Kopp ees OÜ - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Kopp ees OÜ

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kasutan viimased üksteist aastat kolme erinevat panka (tookord sai SWED pikalt saadetud) kuid paraku on ajas süvenenud soov ka Nordeast oma finantsid minema viia.

    Algas see sellest, et tüübid endiselt istuvad paroolikaardi otsas ja ainus alternatiiv on ID-kaart. Aga kuidas oleks pin-kalkulaatoriga? Välismaal olles kui windows arvutis per*e läheb, siis on hambad. PIN-kalkulaator on platvormist sõltumatu.

    Täna aga lisandus huvitav probleem, et kui teised pangad suudavad koguda kliendi andmeid mõistlikult (küsitakse sissetuleku suurjusjärku jne), siis Nordea on oma suures agaruses hakanud nõudma täpset numbrit. Lisaks veel deklareeri kui palju sa sularaha kuus välja võtad. Põhimõtteliselt oli see viimane piisk karikasse. Nõukogude seaduste täitmine saksa täpsusega. Ja loomulikult saab ajutiselt sellest mööda minna ainult ühe korra. Kuidagi repressiivseks kisub. Asju saab ju mõistlikult ka teha, aga Nordeast sai lõplikult kopp ette.
  • sr71
    Täna aga lisandus huvitav probleem, et kui teised pangad suudavad koguda kliendi andmeid mõistlikult (küsitakse sissetuleku suurjusjärku jne), siis Nordea on oma suures agaruses hakanud nõudma täpset numbrit. Lisaks veel deklareeri kui palju sa sularaha kuus välja võtad. Põhimõtteliselt oli see viimane piisk karikasse. Nõukogude seaduste täitmine saksa täpsusega. Ja loomulikult saab ajutiselt sellest mööda minna ainult ühe korra. Kuidagi repressiivseks kisub. Asju saab ju mõistlikult ka teha, aga Nordeast sai lõplikult kopp ette.


    Sama probleem tekkis eelmise aasta lõpus Nordeas. Oli vaja paari väljavõtet ja nende küsimisel anti mulle mitme lehekülje pikkune vorm, kus küsiti osaluse suurust, sissetulekut jms andmeid. Täpselt ei osanud vastata ja kirjutasin suurusjärgu. Sellised vastused neile ei sobinud. Kästi täpsed andmed järgi uurida ja järgmine päev tagasi tulla. Vormi kaasa võtta ei lubatud, kuna see vorm pidi väga konfidentsiaalne olema (tühi vorm, kuhu peaksin kirjutama enda kohta andmed).

    Olukord lahenes nii, et järgmine päev läksin Nordeas teise inimese juurde ja palusin lihtsalt kõik vahendid Nordeast ära kanda ja lepingud lõpetada. Ühtegi vormi täita ei palutud. Kanded tehti ära.
  • sr71
    Algas see sellest, et tüübid endiselt istuvad paroolikaardi otsas ja ainus alternatiiv on ID-kaart.

    Mobiil-ID on ka platvormist sõltumatu ja erinevalt PIN-kalkulaatorist toimib mitte vaid kindlas pangas vaid enam-vähem kõikjal.

    Nordeal ON probleeme oma lahenduste kasutajasõbralikkusega. Mul on seal pisuke summa mingis III samba fondis. Tahad portsu väärtust teada? Nõup. Sellist asja internetipangas ei saa. Üksvahe soovitasid nad vist väärtpaberite registrist vaadata osaku väärtust... kuni selgus, et viidatud kohas on vaid osaku nimiväärtus. Päris mitme aasta jooksul saatsin "personaalsele kliendihaldurile" vastava küsimuse ja ikka sama vastus - ei tea kunas saab aga "ma vaatasin panga süsteemist ja viidatud kuupäeval oli osaku väärtus X". Enam ei ole üritanud.

    Viidatud sissetuleku küsimise kohta - ma ei mäleta täpset sõnastust aga mulje jäi, et ei nõutud täpset numbrit. Vähemalt mina ümardasin lähima 100 euroni. Eks näis, kas hakkavad uurima, miks ei klapi :)
    Saaks kodulaenu sama marginaaliga teise panka üle viia - vist ei kõhkleks.
  • Selle kohta isegi lugu Äripäevas: http://www.aripaev.ee/uudised/2015/08/06/nordea-pani-kinni-tee-internetipanka

    Igatahes Nordeaga lõpetan kuu lõpus lepingud ära. Kui teised pangad suudavad neid andmeid koguda mõistlikult, siis Nordeale ei kavatse ma neid vorme täita.

