EEK kullastandardile?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Algatan uue teema, tänases Postimehes teeb Alar Tamming otsa lahti:
http://www.postimees.ee/280208/esileht/arvamus/314581.php
Kuigi Tavidi omanikuna on tal selles teemas omad huvid, olen ise juba ammu mõelnud, et miks seda võimalust keegi kõva häälega välja pole pakkunud? Mina hääletan kahe käega poolt, see oleks üle tüki aja üks pika perspektiiviga liigutus siin tiigis. Mis te asjatundjad arvate? -
Iraan peaks olema mingil teisel viisil oma raha tagama. Aga seda ei saa juba sellepärast teha et siis pangad enam ei saa oma suvale vastavalt raha trükkida. Ja sellist olukorda ei tohi ju lasta. Ise olen ka kullastandardi poolt.
-
Maailmas saadi sellise rahasüstemi puudustest aru juba mitu aastakümmet tagasi ja kooliraamatud räägivad kullastandardi puudustest samuti piisavalt. Aga näe eestlane tahab uuesti omal nahal loomkatseid korraldada. Me oleme ju nii erilised. Kui asi mujal peeti läks siis ei loe see meile midagi.
-
Kui eesti kroon oleks tagatud kullaga, siis mis praegu saaks mil kullahinnad tõusevad. Meie eksportijatel oleks veel raskem eksportida, sest EEKi kurss teiste valuutade suhtes tõuseks taevasse, samas oleksime üle ujutatud odava impordiga. Kullastandard halvaks meie majanduse kiiresti.
-
to Cynic
Kas need "puudused" ikka olidki niiväga puudused? Lõppeks on igal treidil ju kaks poolt. Kui valuutad lahti seoti, siis valitsused ja pangad said inflatsiooni tulemusena oma võlgadest lahti, aga keegi sai ju samavõrra sisse. Pakun, et see kaotaja oli keskklass, "ühiskonna tugisammas". Ei tahaks olla selle USA kodaniku nahas, kes aastatel 1950-1970 oma kahekümne aasta säästud USA võlakirjadesse paigutas. Või siis selle kodaniku nahas, kes 2000. aastal näiteks oma EEK-id Hansapanka hoiustas.
Stabiilne valuuta soodustab säästmist, inflatsioon soodustab raiskamist. Pikemas perspektiivis on võitja teada.
Mis eksportijatesse puutub, siis sisendihindade stabiilsus kaalub valuutapositsiooni ebakindluse kindlasti üles. Kui näiteks nafta ja gaasi sisseostulepingutes hind oleks fikseeritud EEK-is? Miks mitte, kui EEK on selgelt kulla vastu konverteeritav. Saame omale veel maailmavaluuta :)
Pealegi, kulla hind EUR-is on tõusnud oluliselt vähem kui USD-is, arvestades kuhu me ekspordime, ei ole see nagunii eriline probleem. -
On küll eriline probleem. Kui kulla hind oleks EEKides fikseeritud, siis peaksid palgad ja hinnad olema täiesti paindlikud, nad peaksid lühikese aja jooksul muutuma vastavalt sellele kas kulla hind tõuseb või langeb. See hindade ja palkade muutmine pole kahjuks keskpanga võimuses, sellepärast ongi kullastandard halb.
No ega meie valuutakomitee süsteem ka ju hea pole, palju kiirema ja stabiilsema arengu oleks meile taganud klassikaline keskpank ujuvkursi "õige" rahapoliitikaga. Samas oli valuutakomitee ilmselt parim, mis tol ajal tehti(arvestades taustsüsteemi). Ikka oleks leidunud tegelasi keskpangas, kes meie majanduse peldikusse oleksid lasknud, mõni mäletab veel 10 miljoni dollari afääri.
Kui meil oleks olnud klassikaline keskpank "õige" rahapoliitikaga, siis ilmselt poleks LHV foorumis teemat "kinnisvaramulli lõhkemine". -
lihtne näide: ütleme, et rahareformi ajal oli dollari kurss EEKiga võrreldes seal kuskil 13/1.
