Kinnisvaraturu põhja ennustamine
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Eraisikute kinnisvaraostud Eesis, MEEK, yoy muutus:
juu 2698 -0%
juu 2461 -0%
aug 2461 -17%
sep 2138 -30%
okt 2476 -27%
nov 2104 -40%
det 1779 -45%
jaa 1677 -36%
vee 1820 -31%
mär 2145 -30%
apr 2248 -23%
mai 2048 -35%
juu 1682 -38%
juu 1768 -28% (tehingud ikka registreerimata)
Vaikselt tuleb hakata mõtlema kinnisvaraturu pöördepunktist. Likviidsuse tipp toimus november 2006, hindade tipp aprill 2007. Äkki oleme praegu likviidsuse põhja lähedal ja hindade põhi võiks tulla poole aasta nihkega. Variant oleks likviidsuse kiire tõus ja tõeline shake-out kus hinnad kukuvad 15% kesklinnas ja 25% mägedel mõne poole aasta jooksul. See tähendaKS samas, et ostjad kes suudavad endale praegu välja kaubelda 15% keskmistest kesklinnahindadest allahindluse võiksid olla hoopis põhjaostjateks. Ikka võivad ostjad vaadata suurt valikut ja mängida maakleritega nagu kass hiirega, aga kunagi 2009 see raskendub.
Ehitustegevuse põhi võiks tulla alles 2009 teisel poolel, samal ajal võib tekkida ka uute korterite pakkumise squeeze. Midagi pole ehitamas, inimesed tahavad jälle osta, intressid madalad jne. -
Nagu olen varem maininud, PISIKENE märk on tänavu see et juuli likviidsus on olnud suurem kui juuni oma. Viimastel aastatel on juuni olnud selgelt tugevam kui juuli likviidsuse poole pealt.
-
Läbiv teema kinnisvaraturu põhjast on see, et tuleva talvel ei jõua inimesed oma kohustusi täita. Põhjuseks palgakasvu pidurdumine (töötuse kasv?), üldine hindade kasv ja eriti kommunaalkulude järsk tõus ning intresside tõusust tingitud laenumakse suurenemine. Ära ei saa märkimata jätta ka uuest aastast kasvav maksukoormus.
Need tegurid võiks põhjustada järsult suureneva kiirmüügis olevate objektide hulka ja põhjustada hinnalangust.
Tsiteerides klassikuid: "ole valvel, ta tuleb talvel" :)
PS. ma ei usu, et kinnisvarahindades toimub V-recovery. Edaspidi peab tootma kvaliteetsemalt, et saada sama hinda. -
Sidekick
Mõistlik jutt. Samas peame meeles, et viimased kaks aastat on keskmine palk +45%. Viimased poolteist aastat on keskmine korter -25%. -
Stefan, sa ju ometi ei arva, et kui võrdlusbaas muutub, näitab see fundamentaalset muutust turul? YOY numbrid käibe ja tehingute arvu suhtes muutuvad loomulikult "positiivsemaks" kuid turu haiglane seis sellest ei muutu. Pakkumise ja nõudluse vahekord... 2006 aasta nõudlus (laenuvõimelisus ja laenupakkumine) ei taastu normaalsetel (või isegi ebanormaalsetel) tingimustel mitte kunagi, see peaks olema selge (olgu pealegi emotsionaalne hinnang). 2008 aasta pakkumine on aga 2006 aasta pakkumisega võrreldes kohutavalt suurem. Pöördepunkt? Mitte ligilähedaseltki.
2008 juuli on küllaltki erandlik oma 23 tööpäeva poolest, 2008 juunis oli neid ainult 19. Seda ei saa juunit juuliga võrreldes kuidagi märkamata jätta. Praeguse seisuga on juulis tehtud tööpäeva kohta oma 10% vähem tehinguid kui juunis.
Minu arvates me oleme ikka alles küllaltki denial staadiumis, fear on veel tulemata. Ja kui see tuleb, siis tagajärgedega. Praegune vaikne hindade alla tiksumine on tühine pinnavirvendus, võrreldes turu anomaalse seisundi sügavusega. -
Kui kinnisvara oleks kaup, mida ostetakse puhtalt palga eest, siis palga tõus mängib rolli, aga kinnisvara osteti laenude eest. Piisab kasvõi sellest, et suur hunnik kinnisvaraga tegelevaid inimesi, kes on ise laenude eest endale elamise soetanud, lähevad madalama palga peale. Paljud neist olevat end viimase piirini täis laenanud, kuna kinnisvara soetati ka spekulatiivsetel eesmärkidel.
Samuti on ohu märk see, et väga paljud majad on tunduvalt tühjemad (elanikevabad) kui näitab selle maja koduleheküljel olev müüdud korterite hulk. Need korterid tulevad mingi hetk uuesti müüki, või sundmüüki. -
tõesti, pragust olukorda ei saa kuidagi krahhiks nimetada. kõik läheb veel liiga hästi ja on liiga ilus.
aga maaklerid on aru saanud, et kinnisvarahinnad langevad, nüüd tuleks see info viia omanikeni :) -
Magalate nõukakortereid ma näen nagu selliseid kütusega abiraketid mida kasutatakse space-shuttle´ite kosmosesse ssatmisel, ja mis pärast tehtud tööd kukuvad maale tagasi. Aga see ei ole Eesti kinnisvaraturg.
masada
ma ei vaatanud, et tööpäevade vahe oli nii suur nagu 23-19 - sel juhul võimalik juuni-juuli muutus veel pisikesem.
Muide: Nagu juba kirjutasin "shake-out" ja -25% mägedel ja -15% kesklinnas oli minu ettepanek - samuti aga võrdlemisi kiire protsess. Ka täiesti sellega nõus, et kortereid ei osteta palgaga vaid laenuga (ja emotsiooniga, loe "sõber/vend ju ostis")
Aga ma arvan tõepoolest et me peaksime keskenduma likviidsusesse. On näha et suhe pangalaenukasv/kinnisvarakäive langeb. -
Mida siin ikka ennustada, põhi on käes kui mägede korteri m2 hind on cool 10keeksi
-
Lugedes stefani esimest postitust, eeldabki põhja tegemine "shake outi", 15%-25% selle järel võib hea õnne korral põhi käes olla.
Tõsi nii optimistlik isiklikult ei ole põhjusel, et selline vaikne langus tapab likviidsust ning pikendab alumise punkti otsingut. Samas üüritulu on endiselt madal, mis hoiab eemale ka raha omavaid (teistel on laenu keeruline saada) ja kortereid üüritulu eesmärgil otsivaid investoreid. Ka kohtutäituritelt ei ole palju maasikaid pakkuda ;))
Eelkõige ootan vanemate korterite omanike mõistuse koju tulekut (kes ikka kinnisvara reaalselt müüa tahab) kuna vahe vanemate korterite ja uute korterite vahel kipub jääma liiga väikeseks. -
White Nigga
Ei pruugi nii olla. Magalate nõukakorterid võivad oma elu elada. Ma pakun et nad kukuvad, ja kukuvad, ja kukuvad järgmisel 10 aastat (nii nagu kütuseraketid kukuvad maale kui space-shuttle lendab edasi ;)).
Nõukakorterid kesklinnas on vahel muidugi hästi remonditud ja jäävad atraktivseks. Uued korterid Lasnamäel on muidugi ka edaspidi atraktiivsed. -
Ma ei usu et magala korterite hinnad ja praegu arendatavate uute korterite hinnad väga erinevad olla saavad. Eriti kui arvestada uute korterite planeeringuid ja ehituskvaliteeti. Paneelmajade vastupidavus on veel päris pikk, ei kuku need lähima 10 aasta jooksul kokku. Samuti toimub puitasumite-piirkondades renoveeritud ja uute korterite pidev juurde lisandumine, see ei kajastu suurte arendajate mahtude statistikas. Puitasumites on igal pool kortereid müügis näha.
-
Minu arvates on tõenäosed 2 stsenaariumi:
a) maailmamajandusega midagi väga hullu ei juhtu, energiahindades enam hüpet ei tule ja seega ka Eesti majandus hakkab tasapisi kosuma - sellisel juhul tiksume veel rahulikult 2-3 aastat vaikselt kinnisvara hindadega allapoole (konkreetset põhjahetke ei tulegi)
b) Eesti majandus teeb läbi korraliku languse (ükskõik mis põhjusel) - kinnisvara hakkavad valdavalt müüma pankrotihaldurid ja hinnatase on praegusest ca.50%
Ühes ma olen aga kindel: praegu EI OLE kinnisvarahinnad Eestis odavad ja mingit kinnisvarakrahhi pole ka kindlasti olnud -
Ehk siis, kui paneelmajade korterite hinnad kukuvad täiesti põhja, tõmbavad nad kaasa ka uusarenduste korterite hinnad, ka heades piirkondades.
