Eesti keel ilusamaks - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Eesti keel ilusamaks

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Finantssektoris laiutavad mitmed toortõlked, laiskusest tingitud vastandlikud sõnapaarid või lihtsalt ingliskeelsed väljendid. Looks selleks eraldi foorumi, et probleemseid sõnu esile tuua ja häid lahendusi välja pakkuda. Pakuks välja järgmised sõnad, millele esmajärjekooras üritaks asendust leida:

    momentum
    sentiment
    volatiilsus
    kommunaalteenuste sektor (Utilities vägivaldne tõlge)
    valuatsioon
    commodities

  • Lisaksin veel ühe vääralt kasutatava mõiste - ETF, mida LHV algusaegadel tutvustati indeksaktsiana. Tegelikult on ETF-de maailm tunduvalt laiem ning ise kasutan selle mõiste eesti keelde panemisel sõnaühendit "börsil kaubeldav fond".

    Et aga asi veelgi keerulisem oleks, siis on finantsinnovatsioon toonud turule ka sellise mõiste nagu ETN ehk Exchange Traded Notes, mille definitsiooni võib leida Investopediast. 

  • Hea mõte. Olen pannud tähele, et Äripäev kasutab selles osas paremat eesi keelt kui siin foorumites.
  • Ma tegelikult ei ole veendunud, et kõikide terminite tõlkimine eesti keelde mingit head tulemust annaks.

    Erinevate suhtarvude tõlkimisel ongi tekkinud olukord, kus ühele ingliskeelsele terminile on tekkinud vasteks mitu erinevat eestikeelset terminit (vt. näiteks current ratio ja quick ratio erinevaid põnevaid tõlkeid) ja (minu arvates) keegi kurat ei saa enam aru, millisest suhtarvust jutt käib.

    Teistpidi on jällegi eesti keele risustamine taunitav, nii et võta siis kinni.
  • Aastaid tagasi üritasin naiivselt keelt puhastada ja kasutasin sõna "volatiilne" asemel sõna "muutlik". Tõnno kannatas selle sõna küll paar korda ära, kuid lõpuks ikka leidis, et ega me ilmajaamas tööta, kus ilm muutlik on.

  • Alo,
    Kas ehk nii oleks kokkuvõttes korrektne:
    indeksaktsia - index-share või index-tracker (ehk indeksit jälgiv instrument)
    börsil kaubeldav fond - exhcange-traded fund (ETF ehk kõik börsil noteeritud fondid ja indeksaktsiad)
    noteeritud suletud investeerimisfond - listed closed end fund (ehk investeerimisfond mis börsil noteeritud)
  • Tundub et ka ingliskeelne kogukond on eemaldumas mõistest "index-share", mille taga on ehk patendi ja kaubamärgiprobleemid ning üha rohkem kasutatakse index fund mõistet (ka investopedia), seega eelistaks ka eesti keeles pigem indeksfondi ja börsil kaubeldav indeksfond kui minna spetsiifilisemaks.
  • Index fund'i ehk indeksfondi all mõistetakse ikka hoopis muud asja, see on avatud investeerimisfond, mis jälgib indeksit ja börsil noteeritud pole.
  • Inglise keeles on hea lühike mõiste "index ETF", eesti keeles "börsil kaubeldav indeksfond". Sellele tooks siis kõrvale mõiste "closed-end ETF", eesti keeles "börsil kaubeldav kinnine fond".
  • Võtsin ette esimese ettejuhtuva sõnastiku:

    momentum - hoog
    sentiment - tundmus
    volatility - püsimatus
    (public) utilities - kommunaalteenused
    valuation - hinnang
    commodities - tarbeained

    Mis keelab neid ilusaid omakeelseid sõnu kasutamast?! Mingi arusaamatu valehäbi? Soov läbi võõrsõnade kasutamise oskuse targem paista ( mis tihti küll paraku hoopis asjatundmatusele viitab)?