    Üha selgem on see, et pangad ja valitsused tahavad liikuda koos sellel suunal, et iga viimane kui sent oleks maksustatud. Kui sularaha kaob, siis ei saa Sa isegi mitte sõbrale/naisele raha anda, ilma et seda ei maksustataks/kontrollitaks. Ja loomulikult saab teenustasud kõrgeks kruvida ja iga ülekande pealt ebaproportsionaalselt "manti" võtta kui sularaha enam ei eksisteeri. Sellisel juhul saab pankadest lihtsalt monopol, mis saab alati kümnist võtta ja ja neist enam mööda minna ei õnnestu. Maksa! Maksa! Maksa!
    Vägisi meenutab mõningaid ulmeraamatuid, mida kunagi loetud sai.
  • Karum6mm
    sr71 - kas sa oled üllatunud?


    Ei ole, aga kui ma 2004-2005 sellest rääkisin, siis peeti mind vandenõuteoreetikuks. Täna on selge, et nii teha tahetaksegi. Arvan, et sellest tuleb lihtsalt valjemalt rääkida ja kui inimesed siiski veidi suurendavad Eestis (Euroopas on see endiselt laialdane) sularaha kasutust, siis ametnike ja pankurite märg unenägu lihtsalt ei realiseeru.
  • Olgu veel mainitud, et mul õnnestus 2003.a. paiku näha ühte VIS* sisest memo, mida ma näha ei oleks tohtinud ja seal oli see suht avatud tekstiga lahti kirjutatud, et milline on tuleviku visioon ja kuhu tuleb asi ära lobistada. Lühidalt: Maailm ilma sularahata. Paneme juurde rahapesu ja terrorismi rahastamise ja siis jääb õigust veel ülegi. Kuidas see kõlaski... "Põrgutee on sillutatud heade kavatsustega" või "Eesmärk pühitseb abinõu".
  • No siis võtavad kryptovaluutad ja P2P ülekanded selle rolli üle. Sularaha EI KAO KUNAGI, olgu selleks mistahes despootia-bürokraatia märja unenäo realisatsioon taga. Tuletame meelde, MS II lõpp, "Lucky Strike" jne. Viimase võimaluseni räbaldunud ja ammu enam "mittesuitsetamiskõlbulikke" sigaretipakke kasutati vahetusvahendina veel 50ndatelgi. Niipea kui ...kraatia kaotab omaenda kontrollitava ja tagatava sularaha, ilmub KOHESELT mingi "sularahaasendaja". Kusjuures paneme tähele, et usaldust hakkab siis müüma keegi teine :)
  • ehee, sr71,
    tegelikult on tulevikumaailm isegi karmim , kui sulle tundub. Lähiajal hakatakse realiseerima mõtet, et krediitkaart peaks asuma kiibil mis on inimesele kuhugi pähe opereeritud. No, et ei pea kassas sabas seisma ja saad poes kohe kõik vajalik kotti laduda ja vajadusel ka kantakse krediiti peale...
    Täielik märg unelm, raha on kontrolli all , võlad on kontrolli alla ja subjektid/orjad on ilusti kiibistatud, loetletud ja jälgitavad. Super plaan, kas pole?
    Maksukas, pankurid ja küünilised poliitikud on rahul 2/3 idiootidest, kes poliitikuna ringiratast asjatavad ei saa muidugi sittagi aru.
  • Soovimata kuidagi väita, et Nordea kuskil asju üle võlli pole keeranud, tahaksin siiski juhtida tähelepanu, et antud juhul tuleks vähemalt osaliselt haukuda hoopis selle puu all.

    Viidatud "4th Anti-Money Laundering Directive" on järjekordne Euroopa Komisjoni totaalkontrolli mehhanism oma kodanike üle, mis muuhulgas kohustab finantsasutusi kehtestama nö. "hoolsuskontrolli" kõigi oma klientide üle (Varem rakendus osaliselt sarnane kontroll ainult investeerimisteenustega kokku puutuvatele klientidele (vt. MiFID II)).

    Üks sektsioon sellest pealesunnitud järelevalvest kannab nime "Know Yor Customer", mis määratleb ka info koosseisu, mida kliendi kohta tuleb koguda. Arvestades, et direktiiv jõustus alles 26. juunil k.a., võib vabalt olla, et Nordea on lihtsalt esimene pääsukene ja sarnaseid "ülekuulamisi" hakatakse peagi ka mujal rakendama.

