LHV Pank
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
-
Esmapilgul tundub, et iga kingsepp jäägu omade liistude juurde. Kuigi pole välistatud, et suudetakse kaasata nii mõtlevaid päid kui kogemusi. Sest kui läheb jalgratta leiutamiseks on oht, et LHV-st jääb mõne aasta pärast alles vaid ilus mälestus sellest foorumist siin :)
-
marct,
kas Lõhmusel ja Viisemannil siis puuduvad panga ehitamise kogemused? -
Aga mitte investeerimispank.
Neid nagu on juba. Oleks vaja tõesti üht eestlastele kuuluvat panka, muidu need rotsad litsuvad laiaks. Ilge siiber on sellest maainimeste seebist.
Jube piinlik eestlasetel ei ole mitte ühtegi , mitte ainumastki panka.
Lätlastel on neid palju....piinlik -
Kas Krediidipank pole mitte eestlaste oma?
-
Sidekick
Tegelikult arvasin ma tõemeeli, et Lõhmusel ja Viisemannil oleks muud ka teha kui panka ehitama hakata. Panen käe südamele ja ütlen, et mina nende olukorras ja tehtud tööhunniku otsas küll võtaks veits vabamalt :)) -
Krediidipank - 59,8% omanik Latvian Business Bank (LBB)
Latvian Business Bank (LBB) - 100% omanik on Bank of Moscow -
No Big ikka sobib kodumaiseks. Seal peaks Pruunsild ja Voll endiselt 50-50 olema omanikud. Ja otse loomulikult töötab kodumaine pank kõige paremate marginaalidega, pakub parimat hoiuseintressi jne. Kuidas teised suudakski vastu seista :)
-
Minuarust väga hea idee. Uus pank võiks omada päris palju konkurentsieeliseid praeguste ees:
- "eesti oma pank"
- praegu alustaval pangal pole palju potentsiaalselt hapuksminevaid laene portfellis
- pank võiks kõvasti kulusid kokku hoida kui ei hakkagi tihedat kontorite ja sularahaautomaatide võrku üles ehitama. Lihtsalt täiesti teadlikult loobuks nendest klientidest kes eelistavad enamus asju pangakontoris ajada.
BIGil on minuarust esiteks kehv maine ja teiseks on ka neil ilmselt päris hulk kahtlase väärtusega laene nii et mina näiteks hetkel väga ei julgekski vist BIGis raha hoida. -
100 % oleks ka panga klient
-
Mõtlesin veidi järele! Mul hansast ja ühisest täiesti kõrini. Nende teenusemüügi poliitika ikka kriitikat enam enam ei kannata. Hinnad tõusevad ja teenus? Teenus sama muutumatu nagu viimased 10 aastat.
Ilmselt otsustaks ise samuti kodumaise kasuks, kui sellest just uut ja tänapäevasemat Tartu Kommertspanka ei kavatseta ehitada. Päris lahe oleks ka mõningast osalust omama hakata sel juhul :) -
Kui LHV saab pangaks, siis jään pikisilmi IPO-t ootama!
-
Kui LHV saab pangaks, siis jään pikisilmi kohaliku võlaturu elavnemist ja regulaarse intervalliga võlaemissioonide ilmumist ootama.
-
Pakkujaid pole kunagi liiga vähe.
-
Ma fantaseerin siin:
Hoopis Eesti riik peaks igale inimesel tagama arvelduskonto, millele saab oma palka kanda, millele saab internetist ligi, et makseid sooritada, millest saab kommertspankade sularahaautomaatide kaudu sularahaga õiendada ning mille raha on kindlalt tagatud eesti krooni kattevaraga. Selline struktuur ei anna laene vaid tagab iga eesti kodaniku põhiõigusena hoida oma raha turvaliselt. Kui inimene soovib oma raha investeerida (ja riske võtta), siis teeb ülekande kommertspankade kasvuhoiusele või näiteks LHV kaudu ostab aktsiaid. Selle riiklikult tagatud konto peal raha lihtsalt seisab (hea oleks muidugi, kui miskil moel oleks kaitstud inflatsiooni eest)
Selline e-arvelduskonto oleks sarnanane juba loodud riikliku e-postiaadressiga, mis on igal eesti kodanikul olemas, kuid mida ta ei pruugi kasutada.