-
See ring korteri/maja ostjaid kes said esimeseks sissemaksuks raha oma päranduseks saadud, kollaste kaartidega erastatud, jne kinnisvara realiseerimisest on praeguseks läbi. Praegu on turul põhiliseks ostjateks seltskond kes on suutnud või on suutelised oma palgast niipalju kõrvale panema, et tasuda kinnisvara ostuks esimene sissemakse s.o. 10-30% kinnisvara soetusmaksumusest. Pankade põhitingimuseks on, et laenu tagasimakseteks ei kuluks rohkem kui 40% sissetulekutest. Tavaliselt on laenajal või perel ka mingi liising. Tallinna keskmine palk on ca 10 000 neto - siit võib ise arvutada kui suur peaks olema sissetulek, et Tallinna kinnisvaraturul midagi osta. Need keskmise sisetulekuga pered on üldjuhul endale juba elamise soetanud. (SEB kodulehe kalkulaatorid päris head) Praegu tundub , et mitte uusarendused ei ole liiga kallid vaid magalarajoonide korterid on liiga kallid - esimese ringi korterid magalarajoonides on ju sisuliselt riigi kingitus ehk tasuta saadud. Need kes loodavad, et saavad uusarenduse korteri ruudu 15-20 tuhandega võivadki unistama jääda. (loomulikult võib olla erandeid kui mingi arendaja pankrotti läheb ja korterid sundmüüki pannakse - eks siis tule ka ju enampakkumine ja lõpphind võib ikka kujuneda unistajatele liiga kõrgeks). Uusarenduste hinnad langeksid juhul kui maa hind millele ehitatakse langeb e. müüdava maa hind on praegu kuidagi tasakaalust väljas. Ehitushinnal eriti kuhugi langeda ei ole - palgad on kukkunud ja materjalide hinnad on samuti kukkunud. Ruudu ehitushind praegu kuskil 14-16 tuh + km. Sinna juurde maa hind, detailplaneering, projekteerimine, trassid-liitumised ja saabki ruudu omahinnaks nii 25 tuhhi. minimaalselt.
-
isegi buumi tipphetkel oli näiteks moodsa büroopinna m2 ehitusmaksumus 15k. Arvan et hetkel 11-12k
-
anoogen
Büroo on tavaliselt suuremahuline ehitus ja ruudu ehitushind ongi madalam kuna üldkulud ühele ruudule hajuvad paljudele ruutudele. (15 +km oli väga hea hind ka buumi ajal e. sõbrahind). Korterelamu (10-20 korterit majas) puhul jaotatakse üldkulud palju vähematele ruutudele ja hind tuleb kõrgem. -
Ajaloost võib jälgida järgmist, kus iga majanduskriisi suuremaks kaotajaks on olnud paberraha.
1991.a. lasnamäe 1 toaline 15000 rbl (päts leiba 0,6 rbl, uus Lada 15000-16000 rbl).
Peale raharehvormi hoiukassas 10000 rbl - 1000 kr ( uus Lada 50000 kr, korter lasnakas 50000-60000kr).
Vene kopikad ja metallrublad 20%Ni 15% Cu 18Cr muu Fe omab väärtust siiani.
Põhi saabub kindlasti siis kui ettevõtted ei suuda enam endises mahus palka maksta.
Loogiliselt peaks kasvama sularaha nõudlus, kuid ajalugu väidab hoopis,et sularaha saab ikkagi kõige suurema kaotuse omanikuks! -
Lisaks veel: ei ole mõtet lootagi, et Tallinna magalapiirkondi hakatakse lähima 10 aasta jooksul buldooseriga kokku lükkama. Tavaliselt tuuakse ehitusprojektis välja hoone planeeritav eluiga - milleks on tavaliselt 30-50 aastat (nii oli see nõukogudeaegsete paneelelamute puhul ja ka praeguste uusehitiste puhul). See ei tähenda, et 50 aasta pärast hakatakse neid kokku lükkama. Sellest loogikast lähtudes ei oleks meil ju Tallinna vanalinna. Vanadel paneelikatel vahetatakse välja tehnosüsteemid, vahetatakse aknad,-katus, soojustatakse fassaad jne. ning eluiga jälle 50 aastat juures. Kandekonstruktsioonid on paneelikatel tavaliselt korras v.a. mõnel hoonetüübil on probleemid rõdudega. Pigem hakatakse magalapiirkondi kokku lükkama nii 50 aasta pärast ja seda mitte ehitustehnilisest seisukohast vaid moraalse vananemise seisukohast.