    Lõppu lihtsalt veel infoks, et pole ka loota, et EC bürokraatide usinad näpukesed sellega piirduksid. Äsja sai paika uus suurejooneline "Action Plan" aastateks 2015-2020, mis kannab nime European Security Agenda.

    “He who fights with monsters should look to it that he himself does not become a monster . . . when you gaze long into the abyss the abyss also gazes into you” ― Friedrich Nietzsche
  • PeaLiK
    ...Arvestades, et direktiiv jõustus alles 26. juunil k.a., võib vabalt olla, et Nordea on lihtsalt esimene pääsukene ja sarnaseid "ülekuulamisi" hakatakse peagi ka mujal rakendama.

    “He who fights with monsters should look to it that he himself does not become a monster . . . when you gaze long into the abyss the abyss also gazes into you” ― Friedrich Nietzsche



    1) SEB's ma juba pidin selle täitma suht lühikest aega tagasi ja nagu mainitud, siis olid seal suurusjärgud valikus. Sellist peedistamist ei toimunud. Ja üldse oli seda võimalik ka skippida, lihtsalt iga kord oli meeldetuletus. See oli selline "pehme jõud". Aga Nordea lihtsalt andis mulle eile õhtul molli ja seda ma alla ei neela.

    2) Nietzche oli üldse üks tark mees selle poolest, et ta tundis päris hästi inimese alateadvuse toimimist ja seda tumedamat poolt üldiselt. Tema elulugu lugedes (kodus riiulis olemas 30date köide) hakkab temast muidugi ka kahju. Üsna heitlik meel oli, aga kui parasjagu oli selguse hetk, siis mõte jooksis.
  • TNT
    krediitkaart peaks asuma kiibil mis on inimesele kuhugi pähe opereeritud

    Mina ei saa aru, mille tõttu just see nahaalune kiip kõigi musta tuleviku kuulutajate kaanetüdrukuks saanud on. Sisuliselt üritab igasugune makseterminal leida piisava tõenäosusega õige vastuse kahele küsimusele:
    1. kas sa oled see isik kes sa väidad end olevat
    2. kas sa teed makse vabatahtlikult
    Nahaalune kiip ei ole kummakski asjaks eriti hea vahend:
    1. kulu nende väljastamiseks, paigaldamiseks ja regulaarseks asendamiseks on oluliselt suurem kui pangakaartide ja isikutunnistuste väljastamise kulu (kiibi ja kaardi enda hind on tühine, aga paigaldaja kvalifikatsioon on teller vs meedik)
    2. selle kiibi lugemine kaugemalt kui paarkümmend cm on problemaatiline
    3. puudub võimalus kiiresti kontrollida, kas sinu sees olev kiip on ikka sinu oma
    4. vabatahtlikkuse kindlaks tegemiseks peab ikka seda kombineerima pin koodi või mõne muu selge ja raskesti võltsitava maksjapoolset aktiivsust nõudva tegevusega
    5. neti kaudu maksmise osas ei tee see midagi ära

    Ehk siis mina ei näe põhjust miks asendada praegused tokenid nagu pangakaart või isikutunnistus selle kiibiga, või siis et kuidas see tokeni rahakoti asemel keha sisse toppimine kuidagi midagi üldse muudaks. Mingite a'la laipade tuvastamise teeks vast lihtsamaks, aga turumajanduse tingimustes ei hakka keegi nii esoteerilise probleemi peale raha kulutama, eriti kui biomeetriliste andmete kogud on olemas.

    Nüüd kui ma näiteks tahan luua jälgimisühiskonda ja koguaeg tuvastada, et kes ja kus ringi liigub, siis kumb variant oleks lihtsam:
    1. kulutada x miljardit kogu elanikkonna kiibistamisele, võidelda igat masti vastalistega, saada valimistel tappa, töötada välja aparatuur kiipide kauglugemiseks, see igale poole paigaldada, hooldada jne
    2. panna igale poole kõrge resoga valvekaamerad ning kasutada näotuvastustarkvara pildile jäävate inimeste automaatseks tuvastamiseks?