Võimalik, et see idee vajaks kohe eraldi vestlusteemat. Mida arvate? -
taksidermist, Aga milleks ?
-
Riik loob seega koha, kus kodanikel oma raha hoida ja kust arveid tasuda - ilma liigkasuta ja riskivabalt. Seal hoiustatud raha on tagatud mingi varaga (kuld? mets?), mitte aga panga võlgnike lubadustega nagu tavaliselt kommertspankades. Selline kindel garantii soodustaks ehk rohkem säästmist ja väldiks kommertspankadel nende inimeste raha kontollimatult välja laenamist, mis omakorda inflatsiooni kergitaks. Kui inimene tahab investeerida, siis teeb seda omal riskil ja täpselt samadel tingimustel sellega, kuidas välisinvestorid siin pankadesse investeerivad. Praegu on tavakodanik ebavõrdses seisus - tema raha on kommertspangas ja seda kasutatakse välja laenamiseks, ilma et ta sellest midagi teaks ja ta on selle vastu võimetu - kuskil peab ju oma raha hoidma, et saaks ülekandeid teha jms. Mida rohkem raha pangaarvel hoiad, seda rohkem on võimalik seda pangal välja laenta ja seda kiirem on inflatsioon. Raha säästmine kommertspangas ei pidurda inflatsiooni, sest pank laseb ta ikkagi kasutusse. Samas ei saas eda raha tagasi, kui tekkib 'bank run' situatsioon.
Tunnistan, et idee on toores ja pangandusest "eemalseisja" oma. Aga sellepärast pakkusingi selle välja, et saaks edasi diskuteerida ja ehk anda mõni huvitav (lollakas) idee. Ja kas sama asi võiks olla võimalik ka juriidilistel isikutel?
Tunnistan, et ei oska seda ideed lõpuni mõelda ja kuskilt võib sisse lipsata kotermann, mis selle süsteemi ebastabiilseks teeb
Jah, ma tean, et ka praegu tagab riik mingil määral pankades oleva kodanike raha.
Vaidle mulle vastu! -
e-arvelduse eelsel perioodil oli võimalik oma elu elada vaid sularaha kasutades, tänapäeval aga paratamatult peab igaüks olema kommertspanga klient. Aeg oleks muuta e-arveldus sama loomulikuks riikliku infrastruktuuri osaks nagu seda on riigisisesed teed.
-
Kui leidukspank, kuhu saab paigutada raha ilma liigkasuta JA riskivabalt, siis oleks see selline konkurentsieelis, et ta muutuks monopoliks.
Tasuta riskivabaduse kontseptsioon on kahtlane. (Kui ka otse rahahaldamise eest raha ei võeta, siis maksudest tuleks seda ikka ylal pidada.)
Peale selle ei ole taksidermistil arvatavasti eriti seda raha, mida sellesse "uude panka" panna, kuna see raha, mida ta praegu teistes "vanades pankades" omab, ei ole "see päris raha", vaid "panga lubadus talle raha anda, kui tal parajasti võimalik on".
Kvalifitseeruks vast ainult need 100 krooni, mis parasjagu tsulas askus.
Diskleimer 1. Loomulikult pole raha mitte ainult taksidermistil - teistel ka.
Diskleimer 2. Kahtlemata on ettepanek realiseeritav - näiteks on ka kaasaja Kuubas 2 erinevat raha, millest yks (CUC) kindlam kui teine (CUP).
Metadiskleimer diskleimer 2 kohta. Diskleimer 2 ei olnud mõeldud irooniana, vaid tegelikkusest tuleneva ja praktikas toimiva näitena. -
Luuser,
1) aga minu arust on just praegu kommertspankadel kui selistel konkurentsieelis kogu muu majandustegevusega võrreldes (praktiliselt tasuta krediit, mida tohib välja laenamisega võimendada)
2) leidub palju inimesi, eriti vanemate inimeste seas, kes ei oska/julge investeerida ja kellel on arvestata kogus raha tavalisel arvel. Neid inimesi kasutatakse ära
3) jah, (mina ka) tegin päris konkreetset palgatööd, millel oli konkreetne tulemus, aga vastu sain "mitte päris raha". See on varjatud orjapidamine - 21. sajand ikkagi.
4) sularaha ja arveraha ei olegi segastel aegadel sama väärtusega, arverahal on suurem risk ja see risk peaks olema vastavalt ka tasutud. Siiamaani ei ole seda tarvis onlud teha, sest nagunii peab inimene hoidma oma raha kommertspanga arvel. (Inflatsioon sööb aga selle ära.). -
Kujutage ette olukorda, kus praktiliselt kõik teed on erateed ja nende kasutamise tingimused kehtestab omanik. Nendel käimine (maksmine ülekandega) on tasuline, aga sõitmine (kiirkorraldus) on veelgi kallim. Ja selliselt teelt lahkumise (sularaha väljavõtmise) eest võetakse ka tasu. Just selline seis on praegu arvelduses. Ja inimesed on sellega leppinud kui loomulikuga.
Lisaks muidugi see efekt, et inimeste sõidukeid võib pank kasutada oma äranägemise järgi (välja laenata, uljalt ringi rallida ja mootorit lõhkuda, pärast laiutab käsi - vaat, mis juhtus, ei osanud arvata, et nii läks (suure riskiga investeerimine) -
Mina olen sellest riigpanga ideest varemgi rääkinud, aga minu mõte oli veidi teine - kuna ilma pangakontota ei ole tänapäeval enam võimalik elada, siis on riigi asi see tagada. Praegu on pangakonto pakkumine erapankade suva ja täiesti võimalik on, et seda ei avata. Ok, täna peale Marcel Vichmanni ma kedagi konkreetset ei tea, aga pole sugugi võimatu, et igasugu 21 saj. rahapesu ja terrorismi ja what not hulluses hakkab noid erapankade poolt tõrjutuid massiliselt olema.
-
Täiendaksin veel oma paralleeli teedega. Iga inimese kodu ja firma lähedal on parkimisplats, mis kuulub pangale. Parkla omanik vôib seal parkinud sôidukit kasutada (kolmandale välja laenata, ise sôita) oma äranägemise järgi, makstes selle sôiduki kasutamise eest sümboolset hinda, mis ei kata sôiduki vananemisest tulenevat amortisatsiooni (inflatsiooni). Sôiduki omanik vôib küll sôlmida parklaga lepingu, et ta loobub môneks ajaks mône oma sôiduki kasutamisest (tähtajaline hoius), tema autosid vôidakse nüüd kasutada rallikrossil ning sel juhul siis kaetakse sôiduki vannanemisest (inflatsioonist) tekkinud kulud. Teatud tingimustel vôib juhtuda, et rallisôitjast parkla omanik tagastab isikule vigase vôi ainult teatud osa sôidukitest (likviidsuskriis tingituna panga valdest investeerimisotsustest, mille puhul tagastatakse vaid osa investeeritud rahast) ning ülejäänu eest mitte keegi ei vastuta.
-
Vähemalt võib täheldada, et turg läheb aina efektiivsemaks. Kui varam hakkas internetis kisa ja hala pankadest kui röövlitest ja kurjategijatest päev pärast Hansa kvartalikasumi avalikustamist siis nüüd on sündmuste käiku ennetatud ja külakurnajate teema on ülesse võetud juba mitu nädalat varem :-)
-
LHV meeskonna poolt siin eriti kommentaare ei paista
juu siis asi susiseb ;) -
Ja tegelikult pole tegu parkimisplatsi vaid garaazhiga, kus omanik oma autot ei näe, kuid garaazhiomanik väidab, et autoga on kôik parimas korras (vôibolla aga on see hoopis antud kasutada garaazhiomaniku narkojoobes sôbrale, kes sellega öösiti getodes rallimas käib).
Cynic, kas Sina ei taha olla enam romantiline maailmaparandaja? :-) -
väga hea ettepanek taksidermistilt, kuid ainuüksi see ei aita meie ümber valitsevat kisendavat ebaõiglust likvideerida
riik peaks olema ka ainus tööandja, siis ei pea keegi eraomaniku heaks rügama, alustada tuleks massilist ettevõtete riigistamist
toiduainete ja muude esmatarbekaupade hinnad peaksid olema külmutatud ning riiklik plaanikomitee tuleb taastada -
Adamski, küsin vastu, miks mitte erastada kôik teed ja rajad, koolidest, haiglatest, päästeteenistusest rääkimata? Eraomanik oleks kindlasti efektiivsem majandaja.
(Krt, kôik keeratakse sotsialismiks, mingi allergia vist.)
* * *
Selle asemel, et seada ebaefektiivseid sunnimeetodeid kommertspankadele vôiks riik ise pakkuda paremat teenust, sundides sellega panku korralikult käituma. -
Vabandan jälle postitamise pärast, aga tekkis veel selline môte:
= riiklik pank on raha riskita hoidmiseks ja arveldamiseks.
= kommertspank on investeerimiseks vôi laenamiseks
Kôik kommertspangad on vôrdses seisus - nad ei tea rahaomaniku harjumusi, sissetulekuid ega väljaminekute iseloomu. Pangad saavad teadlikuks inimese majandamisharjumusest ainult siis, kui laenutaotleja selleks loa annab. Ja ta annab selle loa ainult konkreetsele kommertspangale konkreetseks korraks. Ja kui ei taha, siis ei annagi.
Kui laenu ei taotle, pole kellegil ôigust nuhkida inimese majandusasjades (v.a. uurimisorganid, kui kohtunik annab "läbiotsimisorderi"). -
Oeh teid küll.
Hoiupank oli sellise panga nimi...
Hakkate rõõmsalt kogu finantsteemat vist endale selgeks tegema.
Vat kui ongi selline pank olemas siis tee või tina aga üks päev tuleb kellegile Geniaalne idee, "Aga kuulge meil on siin ja lihtsalt seisab 20Geek raha, teeks sellega midagi ?" ja ongi kõik samas teemas tagasi.
Kasutage Sveitsi panka kui tahate sellist kindlust.
Aga sellise viljasalvestamise teema on täiesti arutu ressursi kasutamine. -
Hoidke raha hoiukassas
Kas riikliku e-maili pakkumine on samuti sotsialism?
Hoiukassa pakub:
a) saab raha hoida (0% intressiga)
b) saab internetipangas ülekandeid teha (tasuta)
c) internetipangas põhifunktsionaalsus: konto väljavõte, maksed, konto jääk, anda teistele finantsasutustele õigus mu kontoväljavõttega tutvuda (laenu taotlemisel kasulik)
d) saab deebetkaardiga maksta (kaart hooldustasuta)
e) cashi välja võtta teiste pankade automaatidest (tasuline)
f) klienditugi e-kanalite kaudu
Tasuta teenuse osutamise kulu katab hoiukassa kontodel seisva raha AAA instrumentidesse investeerimisega.
Saades kontol seisva raha hulgaks 10b, on aastas kulutada ca 400 mio. Midagi vast annab teha
Kuna Eestis eriti rikkalikult just AAA instrumente ei liigu, siis liiguks raha Eestist välja.
Aga ega see kommertspanakdele eriti ei meeldiks :)
Ise kasutaksin sellist võimalust... -
LHV panga teema on muutunud las-riik-mängib-erasektorit teemaks......
Vaevalt, et riigi tasandil läbi läheb kuid linna tasandil kindlasti, "kõik pensionäride ja sundüürnike hüvanguks" erakond teeks ära, raha muidugi mitte AAA instrumentidesse vaid turvamees-ärimees/kohukesetootja-ärimees/eksametnik-ärimees tüüpi tuttavate meedia/kv/suva projektidesse "kasvama". -
aga kas kellelgi on keelatud asutada Rahaühistut?
-
Oeh jutt on granted raha paybackist, need rahaühistud ei ole kuigi granted, ma pigem investeeriks "ühiskassasse" kui mõnda rahaühistusse.
-
"rahaühistu" kõlab kuidagi omapäraselt seepärast linkisin, mitte et see kuidagi taksidermisti ideega eriti haakuks. Tundub, et taksidermisti simultan skeptikutega ei vii niikuinii kuhugi
-
jah, peaks vist ütlema siin teemat kokkuvõtvalt, et "idee on intellektuaalselt huvitav"
-
juba algusest peale, peaaegu algusest peale, olen oodanud LHV IPO-t. Aga nö universaalpangaks muutumine oleks ka väga hea - tuleksin kohe üle oma rahadega - parem 1 "eestlane" kui 2 "rootslast" ! :)
-
Häh, üks tõeline eestlane paneb sinu, 3 rootslast ning hommikuse mannapudru ilma silma pilgutamata nahka, muidugi koos rahakotiga. Mina küll kardaksin midagi takoist.