    Eesti keel on väga rikas oma võimaluste poolest. Liitsõnade moodustamise abil saab tekstile vajalikku konteksti lisada, ka saab vajadusel mängida abi-tegusõna ja käändelõpuga. Mõiste "ostuhoog" on kindlasti oluliselt mõistevam, kui "positiivne momentum" ning miks peaks väljend "hinnad käituvad püsimatult" olema halvem "hindade suurest volatiilsusest"? Ka võõrkeelsete tekstide tõlkimisel on esmaseks eesmärgiks siiski ju mõtte, mitte sõnade edastamine lugejale.

    Mõistete mitmetähenduslikkuse esinemisel seab esimese tähenduseelistuse juba kontekst, milles mõistet kasutatakse. Kohates aktsiaturu teemalises kirjutises sõna "muutlikkus", ei eelda vähemalt mina, et jutt käib ilmast. Ka jääb arusaamatuks impendiumi väide, et lühiajalise kohustuste kattekordaja (current ratio) ja maksevõime kordaja (quick ratio) võiksid hakata segi minema. Ning kui selline oht tõesti siiski eksisteerib, võib segaduste ennetamiseks tuua sulgudes mõiste järele algkeelse mõiste, nagu ma seda eelmises lauses just tegin.
  • Pakuks "volatiilne" asemel välja mitte "muutlik", aga "kõikuv".
  • Pealik, inglise keeles on nende mõistete puhul üheselt aru saada, millest juttu on. Kui keegi hakkab mulle tundmusest või hinnangust rääkima, siis see pole arusaadav, veel vähem üheselt arusaadav.
  • Jah tegelikult tõesti - ka "hinnad käituvad püsimatult/muutlikult" kõlab pisut kantseliitlikult. Võiks ju lihtsalt ja inimese moodi öelda: hinnad kõiguvad. :-)
  • a) Turul esineb majanduse tulevikuväljavaadete suhtes pessimistlik tundmus.
    b) Hinnanguliselt peetakse aktsia X hinda odavaks.
    c) Tee tee peale teed!

    jim, millest sa aru ei saanud?
  • "Tundmuste muutumisest tulenenud ostupoole hoog lõpetas kommunaalteenuste aktsiates pikka aega mureks olnud muutlikuse/kõikuvuse ning viis hinnad ning hinnangu põhjendatud tasemetele. Edasisele tõusule võib ohuks saada tarbeainete jätkuv hinnatõus maailmaturul. " ??
  • Turuosaliste tundmused kommunaalteenuseid pakkuvate ettevõtete aktsiate suhtes paranesid. Sellest põhjustatud ostuhoog vähendas aktsiahindade kõikuvust ning tõstis hinnangud aktsiate väärtusele ja ka nende turuhinnad põhjendatud tasemetele. Edasist tõusu võib ohustada tarbeainete hinnatõusu jätkumine maailmaturul.

    opex, millest sa aru ei saa? Keegi ei käsi ju omakeelseid mõisteid koos lonkava lauseehitusega kasutada.
  • see oleks hea, kui igapäevast turuanalüüsi sellises eesti keeles lugeda saaks, PeaLik!
    Just nimelt, ka lauseehitus ja sõnakasutus peab tagasi eestikeelseks muutuma, sest kohati on ka laialtkasutatav lauseosade paigutus ja sõnavaliku loogika eesti keelele võõras.
  • ma saan su pakkumisest aru küll ja proovisin koostada äp-pärase lõigu neist.
    pole minuarust need tõlked päris ideaalsed, eriti momentum - hoog ja sentiment - tundmus on kuidagi imelikud

    sentiment on ikkagi rohkem nagu "meeleolu" (meeleolud börsidel) vms.

    ehk tuleb veel mingeid huvitavaid arvamusi sel teemal
  • Pealik, näiteks selline lause: "Aktsia x kaupleb üsna mõistliku valuatsiooni juures". Ja kui nüüd seda tõlget kasutada, siis "Aktsia x kaupleb üsna mõistliku hinnangu juures". Kas on sama?