-
to: Jurmala
Korterelamul reeglina puuduvad paljud kallid tehnosüsteemid: sundvent, jahutus jne.
Reeglina arvestatakse bürooruudu maksumust kõrgemaks kui tüüpkorterelamu oma -
anoogen
Büroodes pole jälle nii kallist san. tehnikat ja sellisel tasemel siseviimistlust nagu seda on korterelamutes. -
:) jah tüüpkorterelamutesse pannakse kallis sanitaartehnika ja merbau laudparkett :)
-
Ega meil ei olegi vaja üksteist oma tarkusega üle trumbata - büroodes tavaliselt odav siseviimistlus ja kui klient soovib siis maksab ise kinni oma kallima lahenduse. Need kes praegu korterelamuid arendavad ei julge enam kliendile mingit odavat laminaati pakkuda - sellised üliodavad lahendused jäävad 2 aasta tagusesse aega.
-
Kas keegi oskab mulle seletada, mismoodi praegu (ja viimastel aastatel üldiselt) on noored inimesed kellel pole rikkaid vanemaid alustanud oma isiklikku elu? Kui mina 4 aastat tagasi peale ülikooli lõpetamist läbi raskuste sain kodulaenuga kätte 300 keeksi maksva korteri ja boonuseks 7 aastat laenukoormust siis praegune noor peab ju käima välja minimaalselt cool milli et hakata elama kuskil kuradi lasnamäe urkas ja maksta rõõmsalt 30 aastat pangalaenu tagasi. Unfuckinreal ju minu meelest!!!
-
Noored inimesed peavad hoolega tööd tegema, et jaksaks käia välja 2 milli ja osta endale mõnda uusarendusse korter ning maksta järgnevad 40 aastat pangalaenu. Või siis üürivad.
Keskmisel noorel ei olegi mingit vajadust omada kinnisvara, esimestel aastatel kõlbab üürikas ka. -
millal see vajadus peaks sinu arvates tekkima ja millistest vahenditest see peaks hiljem tasutud saama? Hakkavad mõisavalitsejateks?
-
Milleks on vaja noorele oma korterit? Tegelikult ei ole absoluutselt mingit vajadust kindlasti omada eluaset: šveitslased näiteks sageli üürivad, sest ostmiseks pole lihtsalt vahendeid.
Kui keegi tahab tingimata omanikuks saada, siis tehku tööd ja nähku vaeva. Ma võiks endale kinnisvara osta, kui ma väga tahaks ning ma sealjuures isegi klassifitseerun nooreks.
Vastukaaluks ma küsiks, kas sa oskad tuua näited maailma riikidest, kus on täiesti tavaline, et keskmine 19-23 aastat vana noor suudab endale osta suure korteri/maja eksklusiivses piirkonnas? Kui ei, siis miks Eestis _peaks_ suutma? -
Erinevalt näiteks soojadest tsiviliseeritud kohtadest ei pushi siin välismaine ostja märkimisväärselt maa hinda ülesse ja seepärast on kohalikel eluasemega natukene lihtsam. Kuigi jah seni on noortel lihtsalt vedanud, sest sattusid sündima õigel ajal õiges kohas. Kardetavasti on järgenevatel põlvkondadel palju keerulisem eluaset soetada kui see just pärimise kaudu ei juhtu.
-
kuna vaesemate riikide kodanikud peavad hakkama saama 1$ aastas siis miks siin peaksid inimesed 25k neto palka saama? Meil on kõik teistmoodi ja arvan, et Lätist leiad ka selliseid noori? Meie suudame, sest siin on parem ja oleme arukamad äkki? Täiesti normaalne on osta kinnisvara selle hinnaga mis tegelikult väärt ka on, mitte maksta hinda mille sees on hummerid ja reisid soojale maale.
-
Pant võiks streikivatele töötajatele samuti öelda, et mis te vingute, vaadake kuidas Zimbabwes saadakse 1 taalaga hakkama:-)
-
siseminej6ud:
A kui Manhattanil maksab kinnisvara žiljard-griljardit krooni ruutmeeter, siis miks meil ei peaks maksma? Me ka ju uhke ja arenenud läänelik riik või nii. Nii ajuvaba demagoogiat annab leida, et hakkame kõrvutama suhtelisi ning absoluutseid suurusi.