-
Mnjah peale eestlasega äri ajamist avastad, et sa oled rahast ilma.
Peale rootslasega äri ajamist avastad sa et sa oled rahast ilma, lisaks sellele oled sa veel megalt võlgu, sinu perekond on võlgu ning kõik mis sul on kuulub rootslastele, sa avastad et sinu tytar on müüdud hispaaniasse prostituudiks, sinu naine on koplis prostituut ning sinu vaanaema orjab õmblusvabrikus tööd teha, sinu lapsed ei käi koolis vaid teevad ehitusel abitööd ja sa ise istud kodus vaatad 50"st plasma telakat ja jood üksinda suurest kurbusest. Üksinda sellepärast et sinu perekond teeb tööd ja sõpru sul ka pole kuna sa oled neil kopsu yle maksa ajanud. -
Pressiteade:
LHV taotleb krediidiasutuse tegevusluba
16. mai 2008
AS Lõhmus, Haavel & Viisemann (LHV) esitas 15. mail Finantsinspektsioonile taotluse krediidiasutuseks saamiseks. Litsentsi saamisel lisandub pangandusturule praegusele seitsmele pangale uus pank – LHV Pank. Eesti kapitalil põhinevat panka hakkab juhtima Erki Kilu.
Pangalitsentsiga kaasnevad LHV-le laiemad võimalused kui varasemalt - anda välja laene, hoiustada klientide varasid ning kaasata lihtsamalt ka laenukapitali. Pangalitsents annab klientidele juurde kindlust, et nende hoiused ja investeeritud varad on kaitstud vastavalt pankadele esitatud turvalisuse nõuetega.
Alates 12. maist asus LHV juhatuse esimehe ametisse Erki Kilu, kes seni töötas Seesam Life Insurance SE juhatuse esimehena. „LHV-ga olen osaliselt seotud olnud juba varem, kuuludes AS-i LHV Varahaldus nõukogusse,“ ütles Erki Kilu. „Usun, et pangaks saamine võimaldab LHV-l lisaks investeerimis- ja maaklertegevusele hakata pakkuma klientidele laiemat teenuste valikut, mis tugevdab LHV positsiooni turul.“
„Pangaks saamine on suur projekt. Et seda edukalt ellu viia, vajame pikaajalise juhtimiskogemusega inimeste abi ning mul on väga hea meel, et Erki Kilu on võtnud meie kutse vastu. Erki missiooniks on olemasoleva ning lisatava finants-, inim- ja sotsiaalse kapitali baasil LHV ümberkujundamine pangaks. Me tahame säilitada omanäolisust ega taha kujuneda klassikaliseks jaepangaks kümnete kontorite ja sularahaarveldustega. LHV jätkab investeerimisele spetsialiseerunud pangana. Meie tooteportfelli lisandub uusi teenuseid, mis on mõeldud eelkõige meie praeguste klientide - ettevõtjate ja eraisikust investeerijate vajaduste rahuldamiseks“, ütles LHV Group`i nõukogu esimees Rain Lõhmus.
LHV on 1999. aastal loodud investeerimisühing, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus. LHV grupi väärtpaberivahendus-, investeerimis- ja varahaldusteenuseid kasutab kokku ligi kolmkümmend viis tuhat klienti. LHV haldab Eesti aktiivseimat finantsturgude teemalist investeerimisportaali www.lhv.ee/portaal mida kasutab iganädalaselt ligi kakskümmend tuhat inimest.
Andres Kask
LHV turundusjuht
56 802 607
Lisainfo:
Erki Kilu
6 802 600 -
soovin edu..
-
lhv.ee sees on üks portaal mis on suurem kui lhv.ee portaal. kasnii?
-
Edu, aeg on ilmselt hetkel küps selliseks tulekuks.
-
Lahe :) Vähemalt see on positiivne et LHV seltskond on ypriski kliendisõbralik, see nigu asi mis pangandusturult puudu.
-
Õnnitused vastsetele pankuritele! Tehke tööd ja nähke vaeva, küll need miod ka tulevad .. aastapalgaks, muidugi!
-
An image from W3Schools: