Öölaulupeole!
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Pea tunni pärast siis hakkab ja kõik tulgu/ mingu kohale.
-
tuleb minna
-
Loodetavasti keegi ei pahanda, aga - olles saanud elusat naist (loe:osalenud spontaansel originaalil), kumminaine enam seierit liikuma ei pane.
-
:) oiii
-
priitp, ütle kohe, et 21 aastat hiljem sul enam ei tõuse! :-)
-
mul ka enam ei tõuse
been there, done that
telekast on väga mõnus seda vaadata -
oi lui kenad noored naised seal laulavad...
-
no vot, teie pärast jäi mõni neiu emaplagast ilma!
-
te olete liiga vanad :D
-
Äkki hoopis noored ja ilusad.
-
käidud ja nähtud.
Kõige võimsam asi asja juures oli rahvamass.
Kava oli üles ehitatud nagu show, mitte see mida enamus rahvast ootas ehk öölaulupidu.
oli laul, millele hakati kaasa laulma ja rahvas hakkas juba ärkama...ja siis ...siis tuleb mingi 10-15 minutine lahingutseeni vaatamine ja pillimeeste improviseeerimine. Rahvas suikus taas unne. ja nii mitmel, mitmel korral. -
Savisaare poolt minu arust järjekordne poliitiline prohmakas/valearvestus.
Proovis üritust politiseerida.
Mõnes mõttes on kahju, et ta seal ei olnud - tema on osa sellest ajaloost.
Vahest võiks ta oma pea sealt tupest välja kiskuda ja jätta kõrvale need kõrval agenda'd.
On hetki, mil tuleks unustada, et oled (opositsiooni)poliitik ning olla avatud meelega, suuremeelne.
Huvitav, kas ta ise aru ei saa, et pidevalt ise ennast devalveerib.
Aga üritus paistis uhke ning mõtlemapanev, viis meid ajas tagasi - juurte juurde.
Ma arvan, et üle hulga aja on eestlaste seas tagasi ühtekuuluvus-, õlatunne, hoolivus.
Reaalselt 10% eestalstest üheskoos laulmas, mõtlemas samu mõtteid - see on võimas. -
võimas oli.
-
Piinlik. Nõme. Kopitanud.
-
mis asi sul nõme, piinlik ja kopitanud on?
-
Parkimiskorraldus oli nõme, piinlik ja kopitanud. Samuti ühistransport ja lisabussid (kujuteldavad).
-
Väga tore ja vajalik üritus oli. Kõik ei ole nii vanad peerud, et said 20 aastat tagasi algsel üritusel käia. Nooremale põlvkonnale andis see igatahes parema ettekujutuse toimunust kui ähmased lapsepõlve mälestused või mingist ajalooraamatust lugemine. Ja vanad peerud saavad rõõmustada ja uhkustada taas kord selle üle, et said 20 aastat tagasi osalised olla.
-
ma läheks kohale kui suurimad ärastajad ja riigi vara kantijad tuleriidale asetataks
siis ma naudiks vaba riiki -
Mnjah, mina ei käinud ning ilmselt kui tuleb 20 aasta pärast veel üks, siis ilmselt ma ei läheks jälle. Kuid selle eest lähen järgmisel aastal - üldlaulupeole. Ja tantsupeole.
-
edgar ka ei käinud ja ilmselt ei lähe ta ka järmisele ...
-
mitteametlik versioon öölaulupidude algusest:
http://kultuur.elu.ee/ke486_laulupidu.htm -
Ilusad päikeseloojangu pildid meile kes vaatasid Laulupidu täna televisioonis.
Küsimused: kas Rein Rannap on kirjutanud "Ilus on maa", või kas vaid seda versioon mis täna esitati? (Eesti Wikipediast vastust ei leia). Kes on kirjutanud muusikat "Sind Surmani"-le? -
stefan
Küsimused: kas Rein Rannap on kirjutanud "Ilus on maa", või kas vaid seda versioon mis täna esitati?
(Eesti Wikipediast vastust ei leia).
http://www.youtube.com/watch?v=sbxbWVbtKIc Selle loo autorid on 2014 laulupeo kavas kirjas: http://2014.laulupidu.ee/meedia/laulupeo-kava/
2004 “Ilus maa”
Muusika: Rein Rannap (1953) / Sõnad: Hando Runnel (1938), (valikühendkoor) dirigent Hirvo Survastefan
Kes on kirjutanud muusikat "Sind Surmani"-le?
2009 “Sind surmani”
Muusika: Alo Mattiisen (1961-1996) / Sõnad: Lydia Koidula (1843–1886), Sõnad: Jüri Leesment (1961), Kooriseade René Eespere, (valikühendkoor) dirigent Aarne Saluveer.
Alo Mattiseni viis ärkamisaegset laulu :
"Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A.
Mattiisen / J. Leesment)
"Mingem üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A.
Mattiisen / H. Käo)
"Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J.
Leesment)
"Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A.
Mattiisen)
"Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A.
Mattiisen / J. Leesment)
Viis isamaalist laulu on 1988. aastal loodud Alo Mattiiseni tsükkel, mis oli inspireeritud 19.
sajandi esimese ärkamisaja lauludest.
Esimest korda kõlas tsükkel Tartu X levimuusikapäevadel.
“Kaunimad laulud“
Laulus on väga hästi punkteeritud rütmid. Väga pingsalt peaks jälgima koodat ,sest seal ei
pea nii palju rütme punkteerima kui enne seda. Laul ei ole lüüriline vaid just väga energiline .
Lause lõppe ei tohiks pikaks venitada. Kahe taktilises rütmis rõhutada esimest takti. Laulda
mahuliselt, sügava kõlaga.
Laulu seletas lahti dirigent Vaike Uibopuu -
Ehk stefanile vastates:
"Ilus maa" on Rannapi teos, mis tehtud Runneli luulest ("Punaste õhtute purpur" on luulekogu nimi, Runnel oli 80-ndatel üheks Eesti sümboliks).
"Sind surmani" on vana lugu, esialgse muusika autor Aleksander Kunileid, sõnad Koidula,
Laulva revoltusiooni ajal tegi Mattiisen viisi ringi ja Mattiiseni kooliaegne pinginaaber Jüri Leesment kirjutas ka uued sõnad, tehti nö "Sind surmani" 2.0. . -
Aga "Ilus on maa" ja "Maad tuleb täita lastega" olid ju segatud selles teoses mis esitleti eile. Kas need pole kaks erinevat lugu, või kas mõlemad meloodiad on siis Rannapi omad?
Ok, Sind surmani on ka Mathieseni oma. Tema siis ilmselt kõige suurem ärkamisajamuusika helilooja. -
...või äkki Sind surmani siiski Kunileid auks. Oleks huvitav tema versiooni kuulda.
-
stefan
Ok, Sind surmani on ka Mathieseni oma. Tema siis ilmselt kõige suurem ärkamisajamuusika helilooja.
Pigem on tegemist Mathieseni töötlusega vanast rahvuslikust laulust. Seda "Sind Surmani" viisiga laulu laulis mu vanaema 1970-datel.
