2009. aastal on tulemas innovatsioonibuum
Log in or create an account to leave a comment
-
Jah, see on üksnes soovunelm, aga nii võiks ju juhtuda. Kogu selle kinnisvarakammiga on majanduskultuuriline nihe olnud meedias ja inimeste mõtlemises märkimisväärne - Euriborist on saanud sidesõna, skeemitamine, jupitamine on ärialusteks muutunud. Sotsiaalne närv on hägune ja laisk inimestel: valitsuse tegemised ei huvita. Maksud, Euribor ja kinnisvara oleks nagu ainukesed majandusrongi kütteallikad. Osta või üürida? Liisida või mitte? Kui palju tarbida ja kui palju investeerida? Olulised küsimused, aga sellele kõigele võiks vahel harva mõelda, pideva peamurmise asemel ja siis enda jaoks mingid otsused langetada. Las kinnisvara teeb oma maandumisi, tõuse ja muid trikke rahulikult edasi ..let it be. Ostkem, üürigem isiklikuks tarbeks siis kui vaja, mitte ühe või teise analüütiku näpunäidete järgi - ja nagu ikka, seda mõistlikkuse piires, et oleks liikumisruumi. Liigne nihe on majanduskultuuris toimunud finantssektori (s.t. ma olen vist üldistanud kinnisvarasektori siia alla?) poole - see on küll väga oluline lõik, kuid mitte kogu salv.
Märksa huvitavam oleks kuulda sidesõnadena loovust ja teadust. ÄP võiks edaspidi esikaanel portreteerida kas või kõige pisematki ettevõtjat, kes on genereerinud midagi uut - limonaaditoitel laualambi, rääkiva maali või uut tüüpi nagi. F those -30% aled mõnel arendusel ..let em be, kuigi kuskil teemanurgas võiks nad kajastatud olla. Kokkuvõtvalt, sünteesijad peaks olema alati ühiskonnas kõrgeimal astmel.
Intrigeerivamat valikut sellest sodist väljatulemiseks, kus oleme täna, pole kui Innovatsioonibuum. -
...ja rikaste Top100 võib asendada tarkaste TOP100... (loodetavasti mõned mahuksid mõlemasse nimekirjasse)
-
Kui hästi läheb ja järgneval kahel aastal kvaliteetsem tööjõud päris ilma peale laiali ei jookse, siis on innovatsioonibuum tõenäoline. Sellele peaks lisama aga veel ühe dimensiooni - riskikapitali buum. Mingi hetk on tööjõud odav, seda on palju - mingi hetk on mingid varad odavad ja pakkumispoolel on paanika...
Mis aga loojatesse-leiutajatesse-innovaatoritesse puutub, siis oleks tagumine aeg inimestele hakata reaalaineid uuesti ja täiega tampima. Liiga palju longib ringi nn humanitaar-intellektuaale, kelle elu suurimaks saavutuseks jääb ilmselt alkoholipoele käibe tekitamine, üks luulekogu ja endasuguste poolt hääletamine valimiskasti juures... Okay, praegu alustamine ilmselt enam ei aita 2009, kuid pikemas perspektiivis oleks ilmselt kõva kasu. -
Stefan, tarkaste asemel on parem öelda tarkade ;)
Ma loodan ka täiega innovatsioonibuumi, kuid kes või mis võiks selle tekitada? Mõni üksik kohalik VC või PE firma seda ei tekita. Millegipärast on jäänud tunne, et hoobade (poliitilised, kapitali, mõjuvõimu etc) juures olevad inimesed ei hiilga just vaimuteravuse ja mõtteerksusega. Formaalne eliit mitte sisuline. No vaadake või kust kapitali enamus pärit on:
1) susserdamised ja skeemitamised 90ndate alguspoolel. Üldiselt võiks koku võtta selgitusega: räme sebimine ja edasipüüdlik sagimine
2) Kohalikud commoditybuumid (mets, vanametall, nafta jms maavarade transiit, põlevkiviõli, aktsiad, kinnisvara)
3) Juhuste kokku langemine (kogu CEE regiooni majanduslik areng)
Esimesed kaks on täiesti ebaolulised. Tõid küll mõneks hetkeks palju raha, aga midagi sisulist sellest ei tulnud. Kolmandat trendi oma kasuks pööranud ärimehed on natuke huvitavamad, kuid sisulise innovatsiooniga pole ikka midagi pistmist. Nüüd tuleb kapitali ja mõjuhoidjatele kuidagi selgeks teha, et vana moodi enam edasi ei saa. 90ndate algus kus sebimisega saab rikkust ei tule enam iial. Kinnisvaramull jääb loodetavasti viimaseks kohalikuks ebaratsionaalseks varamulliks millega lihtsalt raha genereerida ja sotsialisist kapitalismi saab ka aoinult ühe korra pöörata.
No ei ole lihtsalt võimalik, et juba 2009 algab innovatsioonibuum. Praegu on kohalik ärieliit veel nii oma raha kui tähelepanuga täiega kinnisvarasektoris sees. Lisaks on innovatsioonimajanduse käivitamine nii pikk ja metoodiline tegevus, et siin tuleb vist dekaadidest rääkida. Elujõulise kultuurkihi ja klastri tekitamiseks on vaja riigi tuge kes läbi hariduspoliitika protsesse mõjutaks. Ilma riigipoolse abita on teadmismahukat ettevõtlust ülikeeruline ajada. No aga kas te näete ka poliitikutes peale formaalse eliidi kedagi kes tõesti viitsib sisulist tööd teha. On jah peaminister, aga nüri. Tulemusi pole. Formaalne eliit. 2009 aasta peamine kasulik asjaolu on kinnisvaramullist tekkiv valu ;). Valu on päris hea motivaator. -
momentum
äkki tõepoolest :-) -
Üks innovatsiooni-/venture capital-buumi takistustest on meie kohaliku ärieliidi vaimustatus nö värvilistest kommipaberitest. Millele ma viitan? Sellele, et siinsed kapitalistid (heas mõttes) ei kipu investeerima hetkel kohtadesse, millest nad midagi jagaksid, vaid "värvilistesse kommipaberitesse," ehk sinna, kuhu investeeria on hetkel COOL - a la Balkan (tere tulemast turgudele, kus mõnes kohas PE on 50 tuuri) või azerbaidzhaani kinnisvara (tule taevas appi!)...
-
Innovatsioonibuumi suur eeldus on see, et ollakse valmis kõvasti R&D-sse investeerima. R&D investeeringud on tihti päris suured ning tasuvusperiood võib väga pikk olla.
Eestis soovib enamus väga kiiresti väga suuri tootlusi (umbes selliseid nagu kinnisvaraturg pakkus 2003-2007) ning täna on suurelt R&D-sse investeerimas väga vähesed. Ja ma ei näe, et see kiiresti muutumas oleks, mentaliteet on lihtsalt vale ja see muutub väga aeglaselt.
Seega, 2009 ei tule mingit innovatsioonibuumi.
Aga õige teemaalgatus, mida rohkem sel teemal räägime, seda suurem on lootus, et selles suunas ka tegutsema hakatakse. Ja ehk kui piisavalt rabeleda, siis 2012 või 2015 ka innovatsioonibuum tuleb. -
Kui innovatiivne toode on käega katsutav, siis millest seda valmistada? Tõenäoliselt plastikust. Keskmine labasem plastivorm maksab paarsada tuhat EEK, natuke keerulisem võib vabalt maksta paari mio EEK, suuremad ja keerulisemad veel rohkem. Ja kui toote loomisel on vaja mitut vormi, siis läheb ka ühe toote loomine rõvedalt kalliks. Eestis ei ole palju ettevõtteid kes saaksid nt 10mio EEK om kasumist lihtsalt "proovimiseks" ära kulutada. Kergem on "arendada" küprokist maju kui innoveerida. Selge on see, et see ja järgmine aasta saavad mõtteviisi muutmisel olulisteks teetähisteks kuid innovatsioonimajanduse käivitamine võtab siiski aega dekaade. Aga vähemalt algus lükatakse tõenäoliselt sisse.
-
momentum, innovatiivne peab siiski olema idee, mida valmistada. Reaalse plastikusse valamise saab lasta teha Hiinas. :) Enamik disainist, testimisest ja millest iganes tehakse ära arvutis, seal luuaksegi põhiline osa asja väärtusest.
Ära tasuvad muidugi vaid sellised innovatiivsed ideed, mida konkurendid päevadega kopeerida ei suuda, seega tõenäoliselt tuleb tõelise Nokia otsinguil mõelda kaugemale konkreetsetest toodetavatest vidinatest ning mõelda läbi oma ärieelised ja -struktuur.
Innovatsiooni pidurid: haridussüsteem (oi, vat sellel teemal võiks jahuda!) ja spetsialistide hea elu (kui ohutu alltöövõtuga saab endale väga mugava olemise, siis ei ole uuendusliku mõtlemise riski/tulu suhe piisavalt atraktiivne, et tegutseda). -
Mina pakuks et 2009 tuleb hoopis ekspordibuum. Ehk siis siseturg kipub kokku tõmbuma ja siis esimese sammuna muidugi üritavad paljud oma kaupa Euroopasse maha parseldada. Eks mõnevõrra raha võib justnimelt sama eesmärgi nimel (midagi Euroopas turustamisväärset valmis saada) ka innovatsiooni alla sattuda. Aga rohkem investeeritakse ilmselt ikkagi lihtsalt turundusele Euroopas.
Impordile ja kinnisvarale orienteeritud ettevõttetel on muidugi keeruline miskit eksportima hakata... -
Innovatsioon = probleem + teadus(haridus). Lihtsalt teadusesse või haridusse investeerimisest pole kasu kui inseneridele ei esitata ühtegi probleemi (tellimust) mida lahendada. Muidugi tekib aegajalt selliseid üksikuid sähvatusi nagu Skype või ms, aga see pole buum. Buum võib tekkida seal, kus on ka piisavalt tööstust ja probleeme mida inseneridel tuleb lahendada. Eesti ei ole küll väga edukas olnud tööstuse meelitamisel. Seega mina ei näe mis võiks olla Eestis see innovatsiooni buumi mootor. Pigem toimub majanduslanguse ja avatud tööjõu tingimustes ajude vool sinna, kus nende oskusi vajatakse.
-
Andmed pisut vananenud ent sellegipoolest sobilik siin teemas taaskord refereerida:
http://www.proinno-europe.eu/doc/EIS2006_final.pdf
Check out riikide seltskond lk 3 viimane loik. -
Üks huvitav infokild: Eesti tänavune teraviljatoodang ületas esialgsetel andmetel esimest korda napilt 1987. aasta taseme. Hektareid oli kasutuses seejuures 1/3 võrra vähem. Vahepealsest soost on välja tuldud ja Eesti on kindlalt saanud teravilja netoeksportijaks.
Põllumajandusse laotakse praegu väga arvestatavaid investeeringuid ja eeldaks lähema 3-4 aasta jooksul hüppelist tootlikkuse kasvu kasvu praktiliselt kõigis tootmissektorites. Siin on koht kodumaise innovatsiooni rakendamiseks, sest Euroopast on meie põllumajanduse mastaapidele vähe üle võtta, Ameerika kliima on aga liiga erinev. Andke tuld: tehnoloogia, keemia, geneetika, vali omale sobiv, tarbijad on olemas. -
sakuska, "Euroopast on meie põllumajanduse mastaapidele vähe üle võtta" - mida selle all silmas pead?
aga minu arvates oli see aasta lihtsalt erand, kui mujal poleks ilmad saaki ära rikkunud poleks eestlastel vilja kuhugi eksportida eriti.
ja kuna vilja oli mujal vaja ja selle hind maailmaturul kerkis sordist olenevalt 60-100% on nüüd näit. seakasvatajad lõhkise küna ees, sööt on kallim 60-70% kuid lihahind tapamajas pole vist tõusnud eriti, st. sealiha tootmine on kahjumlik näiteks hetkel. Miks pole liha eest võimalik tapamajast rohkem raha saada? Sest tänu sellele kahjumlikule tootmisele on lõpetajaid nii palju, et "lõpumüügi odavliha" hoiab hinnad all.
Nojah, ned kes selle üle elavad hakkavad varsti liha eest 80% kõvemat hinda küsima ja ikka võib lihapõud tulla.
Viljakasvatajad vaevalt igal aastal hindu suudavad sarnaselt tõsta. -
Tuleb mis tuleb, aga loodame, et ei tule tööjõu väljaveobuumi. Halvemal juhul on ka selle jaoks head võimalused olemas.
-
to opex
Euroopas lihtsalt väga vähe nii suuri farme kui meil. Seetõttu vastav
Vilja tarbimine on ületanud tootmise maailmas nüüd juba 8 viimasest aastast 7-l, see päris juhuslik kindlasti ei ole. Kuidas seakasvatus siia puutub, ei saa hästi aru. Seakasvataja on price-taker, nagu pagarid, Kellogg's ja muud tarbijad. -
...seetõttu vastavat tehnoloogiat väga palju pole arendatud, oli mu esimese lõigu sõnum. Sorry
-
to: sakuska
Suht mõttetu on mainida, et Vilja tarbimine ületab tootmist, see on elementaarne - ta on ju poliitik ja veel pealegi keskerakonnast. -
nojah see minu jutt viitas sellele, et põllumajandusse hurraaga investeerides võid ajastusega samuti puusse panna ja istuda vale investeeringu otsas
-
olen öelnud ja ütlen veel: integrate, dont innovate!
ehk mis mõtet on ronida innoveerima aladele kus juba innoveeritakse aastaid, kuhu on maetud billioneid ja mis on sisse seadnud oma ökosysteemi, nö sissetöötatud r&d? kui turule tulemiseks tuleb kulutada sama palju kui turulolijad on kulutanud, siis miks arvata et innoveerimine on kuidagi odavam? tuleb ikka teha seda mida teised pole varem eriti teinud, aga millel on potentsiaali. dubai rõhub shopping keskuseks saamisele..
biotech on vana teema, it ka. nii, mis veel võib maailma muuta? äkki alustaks kõige a ja ost? innoveerida tuleb mõtlemist, mõtlemise abivahendeid ning kõiki metoodikaid mis võimaldavad inimese mõtlemise-võimeid paremini ära kasutada. innoveerime tooteid mis võimaldavad inimestest pigistada välja mitte fyysilised (biotech) vaid mentaalsed (braintech) võimeid!
riistvara on odav, tarkvara kallis. inimesed kõige kallimad. st nende töötunnid. nende tööd tuleb tõhustada. nii masinate kui tarkvaraga. milles on probleemi? aga selles, et senini on kõik pingutanud uute funktsioonide ja voimaluste lippimise-lappimise peale, ja pole olnud aega tegeleda inimesega masinate keskel. ja senini ruulivad tarkvaraturul umm.. masstarbijatele suunatud lähenemised. näiteks skype UI guru ytles otse välja et neid ei koti specialistid nemad tahavad massidele meeldida. siin on meie võimalus! väike rahvas, väiksed turud. long tail anyone? :)
kasutajaliides pole windows mis ema sulle kinkis. UI on see kuidas inimese meel suhtleb maailmaga. see sisaldab koikjal olevat andmeside, gpse, rfid, free maps, free computers, cheapo all over, tech in every brick.. location based services.. mindmapping..koolitus, realtime projjuhtimine, jen jne.. kuidas inimesi ja protsesse/maailma omavahel väiksema impedancega seostada? inimese iq kasvab ja praegused Uid on disainitud aasta 1980 inimestele. no kas on nagu average joel rohkem technofoobiat kui 1980? st kas arvuti pole mitte nii igapäevane et UI ei pea olema lollilegi arusaadav?
olen ise promonud supersofti ideed (kasvas välja sekvenserifirma ideest) juba aastaid,aga ei suuda mina selgeks teha miks seda vaja on. õnneks juba 7a tagasi yks palju respektaablim mees jõudis samadele järeldustele. a mu idee on nats umm.. grandioossem, siis tema sait seletab hästi lahti whats wrong with the world.. kusjuures teha tuleks ju ysna vähe - krabad turult koik deviced kokku ja kombineerid neid seni kuni saad lihtsa=geniaalse lahenduse :) ja see pole isegi mitte nii rahamahukas kui biotech või jumal teab mis.. juba ainuyksi hiire ning SpaceNavigatoriga saab ysna sexikaid lähenemisi näiteks projektide juhtimisele :)
innovatiivselt tuleks läheneda ka innoveerimisele - mis te arvate kuipalju kulub patenteerimise ja ideede kaitsmisele? okei, patendisõdade tarvis võiks ju tehnoloogiaid patenteerida, aga seda võiks teha riik, et eesti sees ettev6tted omavahel kaklema ei peaks. just see umm.. shared knowledge on võimendus, kus on pohhui yksikfirma edu ja oluline terviku edu. umbes nagu tuhat pavlik morozovit et yks 6nnestuks. ja see yks siis loomulikult jagab uhiskonnaga oma profitit.. isiklikult ei usu et patenteerimine ja kaitsmine oleks umm.. innovatiivne. tuleb lihtsalt innoveerimine viia nii kiireks et pole motet kopeerida :)
momentum, pole vaja nii keerukaks minna. jaan tatikaid ikka leidub, puudu on kogemusest. ses suhtes voiks ju kasvoi teha skypega diili et nad saavad oma indiaane kohale tuua kui need 20h kuus opetavad ja jagavad kogemusi.. mind huvitab naiteks kuidas peaks alustama elektroonikasedmete tootmist? samuti tahaks ma teha markereid, kus on ka pastapliiats integreeritud..
aga no koik raamatud räägivad kuidas juhtida mitte kuidas toota ja kuidas hakata tootma ja mis tegevusi vaja on..
PS! koik kellel on linke kuidas tootmist plaanida ja korraldada, voiks saada emaili riq242 ätt gmail com. ma lahema aasta jooksul ilmselt asjaga ei tegele, aga tahaks end kurssi viia. st miskit kuidas alustada tootmist, howto listid, miski lyhiylevaade tootmise probleemidest jne. huvitab just consumer elektroonika tootmine. ma ise ei tea isegi kuidas hakata 6ppima tootmise korraldamist.. -
Kas keegi suudab mõtlemist toota? Mõttetult ringi sebivas maailmas on mõtlemine suuremat sorti defitsiit.
Mõtlemise kultiveerimine võiks eduka arenduse juures buumi tekitada. -
Asi on tegelikult väga lihtne.
Kõigepealt soojad trvitused kõigile juhtidele kes järgnevaid lõike lugema hakkavad.
Buumi ja raha külluse kasvul läksime kõik paksuks ja laisaks, palkasime endale juhte kes olid purulollid ja nüridad kuid paistsid olevat piisavad ülesannete täitmiseks.
Nüüd kui me tänu sellele oleme perseli mudas ja mõtleme mis edasi, siis edasi on ainult yks tee.
Tuleb püsti tõusta ja ennast liigutama hakata. Mis on probleemiks ? :
1. Juhid ei tea alast mida nad juhivad mitte halligi (mõned üksikud ettevõtted ja erandid välja arvata)
*2. Töötajad on laisad ja ebapädevad.
*3. Kõikjal lokkab lollus ja ignorantsus.
* märgitud punkti põhjust loe probleemist number 1.
Mis lähiajal juhtuma hakkab ? Esimese lainena hakatakse välja vahetama töötajaid millega astutakse sügavamale sohu. teine moment saadakse aru et soos ollakse tänu juhtide ebapädevusele siis hakatakse välja vahetama juhte. Kolmanda lainena värvatakse uuesti töölisi. Üldiselt kui juhid ei saa aru mida nad juhivad siis töölistel on neid megahea lollitada, ja tublidel töötajatel puudub võimalus edasiviivate lahenduste kasutuselevõtuks.
Lihtsalt lolli juhtimise korral puudub teoreetiline võimalus edasiseks arenguks.
1. Juht on teadlik oma juhitava ala enda ettevõtte turusituatsioonist ja konkurentide turusituatsioonist.
2. Juht on teadlik enda ettevõtte jaoks vajalike turul olevatest tehnoloogiatest ning nende tulemuslikusest.
3. Juht teab antud süsteemide ja tehnoloogiate maksimaalväärtusi ning suunab alluvaid välja mõtlema paremaid.
Kui need kolm tingimust on täidetud vat siis hakkab ka ettevõte arenema. Aga niikaua kuni enamikke eesti firmasid (eriti just ehituses) juhitakse põhimõttel teised teevad teeme meie ka ei juhtu mitte midagi.
Kuna ma ise olen enda üle mõnikord imestanud, et raiun a la alla 300Keek ei saa antud asja teha.
Lahendan seda probleemi nädlaid, ning peale paaritunnist mõtlemist ning väärtuste ymberdefineerimist teen asja 50k ga ära. Siis tegelikult enamus turul olevatest tegijatest teevad sedasama 300k asja ning ei viitsi kordagi mõtelda.
Nagu üteldakse inimene on selline loom kes hakkab mõtlema alles siis kui teisiti ei saa. -
millega sa tin tegeled?
ka minu arvates on nii juurdunud m6tlemine et juht ei peagi miskit teadma alast mida ta juhib et see on lausa 66vastav kuidas v6etakse vastu otsuseid mis ignoreerivad spetsialisti ettepanekuid.. a veel hullemad on konsultandid kes muudkui mulavad igast paska mida iga laps oppis 3s klassis.. vaata kasvoi villu parvet @ärapanija. office space anyone? palgatakse konsultante et öelda obvious asju! aga siin on psyhholoogilised taustad - prohveteid ei usu keegi, troublemakerid visatakse välja, peaasi et sotsiaalne 6hustik ok oleks. mis siis et töö kannatab.. status quo ja konfliktivabadus on k6ige tähtsam!
põhjus on väga inimlik - enamus töötajaid kardavad kinga saada kuna neil on kaelas laenud. seega nad ei tohi riskida. ja juht arvab et tal on alati oigus kuna ta on juht. aga noh, eks töötajatel meeldib ju ka nats tööylesannetest korvale kalduda ja tegeleda sellega mis on p6nevam :)
samas, pole suurimat naudingut kui näha kuidas yhine eesmärk yhendab erinevate huvidega inimesi. ja kuidas autunne surub nii monelgi alla kibestumise voi frustratsiooni. ryytellikkust oleks vaja, au. dignitit. ja julgust pederaste persse saata! -
Tin
1. Juhid ei tea alast mida nad juhivad mitte halligi (mõned üksikud ettevõtted ja erandid välja arvata
Võib olla peaks esmalt juhid lahti laskma ja vaatama,kas ettevõte suudab aastakese veepeal püsida!
No Eesti Loto on juba pikemat aega ilma juhita olnud!
Kuigi saab hakkama otsitakse uut juhti!
Tõnisson EL juhiks!
< a href="" target="_blank">Lingi tekst -
"Euroopas lihtsalt väga vähe nii suuri farme kui meil."
See vaide ei ole paris korrektne. Eestis on pollumajandusliku tootmisyksuse keskmiseks suuruseks 44 ha. Mitmes suures liikmesriigis on see suurem, naiteks Prantsusmaal (ylivoimsalt suurim pollumajandustootja) 65 ha, Inglismaal 77 ha, Saksmaal sama suur kui Eestis ehk 44 ha. Suurimad farmid keskmiselt on Tshehhis (172 ha) ja Slovakkias (135 ha). EL keskmine (26 ha) on kyll vaiksem kui Eestis, aga see on tingitud suurest hulgast vaikestest farmides, mis on mone liikmesriigi omapara. See aga ei tahenda, et ELs puuduks ylikorge efektiivsusega toostuslik pollumajanduslik tootmine. Teravilja osas Eestis vaga raske konkureerida Prantsusmaa ja liha piima osas Hollandi-Taani suurtootjatega. Jutt siis mastaapidest, mis aga ei valista muidugi innovatisoonivoimalusi pollumajanduses. -
Annaksin abesikile mõne auraha niivõrd olulise teema tõstatamise eest, kui see minu teha oleks. Idee on hea, samas on seda raske saavutada. Lugesin kommentaare ka ja lisaks siis omalt poolt mõned mõtted. Esiteks Krum6mm: selline mõte nagu välja käisid, et intellektuaalid ahju, reaalained au sisse viib rongi täiega kraavi. Võrdleksin seda Hrušovi maisikampaania näitega. Iseenesest on ju maisi viljakus väga hea ja kui seda igale poole külvata peaks ju toiduprobleem igaveseks lahenema, või kuidas? Mulle tundub, et haridussüsteemi peab sügavuti muutma ja eriti oluline on üldhariduskoolidele tähelepanu pööramine. Ülikoolidega ei teeks ma muud, kui tümitaks neid ka-nagu-peaaegu kõrgkoole, näiteks EBS. Nende peamine komistuskivi on see, et kõige kasulikumad üliõpilased on neile laisad üliõpilased. Need maksavad ülikoolis jorutamise eest ja järeleksamite sooritamise eest mitu korda rohkem kui usinad. Aga üldhariduskoolidega on pureda tõeline pähkel: tuleb muuta päheõppimissüsteem seoste loomise süsteemiks. Aga hakkama saab ka olemasoleva ajupotentsiaaliga kui hästi pingutada. Nimelt leidsin siit ka ühe innovaatilise idee: plastivalu vormid. (Momentum 19/11/07 11:45) Olen selle peale juba varem ka mõelnud, et äkki saaks seda kuidagi odavamalt teha. Hetkel lõigatakse neid traadiga metallkamakast välja ja selle protsessi nimi peaks olema plasma lõikus (või midagi sellist). Vorm tuleb väga täpne (ja kallis), samas ei ole alati nii suurt täpsust vaja, äkki on siin alternatiivseis tehnoloogiaid, mida rakendada? Selleks, et Momentum selle peale tuleks ja innustust saaks peab ta paljude inimestega suhtlema ja silmad nö. lahti hoidma. See ongi see, mida baarides ringijõlkuvad humanitaar-intellektuaalid vahel teevad. (Karum6mm 19/11/07 10:31). Vaadake kuulsate inimeste elulugusid kui mind ei usu.
-
detaili täpsustus. kui lõigatakse traadiga metallkamakast välja, siis see on traat-erosioonlõikus, kui tegemist plasmalõikusega siis lõigatakse plasmakiirega (sarnane tehnoloogia laserlõikusele, laserkiire asemel plasmakiir).
ja selles osas ka eelkõnelejaga nõus, et suhtlemine on üks märksõnadest ja paraku nn. humanitaarid saavad sellega paremini hakkama kui reaalid, mis kahjuks pärsib nende endi ja nende ideede arengut.
disclaimer: ise kuulun nende hulka, kes võiks rohkem ja paremini suhtlemise peale energiat kulutada. -
Kas pole nii, et kuigi R&D ja disain on kulukad ja tulem ebakindel siis motiveerib neid kulutusi tegema tõik, et suures osas on kulud maksustamiseelsed. Nende kulutuste tegemisega saab tulumaksu maksmist edasi lükata, juhul kui R&D ja disainist muidugi üldse tulu tõuseb ja intellektuaalset vara tekkib.
Jutt pole siis Banaaniast. Seal on seadused, eriti maksuseadus, väga innovaatilised. Jalgrattad on seal kandiliste ratastega ja üldse on kõik teistmoodi ja paremini. Seal saab tulumaksu maksmist edasi lükata ka maade ja betooni bilanssi kuhjamisega. -
Eestis on kõige enamlevinud matejal pori. Eriti laialt on seda käes sügiseti ja kevadeti, ka talvel pole väga probleeme olnud. Noh, innovatsioonimeestel oleks siin peamurdmist küll :)
-
Elbonia.
-
R&D on paljud n6us tegema ka väiksema tasu eest kui tootmine.. peaasi et p6nev oleks ;)
-
riq R&D + Implementation iga tegelen, mõneti pigem isegi Reinventinguga.
Aga viidatud arikkel on päris hea. Ja lauset Juht ei peagi midagi teadma millest ta juhib olen ma liigagi palju viimase kolme nelja aasta jooksul kuulnud. Ainuke asi, et kuulnud olen ma seda nende samaste juhtide käest ja näinud ettevõtetes kellel ei lähe just kõige paremini. Samas olen näinud ettevõtteid kelle juhid on oma juhitavae ttevõtte teemade valdkondade ja kõige muga isegi rokem kursis kui muud ettevõtte töötajad.
R&D tahavad kõik teha juhul kui ei ole tulemuslikke nõudeid :) jube põnev on tinkerdada mingi techi kallal ja aastaid paaritada suguhaigusi vaarikamoosi ja proovides antud tulemusi pelikanide peale üle portida.
Üks väga toredaid ja ka kasumlikemaid R&D valdkondi on tööstusdisain ning olemasolevate teholoogiate effektiivseim rakendamine. Ehk siis põhimõtteliselt reinventing. -
Vast käib ka innovaatika alla!
Elionil Digi Tv-s "konverentsid".
Silma jäi: Laine Jänes.
Enesejuhtimine ja õnnestumine.
Laine Jänes tutvustab eluliste näidete ja neurolingvistilise programmeerimise praktiliste mudelite abil, kuidas oma mõtlemist ja käitumist teadlikult juhtides saab effektiivsemalt töötada...
Tükk oli tavaline loeng, mida Eestis korraldatakse sadu ja sadu!
Kuid mis on neurolingvistiline programmeerimise praktiline mudel !!!! Jäigi arusaamatuks!
Et saaks tekkida innovatsioonibuumi peaks kõigepealt põõrama tähelepanu haridusele-haritusele!
Ja DTV annab sellleks võimalusi! -
lhvinvestor, ma pole päris kindel, et neid vorme saaks märkimisväärselt odavamalt ikkagi teha. Nende vormide täpsusnõue on 3 või neli kohta peale koma, oleneb muidugi vormist. Pealegi Eesti on siingi osaliselt odava allhahankemaa, ehk Lääne-Euroopast tellitakse siit odavamaid vorme. Aga keegi mingis foorumis ütles, et Eestis ei saa disaini teha, sest puudub suur tööstus kes disaini telliks. Osaliselt õigus, osaliselt mitte. Disain on kui suhtarv :) Kõik vähe investeerimisega tegelenud inimesed räägivad, et minu portfell on nii väike, ma ei viitsi selle 5% pärast per shortterm idea pingutada. Millest ma kunagi aru ei saa. Well, 5% on 5% iga portfelli juures. Oluline on ju protsess tsüklisse viia ja tekitada liitintressi efekt ehk kaheksas maailmaime. Oluline on lisandväärtus. Kui suuri tellijaid tööstuses ei ole, siis tellivad väiksemad üksused, kuid tekib ikkagi korralik klaster. Kui kõigi väiksemate ettevõtete disainikulud ja -tulud kokku liita, siis saldo võiks üllatuslikult päris oluliselt positiivses alas olla. Minu vaade on ikkagi, et Eesti ettevõtete disainiteadlikkus on äärmiselt väike ja lihtsalt ei osata kasutada disaineri potentsiaali. Õnneks on see hakanud vaikselt muutuma. Osalt tänu pihta hakanud metoodilisele selgitustööle (Disainiaasta), osalt tänu reaalsele vajadusele.
Draamateatri vastas asub Laste Maailma disaini- ja arhitektuurigalerii. Nagu nimest näha, siis galerii suund on disainile, sisearhitektuurile ja arhitektuurile. Lahti E-R 12:00...18:00 ja täitsa tasuta. Nendel näitustel võiks silma peal hoida. Hetkel üleval nt ühe huvitava projekti "Arukas Hotell" ülevaade. Tegemist on pigem teenusedisainiga kui megatööstuse poolse tellimusega. Sellist teenusedisaini saavad Eestis paljud ettevõtted kasutada (loe: lisandväärtuse tekitamise potentsiaal on tegelikult üüratu). Just lõppes Eesti noore disaineri konkursi Säsi nominentide näitus. Eesti probleemid ei peitu mitte selles, et pole disaini vaid ajaperioodis mis jäi II MS ja taasiseseisvumise vahele. Kui järjepidevus on katkenud, siis ongi keeruline alustada. Aga protsess juba liigub õiges suunas. -
Kuna ma juba ammu kusagil eespool avaldasin arvamust, et innovatsioonipuhangu avaldumiseks on vajalik mingisugune tõuge kas katastroofi või muu sellise asja globaalsee matsu toimumine, siis ..... mulle tundub, et see mats on nüüd tegelikult käes ja ilmselt oleks aeg taas silmad lahti teha - suur hulk rahatuid-töötuid on ripakile jäämas ja ilmselt nii mõnelgi neist võib sisemusest avalduda geenius, kes maailmas midagi sellist korda saadab, mida vabalt innovatsiooniks võib nimetada.
Häda ajab härja kaevu. Kuna häda on käes, siis on lihtsalt aja küsimus, millal ta sinna kaevu siis läheb. -
Eestis ei teki innovatiivset majandust kohe kindlasti järgneva 10 aasta jooksul. Põhjuseks on riigi tegemata töö ja investeerimata raha haridusse, infrastrukuuri ja kaudselt ka sotsiaal- ja kultuurisfääri. Minu teada ei ole riigil (valitsevatel poliitilistel jõududel) isegi mingit nägemust kuhu riik võiks järgneva 10 aastaga jõuda ja kuhu riiklikud investeeringud suunata. Olemas on mingid udupostulaadid 5 Euroopa rikkama riigi hulka jõudmiseks.
-
Teemal "mida ootan käesolevalt kriisilt" - üks hea algatus oleks tõelise "eelista Eestimaist" tunde tekkimine. See oleks sisuga täidetud (täiega natsionalistlik), loosungivaba, ja miks mitte ka siin maal elavat rahvast ühendav.
Kui poes valida näiteks rosinaid, mis tulevad sealt, kust rosinad ikka tulevad (s.t kindlasti mitte Soomest ega Rootsist), siis võiks eelistada neid mis on otse algupäramaalt Eestisse toodud ja siin pakitud või siis pakitud otse Eesti maaletooja jaoks.
Kriitlistel aegadel firmade nagu Heinon Tukku, K-market vms toetamist ei saa lihtsalt lubada. jne jne jne
Ükskõik, mida ostan, eelistan sellist, mille puhul raha jääb kõige rohkem Eestisse. See "kas raha jääb Eestisse" teadlik jälgimine, n.ö. jututeemaks kujunemine.
Eriti Soome firmade visa ja järjepidev tegevus iseseisvumisest alates on olnud istutada end põliselt Eesti tarneahelatesse sisse. Loomulikult ei saa neid selles süüdistada, äri selleks ju ongi, oleks olnud loll seda olukorda mitte kasutada. Aga nendepoolne statement on tehtud - nüüd on aeg selle kohta midagi arvata.
Huvi pärast - võtke ette oma päev minuti kaupa, näiteks alates ärkamisest (Nokia mobiili kinnivajutamisest, Isku madratsilt ja Joutsen padjalt pea tõstmist ja jalgade asetamist K-Rautakeskost ostetud Upofloor parketile... ) ja mõelge, mida te "ei osta soomlaselt". Olles suur Soome sõber, siiski, selle riigi rolli vähendamine võiks olla üks samm iseseisvama riigi poole, küll nad saavad hakkama. Äkki on Eestis midagi samaväärset. Selle otsimine on ebamugav, ebapraktiline, võib minna alt.
Kui selle kriisiga midagi sellist tekiks, oleks mu meelest super
(loomulikult - nobody has ever become great by simply cutting costs) -
muide, kui soome '90 alguses majanduskriisi vajus, siis oli nokia täiesti keskmine ettevõte. alles kunagi kriisi ajal hakati uute asjadega tegelema ja rest is history.
ma üldse ei imestaks, kui eestis samamoodi läheks. out of blue mingi firma hakkab mingit käkki tootma, mis kõigile üle maailma millegipärast meeldib. -
To Rainer.i
2009 kevadeks peaks valmima TTÜs magistritöö majanduse tõusu - ja langusfaaside mõjust etnotsentrismile. Töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada tarbijate ostuharjumused/ostukäitumine eelkõige majanduslanguse ajal Eestis . Töö on ajendatud peamiselt Soome "lama" ajast, mil kodumaise kauba ja teenuste tarbimine (sinu rosinate näide) kasvas ning eksisteeris üldine "osta kodumaist" mentaliteet. Tööst peaks siis selguma, "kas selle kriisiga midagi sellist tekib või mitte". -
markotm,
hea uudis. samas, kevadeks ei pruugi midagi põhjapanevat Eesti kohta veel selguda. aga järgmised saavad ju edasi arendada.
"Kalevi komm ja Rakvere viiner ja must leib on üle kõige" temaatika võib võnkuda teatud piirides, aga see, mida ma silmas pidasin oleks mingi täiesti kvalitatiivselt uuel tasemel. Sellise areng võib võtta kauem, eriti et see ka väikesemates kohtades juurduks. (arusaamine, miks ma peaksin naabrimehega äri ajama)
Kui midagi sellist tekiks, annaks see Eesti väiketootjatele -nupumeestele võimaluse. Teine küsimus, kas need selle võimaluse realiseerivad. nende poolt peaks tulema vähemalt samasuur huvi, samuti arusaamine, et esimesel kontaktil ränki pettumusi tuleks üritada vältida, kui keegi viitsib teadlikult oma aega kulutada, et sind üles otsida ja mitte minna kergema vastupanu teed ja osta sealt, mida igal pool reklaamitakse ja mille ostmine on oluliselt lihtsamaks tehtud.
olen optimistlik -
Õige mõte, Rainer.i. Olen juba aastaid seda joont ajanud, et minu kulutatud rahast võimalikult palju Eestisse jääks. Tore, et on mõttekaaslasi.
Aga Rakvere (sa tahtsid öelda HK Ruokatalo) viiner... hmm. Põhimõtteliselt on Rakvere ja Atria lihakraam ehk päris eestimaine, sest nad kasvatavad oma tooraine ka siin, ehk rohkemgi kui nt Rannarootsi (mille tooraine mu teada suuresti sisse tuuakse). Aga kasum läheb Soome ja viiner on üks suurema marginaaliga hype-asju. Pigem siis juba osta päris liha.
Linnulihatoodetega sama häda - Rannamõisa on leedukate sehvt, Tallegg jälle HK Ruokatalo oma. Aga siingi ehk eelistada Talleggi, sest nende kanad-munad on vähemalt algusest lõpuni Eestis toodetud.
Olen lihaäri just sellest kodumaisuse vaatevinklist uurinud ja viimasel ajal põhimõtteliselt ainult Saaremaa Lihatööstuse asju ostnud (nagu ikka, disclaimer: ei ole mingilgi moel seotud). Saaremaa kasutab kohalikku toorainet ja n-ö väärindab seda ise. Täpselt see, mida mulle vaja. Ja maitseb ka hea :) -
Buumile järgneb bust, seega buum iseenesest on negatiivne. Ma just arvan, et sellised eufooriad kaovad, või vähenevad vähemasti, kus suur hulk spekulatiivset raha ühest sektorist teise loksub, et seal buum tekitada ja majandust destabiliseerida.
"Eelista eestimaist" on majanduslikult rumal loosung, kõige lihtsamalt saaks ära seletada selle ehk nii: eelista võrumaist, eelista oma tänava inimeste poolt toodetut ja eelista oma talus toodetut-ring jääb järjest kitsamaks ja inimesed, kes selle loosungi sisu järgivad, jäävad järjest vaesemaks. -
Ei ole nii. Eelista eestimaist mõte ei ole see et mitte-eestimaist toodet ei peaks tarbima, vaid see et kui valikus on kaks võrdsete parameetritega toodet, siis võiks eelistada kohalikku. Mitte keegi ei jää sellest vaesemaks kui sama hinnaga Valio jäätise asemel ostetakse näiteks Tallinna Külmhoone oma.
Rakvere viineris (nagu ka kõikides teistes viinerites) on üle 50% mehhaaniliselt konditustatud lihamassi, mis sügavkülmutatud kujul enamuses USAst imporditakse. Kanakondid jahvatatakse peeneks ja aetakse läbi ülipeene sõela, niiet konditükid eralduksid liha- ja luuüdi jäänustest ja saadud loomne mass sügavkülmutatakse, eksporditakse Eestisse ja segatakse viineritaignasse. Eestimaise kvaliteetlihaga, milleks paljud viinerit peavad, pole sellel midagi pistmist.
Tallegg minu teada müüb samuti Ameerika päritolu kanalihatooteid, igasugused pihvid ja muud pooltooted, kuigi terved kanad on tõesti Eestis kasvanud. Tarbijate silmis nn. Eesti toodetel pole tihti midagi Eestiga pistmist. Saku ja A le Coqi õlledel pole Eestist midagi peale vee (nii pärm, linnased, kui humal imporditud). Ülisuur enamus Eesti viinast on impoditud piiritusest. Toidunisu Eestis ei kasvatata (ainult söödanisu) - Eesti sai on 100% import, jne. jne. jne.
Mitte et imporditud tooraine kasutamise midagi halba oleks, aga tihti üritavad tootjad varjata toodete tegelikku päritolu või vähemalt ei tõtta ümber lükkama väärarusaamu, mis puudutavad mingi toote väidetavat Eesti päritolu, kuna nii on neile kasulik. -
Loosungi "eelista eestimaist" asemele tuleks mõelda välja sama mõttega loosung kuidagi teisiti sõnastatud, sest minu arusaamise järgi on "eelista eestimaist" kirja kandvad tooted ilmselgelt kallimad kui importkraam. Seega esindab see sõnapaar kergelt oma kodanike koorimise maiku. Mõte raha eestisse jätta oleks ülihea idee juurutamiseks, kuid selleks tuleks asi kuidagi teisit üles ehitada. Mitte ainult nii, et ma eestimaist kraami ostaks vaid missioonitundest, vaid et ma selle eest ka vastu saaks midagi.
-
Majanduskriisi ajal hakatakse leiutisi ellurakendama ja leitutatakse rohkem
-
Näiteks see aasta oli ameerikas leiutiste kõigeaegade ajalooline rekord
-
eks ameerikas on töötuid ka juba päris palju, kellel igav on kodus istuda :))
Eestis varsti sama teema - mehepojad kistakse ehitusest eemale ja kuna inertsist käed veel tegevust otsivad ja rahapuudus pea tööle paneb, tuleb ka meil leiutamise hooaeg.
Jaan Tatikate hooaeg alaku! -
Ma olen natuke patendikirjanik olnud patendibüroos ja masinaehitus konstruktor firmades. Esimene asi on see, et tuleb teada tehnikataset mingis spetsiifilises valdkonnas, siis kujustada milline võiks olla tehnikatase tulevikus ja tajuda probleeme mis segavad, millele tuleb leida tehnilised lahendused. See peab olema teadlik tegevus, teadlik metoodika, metoodika iseenesest on puhtalt humanitaarvaldkond, ei piisa ainult reaalainete teadmisest. Vastasel juhul võib muutuda tõesti Jaan Tatikaks. Tegelt ei ole see 100 kuni 500 000 registreermise tasu probleem, kui leiutusel on tase. See summa ongi suur sellepärast, et ei tekiks mõtetuid patente. alla milli ei tasu jamada asjaga
-
Usun, et ulmefilmide vaatamisest oleks suur abi :)
-
marct ära sea endale illusioone, vanasti olid inimesed leidlikud, tänapäeval on lihtsalt laisad. Vargile minnakse mitte ei hakata leiutama.
Väga vale suhtumine patendiameti poolt, vaat välismaal kus mastaap on suur, seal oleks jah mõttekas seliseid piiranguid panna, aga eestis kus on mastaap väike, on mill siiski suur raha.