    Oh, wait... :)
  • Ehk siis lühidalt kokku võttes mul on kopp ees sellest, et inimesed muretsevad mingite praktiliselt täiesti teostamatute privaatsusprobleemide pärast nagu kiibid ja tont teab mis, samal ajal kui "kliendi mugavuse ja turvalisuse tagamise" sildi all on institutsioonid selle mütsi meile kollektiivselt juba ammu kandadeni pähe tõmmanud. Jah, pangad on küll privaatsuse suhtes väga tundlikud asutused, aga neid on vähe, nad sõltuvad riiklikust regulatsioonist ja üleüldiselt on ka lühikese rihma otsas. Terve hulk oma olemuselt väga sarnaseid andmekogusid ja -kogujaid on täielikult reguleerimata-kontrollimata-vabatahtlik-sunniviisilised.

    "Kas teil partnerkaart on?"
  • Minul on partnerkaart. Kusjuures mitte tavaline, vaid "tsiviilpartnerluskaart". Nimelt Selveri andmebaasis olen ma abielus hoopis ühe prantslannaga :)
  • Jep,
    esimese sammuna enne kiibistamist on mõistlik kasutada aktiivselt oma igatmasti kliendikaarte , FB kontot ja kõikvõmalikke googli rakendusi koos asukoha tuvastusega.
    Jeu, Jesper 98 laksiti mu sõber maksuka poolt ära. Põhiliseks argumendiks kohtus oli Stoki kliendikaardi väljavõte. Ja see oli nii ammu...
  • Unustasin. Makske alati kaardiga. Võtke pangast väike laen ja makske kaardiga. Elukindlustus oleks ka hea. Siis asub pank juurdlema teie elukommete ja tarbimisharjumuste üle tehes seda riskijuhtimis tabelite ja muude vigurite abil.
    Olete pidevas monitooringus , elu on hulga lihtsam.
  • Kliendikaart on lihtsalt mugav näide, neid väga tumehallis tsoonis tegelevaid asutusi on nii palju et enne läheb Issanda päike looja kui jõuab üles lugeda. Näiteks pärast firma asutamist on klõpsti postkastis terve rida pakkumisi alates raamatupidamisteenustest ja lõpetades LHV mingi paketiga - iseenesest Äriregister on avalik info, aga kas põhimõtteliselt riiklikust registrist enda tarbeks koopia pidamine on kuidagi seadusega paika pandud igaüheõigus? IANAL, aga pakuks tunde järgi et mitte.
  • sr71


    1) SEB's ma juba pidin selle täitma suht lühikest aega tagasi ja nagu mainitud, siis olid seal suurusjärgud valikus..


    Millagi eelmine või üle-eelmine aasta hakkas SEB kah ilma vaseliinita anusesse pugema ja tahtis igasugu huvitavaid andmeid teada, mis kõik olid tegelikult äriregistri aasta-aruandes saadaval. Saatsin neile viisakalt äriregistri lingi ja palusin ennast ise teenindada.
    Nüüd on siis tekkinud "tungivalt soovitatav" ankeet-formular, mille peaks ära täitma. Palju põhjalikum ja detailsem. Seni saab skippida. Samal ajal hakkab tekkima kerge ärritus. Ei taha ja ei viitsi kah seda täita.
    Any good ideas?
  • Ankeetküsimus: palju ma kuus kavatsen sularaha võtta? Vastus : vahemik 0 EUR - 2000000 EUR.
  • antsukene


    Millagi eelmine või üle-eelmine aasta hakkas SEB kah ilma vaseliinita anusesse pugema ja ,,,,
    Any good ideas?



  • LHV pank küsis ka lisaküsimusi, õnneks oli vaid paar valikut vaja teha.
  • Sain ka Nordealt kõnealuse kirja. Kirjutasin neile vastu järelpärimise, et miks nad neid andmeid tahavad. Vastus on selline:

    "Lugupeetud yyyyyyy yyyyyyyy

    Tänan Teid kirja eest.

    Pank vajab Teilt küsitud andmeid eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §13 lg 1 p 4 ja p 5 tulenevate kohustuste täitmiseks. Nimetatud kohustused seisnevad muuhulgas ärisuhete pidevas jälgimises, tegeliku kasusaaja tuvastamises, teabe hankimises ärisuhte ja tehingu eesmärgi ning olemuse kohta ja tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamises. Sama seaduse §27 alusel on pangal õigus ja kohustus keelduda tehingute tegemisest, kui pangale pole panga nõudel eelkirjeldatud sisuga teavet esitatud.

    Eelkirjeldatud sisuga hoolsusmeetmete täitmine on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel kohustuslik kõigile krediidiasutustele.

