Kas Arengufond on läbikukkunud?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tänane EPL kirjutab, et Arengufond kammitseb partnerite puuduses. > http://www.epl.ee/artikkel/442008
Ott Pärna on endiselt positiivne, aga kas ei tundu, et see kogu asi on suht mäda?
10 milli kulutusi aasta jooksul ja kaks investeeringut summas ~23 miljonit. -
Minuarust igasugu arengutegevused on yldse üpriski mäda värk, neid keda nad toetada tahaksid, need hoiavad suure kaarega eemale, ja need kes toetust vajaksid neile ei anta kuna nad ei tundu olevat piisavalt stabiilsed, jne. Tüüpiline bürokraatlik dilemma :)
-
Minu kui kapitalismi uskuva tegelase peamine probleem seisneb küsimuses, et kas ja miks eksisteerivad mingid ideed, mida paha kapitalist üles ei leia ning hea Arengufond peab seega appi tulema?
-
Nii ja naa! Ühest küljest, kindel see, et lihtne juurdepääs rahale võimaldab teostada rohkem jätkusuutmatuid ideid (mis muidu raha ei saaks), kuid teisest küljest siiski, mida rohke raha turul, seda aktiivsem majandus! Eks asjaolu, et ideeomanikule võib teostuseks raha anda ka Arengufond, sunnib ka kapitalisti (kapitaliomanikku) erksusele ja otsingutele ega lase tal muutuda laisaks ja ülbeks.
-
Kapitalismi kaks põhilist motivaatorit fear ja greed. Arengufondil need puuduvad seetõttu saavad nad aidata ka pisut perspektiivitumaid ettevõtteid, ja ettevõtjaid kellel lihtsalt põhimõttlesiselt on vstumeelt et tänu kapitalile keegi rikastub ilma midagi tegemata :)
-
Arengufond saab oma olemasoluga turul tekitada kapitaliomanikus:
a) täiendavat hirmu jääda ilma perspektiivikast ideest ja potentsiaalsest kasumist ning
b) täiendavat ahnust aktiivselt otsida ja rabada idee endale enne kui Arengufond sellele näpud taha saab.
Ühesõnaga Arengufond saab turgu täiendavalt aktiveerida ja elavdada! -
Täpsem oleks öelda, et "...rabada idee endale enne kui keegi teine selle teostab ja potentsiaalse kasumi saab".
-
Potentsiaalset kasumit on kõik kohat täis, ei ole ainult tegelasi kes teeksid.
-
Arengufond on PPP teine P, ehk private-public partnership süsteemis see "public". Lahtiseletatult tähendab see seda, et AF peab iga oma investeeringu kõrvale leidma ka private poole, kes samasse plaani samadel tingimustel on nõus pappi panema.
Asja sellisel korraldusel on kaks külge:
1) On palju vähem põhjust karta, et AF oma raha mingitesse "peedist pesumasina trumli tegemise" -projektidesse investeerib. Sellisteks investeeringutes ei leia ta naljalt seda private partnerit. Siimar ja ko, ehk AFi partnerid Ilmarise ja Smartposti projektides, pole seni nagu väga ämbrisse astumistega silma paistnud.
2) Kogu investeerimisprotsess võtab kauem aega - see on see mida kärsitud ajakirjanikud AFile ette heidavad. Lihtsalt paljud projektid ei sobi private partneritele, praegusel vaesel ajal pole paljudel private partneritel ka raha eriti jalaga segada jne.
Ma ei saa üldiselt sellest AFi teemalisest nurinast aru. Mis toimub, mis vigin käib? Täitsa normaalne süsteem, tehtud samadel alustel kui valgetes riikides ning pole isegi nii kaua töös olnud, et oleks mõne jamaga maha saanud või oleks põhjust seda saamatuses süüdistada. Aga kohe on vaja viriseda.
Märkus: ei ole AFiga seotud. -
Kommentaar hola.ee'st
Arengufondi 2008 eelarve järgi (kinnitatud veebruaris) on selle aasta tööjõu ja tegevuskulud juba 28.4 MK (vs. eelmise aasta 10M). Sh. tööjõukulud 12M.
Majandamiskuludes (kokku 15.5M) üks toredamaid on rida “Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud - 1.3MK”.
