Hr. Lipstok ja palk.
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
See küll võibolla üsna lame ja kirgi küttev teema aga huvituks ikkagi et mida arvavad sellest siinsed tegelased.
Kas lihtne töötaja võiks palkka juurde küsida või ei ja miks nii?
Siinkohal ka link et teaksite millest jut käib
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17174199 -
Küsija suu pihta ei lööda.
-
Siinkohal soovitaks lugeda Ardo Pajula artiklit EPLis: http://www.epl.ee/artikkel/403743
-
Kui septembris kasvasid hinnad 7,2 ja ilmselt aasta lõpuks on eratarbijale üsna suur ports makse juurde tulnud siis vaevalt keegi küsimata jätab.. Ise kavatsen küll "rusikaga vastu lauda" taguma minna :)
-
mida tähendab lause: "Eesti Panga president Andres Lipstok soovitab inimestel loobuda palgatõusu nõudmisest, sest vastasel juhul võivad nad töökohast koos palgaga ilma jääda. "
Kas lipstok tööõigusest ka midagi teab? -
Firma ei ole enam elujõuline lõpuks ilmselt..?
-
Lipstokil on kindlasti palgatõusud ettemääratud graafiku järgi töölepingus sees. Siis pole jah vaja juurde küsida. :D
-
lipstok voiks loobuda lisaks oma palgast ka oma töökohast!
-
Kui inimese palga kasv jääb PIDEVALT allapoole inflatsiooni, siis on ka suhteliselt tôenäoline, et ta töökohast ilma jääb. Lihtsalt motivatsiooni ei ole enam.
-
Arvan, et palgad kujunevad tööturul pakkumise/nõudluse tulemusena, antud nõudmistega töökoha kohta kohta. Muid tegureid pole ja mula mingist tööviljakuse kasvust on mõeldud pigem makroanalüütikutele ja poliitoloogidele ja muidugi rahvamassidele.
Makroanalüütiliselt jah mängivad rolli tööviljakused ja muud näitajad, aga konkreetse ettevõtte töövestlusel või riigiastmepalkade määramisel mitte. -
Ehk siis, lisan juurde, et Eesti tööhõive olukorra päästavad paindlikkust lubavad seadused (võimalik palka tõsta, langetada, vallandada) kui ka nõrgad või mõistlikud ametiühingud.
Kui meil seadusandlus muutub väga jäigaks ja ametiühingud muutuvad maffiataolisteks moodustisteks, siis võivad tõesti ettevõtted pankrotti minna, kuna töövõtjate koormus on neile liiga suur. -
Lõputsitaat Pajulalt: "...Ehk teiste sõnadega, kas me teame oma õiget majandusmudelit. Viimase küsimuse vastus on ilmselt eitav.
Kas me tunneme aga mängureeglistikku, milles toimub meie majanduslik tegevus? Sellele küsimusele on vastus juba jaatav. Eestis on valuutakomiteel rajanev rahasüsteem, mille kasutuselevõtt vähendas 1992. aasta 1076-protsendilise inflatsiooni ühe aasta jooksul 90 protsendini. Meil ei ole põhjust arvata, et sellele süsteemile käiks praegune viie- kuni kuueprotsendiline inflatsioon väga üle jõu. Teiste sõnadega, me oleme viimastel aastatel näinud ainult valuutakomitee naeratavat nägu, aga varjupoolel on varuks veel teinegi. Seetõttu on minu arvates peagi põhiküsimus, kuivõrd me oleme seda nägu valmis taluma ja millal ilmuvad lehtedesse hüsteerilised pealkirjad “Miks valitsus midagi ei tee?”."
Ehk siis Lipstoki jutt suht mõttetu, siukse tekstiga ta nüüd Eesti konkurentsivõimelisust küll ei tõsta... A´la "tehke midagi, ma siin räägin natuke..", kuigi hoovad on enda kabinetis.. -
Täiskasvanute koolitus on üks mida oleks pidanud riik ammuilma ette võtma.
Kasvõi inglise keele õpe , mida oleks pidand laialdaselt rakendama 90'dail.
Hetkel on nii, et riigis on väga palju tööjõudu, kellel puuduvad igasugused vähegi suuremat tööviljakust võimaldavd oskused, ehk siis inimesed kes kõlbavad poemüüja laotöölise või turvamehe ametisse. Viinalembusest ja nõukogude-mõtlemisest ma ei räägigi.
Kas jääme ootama, kuni vanemad põlvkonnad (näiteks praegu 30-40'dates vanuses põlvkonnad) eest ära surevad ja praegused lasteaialapsed õpetame siis koolis kõrgelt kvalifitseerituiks? -
Ma ei lugenud linki. aga Kui minu pohhui k[est siis vabalt annaksin omatööoha, et temasaaks oma närve minu kasuks makskaks,peale.PANE ENNASt põlema.
-
Lipstokile nõu : siinkohal aitab palvetamine, palvetamine ja veel kord palvetamine.... ;)))))))
-
Ei noh, oleks mul sama suur palk kui Lipstokil, siis tõesti oleks häbi minna veel palka juurde nõudma:-). Sama aga soovitada Eesti keskmist teenivatele inimestele on pehmelt öeldes küüniline. Kuigi iseenesest on Lipstoki jutus ju mõte täiesti olemas.
PS. Endal järgmiseks aastaks palgatõus juba olemas:-). -
_____Kas jääme ootama, kuni vanemad põlvkonnad (näiteks praegu 30-40'dates vanuses põlvkonnad) eest ära surevad ja praegused lasteaialapsed õpetame siis koolis kõrgelt kvalifitseerituiks?___
See võib ju iseenesest olla tore idee, aga probleeme võib tekkida õpetajate leidmisega.... -
Kui eestis toimub juba kõrgete ninade tasandil väljaütlemisi, et palka juurde ei tohi saada, siis näiteks Taanil jällegi vastupidised plaanid, et omale tööjõudu sisse tuua. Kas hakkavad mõlemate riikide huvid selle koha pealt kattuma, et meil nagu tööjõud, kes tahaks rohkem palka, aga ei saa. Neil aga palka hunnikute viisi kuid tööjõudu (spetsialiste) pole.
-
Peagi pole mõtet küsidagi vist
Euro nimel rakendame aktsiise(tulevane infla..), tõstame riigiteenitujate palkasid!
Aga erasektor vaadaku ise kuda hakkama saab!
Nalja hakkab saama! -
Eestis on ju tulevik põhimõtteliselt lihtne - kuna palk on meil niigi madal ja kui kaob ka lootus palgatõusule, siis voolab tööjõud siit lihtsalt välja ning ka võõrtöölisi ei meelita siis viletsa palga peale. Mis toob omakorda kaasa tööjõupuuduse ja uuesti surve palkadele. Nii et suletud ring.
Meie peamine jama seisneb selles, et normaalset palka saab vaid väga väike osa töötajatest (näiteks Lipstok ise), valdav enamus vireleb kuskil toimetuleku piiril või allpool seda. Ning sellised mõtteavaldused, mis iseenesest ei olegi ju valed, on suurele enamusele töötajatest kui härjale punane rätik. -
See võib ju iseenesest olla tore idee, aga probleeme võib tekkida õpetajate leidmisega. vastas kegi
Mina õpetan oma 9.aastast ja ka leian et õpetaja on kodu vaenulik. Ta on minu jaoks ajaküsimus, -
Lipstok võiks soovitada ettevõtjatele mitte hindu tõsta, siis ei küsita ka palka niipalju juurde
-
Eestis on lihtne kuna liht ameeriklane rügab ebaseaduslikultoma 250h, eesti prost saksas,eesti veel keegi kuskil, aga majandust tõstabki see prost. Sest temyya ei ole riigi palgal. Ja kui ta tagasi tuleb on Eestis majanduskasv.
-
Pagan väga kõver
-
a kust se inflatsioon nii järsku eestisse tuli? nagu aru saan on euroopas se madal.
me ostame ju koik niikuinii sisse. seega sisend justkui pole kallinenud.
miks siis meil hinnad t6usevad? ettev6tjad t6stavad hindu!
või tarbime me yha kallimaid asju? kui enne sobis 3000eek telekas siis nyyd alla 25000 ei sobi?
oot oot palju se hansapank kasumit tegi?
koige rohkem t6usis kinnisvara hinnad. keegi saab ju selle raha endale!
madalad maksud soodustavad inflat!
rohkem raha kätte soodustab inflat!
tarbimise kasv soodustab inflat!
ehk koik meie "makandusgeniaalsus" soodustab inflat ja raha voolamist kapitalistide kätte.
sest palgad tarbitakse ju koik ära. sisuliselt see raha mis rahvale antakse saadakse tagasi läbi tarbimise.
miks siis peaks raha rahvale vähem andma? kas mitte keskklassi teke ehk rahvale raha andmine
ei alustanudki majanduslikku oitsengut maailmas? -
Aga oskab keegi kommenteerida et miks siis ikkagi eestis pole võimalik maksta no ütleme sarnast palka kui soomes?
Kas asi on töötajates tööandjates või on tegu miski eesti omapäraga.
Ise nagu natuke olen hämmingus et kuna eesti kuulub ka nüüd EU sse ja seega pole majanduslikke piiranguid siis milles asi, teame ju üsna mitut edukat eesti firmat kes ajavad äri ka enamvähem kogu EUs ja savad hakkama küll.
Samuti tundub kahtlane ka töötaja tööviljakuse jut kuna kui see sama töötaja liigub mujale EUsse tööle siis äkitselt on tema tööviljakus kaks kolm korda suurem!?
Ehk siis milles ikkagi on asi? -
efektiivsuses on asi
-
Ok võibolla tõesti efektiivsuses aga see on ju siis töö organiseerimise teema ehk siis omanike ja või tegev juhtide teema mitte töötaja.
-
Lipstoki jutt viib otseteed ametiühinguteni. Kui tööandja loobub turumajandusest ja loodab, et töövõtja heast südamest ei küsi palka juurde, siis päris kindlasti tahab töövõtja kokku leppida, kui suur võiks olla tööandja mõistlik kasum. Pole ju loogiline, et ainult üks pool koomale tõmbab.
-
see lipstoki jutt kaldub sarnasesse kategooriasse kui, et mul käiks nagu kodus 2 koristajat kellele ma ükspäev ütlen, et uksest sisseasutmise eest ma nüüd küsin 20% rohkem, kuna minu kulud on tõusnud, aga teie ärge palka juurde küsige, muidu ma omakorda tõstan jälle uksest sisseastumise hinda ja tolmuimejat ma endiselt pole nõus ostma, et saaks töö ühe inimesega tehtud ja üks inimene võiks minna selverisse kassasse tööle, et lhv foorumikülastajate ja teiste järjekorras seisjate ootelolekuaega lühendada
-
viljakus on eestis madal kuna siin on kõik äriharidusega ja spetsialiste vähe.
seega on enam-vähem k6ige juhtimine suht teoreetiline ja spetsiifilisi nyansse mittearvestav.
seet6ttu tehakse palju valesid otsuseid ja ymbertegemisi.
a samas enamus tuttavaid kes näit. ehitusega kokku puutuvad kulutavad palju oma ajast ehitusvigade silumisele..
probleeme seega peast jalataldadeni! -
miks siis peaks raha rahvale vähem andma? kas mitte keskklassi teke ehk rahvale raha andmine
ei alustanudki majanduslikku oitsengut maailmas?
Täitsa õige jutt. Paraku enne majanduslikku õitsengut ja keskklassi teket oli kauboikapitalism.
Samas on jahmatamapanev, et keskpanga president sellist saasta suust välja ajab. Ei sobi kokku tema ameti väärikusega. Aga ta on ju endine poliitik - mis sealt ikka enamat tahta. -
Oh situatsioon tundub üpriski lahe:
1. Palku tõsta ei saa sest muidu tuleb krahh.
2. Palku samaks jätta ei saa sest muidu lähevad töölised minema ja tuleb krahh...
1. Inflatsiooni tõsta ei tohi sest muidu tuleb krahh.
2. Deflatsiooni tekitada ei tohi sest muidu tuleb krahh...
Kurat te olete ikka naljatilgad :) istute keset viljaaita ja nutate, et ükspäev saab vili otsa, sest aida ust ei saa lahti teha mudu voolab vili välja.