    Või siis näiteks selline lause: "It's a sentiment call". Tõlgime selle ümber ilusasse eesti keelde ja saame tulemuseks "See on tundmuse kutse"? Kas on sama tähendusega?
  • Pealik, ma ei saa sellest lõigust midagi aru. Ning lmselt teised finantsteksti lugema harjunud inimesed ka mitte.

    Ma olen sellega nõus, et peaks finantssektoris rohkem eestikeelseid termineid kasutama, kuid seda protsessi tuleb läbi viia järk-järgult. Ma kasutan küll võimalikult vähe võõrsõnu, aga peamiseks eesmärgiks on siiski see, et lugejad aru saaks.

    Me kirjutasime TI lehel mõnda aega tagasi Sovereign Wealth Fund'idest, nende vasteks mõtlesime pika arutamise peale välja "riiklikud heaolufondid". Mu meelest päris sobiv, kellegil paremaid pakkumisi?

    Tõlkimist vajaks näiteks ka hedge-fond.

    P.S. Commodity kohta on kasutusel tooraine, sobivam kui tarbeaine.
  • KL,
    commodity ja raw-materials on veidi erinevad asjad siiski

    # Although they were once in the forefront of consumer electronics, the calculators have become a mere commodity.
  • Opex, finantssektoris peaks ikka olema üheselt commodity selliselt mõistetav?: A physical substance, such as food, grains, and metals, which is interchangeable with another product of the same type, and which investors buy or sell, usually through futures contracts.
  • KLepik, see on kitsam lähenemine.. laiemalt mõeldakse commodity äri all kõike, mis on üsna standardireeritud. Kasvõi DRAM on commodity, kuigi seda ei kaevata maa seest ega kasvatata põllu peal :)
  • jim, Sa ei saanud absoluutselt aru, mida ma öelda proovisin. Mitte selles ei olnud minu kirjutatu sõnum, et minu pakutud vasted on absoluut, mida tuleb inglisekeelsete börsitekstide eestindamisel tingimusetult üks-ühele kasutama.

    Tõlget ei tehta selliselt, et võetakse lauses kõik sõnad ning asendatakse need sõnastikust leitud esimese ettejuhtuva vastega, säilitades sõnade järjekord, -arv, käänded, pöörded jms. Sellisel tasemel toortõlget on suuteline tegema ka arvutid ning tulemuseks ongi värdkonstruktsioonid a'la "See on tundmuse kutse". Lisaks sõnade süntaktilisele samasusele esineb ka nende lausete semantiline samatähenduslikkus ning teksti semiootiline samatähenduslikkus.
  • kristjan.lepik, keel on kokkulepe. Kui sa senini oled eesti keele asemel igapäevaselt pidžinit kasutanud, tundub viimane sulle loomulikult hetkel arusaadavam. See aga ei tähenda, et asjad peaks igavesti samaks jääma. Ka keel on pidevas muutumises.
    Ilmselt tundus väga paljudele omaaegsetele inimestele alguses veider kasutada "parašütisti" asemel "lagevarjurit" või "kompuutri" asemel "arvutit".

    Nõus, et eelistatult võiks börsiteemalise oskuskeele sõnaloomega tegeleda vastava valdkonna spetsialistid ning et süstemaatiliselt on sellega vähe tegeletud. See ongi võimaldanud keelde juurduda sellistel parasiitmõistetel nagu teema algses postituses on toodud.
  • Pealik, ja Sina ei saanud jälle absoluutselt aru, mida ma öelda proovisin. Eestindamise tulemuseks võib olla, et arusaamiseks tuleb teha tõlge eesti > inglise > eesti, sest kõik on harjunud lugema seda inglise keeles. Ma ei näe põhjust kõiki asju tõlkida, sest sellega kaob ära lihtsus ja üheseltmõistetavus. Kui võtta seesama "It's a sentiment call", siis on see finantsringkonnas täiesti üheselt mõistetav. Mis oleks selline vaste eesti keeles, millest kõik samamoodi aru saaksid?