    Kinnitame, et tegemist on rutiinse andmete uuendamisega, mida tehakse kõikide klientide puhul. Iseenesestmõistetavalt peab Nordea pank väga oluliseks seejuures pangasaladuse hoidmise kohustusest kinni pidamist. Seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks on pangal õigus klientide isikuandmeid töödelda. Küsitud andmete puhul ei ole tegu delikaatsete isikuandmetega isikuandmete kaitse seaduse mõttes.

    Nordea panga üldtingimuste p 15., 18.5. ja 19.3. järgi on pangal õigus küsida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks kliendilt informatsiooni, keelduda tehingute tegemisest või blokeerida teenuse kasutamine, kui klient ei ole esitanud panga poolt nõutud andmeid või dokumente, või kui esitatud andmete ja/või dokumentide põhjal tekib pangal kahtlus, et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega või kui kliendi suhtes kuuluvad rakendamisele rahvusvahelised sanktsioonid, samuti pangateenuse lepingud olulise lepingurikkumise tõttu ilma etteteatamiseta üles öelda.
    Nordea panga üldtingimustega saab tutvuda siin: http://www.nordea.ee/sitemod/upload/root/content/nordea_ee_ee/eeee_about/pangast/2014_07_panga_uldtingimused_EST.pdf

    Lisaks on meie kodulehel kirjeldatud samuti info, miks ja mis andmeid pank palub klientidel uuendada: http://www.nordea.ee/Nordea+pangast/Nordea+pangast/Uudised/Kliendiandmete+uuendamine/1735882.html

    Seetõttu palun Teid veelkord leida võimalus oma varasemalt pangale esitatud andmed üle vaadata ja neid uuendada või täiendada. Kliendiandmete ankeedis toodud küsimustele vastamine võtab aega kuni 5 minutit. Kogu Teie poolt esitatav info on konfidentsiaalne ja pank võib seda edastada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Panga algatusel blokeeritud konto või teenuse vabastab pank blokeeringust blokeerimise aluseks olnud asjaolu äralangemisel.

    Parimate soovidega
    xxxxxx xxxxxxxxx
    Klienditoe spetsialist"
  • Marko

    Pank vajab Teilt küsitud andmeid eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §13 lg 1 p 4 ja p 5 tulenevate kohustuste täitmiseks. Nimetatud kohustused seisnevad muuhulgas ärisuhete pidevas jälgimises, tegeliku kasusaaja tuvastamises, teabe hankimises ärisuhte ja tehingu eesmärgi ning olemuse kohta ja tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamises.

    Tegelikult on viidatud seaduses vahendite allika ja päritolu tuvastamist nõutud vaid vajaduse korral. Selle "pisikese" asjaolu on Nordea oma selgitusest muidugi sujuvalt välja unustanud ega vaevu ka selgitama, milline see vajadus antud kliendi või tehingu korral on...
  • See vajadus tekkis Nordea juhil Claus Christiansenil, kui Rootsi järelevalvelt jalge vahele sai. Nüüd said alluvad käsu täita kontrollinõudeid varuga.
  • Good point! Tundub äärmiselt tõenäoline, et Nordea viimase aja tõmblemise taga just see ongi.
  • Eraisikult küsitakse mh eluaseme turuväärtust. Kui panen kirja 10 000 000 eurot, siis kas olen valeandmete esitaja või lihtsalt optimist?
  • Liiga kaudsed meetodid on pangal. Tuleks olla julgem ja otsekohesem. Ankeet võiks olla selline:

    1. Kas tegelete rahapesuga?
    a) jah
    b) ei
    c) vahel harva

    2. Kas rahastate terroriste?
    a) jah
    b) ei
    c) vahel harva

    Ja maksekorralduse vormile paar atribuuti, kuhu ülekande hetkel saab märkida linnukese:
    a) rahapesu
    b) terrorismi rahastamine
    c) tavaline ülekanne

    Hetkel käib mingi ümber nurga info korjamine.
  • Mr. Go
    Eraisikult küsitakse mh eluaseme turuväärtust. Kui panen kirja 10 000 000 eurot, siis kas olen valeandmete esitaja või lihtsalt optimist?


    Suht mõistlik küsimus. Kui elad liiga odavas majas siis järelikult läheb ülejäänud raha terrorismi rahastamiseks. Kui elad kallis majas siis järelikult pesed raha.
  • Cynic
    Mr. Go
    Eraisikult küsitakse mh eluaseme turuväärtust. Kui panen kirja 10 000 000 eurot, siis kas olen valeandmete esitaja või lihtsalt optimist?


    Suht mõistlik küsimus. Kui elad liiga odavas majas siis järelikult läheb ülejäänud raha terrorismi rahastamiseks. Kui elad kallis majas siis järelikult pesed raha.


    Neil pole seal ankeedil isegi kohta, kuhu ma saaks oma eluasemete arvu ära märkida...
  • Mr. Go
    Eraisikult küsitakse mh eluaseme turuväärtust. Kui panen kirja 10 000 000 eurot, siis kas olen valeandmete esitaja või lihtsalt optimist?

    Pane väärtusvahemik 20 EUR .... 10000000 EUR.
  • Jah, ega Saddam Hussein saadi ka nii kätte, et ta lendas parajasti esimeses klassis Londonist New Yorki ning talle ulatati USAsse sissesõidu ankeet...

    Have you ever been involved in terrorism, money-laundry or other criminal activities?

    Saddam mõtles natuke...Well, now that you mention it, I really might have...

    Ja nii ta kätte saadigi. Tõsilugu.

    :-D
  • Elagu Starman!
    50gb netimahtu tõmmati kerge ja sujuva randmeliigutusega 30gb peale.

    Teatame Teile, et alates 1. augustist muutuvad ZUUMneti pakettide tingimused. Mobiilne internetiturg on ümber kujunenud ja üldine turusituatsioon on läinud üle mahupõhistele internetipakettidele. Kuna ZUUMnet toimib mobiilsidevõrgu kaudu, siis muutub alates 1. augustist Teie poolt kasutava paketi nimetus M Klassik-ZUUMnetiks, kiirusega kuni 8 Mbit/s (4G) ning andmemahuga 30 GB kuus.


    Hind seejuures ei muutunud....
    Lahkelt pakuti võimalust osta lisaks mingi mahupilet 5gb 10€ või oli see vastupidi.
    Sama lahkelt soovitasin neil kolida karu mustikasse ja nõudsin koheselt taastada kehtiva 2-aastase lepingu tingimused või ma rohkem arveid ei maksa ja loen lepingu oluliselt rikutuks.
    Seepeale meenutati, et mul olla lepingulised kohustused, mille peale arvasin, et mul on ka õigused eeldada lepingu täitmist mõlemalt poolt kokkulepitud tingimustel või edasi vaidleme kohtus.
    Nüüd on päevake vaikust olnud.......



  • Nooh jah Starman, kitkun samuti juba aastakese kanu antud ettevõttega mingi 25€ ja arvel kirjutatud "teenuste" sisu pärast. Minupoolt ei luba põhimõte minna kompromissile ning nende poolt süsteem ei võimalda kompromissi. Mis teha, eks me siis istume ja turtsume nurgas üksteise peale.
  • Starman ostab mobiilse andmeside sisse Elisast, ju siis sealt kirjutati reeglid ette.
  • Ma arvan,et Nordea Panga käitumise taga võib olla http://majandus24.postimees.ee/3194997/rootsi-pangad-said-rahapesu-vastaste-reeglite-rikkumise-eest-miljoneid-trahvi
    Ise natuke antud teemaga kokku puutununa arvan,et Nordea täitis kõiki nõudeid vajaduse korral ning kontrollidele tundus Nordea kõige vähem infot koguv pank ja tehti teistele hoiatuseks trahv. Sõna vajadust annab väga palju venitada ja erinevalt mõista.
    Skandinaavia liigub pikkade sammudega sularaha vaba ühiskonna poole. Rootsi uuendas 2014 algul rahasid peale mida enam 1000 SEK eriti käibes ei ole suurim on 500 kupüür ning 1000 on midagi samasugust kui 200 EUR meil või oli 50 EEK krooni ajal. Inimesed kellel olid suuremad +20000 SEK (2100 EUR) summad pidid vanu kupüüre pangas ümber vahetades palju pabereid täitma ning tõestama sularaha seaduslikust.
    Pangakonto avamine on Skandinaavias palju keerulisem kui Eestis eriti raske on siis kui sa laene,liisinguid ei taha ja ainult kaardimakseid, ülekandeid,sularaha oma klientidelt vastu võtad,sest pank ei teeni sinu pealt.
    Üks Taani pank on mõista andnud,et sularaha liikumine tehakse nii ebamugavaks kui võimalik.
    Ise endal samuti Nordeas probleeme ei meeldi neile liidu aegse inimese sularaha armastus,sest maksan ainult arved ning enamik raha võtan sularahas välja.
  • mahe
    Starman ostab mobiilse andmeside sisse Elisast, ju siis sealt kirjutati reeglid ette.


    So what? Mul on leping Starmaniga, mitte Elisaga ja nendevahelised suhted on Starmani äririsk. Selle realiseerumine kliendi kaela keerata ei ole aus, ilus ega juriidiliselt korrektne.
    Praegune (tänane) seis siis selline, et aasta lõpuni on taastatud netimaht ja kiirus poole suurem, vist mingi uus (uuendatud) järgmine pakett (kallim) endise hinna eest :). Uuel aastal vaatame edasi. 2 aastane leping lõpeb vist aprillis v mais.....
    Juristi ja kohtuga ähvardamine mõjus positiivselt :)

  • jahe
    See vajadus tekkis Nordea juhil Claus Christiansenil,.

    Christian Clausen ;)

    (reedeõhtuse kvaliteediga kommentaar minu poolt)
  • Nimedega ei mängita, minu viga. Palun vabandust, Christian Clausen!
  • Veel üks lõbus lugu Nordea teema jätkuks, natuke teisest vallast. Nordea kindlustuskeskus saadab mulle Ifiga koostöös kindlustuspakkumise. Kuna olen olemasoleva kindlustusega rahul jätan selle tähelepanuta. Järgmisel päeval tuleb mulle sellise sisuga kiri:
    Täname Teid usalduse eest, et olete valinud kindlustamiseks Nordea ja Ifi koostöölahenduse. Saadan Teile Nordea kodukindlustuse arve, mis on lisatud e-kirjale. Soovin Teile turvalist kindlustusaastat ja meeldivat koostöö jätku.
    Kirjale on lisatud 11!!! kindlustusarvet.
    Ma siis helistan Nordea kindlustuskeskusesse ja küsin, et miks nad nii teevad. Vastus: me saatsime Teile pakkumise. Ma ütlen, et seda jah, aga ma pole midagi valinud ja miks Te mulle arveid saadate. Ei tea, uurime. Helistab mulle mingi aja pärast tagasi ja ütleb, et me siin uurisime ja leidsime, et Teile on saadetud ikkagi ainult üks kiri pakkumisega. Loen talle uuesti kirja sisu ette ja kinnitan jumalakeeli, et ma pole seda ise välja mõelnud. Saadan talle selle kirja tagasi kuna nad ise ei näe, et on mulle midagi sellist saatnud. Lõpuks helistati siiski uuesti ja vabandati, et süsteemis oli mingi viga ja sain selle kirja ekslikult.
  • Päris hea kaido(ke) - süsteemis oli, on ja saab olema süsteemne viga.
  • Mina spämmiks neid vastu selliste alla €100 kontoritarvete arvetega, ja kui nad asja politseisse annavad, siis ütleks ka, et vabandust, süsteemis oli viga.
  • Kauidoke, saada neile arve konsultatsiooniteenuste eest, teenuse sisuks märgi: "Süsteemi vea tuvastamise kontsultatsioon".
  • Kindlustuse valdkond ongi selline veider, et (potentsiaalsele) kliendile saadetakse ühe meiliga kindlustuspakkumine, poliis ja arve. Poliisil on märge, et poliis kehtib pärast arve tasumist.
    Nõus, et tekitab segadust, aga teiselt poolt tundub jälle mõistlik. Kui klient ei soovi (selle pakkuja) kindlustust, jätab ta arve tasumata ja mitte midagi ei juhtu. Aga kui klient soovib kindlustust, on kõik materjalid korraga käes.

    Alternatiiv oleks umbes selline kirjavahetus:
    1) Kindlustusfirma (F): Palun, siin on teile pakkumine, vaadake üle. Küsige kui tahate küsida ja loodame et sobib.
    2) Klient (K): Jah, sobib küll, saatke palun arve.
    3) F: Palun, siin on arve, tasuge palun 3 päeva jooksul.
    4) K: Arve on tasutud
    5) F: Palun, siin on poliis.

    Efektiivne inimene ei viitsi neid kirju vahetada ja vastuseid oodata. Kes süsteemi tunneb, saab ühe kirjaga kõik andmed kätte, teeb ühe ülekande ja loeb teema lõppenuks.
  • Draax
    Kindlustuse valdkond ongi selline veider, et (potentsiaalsele) kliendile saadetakse ühe meiliga kindlustuspakkumine, poliis ja arve. Poliisil on märge, et poliis kehtib pärast arve tasumist.

    Tarbijakaitseseadus

    § 125. Agressiivne kauplemisvõte

    (3) Kauplemisvõtte puhul ahistamise, sunni või liigse mõjutamise kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmised asjaolud:

    3) järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi, e-posti või muu sidevahendi abil, välja arvatud lepingulise kohustuse täitmiseks õigusaktidega sätestatud tingimustel ja ulatuses;

    6) kohese või hilisema tasu nõudmine tarbijale kaupleja kättetoimetatud kauba või osutatud teenuse eest, mida tarbija ei ole tellinud, või sellise kauba tagastamise või hoidmise nõudmine;


    Võlaõigusseadus

    § 60. Sidevahendi kasutamise piirangud

    Pakkumise võib tarbijale teha inimsekkumist mittevajava automatiseeritud kõnevalimissüsteemi, faksi, telefoni automaatvastaja või elektronposti abil üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud.

    Elektroonilise side seadus

    § 103. Elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks

    (1) Füüsilisest isikust sideteenuse kasutaja või kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud üksnes tema eelneval nõusolekul. Nõusolek peab vastama isikuandmete kaitse seaduse §-s 12 sätestatud tingimustele.


    Üldiselt on selliste "pakkujatega" lugu üsna lihtne - viisakusavalduste vahetamisele pole mõtet oma aega raisata. Sama meil FW-ga kõigile ettevõtte juhtkonna liikmetele (Nordea puhul Petri Nikkiläst alates), koos viidetega asjassepuutuvatele seadustele ja lubadusega panna nad oma saapaid lakkuma, kui midagi sellist veel korduma peaks. Töötab.
  • Minuarust see If-i arvete saatmise taktika on ikka rohkem selline kalastamise maiguga asi, sõnastus on täpselt selline omaarust hästi nutikas ning kui plõksima hakata siis vastus on väga pingutatult kätteõpitud "me tegutsesime heas usus et saame teile kasulik olla blabla". Mingid veerandarulised interneti-meedia-marketingitöllid raudselt highfivevad üksteist nüüd seal kontoris üheksast viieni, et küll me oleme ikka kavalad sellid.
  • Siin on vahe ilmselt selles, kas see pakkumine saadetakse täitsa umbropsu, suvalisele aadressile, või ikkagi on juba mingi kliendisuhe tekkinud. Et ühe poliisi tähtaja möödudes teeb senine kindlustusfirma uue pakkumise, on täiesti normaalne.

    Tasub ka üle vaadata varem sõlmitud lepinguid - kui varasemat kindlustuspoliisi sõlmides, või siis kodulaenu/autoliisingu lepingusse on kirja läinud, et pank teeb (vahendab, pakub) Sulle kindlustust ja sa oled selle punktiga nõustunud, siis see ei lähe enam minu meelest nende agressiivsete kauplemisvõtete paragrahvi alla.

    Ja ma ei ole kuulnud, et mõni kindlustusfirma saadaks päris umbes neid pakkumisi a la "Jalutasime mööda teie tänavat ja nägime teie autot, siis on kaskokindlustuse arve, makske ära". Andmed kindlustatava asja kohta on ju ikkagi enne kuidagi liikunud.
  • 11 arvet on ikka liiast aga muus osas haugutakse vale puu all. Auto liisingus. Pank teab seda. Muuhulgas on kindlustuse nõue. Pank katab ka oma tagumikku ja püüab tagada, et ei tekiks "ups, unustasin" olukorda.

    Sel teemal võiks oluliselt kõvemat kisa teha kirjastuste suunal - vahet pole millist toodet tellida (kasvõi ühekordselt) - saad kohe kaela terve laviini pakkumisi. Ema tellis vist ajakirja "Aed ja kodu" ja sai koos esimese numbriga pakkumise (arve näol) tervele virnale ajakirjadele/raamatutele mis kasvõi kaudselt seotud kodu või aiapidamisega. ÄPu "raamatuklubi" on ses osas eriti geniaalne - kui liige oled, siis pea muudkui vahti - kui peaks jälle uus raamat torust tulema, siis vaja kiirelt ära öelda. Vastasel korral "vastavalt tingimustele" oled vaikimisi nõus kõik ära ostma. Mind täitsa huvitab - kui nad võtaks kätte ja üllitaks mingi suva sopaka ühikuhinnaga miljoooon - kui palju oleks neid, kes õigel ajal ei jõuaks ära öelda?

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon