Eurost saab rämpsvaluuta?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kui USA aevastab... Praegu on pigem nii, et USAl on kopsupõletik ja Euroopa köhib juba verd. Pangakriisi lahendus Euroopas võib olla trükipresside käivitamine. :-D Vaadates seda, kuidas EUR on tankinud USD, CHF-i ja JPY vastu, siis... Ja üleüldse, kooslus, kus jäetakse intressimäärad paika 48h enne päris mitme panga raskustesse sattumist ning kus päris mitme riigi võlg pole lihtsalt eriti atraktiivne? Täna on taas tunne, et "Buy Dollars, Wear Diamonds!" :-p
-
Ei usu. USD tugevus osaliselt muuhulgas:
* massiivne long commodity-short USD, long gold-short USD jms strateegiate unwind
* krediidikriis. Paljude hedgefundide, pankade, tavaliste fondide jms asutuste nö baasvaluuta on USD. Nad panevad kinni oma positsioone ja liiguvad rahasse. Eriti positiivne efekt kui pannakse massiivselt kinni ülemere positsioone.
* pankadevahelisel turul USD puudus, seda ostetakse vabaturult
* hilise EZ nõrkuse sisse kauplemine ja FIFO ülekandmine recessionile mille alusel USA esimsena siseneb ja ka esimesena väljub langusest
Lisame siia juurde asjaolu, et hedgefundid on saanud nii oluliseks osaks turgudel, et tänu neinde teemasse sisse hüppamisele kipuvad nüüd kõik trendid pikenema ja võimenduma.
Osalislelt tundub mulle, seega nagu oleks "tehniline" liikumine. Mitte otseselt FA põhine. -
Iga riiklik päästmisaktsioon tõstab hüperinflatsioonistsenaariumi tõenäosust ja vähendab deflatsioonistsenaariumi tõenäosust.
-
Praegune limbo-seis pole kaua equilibriumiks.
-
stefan, nõus. Praegu euroalal kogutakse end ning peagi ollakse sunnitud nentima, et kas oirost tehakse strukturaalselt nõrk valuuta või antakse nõrgimatele lülidele eurotsoonist siiski kinga. Ma teist stsenaariumit uskuda ei tahaks.
Samas ei ole mul ühegile momentumi argumendile miskit vastu öelda. Ideed ei ole teineteist välistavad, vaid lihtsalt võib-olla mõnevõrra erinevate perspektiividega. -
Pole juhuslik, ma arvan, et Saksamaa on 1) Hoiustajate riik ja 2) riik kes on kannatanud hüperinflatsiooni all. Need nähtused võivad olla teineteisest päris lähedal.
Hirmuse areng:
pangahoius kõrge intressiga->pangahoius kindla intressiga->sularaha->kaubad -
"Hirmuse areng" ei ole korrektne eesti keel. Võibolla "hirmu areng", aga mida sa sellega täpsemalt mõtled?
-
ok
-
Arengu viimase staadium erineb teistega selles, et riikidel on raske midagi teha.
-
ja jah, vajutaks kohe hüpeinflatsiooni nupule, saaksid kõik oma võlgadest lahti
nii lihtne see ongi -
Kindel on ainult see, et võlgnevus maailmas tõmbub kokku. Alguses deflatsiooni teel, (kui kõik hoiustavad ja maksavad laenud tagasi). Aga seejärel on küsimus kas lubatakse pankrotte, või kas hakatakse kõiki päästma.
-
FT :
For Europe, this is more than just a banking crisis. Unlike in the US, it could develop into a monetary regime crisis. A systemic banking crisis is one of those few conceivable shocks with the potential to destroy Europe’s monetary union. The enthusiasm for creating a single currency was unfortunately never matched by an equal enthusiasm to provide the correspondingly effective institutions to handle financial crises. Most of the time, it does not matter. But it matters now. -
-- Until Monday, at least some Europeans had been watching the credit crisis meltdown in the United States with a certain amount of gleeful schadenfreude.
Most notable among them was Germany's finance minister, Peer Steinbrück, who told his country's parliament just days ago that "The U.S. will lose its status as the superpower of the global financial system."
...
little Iceland is actually at risk of going broke
...
http://www.marketwatch.com/news/story/european-reports-americas-demise-greatly/story.aspx?guid=%7B8B50D4BA%2DCDB1%2D4710%2D84C8%2DAD050BE7CC7A%7D -
Eurosotsid saavad nüüd selle, mis nad olid aastate jooksul ära teeninud. They had it coming. Kui ma ise ka paraku EL-is ei elaks ja piima ja leiba euroga seotud valuuta eest ei ostaks, võiks ju suisa kahjurõõmu tunda. Praegu on aga hoopis teistugused emotsioonid!