Kulla hind oli ca $300. Siis oleks üks unts kulda maksnud 3900 krooni, kui täna oleks kulla hind sama, siis oleks dollar krooni suhtes ca 3 korda odavam. Ehk ühe dollari eest saaks 3-4 krooni osta.(arvud ei ole päris õiged, näide on illustreeriva tähendusega). Mida teeksid investorid, kes sooviksid kullaga spekuleerida? Nad ostaksid EEKi ja nüüd väidab sakuska, et meil oleks tegemist stabiilse rahaga? Eksportööridele tähendaks kulla hinna tõusmine katastroofi, kulud ja kohustused tõusevad, tulud ja nõuded langevad. Nad ei saaks lepinguid sõlmida kullas, sest maailm ei arvelda kullas. -
See on selgelt kallutatud artikkel omakasupyydlikult aga samas ilmselt ka piisavalt naiivselt autorilt. Eriti mage oli minu arvates paralleel Eesti Nokiaga. No toesti, tramaivoi nagu oeldakse.
Raha pakkumine peab vastama selle noudlusele, s.t. majanduse vajadusele. Majanduse kiire kasvu faasis peab raha pakkumine suurenema ja vastupidi. Raha hulk ja seega selle hind on seega noudluse ja pakkumise tulemus nagu iga kauba puhul. Nyyd tekib kysimus miks peaks yhe kauba hind olema seotud teise kauba hinnaga, kui nende kaupade hinna liikumised ei ole korrelatsioonis. Miks peaks kulla noudluse ja pakkumise liikumise tulemusel toimuv kulla hinna liikumine mojutama Eesti rahapakkumist. Kui naiteks leitakse uus kullaleiukoht mis suurendab kullatoodangut maailmas, siis milline on selle asjaolu seos Eesti majandusega? Voi naiteks asjaolu, et mingi toostusharu boomib, mis kasutab kulda sisendina ja noudlus kulla jarele suureneb, seega ka kulla hind. Miks peaks Eesti kroon tugevnema sellise syndmuse mojul, mis ei oma mingit seost Eesti majandusega? Kullastandard oli omal ajal vajalik, kuna kuld oli sel ajal yks vaheseid universaalseid maksevahendeid, mis oli ylimalt likviidne. Tanapaeval on selliseid vahendeid koik kohad tais. Seoks Eesti krooni naiteks terasega? Miks mitte kohvi- voi teraviljafutuuridega? USA omal ajal loobus kullastandardist, kuna USA dollar muutus maailmas jarjest populaarsemaks valuutareservi hoidmise vahendiks (ymberpooratud protsess toimub tanapaeval) ja selle tulemusel oli Fed sunnitud jarjest suurendama oma kullavarusid, s.t. Fed maksis kinni valisriikide valisvaluutareservid. Ehk siis veelkord kokkuvotvalt, noudlus Eesti krooni jarele ei ole seotud noudlusega kulla jarele, esimene soltub Eesti majanduse kaekaigust, teine meie poolt mittemojutatavatest asjaoludest. Seega puudub igasugune loogiline pohjus neid asju siduda, kui mitte arvestada kellegi soovi rohkem kulda myya. -
tänud mykoloog, ma ise ei viitsinud nii puust ja punaeks teha
-
Valuutakomiteed on väga head kui seltskond kes neid välja annavad on üdini aus. Tänasel päeval nad seda pole ja usaldust on kuritarvitatud, eriti USA-s. Mina maksevahendite süsteemile väga pikka tulevikku ei näe.
-
"Raha pakkumine peab vastama selle nõudlusele, s.t. majanduse vajadusele. Majanduse kiire kasvu faasis peab raha pakkumine suurenema ja vastupidi"....Väga absurdne väide,kes siis selle määrama peaks,kui palju raha ringluses on,kas plaanikomitee?Olime ju selles ühiskonnas 50 aastat ja tundub,et USA-s muutub olukord,tänu sellistele "tarkadele" teooriatele,päev päevalt sarnasemaks.
