Põhjapooluse jääseis täna
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Mis siin aru saada on? Siin on ju lausa puust ja punaselt väidetud, et 50% tõenäosusega on meil 2021 suvel mitte ainult Blue Ocean vaid suisa viimane kui jäätükk sulanud. 😄
-
Väidetud? Kahjuks ei oska viipekeelt, kas see käemärk ongi see väide? Kui sa pead silmas punast joont, siis see on trendijoon, ekstrapoleeritud lineaarselt tulevikku. That's it.
Sõnad "ideoloogia" ja "poliitiline" kuuluvad teise teemasse, aga kahjuks on jah nii, et kliimavaldkonda püütakse politiseerida, kuigi sellega me lihtsalt kaotame aega ja lükkame edasi lahenduste leidmist. -
Täpsustame, Fake McCoy netis leitud pildil, mille algallikale ta ei viitsinud linkida, on graafikule lisatud ekspotentsiaalne ekstrapolatsioon. Võib muidugi vaielda, kas see on korrektne esitatud andmete suhtes.
Muideks, Fake McCoy, graafikul on näha langust 17 -> 4, 35 aasta jooksul. Miks siis peatne 0 on sinu jaoks niivõrd imelik? Erinevalt sinust ja minust, on graafiku autorid ilmselt kliimateadlased, kes tegid oma andmete põhjal ennustuse, mida saab ehk juba järgmise 10 aasta jooksul kontrollida (mida ilmselt ka põhjalikult tehakse). Meie möla siin foorumis ei tule keegi tagantjärele kontrollima, seega kui kümne aasta pärast on Põhjapoolus suvel jäävaba, siis võime mingit muud kliima-hoax'i diskuteerida :) -
Oeh, see oli lihtsalt näide, et oskusliku trendikõverate joonistamisega võib midaiganes väita. Aga vaata kogu video ära, siis saad aru:
https://youtu.be/ezdiqPEDXKE -
OK, video autor Paul Beckwith (kes muideks ei ole kliimateadlane, vaid alles omandab teaduskraadi antud erialal) kasutas PIOMAS andmeid ja kas enda või kellegi teise tehtud ekstrapoleerimist. Tõepoolest, netist leiab kõike.
Algallikas PIOMAS on konservatiivsem oma ennustuses, kuid samuti paistab et ei välista Blue Ocean võimalust keskpikas perspektiivis:
http://psc.apl.uw.edu/research/projects/arctic-sea-ice-volume-anomaly/
Illustratsioon jääkatte muutustest viimase 35 aasta jooksul:
http://psc.apl.uw.edu/research/projects/arctic-sea-ice-volume-anomaly/piomas-monthly-thickness-map -
Kunagi tegutses selline kliimahüsteerik nagu Al Gore kes suutis joonistada sellise hullumeelse trendi:)
-
-
Sulamishooaeg on hoo sisse saanud:
-
Jääseis tegi 18. septembril selle aasta põhja - 4.15 miljonit km2, mis on täpselt samasse auku 2007 ja 2016 aasta tulemusega, 2012 rekordist jäi 0.706 miljonit km2 puudu.
Suurest kliimasoojendajate kisast hoolimata on jää visa sulama. -
Trend on siiski ilmne ja pole vist vaja kahelda selles, et jäävabad septembri päevad on tulekul mõnekümne aasta jooksul. Venemaa plaanib aga juba järgmisest aastast regulaarse kaubaveoliini avada läbi Barentsi mere.
https://www.themoscowtimes.com/2019/09/10/russian-nuclear-powered-cargo-ship-loaded-with-seafood-approaches-norway-a67218 -
Fake, sa trendi näed? Palun paneme mõisted paika: mida tähendab "kliimasoojendaja"? Need, kes fossiilkütuseid põletavaid ja CO2 taset tõstavad ja seeläbi temperatuure tõstavad ehk "soojendavad"? Need oleme ju enamasti me kõik, sest süsteem on selliselt üles ehitatud, et teist võimalust praktiliselt ei ole.
-
*Füüsika* on niiviisi üles ehitatud, mitte süsteem.