Viimati kui ma vaatasin, ei olnud põhiseaduses kirjas, et igal inimesele on õigus saada kinnisvara sellise hinnaga nagu talle meeldib. Kui välja teenib ja tahab, siis las ostab. Kui ei teeni välja või hind ei sobi, ärgu ostku. See, kas müüja oma kaubast Hummer included maha parseldada saab, on juba müüja mure. -
On muidugi veel üks võimalus. Kui välja ei teeni aga tahtmine on siis tuleb õige partei jugendisse astuda.
-
miks hind tousma peaks hakkama? stefan sa n2id arvavat et kui ei lange siis touseb. kas paigalseis ei ole su arust voimalik?
isegi kui enam ei lange, kui toopuudus kasvab ja materjalid oluliselt ei kalline siis on ikka suht suur toen2osus, et hindasid hoiab all pakkumine. ehitusmehed ei saa enam 30k k2tte kuvaldaga tagumise eest ja projektijuht ei osta ka lexust. ja kuna koik on veel buumist shaken siis keegi niipea ahneks ka ei l2he. ehitusmehel valida kas saab 10k k2tte voi kysbi 30k ja saadetakse pikalt.
Ei tasu unustada et sel aastal l2heb ylikooli ca 20% v2hem noori, seega vaevalt et targad spekulandid hakkavad kortereid kokku ostma lootes et mone aasta p2rast on palju noori edukaid korgharidusega inimesi neid endale ostmas -
White Nigga, tead noorte elu eestis ongi yrpsiki pekkis, Suht ainus variant on rikkad vanemad ja vanemate tutvused.
On ka teine variant, pisut kriminaalsemad meetodid.
Võib ka hariduse teed minna, aga noh alla DR pole eriti mõtet suurematest rahadest rääkida. Sest BA on eesti hariduse totalse devalvatsiooni tõttu üpriski väärtusetu.
Üldiselt tüüpskeem on see, et kas oled müügimees kes klientidega ära jalutab või mingit muud pidi varganägu. Vanem generatioon varastab riigilt, noorem generatsioon varastab vaenmalt.
Vahepeal oli aeg kus sai rkkaks saada tehes ehitusel abitööd või mõnda muud veidrat asja mis normaaltingimustel on suht väärtusetu. Või siis sai korrektse käitumise eest laenu, ning sissemakse sai maakleriga kokku rääkides pangapettusega ilusti kokku, mis võimaldas kuu ajaga saada paarisaja tonniseid kasumeid.
Ma ei tea, ma olen suhteliselt noor veel, Net Worthi üle ei kurda, spetsialiseerumine on ka olemas, aga ühte ma ytlen ilma vanemate toeta on suht vstikult raske siin elus läbi lüüa. Kui ma nyyd veel mõtlen sellele 30 aastaste põlvkonnale kellel pole mitte midagi ja nad ei oska ka mitte midagi, nojah, ega vanem generatsioon ei taha neile eriti võimalust anda ka. :(
Üldiselt enamus vhegi mõistlikke tüüpe on läinud välismaale teeninud seal pappi ja siis võibolla tagsi tulnud. -
Arvestades, et kinnisvarategelastel on enamusel seniajani eitusfaas, võib langus kesta isegi kauem kui aasta-kaks. Sellele järgneb pikk-pikk vindumine - nii aasta-kaks. Kui ehk 2015 taas tõusule pöörab, on hästi. Missugustelt tasemetelt aga?......ma arvan, et palju mööda ei pane kui ütlen, et 1998.aasta tasemetelt.
-
Selle aasta kevadel jätkati mitmeid vahepeal külmutatud ehitusprojekte.
-
vahepalaks.
üks mu tuttav läheb lähipäevil notarisse, et vormistada paneelika korteri ost.
teine tuttav kibeleb kangesti ühe uusarenduse korterit ostma.
Esimesele ei ütle midagi, sest ei taha teda solvata. mõtlen vaid, et oleksid võinud kannatada veel mõnda aega selle ostmisega. Aga teine laps perre sündimas ja tahavad ka lõpuks ometi "oma kodu" omanikeks saada.