Vastus on väga simple kuid selleks tuleb analüüsida põhjuseid. Põhjused on selles, et inimesed kes elasid 10 aastat tagasi ja vaatasid mustvalget telekat ning sõitsid datsun cherryga. vaatavad telekat 32" sest plasmaekraanilt ja ringi sõidetakse crv-ga. Küsimus kas need inimesed on nüüd 10 aastat megalt tööd rüganud ja pappi teeninud ja rikkaks saanud ?.
Ilmselt mitte, tööd on tehtud samapalju ja samamoodi kui varemgi aga selle sama töö eest on makstud rohkem raha ja see rohkem raha on tähendanud rohkem võimendust. Ilmselt pole midagi teha inimesed peavad oma crvd maha myyma ja datsunid ostma ja on samal tasemel kus nad olid 10 aastat tagasi.
Nüüd on ainult küsimus kuidas neilt see üleliigne nodi ära võtta ilma elanikke näljasurma suretamata.
Vastus on väga lihtne. Toiduainetele 10 % käibekas tarbekaupadele 20 % luksuskaupadele 70 % käibekas ja utter nonsensile kirvemaks peale panna, samas võiks kütuse ja alkoholi aktsiisi madaldada, see soodustab kaupade liikumist ja vähemalt tundub inimestele, et elu on lill. -
to: riq. Kõrge inflatsioonitase kaob Eestis niipea, kui hinnad ja teenused on siin Euroopa tasemel või osade kaubagruppide puhul isegi veidi kõrgemad, kuna Eesti on liiga pisike. Elektroonika peaks jääma Eestis kallimaks, kui mujal.
Kõrge inflatsioon tekkis tänu euroliitu astumisele, tänu madalatele laenuprotsentidele, paljude inimeste läände tööle siirdumisele, piiride avanemisele, Eesti palkade tõusule.
Suure osa inflatsioonist moodustab ka kinnisvara hindade tõus, hindade peatudes või langema asudes peaksid inflatsiooniprotsenti kõvasti alandama. -
to: klick. Soomes on tööjõu keskmine tase väga palju kõrgem, mis võimaldab sellel seltskonnal tekitada ka tunduvalt suuremat lisandväärtust oma tööga. Meil võib tekkida selline tööjõud alles paari põlvkonna vahetusega, ehk siis kui praegused imikud saavad 40 aastasteks.
-
to: Velikij. Eesti Panga president Lipstok vaatab asja makrotasandil ja loomulikult liiga suur palgatõus mõjub väga halvasti Eesti konkurentsivõimele. Lipstok unustas öelda, et tegemist on keskmise palgatõusuga, tegelikult peaks osadel jääma palk samaks või isegi langema, teistel, kõrgema kvalifikatsiooniga inimestel, aga rohkem tõusma.
-
mille ylle siis ettev6tted vinguvad, kui nad tahavad myya kaupu euroopa hindadega siis maksku ka palku euroopa tasemetel.
madalad laenuprotsendid olid ka mujal! minu teada kinnisvara ei sisaldu inflatsiooninumbris..
riik voib olla kehv peremees, aga eraettev6tlus on kehv hoolekandja :) -
Hoolekannet vajavad inimesed peaksid olema kuhugi kokku kogutud ja mõnel juhul võib-olla isegi luku ja riivi taha pandud. Idee, et keegi peaks kõigi eest hoolt kandma, tuletab meelde ühte laulu, mida vanasti koolis õpetati: Suur Lenin, ta oli üllas/ nii hoolitsev, tark ja hea…
Investoritel võiks olla rohkem ka usku turumajandusse. Keda turumajanduse tsüklid häirivad, need võiksid teada, et üks karmimate majandusteadlaste koolkond (L. Mises, F. Hayek, M. Rothbard jt) väidab, et turumajanduse mehhanismis ei ole mingit põhjust tsüklite tekkeks; tsüklid tekivad riiklike sekkumiste tagajärjel. Kui riik majanduse elavdamiseks suurendab käibes oleva raha kogust, algatatakse majanduslikus mõttes elujõuetuid projekte. Hiljem saab nende elujõuetus kõigile selgeks ja järgneb kriis, mida riik asub raha hulga manipuleerimise abil jälle „lahendama“. Eesti oludes on välisinvesteeringute küllus võib-olla mõned mõõdupuud kõveraks ajanud. -
to: ttrust aga naljakas ongi see et kui siinne üli madala tootlikusega tegelane siirdub soome tööle siis äkitselt on tema tootlikus kaks kolm korda suurem!?
Ja ära hakka rääkima et pole midagi suurem jne...
Ükski kapitalist ei võta tööle kolm korda madalama tootlikusega inimest ja maksab talle veel pea samat palka kui kolm korda kõrgema tootlikusega tegelasele.
See väike palga vahe on tingitud eestlase ja soomlase vahel soomes ainult sellest et eestlane tuleb orjapidamisest ja on nõus väiksema palgaga kuna see on siiski väga palju suurem kui eestis pakutav palk. -
Mnjah. Töötan Rootsis, tööd teen ca 25-50% vähem kui Eestis, palka saan kaks korda rohkem. Ülemus ütleb, et teeme kolmekesi sama palju tööd kui mujal Rootsis viiekesi, muretseb ,et ehk pingutan liiga kôvasti. Ja jääb aega siingi ringi kondamiseks. Börsimängudest olen segaste aegade tôttu praegu loobunud (ja pole vajagi, sest palgast jätkub elamiseks ja passiivseks säästmiseks). AGA: ma tegelen ainult sellega, milleks olen 6 aastat ülikoolis ôppinud + 2 aastat veel lisaks spetsialiseerunud ja milles on mul 10 aastane töökogemus - asjatuks sebimiseks on sekretär jt. tegelased. Eestis olles pidin tegema ka koristajatööd :-).
Kes selles süüdi on? -
to ttrust,
Lipstok ei unustanud midagi ära, ei maksa arvata. Lipstok ajab lihtsalt pastat suust välja, ilma mõtlemata, et lisaks suurtöösturitele elab eestis veel ka teisi inimesi. Rääkimata sellest, et viitsiks mõelda, mida sobib rääkida tööandjate esindajal ja mida keskpankuril.
Mulle pole vaja selgitada väikeriigi tööstuse avatud sektori kaduvaid konkurentsieeliseid avatud majanduse ja kallinevate tootmissisendite tingimustes bla-bla-bla...
Kas teist keegi kujutaks ette olukorda, et Bernanke ütleks oma kõnes: Kallis ameerika rahvas! Vaadake kui suur on meie väliskaubanduse defitsiit! Ärge enam palka juurde küsige, siis te tarbite vähem ja teie toodang on konkurentsivõimelisem ja meie bilanss paraneb.
Maailm oleks natuke aega šokis, aga kui toibub, siis loobitaks ta mädamunadega lihtsalt lapikuks. Aga Elboonia keskpanga president, selle asemel, et anda devalveerimisest soigujatele vastulöök, võib kontrollimatut teksti välja paisata küll.
Oomaigaad, ühe riikliku institutsiooni usaldusväärsus kadus jälle olematusse. -
tööjõu tootlikkust mõõdetakse käibe või kasumina tööaja suhtes. eestis on pigem kapitalist ise madalas tootlikkuses süüdi, kui põhiline müügiargument on hind. tööline tuleb hommikul kohale, teeb oma liigutused ära ja idiootne oleks Lipstokil temalt nõuda liigutuste kiiruse tõstmist.
-
Lipstoki suhtekorraldajad on aru saanud, et asi on halb ning on asunud auke lappima:
"Ma ei leia kindlasti, et palka juurde küsida ja enam maksta on halb. Kutsun vaid valitsust ja ettevõtjaid palgaralli juures mõistusele. Mul ei ole midagi palgatõusu vastu, kui see on põhjendatud,“ rääkis Lipstok.
Parem hilja kui mitte kunagi. Kehtib ka mõistuse kojutuleku kohta. -
to: klick ja teised.
Mõelge, millel põhineb mõõdetavad väärtused nagu tööviljakus, tootlikkus ja efektiivsus või muu selline tore näitaja. Vaevalt see põhineb sellel, palju töötunde või liigutusi on mingi tööline teinud.
Need nähtused on puhtalt finantsilised ja mõõdavad, palju on mingi ettevõtte või mingi tööstusharu või mingi riigi (piirkonna) tootmine loonud lisandväärtust - ehk siis kui palju rohkem või vähem on ostja nõus mingi toote eest maksma.
Kui ostja on nõus Soome saetööstuses ühe saetud laua eest 3 korda rohkem maksma, siis tõesti on Soome saemehe töö 3 korda viljakam, kui siin.
Kui siinsed madala viljakusega inimesed lähevad Läände tööle siis loomulikult nende tööviljakus kasvab, just seetõttu et nende töö toodangu eest ollakse nõus rohkem maksma. Loomulikult on seal ka parem töökorraldus, efektiivsus on suurem, kvaliteet parem jne.
Rääkimata ka sellest, et meil on siin hunnik ettevõtteid mis teevad lihtsamaid töid, läänes aga tootmine hulga "teadusmahukam" ja keerukamat tootmist vajav. Automatiseeritus on läänes parem jne. Kõik see annab sealsele tööviljakusele lisa.
Meelevaldne näide: kui eestis näiteks saetööstus valmistab lihtsalt prusse ja planku, siis soomes saetööstus valmistab lihvitud laudu, uksi, aknaraame, liimpuitu jne. Kui eesti saetööstuse tööline kargab läände tööle sealsesse saeveskisse, siis loomulikult tema tööviljakus kasvab 3 korda, kuna uste - akende - lihvitud laudade ja liimpuidu eest saab 3 korda rohkem pappi.
Kui bussifirma SEBE tõstab oma piletihinnad kahekordseks, suureneb laksust bussijuhtide tööviljakus kahekordseks. -
töö+viljakus = mingis ajaühikus valmistatud toodangu suhe töökuluga.
-
Hr Lipstoki jutt jumala õige. Täpselt nii ongi aga ainult ütleja on vale.
Siinsest reaktsioonist saab aru, et ühtegi ettevõtjat-investorit kahjuks siin EI OLE. -
to: ttrust eee kas see mitte pole omanike ja juhtide tööviljakus?
See et eestis teeb tööline lihtsalt saepuittu ja soomes uksi pole ju küll töölise probleem, seega jõuame sinnani paraku et meie ettevõtluse eliidil on pigem tegu ebakompetentsusega!? -
Milleks sellised kurjustamised kogu aeg? Iga tootmine nõuab aega arenemiseks, kohanemiseks, turgude ja turuniššide leidmiseks; lisaks on sellesse vaja ka investeerida. Eestil on lihtsalt olnud vähem seda aega ja neid võimalusi kui Soomel. Kommenteerijad ei ole tegelikku tootmise korraldamist vist kunagi lähemalt näinud, muidu ei lähtuks nad ainult sellest siili õpetusest „Servitie, servitie, kallis Kalevite poega!“
-
to: klick. Tähtis polegi see, kas see on töölise probleem või mitte. Palga määrab tööjõu nõudluse/pakkumise suhe. Meil on see suhe madalamate palkade kasuks, soomes aga kõrgemate palkade kasuks.
Sellises keskkonnas saab siis tööandja otsustada, kas ta laiskleb ja tema ettevõte teeb madalama efektiivsusega töid, nagu meil või tööandja on hästi virk ja ettevõtlik et efektiivsus võimalikult suureks ajada, nagu soomes. Kuna meil palgad tõusevad, peavad ka meil ettevõtjad hakkama pingutama või siis nad kas lähevad pankrotti või viivad tootmise meilt ära.
Tegemist on protsessidega, mis võtavad aastakümneid aega. Tänu meie vene-kommunismi ajale ja tänu sellele, et sõjakahjud olid soomes väiksed, saavutas Soome 60-aastase edumaa. Tänu sellele, et samas lähedal on edukad maad soome ja rootsi, ongi tekkinud meil selline skisofreeniline olukord. Ootame selle aja ära, veel 40...50 aastat, siis saame end võibolla läänes ja põhjas olevate naabermaadega juba võrdlema hakata. -
to: mpaberit. Lisaks vajab tootmine ka tihti inimpõlvkondade vahetust - nii tööandjate ja ärimeeste seas kui ka tööliste seas. Tänapäeva nõukogude taustaga keskealisi inimesi ei saa lihtsalt panna tööle selliselt nagu läänes harjutud on, kas või inglise keele oskamatus mängib olulist rolli, rääkimata muudest oskustest. Seega aeg on väga oluline komponent kogu arengus.
Me ei saa oma tootmist mitte kuidagi 3 aasta pärast viia tasemele nagu soomes või rootsis.