Nii kurb kui see ka pole - vedelad süsivesinikud on ainuke energiaallikas, millel on piisavalt suur energiatihedus massi/ruumalaühiku kohta, et seda transpordi jaoks kasutada. Sealjuures on neid ka lihtne transportida. Kui elektrisalvestusseadmed ka energiatiheduses järele jõuavad, siis elektri efektiivse ülekande probleemi pole niisama lihtne lahendada - kes tahab, võib välja arvutada, kui jäme juhe peaks tulema tanklasse, kus 10 autot paralleelselt oma 500 km sõiduulatusega "paagi" 10 minutiga täis laevad. Lisaks sellele läheb võrgus ca 30% toodetud särtsust ülekande käigus kaduma.
Lisaks pühivad "rohelise" energia propagaatorid pidevalt vaiba alla asjaolu, et päikesepaneelide, tuulikute ja elektrisõidukite komponendid tulevad Hiinast, kus nende tootmise tagajärg ei ole mitte ainult CO2 (mida tekib sealjuures päris arvestatavas koguses), vaid ikka kohe päriselt mürgised heitmed. Ja neid ei viitsi seal keegi kokku korjata, sest riik on otsustanud saada maailma sepikojaks ükskõik mis hinna eest.
Sellest, et maailmas on 6 miljardit inimest, kes kõik tahavad saada läänelikku elustandardit, ei hakka ma parem rääkimagi. Gretakene võiks minna Aafrikasse ja seal sõna võtta, teatades, et ta on otsustanud neid inimesi aegade lõpuni savionni elama jätta. Kliimausk saaks endale kohe ühe märterpühaku. -
See on veits tagurpidi läinud sotsialistidel tõesti. Aafriklastel peab olema ligipääs lääne heaoluühiskonnale kuna kodus on rist ja viletsus ja niii paha, aga läänerahvas peab enda mugavustest kliimamuutuste pidurdamiseks loobuma. Pangu alustuseks Lybia - Italy expressline kinni.
-
zuckerblaum
... kes tahab, võib välja arvutada, kui jäme juhe peaks tulema tanklasse, kus 10 autot paralleelselt oma 500 km sõiduulatusega "paagi" 10 minutiga täis laevad. Lisaks sellele läheb võrgus ca 30% toodetud särtsust ülekande käigus kaduma.
Kõigega nõus, aga lihtsalt väike vahemärkus - Tesla laadimisjaamades on suured akupangad, mida ei pea 10 minutiga täis laadima. Lisaks on (lõpuks peale 5 aastat lubadusi) hakatud laadimisjaama katusele PV paneele paigaldama nendesamade akude laadimiseks valgel ajal. Kui jäme juhe reaalselt väljub alajaamast tankla poole, ei oska öelda. Aga keskpinge juhtmeid on kõik linnad risti-rästi maa alt täis veetud ja pole kuulda olnud et mingi jämeduse probleem eksisteeriks.
Haruldaste muldmetallide ning akutootmiseks vajalike metallide kaevandamise jalajälg Hiinas on selgelt liiga suur, lisaks on probleemiks laps- ja sisuliselt orjatööjõu kasutamine koobaltikaevandustes Kongos. Aga võrrelda tuleks ikka võrreldavaid asju, ehk siis vedelkütuste tootmise ja tarbimise jalajälge koos neid tarbivate sõiduriistade jalajäljega versus elektri ja/või vesiniku tootmise jalajälge koos neid tarbivate sõidukite jalajäljega. Nafta ei purska päris ise maast välja ja eriti kildanafta kaevandamist ei peeta väikese jalajäljega tegevuseks. Samuti ei voola see ise rafineerimistehasesse ega sealt pärast laiali tanklatesse. -
angelp
Fake, sa trendi näed? Palun paneme mõisted paika: mida tähendab "kliimasoojendaja"? Need, kes fossiilkütuseid põletavaid ja CO2 taset tõstavad ja seeläbi temperatuure tõstavad ehk "soojendavad"? Need oleme ju enamasti me kõik, sest süsteem on selliselt üles ehitatud, et teist võimalust praktiliselt ei ole.
Mis trendi sa mõtled? Seda või?
-
Ilmselt seda:
Või on siit ennatlik seda trendijoont tõmmata? -
Fake, kust hämarast nurgast sa oma pilte kopeerid? Nii ilusa kumera veatu joone on keegi joonistanud :) Tead seda, et internetis on kerge petta saada?