Ning, kuigi ma ei tea kui õige see väide on, aga kuuldavasti nõuab arengufond investeeringu tegemisel endale teiste investorite ees ettevõtte üle täiskontrolli (isegi kui mõlemad on rahaliselt võrdse investeeringu teinud). Ehk et kui Arengufond tahab paigutusega ettevõttega midagi peale hakata (näiteks müüa), on tal selleks vabad käed, kui aga kaasinvestor seda soovib, on vaja Arengufondi heakskiitu. Eat that. -
Mul on kogu aeg olnud tunne, et Arengufond on selle loojate äriidee ja rahamasin. Mitte aga ettevõtluse arendamiseks nagu reklaamitakse. Paraku on sama lugu vist kõigi fondidega ja toetus- ja heategevusprojektidega.
-
See teema võiks üldse olla mitte alustajate foorumis, vaid vaba teema all. Olemuslikult on tegu üldist avalikku huvi pakkuva küsimusega - palun administraatoritele käsitleda vastavalt ning ümber tõsta. Aitäh!
-
Ma saan aru sellest, kuidas funktsioneerib AF-ga sarnane eraettevõte (investeerimisfirmake). Inimesed (nii juhid kui töötajad) on motiveeritud, sest kui nad on osavad, saavad nad oma elustandardit kohati vägagi jõuliselt parandada. Kui nad osavad ei ole, siis nad saavad kinga. Hirm ja ahnus täes hoos tagavad ettevõttele kas tulemi või eksistentsi lõpu.
Nüüd aga on AF - hirmu komponent on indiviidi tasandil ilmselt cap'itud - kui sa sinna tööle saad, siis oled sa ilmselt juba end nagu ära tõestatud . Ahnuse komponent on ka cap'itud - me ei saa ju maksta überboonuseid, sest me tegutseme mõõdetamatus maailmas ehk "riigi hüvanguks." Seega jääb järgi (ilmselt hea) põhipalk, mille eest antud valdkonna inimesed mingit extra effort'it ilmselt asja sisse ei pane - jääbki selline mõnus eksistents iseeneses, kus nii maailma muutmine kui raha tegemine jäävad selle taha, et selleks puudub vajadus - ora ei ole ***** ei heas ega halvas mõttes.
Märkus : Ainus kokkupuude AF-iga on läbi meedia. Seega võib minu primitiivne mõttemulin baseeruda selgelt valedel eeldustel. -
Karum6mm tead jah sellistesse kohtadesse kipuvad lihtsalt kogunema inimesed kelle moto on "Just to get by."
-
Eesti vabariigis on sellise asutuse toimimine üldse keeruline. Mina saan aru, et sellises businessis investeeritakse 100 projekti millest 90 lähevad täiesti peeti aga paari eduka projektiga teenitakse loss tagasi ja jääb veel kasumitki. Kujutame nüüd ette debiilse võitu üldsuse reaktsiooni kui selgub, et esimesed 2 projekti tuksi läksid.
-
af-l on jah need miinused, et töötajatel puudub iskliku raha investoritega võrreldav ora p-s. ja nad on avaliku huvi all.
p-ora funktsiooni üritatakse sellega tekitada, et raha pannes peab af leidma erinvestorid juurde. tulemuseks on et af hoiab pöördumatult käest kinni p-oraga erainvestoril ja peab kaasa jooksma.
avalik huvi af vastu on vältimatu, nad riskivad rahva rahaga. afi ametnikud peavad sellega arvestama ja olema paksu nahaga. praegu on näha seis et ühelt poolt tambitakse neid selle eest et nad üldse ei investeeri ja kui investeerivad, siis kohe see etteheide et miks nad just nii investeerivad. ise nad on ka kütnud ootusi avalikkuses ja jätnud edevalt mulje et af ametnikud on geeniused kes kohe-kohe leiavad eesti nokia ja panevad selle tööle.
mujal maailmas sellist sorti asjad töötavad juba aastakümneid. eks näeb kas meie oma sureb välja. -
noh eks asi ole selles, et juhtidel pole ju enamasti ballse, selleks et Eesti Nokiat leida peab vähemalt kümneid sarnase asutuse juhte riskima oma töökohaga, muidu tuleb välja see mis alati ja ei midagi uut.
-
Leidub paiku (nt. Hong Kong), kus riiklik Arengufond on suure pauguga loodud, kuid siis hiljem vaikse visinaga kinni pandud. Olen rääkinud paari professoriga sealt, kes ütlesid et sealne fond ei julgenud võtta piisavalt suuri investeerimisrikse, kuna kardeti rahva naerualuseks jääda. Riigi süsteem on üldjoontes üles ehitatud selliselt, et liigne riskide võtmine saab nuheldud (regulatsioonid + meedia tähelpeanu, jne), mis üldiselt on vast tore ja toimiv mudel (kodanikud magavad rahus), kuid investeerimise puhul ei sobi teps mitte.
AF-i mure on ka see, et inimeste mõttemaailm ei ole mitte riskikapitalifondi oma vaid think-tank-i oma. Neile meeldib pigem Eesti tulevikustsenaariumite üle arutleda, konverentse korraldada ja muidu juttu puhuda. See on mõnus, tore ja riskivaba tegevus mis pakub kahtlemata väga palju intellektuaalset naudingut.
AF-il on risk muutuda "poliitiliseks paariaks" - s.t. organisatsiooniks, mida poliitikud ja ametnikud kuluaarides kiruvad kui organisatsiooni mis möliseb, kuid midagi konkreetset ei tee. Ja siis ei võeta kahjuks nende juttu enam liiga tõsiselt. Mis on kahju, kuna seni on ju intellektuaalselt nauditav ja tark jutt olnud.
AF asemel oleks Eesti väike-ettevõtjale riskikapitali kättesaadavust palju paremini suurendanud teatav riigi garantii respektaablitele seemnekapitalifondidele, kes Eestis investeeringuid tegema tulevad. Hea idee jõudmine meie kolkakülast maailmasse on palju lihtsam kui saab kasutada rahvusvahelisi sidemeid ja know-how'd, mida kasvõi Nokia Ventures'is on palju rohkem kui AF-il. Omal ajal riigi teenistuses olles sai ka seda promotud, aga ju siis mitte piisavalt kõva häälega. -
No eks tavakodanike kadedus ei lase ju kellegil edukaks saada nende maksude eest. Pigem nad on nõus sellega, et asi pekki läheb. Aga mitte sellega et keegi endale uhke dziibi ostab selle raha eest.
-
Kas Arengufond on läbikukkunud? jah
-
Arengufondi osalusega metallitööstus raskustes:
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=80aa72c0-5a38-4d0c-8030-e789d2b5460c&ref=rss
Kahest projektist üks on hädas!
Järjest rohkem jääb mulje, et AF loodi teatud tegelaste töökohaks. -
väidetavalt on in juba pikemalt tahtnud af-st lahkuda kuid pole seda veel teinud
af-i probleem on fookuse puudumine. nad üritavad teha siin ja seal midagi aga lõpuks tehtud ei saa
mis ilmarinesse puutub siis ühe ettevõtte põhjal on raske ütelda et af on läbikukkunud -
ÄP leiab, et kui ettevõttel on raskusi laenu saamisega (kellel praegu poleks) ja tal on parasjagu püsti miljon maksuvõlga (pole just ka väga harv nähtus), on ta "raskustes". Surfnet kirjutab siin koguni, et on "hädas". Ma võimendan siis omalt poolt veel ja ütlen, et on "täitsa pe*ses".
Kindlasti ei ole kõik hästi. Praegu oleks näiteks õigustet küsimus, miks pole Ilmarine ikka veel 2007 aruannet esitanud. Kuid üle dramatiseerida ka ei maksaks.
Loomulikult tuleks AFi jälgida teravdatud tähelepanuga, see on meie kõigi ühine raha. Aga selline suhtumine, et nad on ülemakstud ja saamatud ning nende investeeringud on täitsa pe*ses ning et hullemaks läheb... ja esimese infokillukese peale kohe tänitada, et mis ma ütlesin, et see on raisatud raha... natuke ülepingutatud või mis? -
Jah, selliste asjadega läheb aega ja peab ennast sisse töötama. Kui kõike raha eest kohe saaks, võiks hakata konveierilt eesti nokiaid välja laskma.
-
Minu arust atlas ütles väga hästi: AF probleem on fookuse puudumine!
AF on iseenesest väga vajalik, aga kahjuks ei ole nad ennast kuidagi suutnud tõestada. Endiselt jääb küsimus, et miks peaks ettevõtja nende poole pöörduma, kui on olemas klassikalised "VC" firmad.
Isiklikult oleks heameel, kui AF midagi teeks ja muudaks, aga hetkel kahjuks kuuleb neid aegajalt mingitel teemadel arvamust avaldamas ja see ongi kõik. -
AF põhiline probleem on valed inimesed. See peaks olema põhimõtteliselt riskikapitalifond. Ühelgi inimesel, kes seal töötab, pole mingisugust investeerimiskogemust. Investeerimisstpetsialistidena on tööl peamiselt EAS kogemusega riigiametnikud. Algul juhtis investeeringuid täitsa kõva kogemusega soomlane, aga selle ajasid riigiametnikud minema, mentaliteet ja kultuur on ikka väga erinev eesti riigiametnikul ja kogemustega riskikapitalistil.
-
Raab'iga nõus. Samas ei ole lahendus ainult investeerimisspetsialistides. Vaja on ka inimesi, kellel on piisavalt lai silmaring, et numbritest kaugemale vaadata.
-
Huvitav, kas nad juba AF-ist on raha küsinud?. Raab, pisut nokitsemist ja saaksid oma garaazis ka midagi sellist neile demonstreerida? :-)
-
kristjan, väga muljetavaldav masin. vilunud käibemaksu- ja liisingupetturid tegid sarnase asjaga küll kunagi raha. liisisid mingeid arvutiga juhitavaid tööpinke ja eksportisid venemaale. kõik tehingud toimusid paberil. kui ükskord maksuametnik tahtis näha, et mis masinaid siis on liisitud, et tahetakse kohe käibemaksu tagasi saada, siis tüübid ise ehitasid euroalustest, plekist, juhtmetest ja arvuti monitorist seadme, mida demonstreerida. olevat sobinud maksuametnikule küll.
-
Kui Arengufond leiab kümne aastaga Eesti Nokia, siis ta ei ole läbi kukkunud. Kui ei leia, siis on. Üldiselt on see pime juhus ega sõltu eriti Arnegufondist.
-
Arvan, et ala ASI või mõni muu firma leiab sellise tempo juures "Eesti Nokia" kordades suurema tõenäosusega.
-
Erinevatest artiklitest on meelde jäänud väide, et 80-95 protsenti äridest kukub läbi. Toetamiseks valitakse umbes viis ettevõtmist sajast (“Riskikapitalifondide puhul on maailma praktika see, et töösse läheb projektidest heal juhul viis protsenti,” ütles Pärna). Kui võtame eelduseks, et feilab 85 projekti 100-st, siis huupi viis projekti valides on:
- tõenäosus, et läbi kukuvad kõik viis: 43.57%
- tõenäosus, et üks õnnestub: 40.34%
- tõenäosus, et kaks projekti õnnestuvad: 13.77%
- tõenäosus, et kolm projekti õnnestuvad: 2.16%
- tõenäosus, et neli projekti õnnestuvad: 0.15%
- tõenäosus, et kõik viis õnnestuvad: 0.00% (ümardatult)
Minu teada pole alust arvata, et riskikapitalifondidel see valik juhuslikust paremini läheb. Lihtsalt üks õnnestunud projekt viiest või isegi kümnest maksab kuhjaga kinni läbikukkumistesse investeeritud raha. Muidugi pole tegelik elu nii lihtne kui tõenäosusteooria mudel - juba toetuse andmine iseenesest suurendab projekti õnnestumise võimalust.
AF ei peaks olema kohtumõistev organ ettevõtmiste headuse üle, vaid projektide "sutenöör". Totaalsed rämpsprojektid ("you give money, me bussiness. people come, big money. 80% money me, 60% you") eraldab esimesel lugemisel - päevatöö, kui sedagi. Ülejäänute edasine kaalumine ja edetabelisse järjestamine on äärmiselt väikese lisaväärtusega töö, mille peale AF ei tohiks üldse aega raisata. Tegemist pole projektide missivõistlusega vaid reaalsete äridega ning mida rohkem nendest suudetakse käima lükata, seda parem. Praegu näib põhiosa aurust minevat selle peale, et viit parimat välja valida.
Kõik ressursid tuleks suunata projektide pimpimisele kõikvõimalikele potentsiaalsetele investoritele-partneritele ning projektide parendamisele-vuntsimisele, olenemata sellest, kas AF ise raha lisada kavatseb või mitte. Tegelema ei peaks mitte viie parima, vaid 50 lootustandvaga. (Minu õpetaja rääkis kunagi, et pole mõtet aega raisata viielistele oivikutele - need saavad nagunii hakkama. Pole mõtet tegeleda ka lootusetute kahemeestega - need, kes end ise ei aita, neid ei saa ka teised aidata. Aga vat kolmelised-neljalised on see tänuväärne sihtgrupp, keda tõesti edasi upitada-õpetada saab.)