    Teine asi on see, et kui hakata kasutama eestikeelseid sõnu, siis peab hakkama ka lausekonstruktsioone muutma. Kasvõi lihtsa ja selge mõiste "soodne valuatsioon" asemel tekiks rohkemate sõnadega konstruktsioon. Tulemuseks on küll selge eesti keel, aga keele suund on siiski lihtsuse poole, mitte vastupidi.
  • jim
    Mina saan aru, mida sa öelda tahad kuid siis tekkib paratamatult küsimus, et mille jaoks meil üldse eesti keelt on vaja.
    Nüüd siis olemegi olukorras, kus ollakse inglisekeelsete väljendite kasutamisega nii ära harjunud, et kui on vaja eesti keelde asi panna, ongi asi nässus. Ja põhjus lihtne - eesti keelt räägitakse järjest vähem. Ja mitte ainult finantsmaailmas.
    Mina olen selle poolt, et kui ikka vähegi võimalik, võiks eesti keelt kasutada ja samas, kui on tõesti oht, et asjast võib vale pilt tekkida, siis ainult äärmisel juhul kasutada inglisekeelset sõna. Tore oleks, kui eestikeelne väljendumine eestikeelses tekstis kujuneks hea maitse näitajaks :)
  • jim, ei viitsi vaielda. See, kas uudisnähtustele vastavate mõistete lähteks peaks olema omakeelne või võõrlaenudel põhinev keeleloome, on religioosne küsimus. Mulle tunduvad Sinu väited asjakohatud, rumalad ja asjatundmatud. (Kui paremini aru saad, siis: Mulle tundub Sinu argumentatsioon irrelevantsem, arrogantsem ja diletantlikum. :) Palun ära vasta sellele postitusele.
  • mulle tundub pealiku vastus irrelevantne ja arrogantne. Selleks see teema ju siin on, et proovida leida sobivaid väljendeid mis juurduksid kasutuses - oleksid lühikesed, konkreetsed ja üheselt mõistetavad. Sõnaraamatu vasted ei pruugi seda olla.
    Siiani pakutu on kohati kohmakas ja kokkuvõttes olukorda mitte eriti parandav .

  • Lisan lihtsalt juurde: ma kasutan hea meelega eesti keelt, kui võimalus on. Kui aga see teeb elu raskemaks ja raskemini mõistetavaks, siis ma ei näe sellel mõtet. Need toodud tõlked on kohmakad ja sobimatud.
  • kristjan.lepik, hedge-fund asemel riskimaandusfond tundub vähemalt minu jaoks täiesti suupärane.
  • Pealik, hedge-fund ei tegele riskimaandusega, vaid riskide võtmisega. Taaskord näide, et sõnaraamatutõlked ei tööta ja vaja sisulist poolt ka teada.
  • Jimi jutt õige - hedge-fund võis alguses tegeleda riski maandamisega, kuid tänaseks see ei vasta enam see sisule. Inglise keeles on see jäänud kasutusele (ja ongi ilmselt OK, kõik saavad aru, millest jutt), kuid meile "riskimaandusfond" oleks ebakorrekte tõlge. Seega kui tahaksime Eesti keeles kasutada korrektset terminit, siis peaks finantssektoris jõudma üksmeelele, et nüüd hakkame uut terminit kasutama (midagi a la "alternatiivfond"), kuid see on praktikas päris keeruline. Seega seni kasutan "hedge-fond", kõik saavad aru millega tegu.
  • opex, osaliselt nõus. Mul puudub filoloogiline haridus ning minu viimane süstemaatiline keeleõpe leidis aset aastakümneid tagasi keskkoolis ning seda peeti hinde "4" vääriliseks. Igaühel on õigus arvata minu väidete kohta mida iganes ta ka soovib. Minu seisukohti see ei muuda.