Teine pidevalt uurib ja küsib, et mis ma kinnisvara hindade kohta arvan. Mis ma ikka arvata oskan. Egas ma mingi selgeltnägija ole. Ütlen vaid, et ära kiirusta. Võta aastaks üürikas ja hoia senikaua silmad lahti. Tema aga vastu, et no selleks ajaks äkki ostetakse too korter ära ja teist sellist ju ei leia. Ja pank tegi ka hea pakkumise (0,6%+6k euribor).
Kes rääkis, et pangad on oluliselt karmistanud tingimusi???
Inimesed on emotsionaalsed, mitte ratsionaalsed. -
no need inimesed ei ole ei emotsionaalsed ega ratsionaalsed, need ju puhta debiilsed... ;)
-
või siis neil raha nii palju et vaja ära põletada, muidu ei saa rahu
-
noh ostmisel ongi põhihäda see, et inimesed hakkavad pablama: "äkki keegi ostab SELLE korteri ära ja siis ma ELUILMASKI ENAM ei leia sama head" selliste inimeste puhul töötab ka imehästi jutt a´la "mul on juba 6-7 huvilist vaatamas käinud ja ajavad pangaga asju, et laentsi saada"
emotsioonid. emotsioonid. emotsioonid.
calm down, tegelikult on see müügimees samamoodi ümber sõrme keeratav kui ostja. Ja kui ostetaksegi ära? häh... turg on igasugust p...a täis, lihtsalt tundub, et just SEE on parim. -
sama arvan minagi, aga pole lihtne neile viisakalt ja mitte solvavalt selgeks teha, et nad lollid on:))
Loomulikult ostavad mõlemad laenuga. -
Tooksin siin välja ühe punkti... paljute argumendi, "massilised makseraskused saabumas". Ja inimesed jõuavad sellest hoolimata osta?
-
Lollidel, kes ostavad, ei teki makseraskuseid. Peaasi, et neid liiga palju ei ole kuna muidu jääb tarkade poolt oodatud 50-90% suurune hinnalangus tulemata:-)
-
Mavep, palju sellele teisele pank omafinantseeringut kaela lajatas? Kas tal on panga poolt garantii, et aasta pärast 0,6% asemel mingi muu % pole?
-
lisatagatiseks lasnamäe paneelika korter ja 0 omafinantseeringut.
Mismõttes panga poolt garantii? Kas laenulepingus fikseeritust ei piisa?
Ehk kas pangal on võimalik/õigus lepingulist intressimäära tõsta?
Kui see ei ole koheselt lepingus fikseeritud, et antud määr kehtib 12 kuud ja siis tõstame x% peale. -
see oleks ju siis täpselt selline sub-prime skeem: näe siin teile alustuseks sooduslaen ja marginaalist räägime aasta pärast uuesti.
õnneks siin vist asjad nii ei käi. -
Täna märkasin Fine KV Karsti ehitusobjektil taas üle pika aja töömehi - ei tea, kas on uue rahastaja leidnud..
-
Makro osas mõtlen -
noored ei lepi enam vähemaga, kui seebist "naabrist parem" näinud
või kui ei saa - elada edasi vanemate lasnakas sõbralikult
Noorelt mõtlevatel on olnud piisavalt aega mängida
Kel on olnud võimalusi,
vähem ratsionaalset mõtlemist,
selle on pank juba õnge otsa võtnud
edasi?
eestlane mõtleb ratsionaalselt
ja saab hakkama
ei kujuta ette krahhi
usun, et KV teemal sügavat kukkumist siin enam ei toimu -
Eestimaalane mõtleb ratsionaalselt ja laenab end kurguni täis ja ostab ülejõu käiva uhke auto istumise alla? Ja kui see isik veel kinnisvarasektoris tegutseb, siis ostab ratsionaalselt laenuga 2 korterit ka, mida loodab kallimalt maha müüa? Ning peaaegu iga suvaline ärikas, kelle kontol rahasumma 7-kohaliseks suutis kasvada, hakkas kinnisvaraäri ratsionaalselt ajama?
-
a kui palju neid lolle, kes 2005 ostsid mitu-mitu korterit +Ilusa Auto on sinu hinnangul hetkel likviidsuskriisi-hammasrataste vahele veel jäänud? Arvestades, et mõned mitte-nii-peapealekukkunud on ehk juba väljas. Palju sihukesi üldse protsentuaalselt meil on, kui küsida tohin?