Kui on mainitud IPCC, siis vaatame tulevikustsenaariume õigest allikast, nt versioon AR5: https://www.ipcc.ch/site/assets/uploads/2018/02/WG1AR5_Chapter12_FINAL.pdf
Sealt lk 1091 (dokument ei ole nii pikk, see on vaid üks peatükk); NB! ühikud on km2 ja nulljoone kohta on allmärkus: -
kindsigo
Nafta ei purska päris ise maast välja ja eriti kildanafta kaevandamist ei peeta väikese jalajäljega tegevuseks. Samuti ei voola see ise rafineerimistehasesse ega sealt pärast laiali tanklatesse.
Ei vaidle vastu. Aga see transport ei kuluta 30% algsest ressursist. Senimaani dokumenteeritutest kõige väheefektiivsem oli Pattoni varustusliin Prantsusmaal 1944 - aga tema vedas ka oma tankidele kütust lennukitega, mida üks normaalne inimene väljaspool kriisisituatsiooni et kavatsegi teha.
Päikesepaneelid tankla katusel - see tundub rohkem ikkagi "lipstick-on-a-pig" tüüpi lahendus. 10-kohalise tankla laadimisvõimsuse peak-vajadus on kuhugi 5 MW kanti; päikeseenergia voog ehk teoreetiline kättesaadav maksimum on ~1500W/m2. Ideaaltingimustes siis 3000 ruutu paneele, reaalselt rohkem. Võrdluseks - 1000 kVA on päris suure (~1000in) kontorimaja alajaam. Ja jalajäljest rääkides - erinevalt bensiinipaagist väheneb aku mahtuvus aja jooksul, ja lõpuks muutub akupakk probleemjäätmeks. Nii see, mida autoga kaasas veetakse, kui tanklas olev puhver. -
Lisaks juurde filosoofilisema-loodusteadusliku küsimuse. Kui elu Maal on suuteline põhinema päikese energial (algsisend: fotosüntees) selle taastuva komponendi osas (jätame mudeli lihtsustuseks kõrvale, et päikesel on ka oma eluiga), siis miks ei võiks inimene oma energiavajadustega sinna ära mahtuda? Kasutame fossiilseid kütuseid kui maavara, (nt. baasvariandina päikesepaneelide või tuulikute tootmiseks + tuleviku innovatsioonid!) aga ärme põleta seda. Viimane ei ole jätkusuutlik niikuinii, võttes arvesse süsinikuladude tekke ja nende kulutamise kiiruse tasakaalustamatust. Pealegi võime neid ressursse vajada hiljem millegi tootmiseks. Ära põletamine oli kunagi hea idee (sest paremat polnud), aga on nüüd iganenud, lausa rumal.
Kas saame a priori väita, et see on võimatu? Inimene on leidlik ja end igasugustest olukordadest välja innoveerinud. Proovime ka seekord. -
Inimene on tõepoolest leidlik. Aga ma ei suuda kuidagi uskuda, et ökofašism on see sotsiaalne normaalsus, mis aitaks meil selleks muutuseks vajaliku innovatsiooni läbi teha. Ja viia tööstuslik tootmine riikidesse, kus lisaks inimestele mitte otseselt ohtliku CO2 tekitamisele emiteeritakse protsessi käigus palju ohtlikumaid jäätmeid (sest sel juhul lääne inimene näeb ainult kaupluse hinnasilti, ja muu teda ei huvita) - see on kuritegelik. Reklaamida seda kõike kui "hoolitsust keskkonna eest" on küüniline ja pikemas perspektiivis ka rumal, sest see diskrediteerib keskkonnasäästmist kui niisugust.
-
zuckerblaum
kindsigo
Nafta ei purska päris ise maast välja ja eriti kildanafta kaevandamist ei peeta väikese jalajäljega tegevuseks. Samuti ei voola see ise rafineerimistehasesse ega sealt pärast laiali tanklatesse.
Ei vaidle vastu. Aga see transport ei kuluta 30% algsest ressursist. Senimaani dokumenteeritutest kõige väheefektiivsem oli Pattoni varustusliin Prantsusmaal 1944 - aga tema vedas ka oma tankidele kütust lennukitega, mida üks normaalne inimene väljaspool kriisisituatsiooni et kavatsegi teha.