-
Võtmeküsimuseks on praegu millal hakkab turg vaatama Itaaliat/Belgiat jne mitte nagu riike, vaid nagu ettevõtteid. Intressispreadid Saksamaaga on vist kuskil 1%.
Niikaua kui pankadel ja laenuasutustel on raskusi raha laenata, võivad riikide päästeplaanid töötada. Aga kui riigid ise ei saa enam laenata, siis tuleb valida, kas kõva inflateerimine ECB poolt, abiraha neile teistelt EL-llikmetelt või Eurotsonni lahkumine probleemiriikide poolt. -
Super pilt.
"Ze vizibility has worsened dramatically" -
Uhh, seda pilti peab lapsele näitama. Ütlema näiteks, et "See on see onu, kelle pärast issi igal õhtul nii morni näoga on." Ma ei suuda nagu siiamaani uskuda, et minusugune väike inimene näeb deflatsiooni iga nurga peal, kuid see "onu" rääkis veel hiljuti inflatsioonist...
Aga mis eurotsooni puudutab, siis on tõesti Itaalia, Hispaania jms tegelased, kes teoreetiliselt tuleks sellest tsoonist välja peksta... Huvitav on vaadelda, kuidas samas valuutatsoonis on tegelased (riigid), kellel on asi mäda ja tegelased, kellel pole nagu väga vigagi (võrreldes vähemalt nendega, kellel asjalood mädad). -
Ameerikas kehtiski loogika, et Fannie/Freddie lõpuks ei saanud enam võrrelda treasurytega. Mingil moel tundub mulle Itaalia vs Saksamaa olukord sarnane. (Küsimus siis kas pannakse Itaalia "conservatorship"-is)
Ma pole väga kursis Itaalia laenamisega, aga nagu olen aru saanud, on nad püüdnud üha lühiajalisemalt laenata. On vist Euroopa riikide keskpankadel kuidagi lubatud osta oma riigi pikaajalised võlakirjad, eeldusel ei müüakse sama palju lühiajaliseid.
Kui hetkel on Itaalia riigivõlg umbes 100% SKPst ja spread Saksamaaga 1% - siis terve 1% Itaalia SKPst kulub selle turu usaldamatuse katmiseks. -
1% spread ikka 10-aastase laenamise puhul.
-
JPY tõusis eile euro vastu üle viie prosa. Talkin' bout revolution, baby!
-
Ahjaa - kuhu see ÖÖKULLIPILT sai?
-
PM on Vanity Fairist leidnud Stiglitzi uue raamatu lõigu kus too soovitab euroopa päästmiseks eurotsoonis kehtestada erineva väärtusega eurod erinevates piirkondades, vastavalt vajadusele.
"flexible euro would address some significant fundamental problems. For all the emotions that the euro has brought on, for all the commitments that have been made to preserve it, in the end, the euro is just an artifice, a human creation, another fallible institution created by fallible people. It was created with the best of intentions by visionary leaders whose visions were clouded by an imperfect understanding of what a monetary union entailed. " ja "under a flexible-euro system, the value of one country’s (or group’s) euro could vary relative to that of another’s. This is the flexibility in exchange rates that the current system lacks. At the lower exchange rate, the countries of southern Europe (for instance, Greece and Italy) could export more and would import less. Demand would increase, and with it incomes and employment. At the moment, the only way that they can achieve a balance between imports and exports is to depress the economy so much that consumers don’t buy much of anything"
Tea kas teada saamiseks kuidas ta ühele valuutale mitu väärtust tahab anda tuleb raamat osta?
http://www.vanityfair.com/news/2016/08/a-nobel-winning-economist-has-a-plan-to-save-europe
http://majandus24.postimees.ee/3794037/nobelist-soovitab-euro-paastmiseks-euroalale-erinevaid-kursse -
Karmid seened, paistab hüva kraam olevat.
-
Ei midagi uut siin päikese all https://en.wikipedia.org/wiki/German_ostmark
-
Ostmark oli seotud tava-Saksa margaga 1:1, ei sobi justkui näiteks. Vaja oleks mingit raha ajaloost mis oleks väga sarnane mingile teisele valuutale, kuid mille kurss kõiguks tolle suhtes või oleks erinev. Eks tegelikult seda saaks teha kupüüre märgistades vms. sularaha osas.
-
Kuskil oli hiljuti pealkiri, et TV-s möllavad selgeltnägijad ja sensitiivid ei kvalifitseeru politsei hinnagul kelmideks. Ju siis keegi tegi politseile avalduse.
Meeldetuletuseks, et politsei võis teha pädeva ja selgeltnägeva otsuse - kui siia vaesesse maanurka tuli võimas €, mis ,,meinstriim-retoorikas,, pidi meid võluvitsana rikkaks võluma, siis Ennustaja Edgar väitis, et ega Eestis ei ole (ringluses) päris €, meile on kasutuses euroruubel, mis on tõelisest eurost lahjem, emiteeritud meie taguotsa lohkutõmbamiseks.
Nüüd hakkab tunduma, et nii ongi - erinevad €-d erinevates piirkondades on ka nobelistide mõtteis.
Kelm ei oleks ju tõtt rääkinud. -
Haha - vaatasin postitusi aastast 2008. Siinne foorum sai asjadest päris hästi aru. :-D
-
Turul võib ju ühesuguseid kurke müüa ühes otsas 5 ja teises otsas 2 euroga. Mõni ostabki viiega, kui ei tea, et 2-ga saab ka. Või ostavad, sest keset turgu seisab sõdurite ahelik ja füüsiliselt pole võimalik 2-euroste juurde pääseda.
-
Olukord, kus turul on kaks erinevat hinda, loob uusi töökohti (ametinimetusega 'spekulant'). Seal töötavad tavapärasest veidi aktiivsemad isikud, kes võtavad ebakõla tasakaalustamise eest teenustasu. Sõdurite aheliku olemasolul on teenustasu kõrgem.
-
Veel hulk sõnu nobelistilt, ikka ei saa teada, kuidas.
www.theguardian.com/business/2016/aug/10/joseph-stiglitz-the-problem-with-europe-is-the-euro -
Kui hetkel on Itaalia riigivõlg umbes 100% SKPst ja spread Saksamaaga 1% - siis terve 1% Itaalia SKPst kulub selle turu usaldamatuse katmiseks.
Üle 130% on. Siin on kasutatud nüüd firma lähenemist, et kui firma maksab intressi, siis loomulikult läheb osa firma tulust võlausaldajatele. Ja kohe SKP-st kaduma? Esiteks on SKP loodud lisandväärtus ja on täiesti võimalik teatud juhtudel, et valitsuse kulutused ei kajastu SKP-s. Näiteks valitsus maksab pensionäridele pensione, viimased säästavad kogu saadud sissetuleku vaadeldaval perioodil ja ei osta midagi. Transfer payments tegelikult ei kajastugi SKP-s. Teoreetiliselt võivad valitsuse kulutused suuremad olla kui SKP, ma küll ei tea selliseid näiteid võtta, aga teoreetiliselt on see võimalik. Üldiselt siiski nii ei ole ja enamus valitsuse kulutusi ka kajastuvad SKP-s, tavaliselt ikka kulutavad sotsiaaltoetuste saajad ka ära saadud mammona.
Antud juhul siis jutt intressidest. Kuskil on intressimaksete saajad ja sellist loogikat kasutada ei saa nagu firma puhul. Makro versus mikro, intressimaksete saajad on majandusagendid, kes võimalikult mõjutavad seda SKP-d(näiteks oma tarbimis või investeerimisotsustega) ja neile intressimaksete maksmata jätmine võib hoopis negatiivselt mõjutada SKP-d. Kuna Itaalia on eurotsoonis, siis on võimalik, et kogu intressikulu/tulu jookseb näiteks Saksamaale. Selleks, et Itaaliast rääkida, peaksime teadma, et kes ja kus seda võlga hoiab. Minul mingisuguseid värskeid ja täpseid andmeid pole, aga võtaks selle aluseks.
Itaalia puhul tundub, et põhiliselt kodumaised pangad ja mittepangad. Üldiselt eeldatakse ikka, et kui majandusagentide sissetulekud kasvavad, siis on tõenäosus ka suurem, et nad rohkem kulutavad. Kuidas meie rahandusministrid näiteks teistsugusele järeldusele jõuavad, seda mina ei tea. Saaks veel kerkida erinevaid küsimusi seoses sellega, et näiteks äkki saavad neid makseid põhiliselt ülirikkad rantjeed või nuumatakse sellega vaid parasiitlikku finantssektorit või, et äkki nende maksete saajad säästavad rohkem sellest mammonast, kui näiteks vaesed seda teeksid. Äkki jookseb kõik importi (viimasel juhul on see SKP-le negatiivne, aga heaolule riigis tõenäoliselt positiivne) See on võimalik, aga väide, et see on täielikult kadunud SKP-st, tundub ikkagi vale olevat. Seda siis niisuguses raamistikus, kus Itaalia valitsus defitsiitselt ei kuluta, aga me teame, et ta on seda viimastel aastatel teinud.
Siin siis ennast lõhkilaenanud Itaalia aastaste võlakirjade tootlused viimastel oksjonitel
Mikro tasandil loogikaga võiks ju mõelda, et oi kui tore, valitsusele makstakse peale laenamise eest. Tegelikult maksustavad negatiivsed intressid erasektorit.
Kui natuke rohkem teemasse minna, siis praegu on kogu euro maksesüsteem ohus nii kaua, kuni ECB-lt tuleb mingisugune action. Mis vormis see tulla võib, on raske öelda, aga nii kaua, kui seda pole, ähvardab süsteemi kollaps. Umbes nagu siis, kui ECB-d ei olnud valitsuste võlgade taga ja me elasime Euroopa võlakriisis, kuni Mario tuli välja "whatever It takes" jutuga(otsest actionit polnud, aga loodi võimalused valitsuste võlgade ostmiseks ja ähvardamisest aitas). ECB arvas toona sarnaselt praegusele, et kohustuste pool on turudistsipliini koht, tookord oli tegemist liikmesriikide valitsuste kohustustega nüüd pankade kohustustega.
Kas tegelikult ka ähvardab kollaps? Kui nad midagi ette ei võta, siis jah. Probleemid Itaalia panganduses küll iseenesest ära ei kao. Praeguste reeglite järgi Itaalia valitsus rekapitaliseerida ei saa nii, et see ei kajastuks defitsiidis. Kas lubatakse seda, et defitsiit on suurem reeglites ettenätust, tuleb üleeuroopaline deposiitide kindlustus, eurobondid vms. Asja sisu on selline, et ECB kirjutab tšeki lõpuks, garanteerib likviidsuse ja maksesüsteemi toimimise. Võib olla siis Itaalia valitsus kõigepealt, millel lubatakse reegleid rikkuda ja ECB aktsepteerib Itaalia valkitsuse võlga.
Kui tagantjärgi vaadata seda võlakriisi asja, siis kõik need nõupidamised ja koosolekud, mida peeti, olid täiesti mõttetud ja ei aidanud sugugi kaasa olukorra lahenemisele. ECB poolt pakutav backstop oli lõpuks see, mis võlakriisi peatas. Enamus keskpankasid maailmas pakuvad sellist backstop'i. Muinasjutte muidugi räägitakse turgude usalduse taastumisest ja justkui oleks mingisugune sentiment muutunud. Massid ka usuvad neid muinasjutte.
Mis puudutab rämpsvaluuta jutte, siis riskid on poliitilised selles mõttes, et pinged kasvavad eurotsoonis. Näiteks Saksamaa oli vastu sellele, et Hispaaniat ja Portugali ei karistata defitsiidireeglite rikkumise pärast. Euroala jooksevkonto defitsiit on ülejäägis. Jutud, et me ei tooda midagi, ei vasta tõele euroala maailma kontekstis. Tasakaalutus liikmesriikide vahel "on lahendatud" massilise pikaajalise tööpuudusega praegu ja seda ei saa ka lahendada nii, et valija õiglustunne ning väärtushinnangud ei saaks kahjustatud liikmesriikides. Näiteks "Esimene vili Kreekale". Sellest tasakaalutusest kui tekkivast probleemist polnud aimu mitte ainult rahval, vaid ka poliitiline ladvik ei saanud liikmesriikides aru, mis neid ees ootab, kui eurole üle mindi. Erandiks UK ehk tänu Sorose tegevusele ja tänu sellele, et nad olid proovinud kurssi "fikseerida" ühise Euroopa nimel. -
Põrgu läks just jäässe. Ma olen Kristjan1 poolt kirjutatuga 80% ulatuses nõus.
-
“We see the eurozone on the edge of recession in the second half of the year and expect technical recessions in Germany and Italy,” Sven Jari Stehn, chief European economist at Goldman Sachs, said.
It is 10 years to the month that Mario Draghi, then president of the ECB, declared his seminal “whatever it takes” to bring the beleaguered eurozone back from the brink of a sovereign debt meltdown. Today Draghi is again at the centre of a political and economic maelstrom in Europe, one that Christine Lagarde, his successor at the central bank, will struggle to fix with an omnipotent verbal flourish on the scale of “whatever it takes”.
EZ has been battered by record energy prices that will force households into rationing this winter, a currency that has slumped to parity with the US dollar for the first time in 20 years and record inflation.
GS estimates that a total stoppage to Nord Stream 1 supplies would hit eurozone growth by 3.5% until Q1/23, reducing GDP by 3.7% in Germany, 5.6% in Italy and by 1.5% in France. It would be bloc’s worst downturn since the 2008 financial crisis. In a departure from previous eurozone crises that were dominated by the debt-riddled south, this time Germany is the bloc’s Achilles’ heel. For years Europe’s exporting powerhouse, its economy withstood recessions and deflation in other parts of EZ by continuing to pump out goods to global markets, notably to China's.
Russia’s war in Ukraine has pulled the plug on the cheap energy supplies that powered Germany’s industrial model and has been coupled with the extra whammy of trade disruption triggered by the pandemic. Nick Butler, visiting professor at King’s College London, believes that EU’s promise to reduce its reliance on Russian energy by 2/3 over the next 2 years will leave the bloc facing a gap of 100 billion m3 a day of energy. Global gas reserves have been identified, but their development and the infrastructure required to bring them to market will take years. “Even considering possibilities to substitute supply and reduce demand, the gap between demand and supply will remain substantial. That is the source of market concerns.”
The weakening value of the euro exerts an additional squeeze on Europe’s economy as oil and gas imports are denominated in the strengthening US dollar. A weakening exchange rate makes the costs of imports much higher and means that exporters will struggle to benefit from a softer currency as they are stymied by soaring energy and commodities bills. The single currency has fallen by 12% against the dollar this year and it capped off a torrid week by crossing below $1, harking back to when financial markets viewed the single currency’s fundamentals with deep suspicion. In addition, the soft euro will stoke inflation. This will weigh heavily on the ECB, which next Thursday will raise interest rates for the first time since 2011. Markets have begun to reassess whether the central bank can tighten as aggressively as it indicated only last month. ECB is also grappling with how to contain the borrowing costs of its weakest economies. And this time, Draghi could be the cause rather than the solution to a renewed debt crisis. His impending departure has raised Italy’s 10-year bond yield spread with Germany to the highest in a month. The spread, a traditional fear gauge for the eurozone, blew out in June over the prospect of higher interest rates putting indebted economies such as Italy in financial peril.
Lagarde has promised to come up with an emergency tool by next week to address rising spreads, but only if the ECB thinks yields are being driven by factors unrelated to economic fundamentals. If markets are unconvinced by the ECB’s resolve to control borrowing costs, the EZ is heading for another long, hot summer. -the Times -
Tere. Oman portfellis võrdlemisi suurt positsiooni eurodes kauplevas ja S&P500 järgivas fondis SXR8. Kuna usun, et dollari selline tugevus ei ole igavene, siis otsin võimalusi valuutariski maandamiseks ja leidsin sellise fondi, mis järgib S&P500, aga valuutarisk on hedgetud. Kas ja kuidas teie oma valuutariski maandanud olete? Mida antud fondist arvate?
https://www.ishares.com/uk/individual/en/products/251903/ishares-sp-500-eur-hedged-ucits-etf?switchLocale=y&siteEntryPassthrough=true -
No võiks ja peaks ju tuumajaamad uuesti tööle panema ja fossiilid ka (sest nagunii läheb kogu fossiil kasutusse), mitte rohelollakatele keelt pärakusse ajama (need ajusurnud inisevad siis rõõmust ja naudingust #MeieKaja). Siis ei saaks eurost rämpsvaluuta. Mõniteine asi ka korda teha. Agavot, ideoloogia ei luba.
-
EUR perspektiiv on hetkel ainult nõrgenemine teiste arvestatavate valuutade vastu. Saksa, kui tsooni vedur on kukkunud oma kaubandusbilansiga üle väga pika aja tugevasse miinusesse. Sõltuvus gaasist, mille arbitraaž USA-ga on kosmiline pluss elektri genereerimise võimetus on konkurentsipositsiooni globaalsel turul jõhkralt ära murendanud. Sakslased vajavad 20% gaasi säästmist vähemalt endi hinnangul ja see haukab SKT-st suure tüki. Selleks, et eurotsoon sellest jamast välja tuua on vaja hakata tegema ebameeldivaid otsuseid aga neid ei paista, selle asemel on ventiiliks EUR, mis kukub edasi ja tavainimene sellele tähelepanu ei pööra.