Seega - silmapaistvalt heade projektidega pole küsimust - kiirelt Silicon või mingi muu Valley riskikapitalistele pihku ja head tähelendu! Silmapaistvalt halvad projektid nädala jooksul esitajale tagasi saada kirjaga "Hea katse, kui kunagi tõesti raha tahad, pinguta pisut!". Aga siis peaks hakkama tegelik ja tõsine (müügi)töö, kus need keskmised, need teatud tingimustel lootustandvad maha parseldada. Ja seda tööd pole AF teinud, mille peale mina ütleksin, et JAH, nad on läbi kukkunud. -
Tarantel, hea post,
Kas on stati, et kui palju on üldse sellistest fondidest kasu on olnud? Kasu mõõdaks siis nende tootlusega vs tavalised riskikapitalifondid.
Soomes on Sitra küll suures osas ainult Nokia paistel end soojendanud?, aga kui sealt Nokia, mille tekkimise tõenäosus on 0% (ümardatult), maha arvestada, siis kas asjad on sama ilusad? -
Siit http://www.epl.ee/artikkel/457734 paistab, et Arengufond liidetakse EASiga.
-
Arengufondilt tuli täna välja Valge Paber:
http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Arengufoorum2/Arengufond-Valge-paber-Riigikogule.pdf
ÄP: "Arengufondi ekspertide väljatöötatud kriisi ületamise lahenduste pakett "Valge paber" on vormiliselt suunatud riigikogule, ent reaalselt mõeldud kõikidele otsustajatele, ütles fondi juht Ott Pärna. "
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=f862ae53-241a-429b-87c2-369a6b1705a0 -
Tabula rasa , filkono gramato , valge paber !
-
Panen selle siia kuna kuhugile mujale ei oska panna.
Eestlased proovivad luua valuutavahetuse Skype'i
Skype’i üks esimesi töötajaid Taavet Hinrikus ning Deloitte'is ja PricewaterhouseCooperis töötanud Kristo Käärmann panid hiljuti tööle ettevõtte TransferWise, mis muudab valuutavahetuse oluliselt odavamaks, sest tehingu hind on ühesugune iga summa puhul.
TransferWise’i kasutaja peab kandma raha, mida ta soovib ümber vahetada TransferWise’i Suurbritannia või Iiri kontole. Kasutaja sularaha summa sobitatakse ühe või rohkema teise kliendi rahasooviga vastavalt keskmisele valuutaväärtusele turul. Raha konverteeritakse, näiteks naelad eurodeks määratud saajale. TransferWise võtab iga ülekande eest ühe naela. Kui saata 1000 eurot Amsterdamist Suurbritanniasse, võib sääst olla umbes 40 eurot. Hinrikus nimetab TransferWise’i valuutavahetuse Easyjetiks, ehk odavaks ja lihtsaks lahenduseks.
Küll on valuutavahetuse Skype, siis rahavahetuse EasyJet. Elektroonilisel moel investeerimisobjektina käsitletav FX spekuleerimine on sisuliselt juba avanenud väikekauplejatele. Suvaline väikespekulant saab ligi ECNide ja likviidsusepakkujate hinna feedile ka 1000-se lotiga tavalise 100 000 standard loti asemel. Kõige hilisem huvitav areng on see, et MBT kliendid saavad likviidsuse pakkumise eest samamoodi tasu nagu börsidel saab (link). Seega ma ei näe idees avada valuutaturg väikekauplejatel midagi revolutsioonilist. Kui siis ainult seetõttu, et füüsilist raha pole saadud nii väikese spreadiga vahetada. Tobe kui kõiki uusi asju nüüd Skype´ks nimetatakse. -
See on otsetõlge sellest artiklist - TransferWise wants to be the Skype of currency exchange by Steve O'Hear on January 24, 2011
2 nädalat vana kirjatükk. See skype-see ja skype-too tiitlid on analoogne hype, mida tehti siis kui Skype alustas. Tollal oli kõva sõna "Skype - KaZaa arendajate poolt loodud teenus".
Kuna on ka reaalse finatstaustaga inimene taga, siis on baas läbi mõeldud. See, mida tolle artikliga soovitakse saavutada on tähelepanu ja traffic. Teenus on ju üleval. Seega tulebki müüa. Mingi robot seal vahel istub.Naturally, Hinrikus says he wants TransferWise to “do to currency exchange what Skype did to telecommunications.” It’s a nice line but in this case there appears to be meat on the bone. Traditionally, consumers pay between 3-6% for foreign currency payments at through their bank. In other markets that have moved online, cutting out the middle person (for the most part) has “brought down costs almost everywhere you look”, notes Hinrikus.
TransferWise, which is licensed by the UK Financial Services Authority (registered as Exchange Solutions Ltd.), facilitates money transfers at “global mid-market rates” as reported by Bloomberg, XE and others. It does this by matching those that need to convert money each way – peer to peer, if you will, or several people – although the transfer is to and from TransferWise. At launch, the company enables exchanges between the British Pound and Euro, with more currencies to follow.
-
Tõeliste Eesti innovatsiooni ja edulugude teema jätkuks. Ettevõte, mis on küll ammu olnud üleval, kokkulepe Hongkongi miljardäri ettevõttesse investeerimiseks oli saavutatud juba pea 2 aastat tagasi. Aga see kõik ei loe. Loeb see, et Ahto Buldas ja Märt Saarepera tegid kunagi ajatempli teadusuuringuid ning suutsid seda sügavalt matemaatilist ja teoreetilist asja praktiliselt rakendada ja müüdavaks teha. Siis, kui nad sellega tegelesid, oli see ainult teadustöö ja kaua aega tagasi. Kaua, isegi vast liiga kaua. See on see innovatsioon, mis maailma muudab.
Eestlaste IT-firma valiti saja innovaatilisema hulkaTehnoloogiaajakiri Red Herring pani jaanuari lõpus ritta maailma kõige innovaatilisemad ettevõtted. Ligi 1200 ettevõtte seast valiti mitmete voorude järel välja maailma sada kõige uuenduslikumat. Koha Red Herring TOP 100 seas saavutas 2006. aastal eestlaste Märt Saarepera ja Ahto Buldase asutatud GuardTime. GuardTime tegeleb tehnoloogia arendamisega, mis kujutab endast ajatemplit või n-ö digitaalset sõrmejälge. Jälgi jätavad seadmed ja programmid ning GuardTime’i arendatud tehnoloogia abil on võimalik kindlaks teha, millal failid tegelikult loodud on. GuardTime’i tehnoloogiat saavad rakendada kõik asutused, mis peavad tõendama, millal digitaalsed andmed loodud olid. Kiitusi GuardTime’i suunal ei hoidnud pärast võitjate väljakuulutamist tagasi Red Herringu juht Alex Vieux, kelle sõnul oli parimate valimine äärmiselt keeruline.
-
Valitsus tahab luua uut 12,8 miljoni eurose mahuga riskikapitalifondi
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib uue 12,8 miljoni eurose ehk 200 miljoni kroonise riskikapitalifondi loomist. Sisuliselt on tegemist Arengufond vol 2-ga, kuna viimasel on uute projektide jaoks raha otsas.
Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Tea Danilovi sõnul on vastavalt riigieelarveseadusele arengufondile edasisteks investeeringuteks raha andmine ette nähtud riigi finantseerimistehinguna, mitte kulueraldisena. Seega ei saa raha lihtsalt anda, vaid tuleb investeerida.
«Kuna seda tehingut pole võimalik korraldada laenuna (sest riskikapitaliinvesteeringuteks antav laen oleks ebamõistlikult kõrge intressiga) ega aktsiakapitali laiendamisena, sest arengufond ei ole äriühing, on ainsaks võimaluseks moodustada uus investeerimisfond, mille osakuid riik osta saaks,» märkis Danilov.Start-up fondist: Smartpost OÜ, Ilmarine Engineering OÜ, Goliath Wind OÜ, Massi Miliano OÜ, United Dogs and Cats OÜ, BioTap OÜ, Cellin Technologies OÜ ja Modesat Communications OÜ;
Seemnefondist: GrabCAD, Inner Circle ja Sportlyzer.
SmarPost on müüdud koos kaubamärgiga Itellale. Ettevõte uue nime all arendab teenust edasi, eesmärgiga minna Euroopa turule.
Kui Unite D&C kõrvale jätta, siis Arengufondi portfolio on märkimisväärne. Selles seltskonnast on juba praegune võitja Modesat. ASI on sinna märkimisväärselt raha juurde pannud, võibolla ka seepärast, et nad on rahas ja Arengufond mitte.
Mark my words - mutuk tulevikus ei suuda ära tänada momenti, mil ta koos teiste tegelastega Everyday-d tegema hakkas.