Päikesepaneelid tankla katusel - see tundub rohkem ikkagi "lipstick-on-a-pig" tüüpi lahendus. 10-kohalise tankla laadimisvõimsuse peak-vajadus on kuhugi 5 MW kanti; päikeseenergia voog ehk teoreetiline kättesaadav maksimum on ~1500W/m2. Ideaaltingimustes siis 3000 ruutu paneele, reaalselt rohkem. Võrdluseks - 1000 kVA on päris suure (~1000in) kontorimaja alajaam. Ja jalajäljest rääkides - erinevalt bensiinipaagist väheneb aku mahtuvus aja jooksul, ja lõpuks muutub akupakk probleemjäätmeks. Nii see, mida autoga kaasas veetakse, kui tanklas olev puhver.
Tõenäoliselt hakkaks elektriautode igapäevane laadimine toimuma ikkagi suht madala laadimisvõimsusega öösel kodudes / parklates. Sinna on otsi lihtne ja odav vedada, vajadusel ka võimsust juurde installida ja küllap leiutatakse ka mingi vidin, mis tänaval laetud kilovatid kokku arvutab ja arve esitab. "Tanklad" jääks ikka pigem maanteede äärde erandjuhuks kui aku tühjaks sõidetud. -
Nõus sinuga, zuckerblaum. Lahendus ei ole see, kui probleemi "vaiba alla pühime", ehk viime kolmandatesse riikidesse. Aga sellepärast ei saa jääda lukku ja iseeend paralüseerida. Tõenäosus, et hiinlased ja hindud kaasa tulevad, on suurem siis, kui lääneriigid ise eeskuju näitavad. Hetkel on Euroopa seda teed minemas, USA on üldiselt ka, lihtsalt fõderaaltasemel on seal vahepeal "väikesed takistused".
Ökofašism on sildistamine, mis rikub iga hea vestluse ära. Kliima muutmisesse panustame me kõik (sest keegi ei ela ühiskonnast väljaspool), küsimus on, kas me üldse enda tekitatud probleemi lahendada tahame. -
No reaalselt on siiski sedasi, et kui mitu autot korraga laevad, siis laadimisvõimsus per auto läheb alla, sest jaam ei ole projekteeritud teoreetilise maksimumvõimsuse järgi, sest ainult teoorias on kõik 10 kohta pidevalt autosid täis, praktikas väga harva. Üledimensioneerimine on raha maha viskamine ja üldiselt praktikas seda ei tehta. Pigem müüakse ressurss lõhki. Hea näide on siin Eesti mobiilsideoperaatorid, kes müüvad rahumeeli oma mastide võimsused lõhki ja lepingus on punkt, et allalaadimiskiirus on _kuni_ x ühikut mitte garanteeritult x ühikut. PV paneelidega võib teoorias mingi kindla arvu autosid päeva jooksul täis laadida, eeldusel, et nad ei saabu sinna hommikul kõik korraga. Selle jaoks ongi akud, mida päeva jooksul vaikselt laetakse. Saavad tühjaks, võetakse üldvõrgust juurde. Muidugi ei kesta akud igavesti ja lõpuks vajavad nad jäätmekäitlejat. Arvestades kui palju ühe autoaku sees leidub hinnalist liitiumi, pole vaja muretseda, et neid akusid metsa alla viskama hakatakse. Akude jäätmekäitlus on juba ammu leiutatud, patareisid ja akusid võetakse kogumispunktides vastu ja need lähevad ümbertöötlemisele, kus need võetakse koostisosadeks lahti.
Transpordi elektriseerumine ei jää selliste murekohtade taha pidama nagu kaabli jämedus või akude jäätmekäitlus. Lahendusi otsitakse märksa keerulisematele probleemidele nagu akude energiatiheduse kasv, eluea kasv ja tootmiskulude langus. Kas Hiina oma ökoloogilist jalajälge suvatseb langetama hakata, pole kindel, aga elektriautode tulek selle tõttu ära ei jää. Lumepall hakkas veerema ja nüüd on kõigil hirm tehnoloogia arengust maha jäämise ning turuosa kaotamise ees. See hirm paneb autotootjaid miljardeid investeerima. CO2 tõus ja jää sulamine neid tegelikult ei huvita. -
Reaalsus on selline, et elektriauto on öö otsa pistikus, siis teeb ühe sõidu südalinna ja tagasi, ning kohe uuesti pistiku otsa, et hommikuks valmis olla. Ise oma silmaga nähtud.
"Lihtne ja odav vedada, vajadusel ka võimsust juurde installida" - no ega ikka ei ole küll. Praeguse tüüpilise 16-25A asemel on maja peakaitsmeks vaja 40 või 63A, ja see tähendab, et kogu jaotusvõrk - nii liinid kui alajaamad - läheb vahetusse. -
angelp
Tõenäosus, et hiinlased ja hindud kaasa tulevad, on suurem siis, kui lääneriigid ise eeskuju näitavad.
Soovmõtlemine. Hiina ütleb foorumitel ilusaid sõnu, ja samas ehitab söeelektrijaamu juurde. Kui lähemas tulevikus ei ilmu kusagilt uut odavat primaarenergia allikat, siis jätkub maakeral ressurssi maksimum kahe miljardi "moodsalt" elava inimese jaoks. Hiinlased on kindlalt otsustanud sellesse seltskonda ära mahtuda, ja miski ei meeldi neile rohkem kui see, kuidas lääneriigid end ise konkurentsivõitluses kammitsevad. -
zuckerblaum
Reaalsus on selline, et elektriauto on öö otsa pistikus, siis teeb ühe sõidu südalinna ja tagasi, ning kohe uuesti pistiku otsa, et hommikuks valmis olla. Ise oma silmaga nähtud.
"Lihtne ja odav vedada, vajadusel ka võimsust juurde installida" - no ega ikka ei ole küll. Praeguse tüüpilise 16-25A asemel on maja peakaitsmeks vaja 40 või 63A, ja see tähendab, et kogu jaotusvõrk - nii liinid kui alajaamad - läheb vahetusse.
Alajaamade ja liinide uuendamine on Elektrilevi igapäevane töö ja loomulikult jätkatakse sellega ka tulevikus, kui elektriautosid veereb meie teedel rohkem kui täna. Sellist asja ei juhtu, et homme on kõigil maja ees elektriauto ja alajaamad kärssavad. Me räägime ikka ca 20 a perspektiivist. Eramaja peakaitsme vahetamine 40 A või 63 A vastu pole mingi teema. Maksa raha ära ja tavaliselt saad kohe. -
Mis 20 a perspektiiv, me ju kuulsime just, kuidas KOHE tuleb lääneriikidel CO2 emissioon nulli keerata. Ja poliitikud on päris paljudes riikides kuulutanud, et aastaks 2030 või 35 peavad tavaautod olema teedelt kadunud. Kust selle jaoks vajalik elekter võetakse, see on juba "kellegi teise probleem". Idiokraatia kasvandike jaoks tuleb elekter pistikust, raha seina seest, ja piim külmkapist.
-
kindsigo
Eramaja peakaitsme vahetamine 40 A või 63 A vastu pole mingi teema. Maksa raha ära ja tavaliselt saad kohe.
Sõltub asukohast. Nii mõneski kohas ei ole see nii triviaalne või siis tuleb maksta absurdset hinda. -
Keegi võiks siis arvutada kuipalju tarbivad kõik Eestis liiklevad autod, rekkad,bussid,traktorid ja muud sisepõlemismootoriga masinad energiat . Ja kuipalju oleks selle asendamiseks elektrisüsteemi võimsust juurde vaja + ülekandeliinide põhjalik ümberehitamine .
No tundub ikka täielik ulme isegi 20.a. horisondile vaadates .
Kõig realistlikum on üleminek elektrile muidugi raudteel .Elektrivedur tõmbab sama hästi kui diiselvedur,mis kujutab endast lihtsalt ratastel elektrijaama ja traatide vedamine / veoalajaamade ehitamine pole ülesaamatult raske.Hinnasilt muidugi on päris kopsakas .
Kuid see on ainult tilk meres.
ja see meri on väga suur . -
Aastaks 2030 ei kao "tavaautod" isegi mitte Norra teedelt, ei tasu kõike uskuda, mis poliitikud räägivad. Küll aga võib juhtuda, et "tavaautode" osakaal uute autode müügist läheneb üsna kiires tempos nullile aastal 2030. Olgem ausad, poliitikud ja kliimaaktivistid võivad kraaksatada mida iganes. Autotootjad reaalselt nii kiirelt oma tooteportfelli ringi teha ei suuda. Neil pole akusidki selle jaoks. Mingit paanikat ei teki, üleminek on sujuv. Nii nagu lauatelefonilt mindi üle mobiilidele. Algul oli leviala vaid linnades, hiljem juba ka maal ning täna on 99% kaetud.
-
stagna
Keegi võiks siis arvutada kuipalju tarbivad kõik Eestis liiklevad autod, rekkad,bussid,traktorid ja muud sisepõlemismootoriga masinad energiat . Ja kuipalju oleks selle asendamiseks elektrisüsteemi võimsust juurde vaja + ülekandeliinide põhjalik ümberehitamine .
No tundub ikka täielik ulme isegi 20.a. horisondile vaadates .
Tegin arvutused, sain teada, et kui kasutusele võtta see vaba võimsus, mis meil öösiti Eestis vaba on (ca 500 MW), saab üle 600 000 auto endale > 50 km läbimiseks energiat laadida ja pistikust ei peaks isegi mitte üle 10 A voolu vaja minema. Seega ei midagi ulmelist, Elektrilevi jõuab selle 20 aastaga piisavalt reageerida. -
"Meil öösiti Eestis vaba"?
Põlevkivi ju peagi enam ahju ei aeta, "vaba" ei ole siin varsti enam midagi. -
Hmm,aga 20 tonnist koormat vedav rekka,mis peab ikka päev läbi sõitma niipalju kui juhi tööajareeglid lubavad ,sest kalli auto seismine kuskil laadides on puhas kahjum ? Bussid, mis peaks ühe hooga Tallinnast Võrru ja Tartust Kuressaarde suutma sõita ?
Need pole sotsiaaltöötajate väikeautod,mis teevad päevas 50 km sõitu . -
zuckerblaum
"Meil öösiti Eestis vaba"?
Põlevkivi ju peagi enam ahju ei aeta, "vaba" ei ole siin varsti enam midagi.
See on hea point ja üldse mitte elektriautodega seotud vaid märksa laiem - kuidas tagada Eesti energiavarustus, kui põlevkivi on surnuks maksustatud ja keegi seda ostma ei kipu? Rajame tuumajaama või hakkame ostma piiri tagant või kogume metsast võsa ja lehmapeeru kokku sõnnikuhoidlast ja kütame sellega Narvas ahju? Reaalne probleem, mis vajab lahendust.
Rekkad ja bussid võivad gaasiga edasi sõita, kui akud kehvad ja taristut pole. Saksamaa on ju Putini sõber, gaas on "hea". -
... rääkimata sellest, et elektriauto on praeguste akukeemiatega selgelt soojamaa lõbu. Allanulli temperatuuridel on sisuliselt pool aku mahutavusest läinud, ja liitiumaku tuleb laadimiseks üles soojendada - muidu on lühise ja enesesüttimise oht liiga suur.
Norras, elektriautode tõotatud maal, on südalinnast väljaspool elaval inimesel selletõttu kaks autot. Üks elektriline seljakott, mis tänu maksusoodustustele hea odav suvel pidada, ja talve jaoks korraliku suure mootori ja neliveoga elukas. -
Norra kliima on päris soe jah :)
-
kindsigo
Alajaamade ja liinide uuendamine on Elektrilevi igapäevane töö ja loomulikult jätkatakse sellega ka tulevikus, kui elektriautosid veereb meie teedel rohkem kui täna. Sellist asja ei juhtu, et homme on kõigil maja ees elektriauto ja alajaamad kärssavad.
Ignorance is bliss.
Tõe kriteerium on praktika. Ma tahan koju voolu juurde saada ning käisin just eile Elektrilevis uurimas, kuidas küll neid koduseid ampreid 16 pealt rohkemaks teha saaks. No lihtne ju, ja odav ka :). Ainuüksi peakaitsmele 9 ampri lisamise eest võetakse täpselt 1404 eurot. Seda siis, kui juhe võimaldab, ja ma pole kindel, et selle summa sees on käibemaks. Ehk siis see on ainult lepingu muutmise eest võetav raha, millega ei kaasne mitte mingisuguseid uusi tehnilisi võimekusi. Juhe aga väidetavalt ei võimalda, seega tuleks panna uus - mõistagi minu raha eest, sest alajaam on 590 meetri kaugusel ning alates 400 meetrist pühib Elektrilevi oma käed puhtaks.
Ühesõnaga - selle raha eest saab osta päris mitu tonni vedelkütust. Otsus tehtud - selle elektrijuraga mina rohkem tegeleda ei viitsi ning kõiksugu särtsusõidukid jäävad minust ostmata. -
Peakaitsme ampritasud on röögatud ja see on omaette teema, miks sellist röövimist korraldatakse.
Aga oled sa püüdnud arvutada, mitu kWh päevas su tulevane elektriauto maha sõidaks keskmiselt ja mitu amprit selleks öösel vaja oleks? Ja kas kindlasti oleks tarvis kodus "tankida" või võiks vahel ka päris tanklas käia laadimas, näiteks enne pikemat sõitu?
Ikka ja jälle imestan, kuidas inimesed püüavad leida argumente, miks seda või teist asja ikka teha ei saa. Selle asemel, et püüda leida lahendusi, kuidas siiski saaks. Majandus otsib lahendusi ja võimalusi. Sellist asja lihtsalt ei juhtu, et autotööstus lülitab enese järgmise 20 a jooksul ümber elektrikatele ja vesinikule ja siis algab äkki kaos, sest laadimisvõrgustikku polegi. Kui natuke uurida, selgub, et laadimisvõrgustikke ja vesinikutanklate ketti arendatakse juba mitu aastat, laadimisjaamad on täna mõnikord juba isegi võimsamad, kui autod vastu võtta suudavad ja ka eramaja omanikud saavad kodus oma auto laetud. See pole üldse mingi teema, mida arutada. Teema on see, et millal oleks otstarbekas transport elektriliseks viia ja mis järjekorras. See, et meil Eestis alustatakse raudtee elektriseerimisest, tundub ülimalt jabur idee, aga isegi selle teema puhul kipub olema nii, et nutu ja hala asemel, kuidas see kõik võimatu on, kipub varsti mingi enamvähem reaalne plaan ja ajakava Valitsuse laual olema ja projekt lähebki töösse.
Kuna see arutelu on juba häbematult palju jääsulamise teemast mööda, siis rohkem transpordist siin ei räägiks. -
kindsigo
Peakaitsme ampritasud on röögatud ja see on omaette teema, miks sellist röövimist korraldatakse.
Aga oled sa püüdnud arvutada, mitu kWh päevas su tulevane elektriauto maha sõidaks keskmiselt ja mitu amprit selleks öösel vaja oleks? Ja kas kindlasti oleks tarvis kodus "tankida" või võiks vahel ka päris tanklas käia laadimas, näiteks enne pikemat sõitu?
Ikka ja jälle imestan, kuidas inimesed püüavad leida argumente, miks seda või teist asja ikka teha ei saa. Selle asemel, et püüda leida lahendusi, kuidas siiski saaks.
Püstitagem küsimus teisiti - miks peaks? Miks peaksin ma pingsalt püüdma lahendada probleemi, mida mul ei ole? Pealegi olen ma suhteliselt osav arvutaja ning füüsikaolümpiaadidel sai ka edukalt käidud - mistap ma ei usu akutehnoloogial põhinevate elektriajamite pikaajalisse edusse. Kütuseelementi usun väga.