-
"Ausi"
No võiks ja peaks ju tuumajaamad uuesti tööle panema ja fossiilid ka (sest nagunii läheb kogu fossiil kasutusse), mitte rohelollakatele keelt pärakusse ajama (need ajusurnud inisevad siis rõõmust ja naudingust #MeieKaja). Siis ei saaks eurost rämpsvaluuta. Mõniteine asi ka korda teha. Agavot, ideoloogia ei luba.
Just nimelt. Euroopa vajab hetkel kõike, millest saaks energiat toota. Eriti, kui Putini odav fossiil on nüüd pikaks ajaks mängust väljas, suureneb ka taastuvenergia osatähtsus.
Venemaa energia vs. Ukraina energia. 🙂
https://vm.tiktok.com/ZMF2LmAsL/ -
Just nimelt! Nende süsinikumaksude ja muu rohejura jonnakas edasi pressimine praegusel ajal.
Kui on nälg majas ja sulle ähvardab kallale tulla marutõbine kiskja, siis ei ole aeg tegeleda tasakaalustatud tervisliku toitumise, veganluse jms-ga. Tuleb süüa kõike mis kaloreid annab, et ellu jääda ja koguda jõudu kiskjale vastu astumiseks.
Kui rasked ajad möödas, küll siis jälle on asjakohane maailma päästmisega edasi tegeleda. -
"mutionu"
Just nimelt! Nende süsinikumaksude ja muu rohejura jonnakas edasi pressimine praegusel ajal.
Kui on nälg majas ja sulle ähvardab kallale tulla marutõbine kiskja, siis ei ole aeg tegeleda tasakaalustatud tervisliku toitumise, veganluse jms-ga. Tuleb süüa kõike mis kaloreid annab, et ellu jääda ja koguda jõudu kiskjale vastu astumiseks.
Kui rasked ajad möödas, küll siis jälle on asjakohane maailma päästmisega edasi tegeleda.
Mitte et see kuidagi maailma päästaks, lihtsalt voorusedvistamine..aga headel aegadel tuleb ka vaimust väheseid kaasata, las siis voorusedvistavad. Halbadel aegadel pole selleks ressurssi. Veedavad halvad ajad maxima kassas, küll pärast jälle planeeti päästavad. -
"Ausi"
No võiks ja peaks ju tuumajaamad uuesti tööle panema ja fossiilid ka (sest nagunii läheb kogu fossiil kasutusse), mitte rohelollakatele keelt pärakusse ajama (need ajusurnud inisevad siis rõõmust ja naudingust #MeieKaja). Siis ei saaks eurost rämpsvaluuta. Mõniteine asi ka korda teha. Agavot, ideoloogia ei luba.
Naudingust inisemise teemal tekkis selline asjakohane küsimus, et kas sa wangid ka kodus Helme pildi ees? -
Siit lehelt leiab nimekirja Euroopas kaubeldavatest fondidest, mis jälgivad S&P500, ning millel on valuutarisk hedgetud. Välistada tasub sünteetilised fondid, mille tururisk on kõrgem. LHVs leidsin saadava indeksi stikkeriga IUSE.
Nimekiri fondidest:
https://www.justetf.com/en/find-etf.html?assetClass=class-equity&index=S%2526P%2B500%25C2%25AE%2B%2528EUR%2BHedged%2529
Kes aga euro jätkuvasse nõrkusesse ja dollari jätkuvasse tõusu usub, selle jaoks on fond stikkeriga SXR8. -
"karlsson25"
Siit lehelt leiab nimekirja Euroopas kaubeldavatest fondidest, mis jälgivad S&P500, ning millel on valuutarisk hedgetud. Välistada tasub sünteetilised fondid, mille tururisk on kõrgem. LHVs leidsin saadava indeksi stikkeriga IUSE.
Nimekiri fondidest:
https://www.justetf.com/en/find-etf.html?assetClass=class-equity&index=S%2526P%2B500%25C2%25AE%2B%2528EUR%2BHedged%2529
Kes aga euro jätkuvasse nõrkusesse ja dollari jätkuvasse tõusu usub, selle jaoks on fond stikkeriga SXR8.
https://investor.postimees.ee/7645803/aktsiad-rallivad-ja-dollar-langeb-usa-inflatsiooni-aeglustumise-taustal#_ga=2.130229967.1147483285.1664010196-2014849481.1662399314
Ilus päev oli, ilus! 😀
