etanool ja diisel yhe hinnaga, etanooli puhul on kaarid suuremad lihtsalt. Minu andmetel on nii biodiisli kui etanooli tootmiskulud umbes 750 EUR tonni kohta, subsiidiumid, maksud ja kasum valja arvatud. Etanoolitoostus on lihtsalt rohkem arenenud, kuna sellega on tegeletud pikka aega, eelkoige Brasiilias. Euroopas on biodiislil perspektiivi oluliselt rohkem, tulenevalt kliimast ja ka sellest, et diiselautosid on siin rohkem. Etanooli suur eelis on see, et kui leitakse tehnoloogia, mille abil lagundada ja alkoholiks muuta tselluloosi, on seda voimalik teha oluliselt odavamalt kui siiani. Siis saab autokytuseks ajada pohimotteliselt kogu risu, mis metsa all vedeleb.
-
kui mälu ei peta, siis mõned numbrid tagasi PopSci's kirjutati selle viimase teostumiseks vajalikust lähemalt
-
Karumõmm, ei tasu nüüd teise äärmusse ka laskuda. See Hummeri ja Priuse võrdlus, millele sa viitad oli GM tellitud "uuring", mis lajatas Priuse keskkonnakuludele sisuliselt kogu hübriidmootorite RD + uue tehnoloogia jaoks paramataud investeeringud otsa. Viimaste osakaal siiski ajas väheneb, samas kui Hummeri osas olulist muutust pole ette näha. Kusjuurs prius on masiivselt recyclitav, aga kuni neid piisavalt pole rondiks sõidetud ei saa ntx akude taaskasutamist keskkonnamüjudesse sisse arvestada.
Ja btw, etanooli omahind 10 kr liiter ei ütle eriti midagi, sest a) tootmise tõusuga tõuseb teravilja hind ja b) see omahinna arvutus pärineb 30$ nafta ajast. Ehk kui liitri etanooli saamiseks kulub näiteks 1kg teravilja + 1 liiter põllumajandusdiislit, siis praegu oleks omahind paratamatult juba way kõrgem.
Kusjuures IMHO biodiisli kasutamine on "keskkonnasõbralikum", sest tekitades nõudlust finantseerid RD ja investeeringuid, ilma milleta asi mitte kunagi naftast ökonoomsemaks ei muutu. Selles mõttes teevad "kanepised hipid" igati tänuväärset tööd. -
"P.S. Planeeti pidavat ma vägistama ka sellega, et mulle meeldib vannis käia ja liha süüa."
nii see on. go vegan :P kuigi pesta võiks ennast ikka (muidu tuleb paha lõhn külge, nagu su kanepihõngulistel õdedel ja vendadel) :) -
Ükski biokütus ei sünni ilma täiendava input'ita erinevate teiste ainete näol. Biodiisli tootmiseks kulub 1 osa metanooli iga 10 osa kasutatava õli kohta + happeid ja muud keemiat. Kui õli tuuakse mere tagant nagu soja- või palmiõli lisandub laevade poolt põletatu.
Ja etanool on muide aktsiisimaksuvaba tingimusel et on tehniline ja denatureeritud (joodamatuks muudetud). Olen näinud tehnilist brasiilia suhkroopiiritust. Lõhnab nagu rumm.
------------
Selle autode elutsükli dust-to-dust uurimuse kohta on kõvasti kriitikat tehtud näit. oli seal vist hummer H3 elueaks võetud 300000 km ja priusel millegi pärast 100000 km....
Huvilistele MIT'i uurimus tuleviku autode tehnol. lahendustest -
Sooja ilmaga saab ju sõita poest ostetud Eesti enda toidu õli peal ilma midagi modifitseerimata aga see kraam ju nii 20kr liiter. Kas selle tootmine ka kahjustab loodust rohkem?
-
:))), poest ostetud toiduõliga sõites on ka head lõhnad tänaval!
-
John Doe,
Kui sa paaki puhtalt ainult seda õli valad ja seal muud enne seda pole siis sa küll sellega kuhugi ei sõida. Diisel ka biodiisel on ikkagi enne töödeldud.
Nii vist saab, et paned mingis X : X vahekorras: (bio- või tavalist-) diislit ja kallad friikartuli putka juures õli juurde. -
Poest ostetud õli töötab otse paaki valades kui on piisavalt vedel. Tihti see nii pole ja siis jah võid lihtsalt 1/10 sinna ise diislit sisse valada. Midagi muud ei pea tegema.
-
antonel - selliste "go vegan" hüüdjate pärast ma spetsiaalselt söön õhtul paar viilu sinepiga suistuvorsti ja itsitan õelalt. Muidu võib-olla ei söökski, kuid ekstra sellepärast söön. See on minu protest selle vastu, et mingid isehakanud maailmaparandajad, kes ei adu eales ei liha kasulikkust inimorganismile ega seda, et 1.2 liitrit tavalist diislit 1 L biodiisli saamiseks ei ole loodussõbralikkus, pidevalt hüsteeritsevad ning suplevad eneseõiguse leiges, kuid limases kissellis ja üritavad sellega ka teisi määrida. :-D
Go carnivore!
Mis puudutab "huvitavaid kütuseid," siis oli mul vestlus kunagi ühe päris põneva noormehega. Nimelt oli tal Toyota Hilux (vist on selline pickup) - selline korralikult redneck'i moodi ära tuunitud... Stiilne oma stiilipuhtuses. Ja millega ta väitis sõitvat - kasutatud mootoriõliga! Downside oli asjal see, et mootor vajavat iga 15 000 km järel tõsist remonti, kuid kütuseliitri hinnaks tuli kogu protsessi arvestades tema kalkulatsioonide kohaselt umbes neli krooni. Tunnistan ausalt - ma alguses arvasin, et ta ajab udu. Siis aga lugesin tüübist, kelle sumpsist friikartulite mitte-just-kõige-meeldivamat lõhna tuleb... -
Pärast teravilja ja rapsi suurt hinnatõusu ei tasu enam biokütused ära. ennem oli olukord selline, et kaeraga oli kütta katelt odavam kui masuudiga.
-
Biokütuseid võiks võrrelda nagu Tallinna "loodustsäästvaid" trolle (ja tramme). Tallinnas nad tõepoolest ei saasta õhku, erinevalt bussidest, aga Narvas teevad nad saastamise-puudujäägi jälle kuhjaga tasa.
-
Karumõmm, Raimon jt
Kordan üle, et *tänaseid* tüüpilisi input/output suhteid põllumajanduses ei maksa pikemas perspektiivis küll arvestada (ja biodiisel:diisel 1.2:1 on küll ka täna täielik jama). Kui infotehnoloogiasse oleks viimasel 20 aastal investeeritud sama vähe kui põllumajandusse, oleks Juku-arvuti ja CP/M opsüsteem täna väga kõva sõna. Põllumajandus jooksutab täna 1960ndatel kasutusse võetud tehnoloogiaid (mineraalväetised, taimekaitsemürgid, võimsad traktorid-kombainid), mis tol hetkel põhjustasid tootlikkuse järsu kasvu => suure pakkumise kasvu turul. Vahepeal pole miskit olulist juurde tulnud, peale tühise 3 miljardi näljase suu. Nüüd paistab asi paratamatult nõudvat uut prioriteetide ümbervaatamist.
Mina leian küll, et läänemaailma seisukohalt pole raha kulutamine biokütuse arendusele sugugi lollim idee kui selle lihtsalt OPEC-ile ära jagamine. Pealegi on ka OPECi varud juba vähenemas. -
sakuska, nii ei saa siiski öelda, et midagi olulist ei ole juurde tulnud. On tulnud näiteks geneetiliselt muundatud organismid (GMOd). Aga nende vastu tõusis millegipärast hirmus sõda. - Kui rahvas oleks ka personaalarvutite ja Interneti vastu sama sõjakalt välja astunud (kui palju neist võib paha tulla!), kus infotehnoloogia siis oleks...
-
GMO btw, ei lahenda ühtegi põllumajanduse akuutset probleemi.
Maailma põllumajanduse probleem nr 1 on, et ressursid on ebaefektiivselt jaotatud - läänemaailmas aetakse taga iga viimast kui saagikuse protsenti, samas kui 10% sellest raha- ning energiakulust võiks arengumaades saagikust tõsta kümnetes protsentides.
Teise sõnadega - perspektiivikas lahendus ei ole mitte põuakindlamate sortide GMOtamine, vaid mingi töötav projekt kõrbestumise peatamiseks. -
GMO-de alal tehakse alles esimesi samme. Mis puutub kisasse, siis täis kõhuga võib igasugu asjade vastu protestida. Tühja kõhuga (kütusepaagiga) ollakse tunduvalt tolerantsemad. Küllap saadakse pikapeale aru ka, et GMO on seesama, mis "traditsiooniline" sordi- või tõuaretus, ainult et vähe täpsemalt fokusseeritud.
lauris,
Küsimus on ka läänemaailmas tootlikkuse tõstmises mitte "viimastes protsentides" vaid kordades. Eestiski võiks talinisu keskmine saagikus olla vabalt 10-12 tonni /ha (praegu vaevalt 3), vaja ainult investeerida piisavalt sordiaretusse ning tehnoloogiasse. Arengumaades on põllumajanduse tootlikkus madal samadel põhjustel, kui seal muu elugi s*tt on - inimestel pole haridust ja/või töötegemise harjumust. Igal juhul on läänemaailmas võimalik samade vahenditega rohkem ja kiiremini asju korda saata. -
Kui nisu saagikus võiks eestis olla 10-12 toni/ha siis oleks ligilähedane tase juba sordiaretuse teel saavutatud. Eesti on muidugi paras peldik ja siinsele kliimale spetsiifilisi GMO organisme ka niikuinii keegi arendama ei hakka - aga mis imeorganisme sa näed, kes ntx. Taani või Hollandi põldudel kordades rohkem saaki annavad? Ma usun, et enne hakkame me jahu tootma kivisöest, kui selline tase saavutav on.
GMO võimaldab arenenud maailmas saavutada marginaalselt paremat ja arengumaades oluliselt paremat saagikust. Paraku seab see arengumaade põllumajanduse sõltuusse lääneriikide tehnoloogiast, mida ma pean ohtlikuks tendentsiks. Eriti arvestades seda, et sama või suuremgi efektiivsuse tõus oleks arengumaades saavutatav ka low-tech vahenditega. Seega on jutt täis- või tühjast kõhust siin kohatu.
GMOl on muide ka oluline erinevus traditsioonilisest sordiaretusest. Klassikalised sordid olid as-is, GMO olevused on valdavalt kaitstud patentide jms. IP juraga ning halvemal juhul vajavad traditsioonilise põllumajandusega mitteühilduvat agrotehnikat (roundup-ready kultuurid jms.). -
Sellega olen küll nõus, et GMO põhiprobleem täna on patendid. Samas, kõrgemate viljahindade tingimustes suunatakse rohkem vahendeid ka non-profit tehnoloogiate arendusse.
Ma ei väitnud, et saagikuse tõusu tagab ainult GMO - seda teeb kombinatsioon aretusest (mis suundub üha enam GMO tehnoloogiatele), agrotehnikast ja kemikaalidest ning väetistest. Eesti kliimal pole häda mitte midagi, meil sajab piisavalt aga ei uputa. See on tänapäeval kõige olulisem.
Taanlaste ja hollandlaste jaoks tootlikkuse tõstmisel - sky is the limit. Ma olen kindel, et vastavad teadmised on neil juba täna olemas, aga nende rakendamine on seniste hindade juures olnud liiga kallis. -
Esiteks olen nõus, et biokütuseid tuleb arendada. See kindlustab hindade tõusu, mida kõgemaks hind läheb seda ebaratsionaalsem on etanooli toota.
GMOd ei poolda. Sageli toodetakse GMOd (raps, mais, soja jne) selleks, et nad paremini umbrohu tõrjele vastu peaks. See, aga tähendab suuremat keskkonna reostust. Ja mis saab siis kui naäiteks rapsis olev geen, mis muudab ta pestitsiidide kindlaks, rändab umbrohtudele.
Selleks, et saada Eestis 10 tonniseid nisu saake pole vaja küll GMOd kasutada. Soomes on rekord saagid 10t/ha. Ja Eestis on juba tavaline 7-9t/ha.
Aga peamine probleem siiski see, et palli peal liiga palju inimesi. -
See on võib-olla väga hea, et GMO põhiprobleem on patendid: arukas mõtlemine võib jõuda niimoodi ka põllumajandusse! Põllumajandus ja toit on liiga oluline asi inimeste jaoks, et seda ei tõttaks ära kasutama kõiksugu populistid: inimesed nälgivad, aga teie tahate oma investeeringu pealt kasu lõigata! Tasuta tuleks oma nälgivat ligimest aidata! – Niimoodi siis ei saagi arukas inimene sinna oma raha investeerida.
Arvutiasjanduses on intellektuaalomandi kaitset alati normaalseks peetud, sellepärast tahavad inimesed sinna investeerida ja too ala edeneb.
Ma ei saa päriselt aru, miks biokütuste arendamine hindade tõusu peaks kindlustama – arendatakse alati selleks, et kulusid vähendada (ka selle kohta on arvutiasjandus hea näide).
GMOde väljatöötamiseks on väga erinevaid põhjusi: lahtisaamine segavast mõrust maitsest, viljade säilivuse parandamine (et näiteks tomat kohe peale valmimist lödiks ei läheks) jne. Umbrohutõrjele vastupidavus võib ka olla hea omadus – siis saab ühe korraga umbrohust lahti, ei pea mitu korda väiksemate kogustega (aga summaarselt suurema kogusega) tõrjuma. Väide, et geen võib umbrohule üle kanduda, põhineb ideel, et me võime kogemata teha mingi liigutuse, mis vallandab evolutsiooni. See võiks olla väga õige mõte, kui looduses ei toimuks kogu aeg väga laiahaardelist evolutsiooni.
Ja kui jälle arvutiasjandusega võrrelda, siis oleks võinud ju ka Interneti vastu sõdida põhjendusega, et selle kaudu võivad hakata levima viirused!
Viimase väite kohta (et palli peal on liiga palju inimesi) võiks öelda, et sama olukord oli juba ürgajal, kui elanike arv muutus nii suureks, et alepõllunduse, koriluse ja küttimise võimalused said ammendatud. -
Biokütused tagavad suurema nõudluse ja seega hind tõuseb.
-
muide bio-kütused ei ainult biodiisel ja etanool paar võimalust:
transpordi probleemi suhtes meenutaks ammu unustatud puugaasigeneraatorit(põhimõtteliselt kütad autot puiduga,(ei ole aurumasin ,ikka bensiini mootor))
kütte suhtes biogaasigeneraatorit( metaan, mis valmistatakse biojäätmetest ja kõigest mis laguneb) 7kg laguneva jäätmetega pidi saama ära kütta nelja inimese pere elamu sh gaasipliit
(ma ei oska öelda kas ja kui palju on võimalik seda kokku suruda et mõnele liiklusvahendile balloon kinnitada
nendel variantidel on omad +/- aga ........
kui soovi on täiendage ideed
ma tahtsin lihtsalt mainida et alternatiivkütused ei piirdu ainult biodiisli ja etanooliga -
Sellest tuligi meelde, et üks suurimateks kliimamutuse süüdlasteks on ju tembeldatud kariloomad kes kõhutuulega gaase väljutavad.
Igale mäletsejale oma generaator!
Karum6mm, sinu õhtune luksuslik snack tapab pingviine!
:) -
opex, keskonnakaitse sellisena, nagu seda praegu presenteeritakse, on MAJOR HYPE. Ma ei usu haipi alates aastast 1989, kui mustanahaliste räppansambel Rahvavaenlane esines vastavasisulise üleskutsega haipi mitte uskuda :-D Kui me vaatame seda, mis toimub, siis rong sõitis ära 1970ndate alguses - seda nii tööstuse arengu, energiakandjate kui populatsiooni plahvatusliku kasvu osas... We're on a highway to hell ja mingi kampsunitega kanepisuitsetajate kari, kes maastikuautodel kumme puruks torkab ja inimestel liha süüa ei lase, ei ole võimeline midagi reaalset ära tegema.
Biogaasigeneraator - ma ei tahaks uskuda, et 7kg solgiga saab kaks maja soojaks? Kust andmed pärinevad... -
"Eating meat, dairy and eggs threatens our planet. You use much less land and water if you eat crops directly. Animals use most of the protein they eat to live, not 'grow' meat. So eating meat adds to water shortages, forest clearing, soil damage, use of oil-based pesticides - and climate change. " http://www.worldveganday.org/ (nb! lehe allosas on link pdf-ile, mis sisaldab kokkuvõtlikult teemaga seotud probleeme)