Aga teemasse tulles jäin just eile mõtlema, miks maailm suhtub Alpides mingite liustike sulamisse kui suurde tragöödiasse? Alternatiivne lähenemisnurk võiks ju olla rõõm sellest, et viimased jääaja reliktid Euroopas lõpuks kaovad :). Me oleme looduse lõputu muutumise tunnistajad ning osalised. Selles, et asjad ei ole homme nii nagu täna ega täna nii nagu eile, ei ole mitte midagi halba - maailm on alati muutunud ja jääb tulevikus muutuma. Kõigele sellele katastroofi silti külge pookida on lihtsalt vastutustundetu. -
Pole välistatud, et 2020 lööb 2012 aasta rekordi jää ulatuse osas Arktikas. Igal juhul on Arctic Sea Ice Forum muutunud päris huvitavaks:
https://forum.arctic-sea-ice.net/index.php/topic,3017.3450.html
https://seaice.uni-bremen.de/sea-ice-concentration/amsre-amsr2/
https://nsidc.org/arcticseaicenews/ -
Tekkimas on võimalus saada esimeseks inimeseks, kes seilab Gröönimaa ümber:
https://worldview.earthdata.nasa.gov/?v=-1308111.9080089973,-1531316.299990811,1489456.0919910026,-304564.2999908109&p=arctic&t=2020-07-27-T10%3A02%3A31Z&l=Reference_Labels(hidden),Reference_Features(hidden),Coastlines,VIIRS_SNPP_CorrectedReflectance_TrueColor(hidden),MODIS_Aqua_CorrectedReflectance_TrueColor(hidden),MODIS_Terra_CorrectedReflectance_TrueColor -
Lisaks kõigele on nüüd ka tugev madalrõhkkond paigutanud ennast Beaufort Sea kohal (Alaska/Kanada põhjapoolel):
https://www.tropicaltidbits.com/analysis/models/?model=ecmwf®ion=nhem&pkg=z500_mslp&runtime=2020072812&fh=0 -
Hetkel 24 soojakraadi mandrivenemaa kõige põhjapoolsem punkti peal, 77 laiuskraadil:
https://earth.nullschool.net/#current/wind/surface/level/overlay=temp/orthographic=17.35,92.69,560/loc=104.582,76.722
Juhin tähelepanu sellele, et jääkaart postitatud üleval uueneb automaatselt (igal päeval umbes kell 6 hommikul, ma arvan). -
Antarktika jääd on nüüd 25 a. jälgitud, 4000 gigatonni vees hulpiv jäämass vähenenud.
www.bbc.com/news/science-environment-53725288 -
Päike läks juba pool tundi tagasi looja, aga temperatuur õues on ikka veel 32C. Seda juba 6. päev järjest, 2 päeva lubatakse veel. See ei ole Londoni kohta üldse normaalne.
-
Mõnes paigas on talv 10 päeva pikk, mitte nagu Eestis 6 kuud.
https://www.accuweather.com/et/us/dallas/75202/february-weather/351194
Texases tavatsetakse öelda, et ainsad mis takistavad pooluselt külma õhu sissevoolu on karjaaiad. -
Suurem pilt ka.
-
Eelmisesse posti läks kahjuks iga päev muutuv pilt, panen ajaloo huvides ka muutumatu pildi.
-
Admiral Bellingshausen valmistub reisiks Arktikasse
https://www.err.ee/1608198124/admiral-bellingshausen-valmistub-reisiks-arktikasse
Kui nad oleksid seal septembriks, siis võiksid nad proovida saada esimeseks laevaks ajaloos mis ümber Gröönimaa on seilanud. (Vähemalt pärast Vikingiaega, aga tõenäoliselt üldse.)
Mu teada pole seda proovitud viimastel aastatel, kuigi oleks ehk olnud võimalik.
Polegi ka veel selge, kas tänavu jää Gröönimaa põhjarannikul sulab. -
Longyerbyenis +1 kraad praegu.
https://www.google.se/search?q=longyearbyen+v%C3%A4der&source=hp&ei=xvKtYZSHD_OhqtsPn7eX0Ac&iflsig=ALs-wAMAAAAAYa4A1pqbvhQDnNk0Ko_QKl3XUoehzjxH&oq=longyearbyen+v%C3%A4der&gs_lcp=Cgdnd3Mtd2l6EAEYADIKCAAQgAQQRhCAAjIGCAAQFhAeMgYIABAWEB46CwguEIAEEMcBENEDOgsILhCABBDHARCjAjoFCAAQgAQ6CwguEIAEEMcBEK8BOgUILhCABFAAWP0tYJxAaABwAHgBgAHeAogB4BaSAQc3LjUuMC41mAEAoAEB&sclient=gws-wiz
https://earth.nullschool.net/#current/wind/surface/level/overlay=temp/orthographic=13.28,78.02,560/loc=13.756,77.664
Põhjarootsi Karesuandos seevastu -41 täna hommikul.