"USA omal ajal loobus kullastandardist, kuna USA dollar muutus maailmas jarjest populaarsemaks valuutareservi hoidmise vahendiks (ymberpooratud protsess toimub tanapaeval) ja selle tulemusel oli Fed sunnitud jarjest suurendama oma kullavarusid, s.t. Fed maksis kinni valisriikide valisvaluutareservid"....???Kus siin see probleem või kulu asub,võtad kullakangi ja annad paberi vastu.Rahapakkumine küll kasvab aga tõenäoliselt oli ka majanduse produktiivsus suur.
mykoloog ütle ausalt kas Sa oled selle teksti tõlkinud mõne föderaalreservi panga kodulehelt? -
mykoloogi jutt on juskui kooliõpikust maha kirjutatud. No teema on ikka EEK kullastandardile. Ega rahapakkumist Eeesti Pank ju sisuliselt ei reguleeri, seda teeb ECB ja teeb seda eeldatavasti eurotsooni keskmise järgi, millel pole ka ju Eesti majandusega suurt pistmist, sest Eesti on siirdemajandus, mis areneb tunduvalt kiiremini kui eurotsooni keskmine.
-
Kus siin see probleem või kulu asub,võtad kullakangi ja annad paberi vastu.Rahapakkumine küll kasvab aga tõenäoliselt oli ka majanduse produktiivsus suur.
popmart pole asjast aru saanud, koos majanduse kasvuga peab kasvama ka rahapakkumine ja sellises tempos, et keskpankadel lihtsalt pole nii paölju kulda. -
Kullastandardi tingimustes ei saa mingit rahapakkumise defitsiiti tekkida.Majanduse produktiivsus ja intressimäärad reguleeivad seda automaatselt.
-
mykoloog,
Lähme siis teoorias veel natuke tagasi: mis on raha eesmärk üleüldse? Raha eesmärk on mõõta erinevate asjade ja teenuste väärtust ning väljendada seda võrreldava ekvivalendina. Mistahes objektiivseks mõõtmiseks on aga oluline, et mõõdiku enda väärtus oleks stabiilne, vastasel korral ei ole mõõdik enam objektiivne. Kujutage endale ette, kui mõne muu mõõtühiku, näiteks kilogrammi, väärtus kõiguks->langeks samamoodi kui tänastel valuutadel. Täna tähendab kilo kümmet õuna, homme seitset, ülehomme viit - no suht varsti hakkate te kilo asemel kasutama mingit muud mõõdikut, parema puudumisel "üleeilset (inflation-adjusted) kilogrammi". See ei ole ei normaalne ega jätkusuutlik, kuigi vastupidist on püütud viimased 40 aastat tõestada. USA sidus dollari kullast lahti sellepärast, et Vietnami sõda oli ta sisuliselt pankrotti viinud ning kohustuste tasumise asemel devalveeriti nende mõõtühikut - kiire reaalse majanduskasvuga 50ndatel ja 60ndatel ei tekitanud kullastandard mingeid probleeme.
Kuld erineb teistest kaupadest selle poolest, et:
- ta on haruldane, varu on piiratud ning see ei sõltu kellegi tahtmisest (tõele au andes, üks kord on ajaloos ka kulla pakkumine hüppeliselt kasvanud - pärast Lõuna-Ameerika vallutamist hispaanlaste poolt, kui kullavarud järsult suurenesid)
- muid otstarbeid on kullal ka suht tagasihoidlikult, nii et seda ei kao väga palju ka käibest ära. Kulla põhiline kasutus ongi mõõtühik olemine, kui soovite.
Loomulikult võib leida ka kõikvõimalikke muid mõõtühikuid, aga ei näe sellel erilist mõtet. -
Ega ikka ei reguleeri küll. Ainuüksi rahvastiku kasv loob uut rahapanõudlust, kui raha saab emiteerida ainult kulla alusel, siis ei saa kuidagi sellele nõudlusele adekvaatselt reageerida. Raha käibukiiruse muutused toovad esile muutused rahanõudluses jne jne.
-
Kullastandard teeks poliitikute ja pankurite elu raskeks ei saaks rahvast enam maksustada lisaraha trükkimisega.
-
Kullastandard oleks ka 60datel probleeme tekitanud, aga tingimused polnud vastavad lihtsalt. Raha oli juba siis rohkem kui kulda.
-
EEK pakkumist reguleerib sisuliselt ECB kes teeb seda kogu eurotsooni järgi ja Eesti olukord mõjutab seda üsna vähe.
Kulla pakkumist mõjutavad täiesti juhuslikud sündmused, Eesti olukord ei mõjuta seda üldse ja hind kõigub täiesti juhuslikult suures vahemikus.
Nii et EURoga seotus on paha küll aga kullaga seotus oleks oluliselt hullem ja seda suht samal põhjusel. -
Rahvastiku kasv ei loo uut rahanõudlust.Kui rahvastik kasvab siis on pigem tõenäoline,et üks osa tootmisisendidest on paremini saadaval(Aasia,Hiina tänapäeval) ja produktiivsus kasvab(intressimäärad langevad).
-
Kui 10e inimese rahanõudlus on 10 ühikut, siis popsmart väidab, et 100 inimese rahanõudlus on sama. See on absurd ceteris paribus. Peale selle hakkas maailm üha enam dollareid kasutama eelmisel sajandil nagu mykoloog ka märkis, seetõttu kasvas nõudlus dollarite järgi.
Santa räägib mõistlikku juttu. -
Majanduskasv ja produktiivsus on jälle täiesti erinevad asjad. Vaatame või Eestit, kus majandus on kasvanud kiiremini produktiivsusest. Paljud klassikalise suuna toetajad muutsid enda veendumusi peale suurt depressiooni popmart.
-
Hästi lihtne näide: Riigis A on sada kilo kulda, keskpank emiteerib 100 rahaühikut, iga rahaühik on kaetud kilo kullaga, kõik on õnnelikud. Riigi A majandus kasvab 10%, see tähendab, et kaupu ja teenuseid toodetakse/tarbitakse nüüd 10% rohkem, aga oh häda, ringluses on ainult 100 rahaühikut, kõik on õnnetud. Teenused ja kaubad peavad nüüd odavnema, ehk aset leiab deflatsioon, sest raha juurde trükkida ei tohi. Kuidas sa popsmart lahendad selle.
-
Raha erinevus mootyhikutest seisneb selles, et kui mootyhik on konstant, siis raha vaartus ei ole konstant vaid soltub selle raha noudluse ja pakkumise vahekorrast ja seda valjendab vahetuskurss teiste valuutade suhtes. Kilo tahendab kymmet ouna nyyd ja alati, aga kymme ouna voib samas tahendada eri aegadel nii kahte US dollarit kui ka miljonit Zimbabwe dollarit. Kui riigi majandusel laheb hasti ja selle riigi valuutat noutakse rohkem, siis selle riigi valuuta vahetuskurss teiste valuutada suhtes touseb. Kuld on kaup, millel eksisteerib samamoodi noudlus ja pakkumine, mis maaravad selle kauba hinna. Kui Hispaania peale Ameerika anastamist suurel hulgal kulda Euroopasse toi, siis selle tulemusel toimus esimene suurem inflatsioonilaine - kuna kulla hind rahas oli fikseeritud ja seda muuta ei saanud, siis tousid lihtsalt teiste kaupade hinnad valjendatuna rahas (kullas), et tasakaalustada kulla hulga suurenemist. Kuld on kaup, millel on vaartus ja valuuta on kaup millel on vaartus. Need vaartused ei ole omavahel seotud kuna soltuvad erinevatest asjaoludest. Seetottu ei tohiks ka neid kaupu omavahel siduda. Kuld on ajaloolises ja ka naiteks keemilises mottes (kuna ei reageeri teiste ainetega) toesti unikaalne, aga makromajanduslikus mottes siiski kaup nagu iga teine. Ei oma kyll andmeid, aga pakun et enamus maailmas kaevandatavast kullast ei lahe mitte kuhugi varahoidlatesse deponeerimiseks vaid toostustele, s.h. ehtetoostusesse.
-
Kulla pakkumisest ja nõudlusest.
http://www.galmarley.com/FAQs_pages/production_consumption_faqs.htm -
to buratino
Aga mida sul vaja lahendada on? Deflatsioon tähendab eesti keeli, et riik on 10% rikkam - tema kodanikud saavad sama töö eest 10% rohkem tarbida. -
Buratiino Sinu 100 inimese rahanõudlus on 10 aastat hiljem suurem sellepärast,et vahepeal oli lihtsalt inflatsioon ehk olukord kus keegi üritab kegagi teist pehmelt öeldes pidevalt tüssata.Kullastandardiga sellist asja praktiliselt ei eksisteeri.Produktiivsus surub hinnad alla ja sinu lapsel on tegelikult vähem raha vaja,et mingisuguseid vajalikke kaupu osta,kaasaarvatud kinnisvara ning inimeste ostujõud reeglina suureneb(erinevalt tänapäevast).
Tunne ikka huvi natuke pikema,kui viimase (ebastabiilse,konfliktiderohke) 100 aasta majandusajaloo vastu. -
Ei ole sellepärast suurem popsmart, wet keegi püüab kedagi tüssata, sellepärast on suurem, et kaupu ja teenuseid on 10% rohkem.
To sakuska: Tarbida saavad nad igal juhul 10% rohkem, kui toimub reaalne 10%ne majanduskasv-ka inflatsiooni tingimustes. Deflatsiooni tingimustes võib see majanduskasv ära jääda üldse, selles see küsimus ongi. -
http://news.goldseek.com/GoldSeek/1204213214.php
-
buratino, su jutul oleks jalad all, kui keskpangad hoiaksid 0-inflatsiooni. Sel juhul tõesti, peaks 10% rohkemate kaupade jaoks eksisteerima 10% rohkem raha ja rahvas võiks isegi rahul olla.
Paraku on fiat-money puhul peaaegu alati inflatsioon >0 - ja paljude arvates on see halvem, kui raha hulga piiratusest tulenev deflatsioon.
Btw, huvitav on ka see, et plaanimajandust laiemalt taunitakse, aga rahanduses peetakse heaks tooniks 8-) -
Mina väidan, et enne inflatsioon, kui deflatsioon. Ega mutike turu peal, kes porgandeid müüb ei taha midagi teada sellest, et keskpank rahapakkumist vähendas, tema kulutas porgandikasvatuse peale ja tahab enda raha kätte saada. Deflatsiooniline surve viib majanduskriisini, mitte deflatsioonini.
Plaanimajandusest rahanduses saaks väga hästi lahti, selleks on tarvis eraraha kasutusele lubamist. Mitmed majandusteadlased on toetanud seda ideed, kuid enamus on vastu ja enamus ei kujuta majanduse toimimist ilma keskpangata ettegi. võib olla saab idee teise jume kui dollar tõelisse kriisi satub. -
Kellele teema huvi pakub, siis natuke lugemist:
http://www.econlib.org/Library/Essays/LtrLbrty/brnCCMR2.html -
http://www.bellaonline.com/ArticlesP/art52494.asp
-
> Mina väidan, et enne inflatsioon, kui deflatsioon. Ega mutike turu peal, kes porgandeid müüb ei taha midagi teada sellest,
> et keskpank rahapakkumist vähendas, tema kulutas porgandikasvatuse peale ja tahab enda raha kätte saada.
Keskpank, keskpank - üks kullastandardi võlusid ongi see, et tegemist on ilmselt kõige lihtsama ning turvalisema skeemiga, kus keskpanka pole millekski vaja. Ja eriti ei ole teda vaja tädikese porgandikilo hinna määramiseks. Ja btw, turutädid AFAIK on vägagi harjunud olukorraga, kus sama toote hind eri aastatel oluliselt kõigub.
> Deflatsiooniline surve viib majanduskriisini, mitte deflatsioonini.
Minu isikliku arvamise kohaselt ootab meid lähiaastatel inflatsioonilisest rahapakkumise poolt tekitatud majanduskriis, but that's just me ;-) -
Kullastandardi miinustest oli eespool juttu.
Kujutagem ette, et meil on Eestis käibel 2-3 konkureerivat raha. Need on emiteeritud finantsinstitutsioonide poolt, mis omavahel konkureerivad. Poes on kassaaparaadid timmitud nii, et ükskõik millises rahas saab maksta, kursid ilmuvad näiteks reaalajas kuskil börsil.
Idee pooldajad väidavad, et selline konkureeriv rahapakkumine vähendab efektiivsuskadusid majanduses, konkureerivad raha emiteerijad jäävad oma kasumitest ilma kui lasevad inflatsioonil suureks kasvada, sest inimesed kaotavad sel juhul usalduse selle raha vastu. Kui loogiliselt mõelda, siis peaks meil olema vaba valik millist raha kasutada ja kelle poolt emiteeritud. Raha emiteerimine ei peaks sugugi olema ainult valitsuse monopol.
No nii, nüüd hakkan emiteerima buratinosid üks ühele krooniga, piiratud kogus tuleb, kes ees see mees. -
>Kullastandardi miinustest oli eespool juttu
Ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti paraku ei ole... jah, kullastandard tekitab deflatsiooni - so what?
Inflatsiooni eesmärk on takistada inimestel säästude kogumist ning sundida nad töötamise-tarbiimise tsüklisse, et genereerida majanduskasvu. Sisuliselt on tegemist varjatud maksustamise ning selle maksuraha abil sotsiaalsete eksperimentide korraldamisega - ma valiksin iga kell deflatsiooni selle asemele ;-)
Btw, et mind valesti ei mõistetakse, ma ei arva, et Eestil oleks praktiline kullastandardile üle minna - me oleme pisut liiga väike majandus, et selliseid eksperimente üksinda teha. -
Kõige tõsiseltvõetavam argument kullastandardi vastu on see, et kulla pakkumine ei sõltu absoluutselt majanduse käekäigust ja kui rääkida kullastandardist, siis võib samahästi rääkida nii deflatsioonist kui inflatsioonist. Kui leitakse rohkem kulda, algab inflatsioon ja vastupidi.
Martki link räägib keskpankade veelgi suuremast rollist rahapakkumises. -
Liitumisleping EL-ga näeb ette Eesti ülemineku eurole, valikuvõimalust pole. Pole vist mõtet vahepeal mingeid tempe tegema hakata. Tõsi, on võimalus pikka aega mitte vastata eurole ülemineku kriteeriumitele.
-
> Kõige tõsiseltvõetavam argument kullastandardi vastu on see, et kulla pakkumine ei sõltu absoluutselt majanduse
> käekäigust ja kui rääkida kullastandardist, siis võib samahästi rääkida nii deflatsioonist kui inflatsioonist. Kui leitakse
> rohkem kulda, algab inflatsioon ja vastupidi.
Rahapakkumine ei peakski sõltuma majanduse käekäigust (M0, see tähendab).
Raha ülesanne võiks olla univesaalne väärtusekvivalent. Majanduse mõjutamiseks võiksid jääda maksud, riiklikud investeerignud jms. -
Nii maksude laekumine kui riiklikud investeeringud on kaudses sõltuvuses rahapakkumisest. Deflatsiooni ei saa lihtsalt lubada, kujutage ette 30 aastast laenu, mida te lõpus enam maksta ei jõua, sest vahepeal on deflatsioon toimunud, saate vähem palka nüüd, kõik on muidugi odavam ka.
Rahapakkumine PEAB sõltuma sellest, mis majanduses toimub. -
"Rahapakkumine ei peakski sõltuma majanduse käekäigust (M0, see tähendab).
Raha ülesanne võiks olla univesaalne väärtusekvivalent. Majanduse mõjutamiseks võiksid jääda maksud, riiklikud investeerignud jms."
Kui M0 ei sõltu sellest, mis majanduses toimub, siis ei ole raha universaalne ekvivalent, vaid hinnad hakkavad kõikuma vastavalt sellele kui palju majandus kasvab või kahaneb-mingist väärtuse ekvivalendist ei saa juttugi olla. -
buratino, deflatsioonilises keskkonnas ei ole mingi vajadust laenata. Inimestel on suured säästud, nad ostavad asju säästude eest, korter maksab 4-5 aastapalka. Noor inimene kogub 3-5 aastat raha, puudu jääva osa saab vanemate käest. Ostab korteri, 5-8 aastaga on vanematele võlg tagasi makstud (ilma intressideta) ning ülejäänud elu on tõesti korteriomanik ja igasugusest võlaorjusest vaba.
Kui kuskilt laenata, siis deflatsioonilises keskkonnas on intressid väga madalad, sest puudub inflatsioon ehk vajadus kompenseerida raha väärtuse langust. -
Siis sa lihtsalt ei võtaks 30-ks aastaks laenu. Easy as that ;-)
Kusjuures, kui tööjõu hulk oluliselt ei kasva, ei tohiks ju muude tingimuste samaks jäädes rahapakkumise seisak palkade alanemist põhjustada? Produktiivsuse tõus aga aldndaks töötasude samaks jäädes lihtsalt kaupade ja teenuste hindu? -
buration> No nii, nüüd hakkan emiteerima buratinosid üks ühele krooniga, piiratud kogus tuleb, kes ees see mees.
Kui kullast 1000-10000 buratinoseid vermima hakkad, anna teada, oleks huvitatud ;-) -
Veel, kui inimesel ei ole võimalik lähedaste käest laenata, siis ta kogub kodu ostuks vajaliku summa 10 aastaga. Peale seda on oma tuba, oma luba. Ei mingit vajadust makarone süüa, magad rahulikult ja võid hakata tegema plaane järgmise asja ostuks, sest kogu palk jääb kätte.
-
> Kui M0 ei sõltu sellest, mis majanduses toimub, siis ei ole raha universaalne ekvivalent, vaid hinnad hakkavad kõikuma
> vastavalt sellele kui palju majandus kasvab või kahaneb-mingist väärtuse ekvivalendist ei saa juttugi olla.
See läheb juba filosoofia valdkonda - kas kaupade hind kõigub raha suhtes, või raha väärtus kõigub kaupade suhtes ;-)
Aga IMHO isegi kui aktsepteerida, et rahapakkumine peab olema korrelatsioonis majandusega, siis on praegune keskpankade juhitud süsteem ikkagi kuritegelik. Sest inflatsioon pole miskipärast mitte 0, vaid suurusjärgus 2-10%, sõltuvalt sellest, kes mõõdab. -
mykoloog,
>Kui riigi majandusel laheb hasti ja selle riigi valuutat noutakse rohkem,
>siis selle riigi valuuta vahetuskurss teiste valuutada suhtes touseb.
Aga filosofeeriks, mis saaks siis kui maailmas olekski ainult üks valuuta ehk selle väärtust ei peaks ega saaks võrrelda teiste valuutadega. Mis oleksid argumendid sellisel juhul? -
Toon ühe lihtsa näite: Ütleme, et ongi üks raha maailmas ja üks keskpank. Kujutame nüüd ette, et ühte ressurssi hakkab nappima, no näiteks nafta, olgu põhjus milline tahes, vähem leiukohti, kallim kätte saada maa seest jne. Hind peab tõusma, sest see annab turuosalistele signaali, et selle ressursiga tuleb nüüd kokkuhoidlikum olla, võib olla isegi alternatiive leida naftale. Nafta hind mõjutab kõikide teiste hüviste hindasid. Kui rahapakkumine on konstantne, siis peaks teoreetiliselt, kõikide teiste hüviste hinnad langema nafta suhtes ceteris paribus ja kõik oleks korras, aga praktikas seda lihtsalt ei juhtu. Kuidas sa saad bussiga inimesi sõidutada odavamalt nüüd kui nafta hind tõusis, või kuidas sa saad odavamalt ehitada, või ükskõik mida toota odavamalt, sest nafta hind tõusis. Nüüd astub mängu keskpank, mis korrigeerib rahapakkumist ja lõppkokkuvõttes tulebki välja see, et nafta suhteline hind tõusis(teiste kaupade ja teenuste suhtes). Mingisugune uus turu tasakaal jälle, aga iseenesest turg sinna ei jõuaks, sest turuosalistele on võimatu ära seletada, et kuna nafta hind tõusis pead sina oma kauba või teenuse hinda alandama, sest kõik teised teevad ka seda. Ta jääb oma kauba või teenuse otsa istuma ning tekibki kriis, sest raha pole nii palju kui vaja. Inflatsiooni tekkemehhanism on väga lihtne, see on jah põhjustatud keskpankade poolt, aga mitte selleks, et sinult raha röövida.
Siin oli tegu naftaga, tegelikult võivad kallineda terved kaupade grupid, kallinemine võib olla selline, et palkasid on isegi tarvis kärpida(vähemalt lühiajaliselt), sellega poleks ju keegi nõus.
Keskpankade üks peamisi jututeemasid on alati inflatsioon, samas pole inflatsioon püha lehm, süsteem peab toimima meie heaks. Mis sellest kasu on kui meil on 0 inflatsioon ja majanduskasv negatiivne?
See oleks minu vastus inflatsiooniteemale, samas on veel hästi palju nüansse siin. Greenspani peeti väga heaks makromajandusmeheks, näis mida Bernanke teha suudab, rasked ajad on talle sattunud. -
Väga imelikud mõtted siin! Kõige aluseks näib olevat idee, et keskpank on Jumal, kes suudab arvesse võtta ja mingis teoreetilises mudelis õiglaselt kokku klapitada tuhandete kaupade kallinemised või odavnemised, „olgu põhjus milline tahes”, ning tagada ühe hoova – raha hulgaga manipuleerimise – abil stabiilse majanduskasvu. Sellist mudelit (asendada turumajanduslik reguleerimine keskpanga- või riigipoolse reguleerimisega) on juba proovitud ja see eksperiment on läbi kukkunud. Nõukogude Liidus püüti kõike juhtida plaanikomiteest, turusignaale ignoreerides, ja jõuti selleni, et rahvas ei tahtnud enam teha tööd, mida ta plaani järgi pidi tegema, kuna kõik jooksid mööda poode ja ajasid taga defitsiidiks muutunud igapäevakaupu – ka üks eespool nimetatud põhjustest kauba kallinemiseks.
Tegelikult ei ole maailm siiski mingi abstraktne mudel. Reaalse maailma muutumine on ettearvamatu ja turumehhanism ongi ainus võimalus kõigi reaalse maailma muutuste arvessevõtmiseks. Kriisid ei teki sellest, et keegi jääb oma kauba otsa istuma, kuna ta ei ole nõus selle hinda alandama: arukas inimene alandab turul oma kauba hinda, et sellest kas või kahjudega lahti saada, ja teeb sellest oma järeldused uue kauba tootmise kohta.
Üks majandusteadlaste koolkond, kelle arvamusest ma lugu pean, väidab, et kriise põhjustab keskpanga manipuleerimine raha hulgaga: raha lisamine tekitab nõudlust ja alusetut optimismi (kõik kaubad lähevad nagu soojad saiad!) ning turuosalised ei saa neid signaale, mida nad peaksid saama kauba vajaliku liigi, hulga, kvaliteedi, vastuvõetava hinna jms kohta ja võtavad käsile projekte, mille järele tegelikult ei ole vajadust. Kuna raha juurdelisamise võimalustel on omad piirid, siis saab kunagi paratamatult selgeks, et on alustatud katteta projekte, millele ei leidu enam ostjaid, ja siis on käes kriis. Parim rohi on siis lasta turul need asjad ära reguleerida. Kui riik ja keskpank jätkavad oma manipuleerimisi, siis venib majanduse tervenemine hoopis pikemale ajale.
Mõttega, et „süsteem peab töötama meie heaks” võiks nõus olla, kui oleks teada, kes on need „meie”. Kui võtame ühe tootegrupi, siis kas need „meie” on piimatootjad, kohukesemeistrid, kaupluste omanikud või ostjad? Kui mõeldakse, et „meie” on ühiskond tervikuna, siis ütlevad minu autoriteedid, et süsteem töötabki sellise „meie” heaks kõige paremini siis, kui ühtegi nendest turuosalistest ei viida segadusse raha hulga muutmisega (mida eespool juba õnnestunult võrreldi kilogrammi suuruse pideva muutmisega).
Ma soovitaksin alustuseks lugeda Henry Hazlitti raamatut „Economics in One Lesson” ja M. N. Rothbardi raamatut „What Has Government Done to Our Money?” (http://www.mises.org/store/For-Beginners-C9.aspx?UserID=9120658&SessionID=3YwET8xFW3J8KSuCo8fj)