    Kõik sellised "võõrkeele" teemad taanduvad lõpuks küsimuseni, kas Eestil üldse on vaja omakeelseid oskussõnu, -haridust, -kirjandust jms. või piisab, kui me suudame eesti keeles öelda lihtsamaid asju nagu "Tahan süijja!", "Mine persse!" ja "Tramaeivõi!".

    Over and out!
  • Alternatiivselt võiks ju nimetada nad hekifondideks :)

    Aga muukeelse oskussõnavara taunimine on mingis mõttes lapsik. "Preserveerime" keelt ajee, ja järgmisena lööme risti arstid, botaanikud ja zooloogid, et nad kasutavad termineid nagu canis lupus jne.
  • Volatiilne peaks olem kas "püsimatu", "kergeltmõjutatav" .

  • Hedge fund - kuna inglise keeles on selle fondi sisuline tähendus läinud lahku selle sõnapaari tähendusest, siis võiks eesti keeles kasutada edasi sõnapaari "Hedge Fund", kui nime. Seega kui inglased seda terminit ei muuda, pole mõtet ka eesti keeles seda tõlkima hakata.
  • Ma annaks oma hääle ka hekifondile :) Rasvaste haldustasudega fond võiks olla pekifond.
  • ja see mis alla käib kõvasti on kakifond? :)
  • Ja aegajalt muutub osa nendest käkifondideks.
  • Ei kiida heaks seda algatust - oled Roomas, käitu kui...
    Pakun, et enamus infi tuleb antud teemas kätte inglisekeelsena ja isegi eestlasel on lihtsam assotsiatsioone luua juba tuttavates ja enda jaoks lahtimõtestatud terminites. Oskab keegi pakkuda, mis protsent vabariigi elanikonnast üldse puutub kokku sellise hirmsa loomaga, nigu aktsi volatiilsus? Kellelgi suurusehullustus?
  • A teisest küljest vägagi vahva slängivõistlus;)
  • volatiilne on stabiilse vastand. ka sõnale stabiilne tuleb eestikeelne vaste leida.
  • historical volatility - ajalooline püsimatus
    implied volatility - kaubeldav püsimatus?

    Kui tõlge kõikidele (vähemalt enamusele) üheselt arusaadav pole, siis vast tuleks jääda toorlaenu juurde.

    hedge fund - riskifond
  • Alo, riskikapitali all mõeldakse venture capital'i, seega riskifond on mõistetav kui venture capital fund, pealegi ei oleks riskifond ilmselt sisuliselt korrektne, hedge-fond ei tähenda keskmiselt kõrgemat riski.
  • Raab, good point. Stabiilne võiks olla siis mittepüsimatu?

    "Termin" on ka võõrsõna, ma pakuks selle asemele "sõnand".

    Disclaimer: Eesti keel on ilus ja puha, aga tuleks selle eestistamisega jääda ikka kaine mõistuse piiridesse.
  • Hedge fund sisuliselt mingi riskimaandusfond küll pole. Pigem on tegemist fondiga mis otsib püsivat tootlus igas turuolukorras.
    Seega: püsivtulu fond, absoluutse tootlusega fond :) Aga ega sellest ka keegi midagi aru ei saa.
  • kristjan.lepik, ära nõmetse! Keegi pole propageerinud keelde juba juurdunud võõrsõnade asendamist uudismõistetega.
    Omakeelse vaste olemasolul võiks seda loomulikult võõrsõnale eelistada ning võimalusel tuleks vältida ka uute võõrsõnade toomist keelde. Õigekeelsussõnastik pakub stabiilse vasteteks püsiv, püsikindel, muutumatu ning termini vasteks oskussõna. Olgu ka öeldud, et 'hedgehog' ainuvõimalik eestikeelne vaste EI OLE hekiorikas.
  • Üks keeleline kurioosum, mis vahepeal silma jäi: Admiral Markets uudisest Euroopa keskpank jättis intressi 4%-le annab lugeda, et majandusprognoose teevad nüüd "ökonomistid".

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon