Kuhu kaob raha?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tegin lihtsa tähelepaneku, et majanduskriisi olukorras ei tundu olevat paljudel raha. Raha ei ole eraisikutel ega firmadel ning suured pangad samuti on rahata. Seega tekkis mul küsimus, KUHU SEE RAHA SIIS KAOB? Kui on tegemist ümber jaotumisega, siis kelle kätte see raha jaotub, kas keegi saab hoopis väga rikkaks kriisi olukorras ja kui nii, siis kes? Või töötab mingi teine skeem, mida ma ei pane tähele? Äitäh!
-
Pakun,et seda raha pole kunagi olnudki.Seega ei saa midagi "kaduda"
Samuti on möllatud väga palju ka laenurahaga-loodud juurde virtuaalset raha,mida olemaski pole. -
Aga kust tuleb tolm?
-
"Pakun,et seda raha pole kunagi olnudki.Seega ei saa midagi "kaduda"
Samuti on möllatud väga palju ka laenurahaga-loodud juurde virtuaalset raha,mida olemaski pole."
Kas ma saan õigesti aru, et sa viitad sellele, et raha on katteta? See on väga suur teema omaette, kuid jättes selle kõrvale ning võttes arvesse, et ringluses on mingi hulk raha, nii sularaha kui ka pangaarvel, mille hulk on mõõdetav, siis kuhu see kaob majanduskriisi kontekstis? -
Laenan TI foorumist (http://www.tarkinvestor.ee/foorum/viewtopic.php?t=1711) paar linki.
Vaatasin esimest, see üritas selgitada *kuidas* raha tekib...ja põhimõtteliselt saad ka aru, kuhu see kaob...
http://video.google.fr/videoplay?docid=2717439213901961611&hl=fr
venekeelne:
href=http://video.google.fr/videoplay?docid=-5939744990469662594&hl=fr -
Sellepärast ongi kasutuses selline tuntud sõna nagu "õhk". Kui ülearune õhk välja pumbatakse, selgub tegelik raha olemasolu suurus.
-
Siis kui mul oli veel tööd, siis oli ka raha. Pole tööd, pole raha. Hmm, kuhu see raha kadus küll? Kas see raha mida ma sain tööd tehes oli katteta, hmm? Aga kui kate oli, siis kus see raha nüüd on, hmmm?
-
kui tekib raha, tekivad naised. kui tekivad naised, kaob raha. kui kaob raha, kaovad naised. Kui kaovad naised tekib raha ... nii lihtne see ongi
-
Ehk matemaatiliselt väljendatuna on naised raha pöördfunktsioon: raha = 1 / naised
-
Raha on siiski enamvähem stabiilne hulk. Küll aga rändab raha ringi, otsib asu. Juurde tekib raha keskkonda lisaväärtuse tekkimisel. Nii enamvähem. Sõna "õhk" tuleb pigem tibude lugemisest ennem koorumist ning katteta võlgadest.
-
Jah, ASTM oli muidugi 16 sendi pealt kindel ost. Piisas ainult koduka vaatamisest
-
sorry, vale koht, võite maha võtta
-
Raha peaks käituma nagu vesi ja alluma samasugustele füüsika seadustele.
-
purus, vesi (ja ka s*tt ) voolab ülevalt allapoole. raha mu meelest siiski mitte. ja kui raha voolabki allapoole, siis ülisuurte kadudega :)
-
Ma arvan, et siin tuleb arvestada agregaatolekutega ja sellest tuleb kolm erinevat raha käitumisviisi
-
Raha oli enne gaasilises olekus. Nüüd toimub kondenseerumine.
-
kas ei peaks siin siis ka arvesse võtma näiteks ka jääpurikate tekkimise katuseräästasse?
-
''Money as debt'' seda küll, aga kui võlanõudja saab raha kätte, mis ta selle rahaga teeb?...
Kuigi nagu mitte ametlikus ajaloos on, siis inimesed on nii rikkad, kui palju raha ringluses on.
Kui aga hakkad uurima, kuhu raha kaob, siis tembeldatakse kohe vandenõuteoreetikuks ja/või hakatakse rääkima jääpurikatest... Ning käiku lähevad ikka surnud majandusteooriad. -
p*V= m/M*(R*T) =>
p1*V1/T1<=>p2*V2/T2 -
RAHA pole ju absoluutne suurus, kuigi vahel seda püütakse nii kujutada...
See on maksevõime, osaluse varades, rikkuse jms "suhteline" ekvivalent...
"mõõdupuu", mis "kasvab"/ "kahaneb" nagu oleku parameetrid ette dikteerivad -
vasta kõigepealt küsimusele, mis on raha. sealt saad ka vastuse. raha on usaldus mingi riigi vastu ehk see, kui palju me arvame olevat mingi riigi väärt. ehk spekulatsioon ja fiktsioon.
-
"RAHA pole ju absoluutne suurus, kuigi vahel seda püütakse nii kujutada...
See on maksevõime, osaluse varades, rikkuse jms "suhteline" ekvivalent... "
Täpsusta, mida sa mõtled, et raha pole absoluutne suurus? Maksevõime võrdub ju täpselt sellega, kui palju mul on raha. Osalus varades võrdub ju täpselt nii palju kui mina mingi asja eest maksin..st. isegi kui ma ostan midagi ja selle hind langeb või tõuseb mingil põhjusel, siis see kellele ma maksin, saab ju ikka kätte summa mis ei kao kuhugi, vaid läheb tagasi ringlusesse. St. pole ju vahet kas toote hind vahepeal langeb või tõuseb või kas ma jään võlgu või mitte, raha mis ringluses on ju ikka samasuur (või suurem kui seda juurde toodetakse). Küsimus on siiski, misk tekib massiline maksevõimetus? Kuhu kaob raha?
"raha on usaldus mingi riigi vastu ehk see, kui palju me arvame olevat mingi riigi väärt. ehk spekulatsioon ja fiktsioon. "
Ütleme, et pudel õlu maksab 10 krooni. Mingil põhjusel toodetakse juurde liiga palju raha ja selle hind tõuseb 100 kroonini. Järelikult on raha väärtus langend 10x, kuid selle KOGUS mis on ringluses peab jõudma ju kõigini võrdselt. Ütleme, et õli hind tõuseb tohutult, kuna see muutub defitsiidiks, aga raha ju läheb endiselt tagasi ringlusesse selle käest, kes õli müüb. Naftaparun ostab ju nüüd omale mercedeseid rohkem kui enne, mercedese tehase omanik maksab endiselt töölisele ningtööline ostab endiselt õlu. Seega ma ei saa endiselt aru, miks on praegu raha defitsiit, kuhu see kaob? -
Klge aga kas siis kui jube palju õlut toodetakse ei peaks mitte õlle hind ka langema ?
-
why, raha kaob sahtlisse tagasi lihtsalt. Aegade halvenedes tõmmatakse ju koomale, laenu antakse vähem ning vähem ka investeeritakse. Tulemusena ongi ringlevat raha vähem ning seisvat raha rohkem. Kui raha ei ringle ei lähe paljudel äri hästi, ei saa palkagi maksta jne.
Raha ringlus ongi seepärast oluline. Sukasäärde ei tohiks eriti koguda. -
Raha väärtus langeb kuna nii õlle kui ka mercedese müüjad märkavad et ostjatel on rohkem raha käes, seega saab müüa kallimalt.
Kui näiteks samu asju ostetaks kullas siis hind ei tõuseks sest kulda pole niivõrd lihtne lihtsalt juurde teha nagu raha.
Seega järelikult peaks raha põhinema mingil konstantsel väärtusel sest raha iseenesest pole väärtus.
Paraku aga on enamusel maailma pankkadel õigus täiesti seaduslikult niiöelda "teha raha juurde hõredast õhust"
Robustselt näeks see välja siis selline et pangal on õigus iga oma reaalse dollari eest näiteks välja laenata 10 dollarit, muidugi pole see alati nii lihtne kui siin kirjutasin st. et selline asi toimib läbi keeruliste skeemide aga üldjoontes on see nii. -
M1, M2, M3 rahamultiplkaatorid korralikult toimiva pangandussüsteemi puhul. 1 emiteeritud usdist saab 30 . Kui kommertspangad üksteisele enam ei laena toimib see süsteem vastupidiselt . Käibelt kaob teistpidi 5 usdi ära ja ongi bläää......30 asemel jääb 25 ning probleem on käes.
-
Kes võttis minu raha?
-
Pankadel pole jah raha juurde teha õigus kuid riikidel on. Sellest tulenebki maailma rahade kursside vahe ja muude rahanduses levinud suuruste vahe. Valuutasid võrreldakse omavahel iga päev iga kell. Nendevaheline kurss ja riikide võimekus koos raha tagatisega ning turg on tekitanud konstantse väärtuse. Tõsi küll, see muutub iga sekundiga, kuid see viitabki vaid asjaolule, et maailm on selle konstantse väärtuse just niimoodi kokku leppinud, et see saab kogu aeg muutuda. Minu meelest suht usaldusväärne asi. Aga nagu ikka - pole head ilma halvata - ka riigijuhtide seas on sulisid, kes populistlikel ja jumal teab veel mis eesmärkidel edastavad maailmale mõnikord ka väljamõeldud tugevusi. Ma kahtlustan, et see on sellest ajast saadik nii kui ametlikult hakati välja andma riikidest koosnevaid edetabeleid igas valdkonnas :)
-
to why: kullake, katsu aru saada, et raha on usaldus. reaalset rahakuhja pole kunagi olnud. meie ise otsustame ühel hetkel, et nt usa riik on nii palju väärt ja dollari kurss on selline või eesti riik on nii palju meie usaldust väärt ja krooni kurss on selline. kukub usaldus, kaob ka raha. raha on fiktsioon. see paberilipakas, mis su rahakotis on, on väärt täpselt nii palju kui me kokkuleppeliselt arvame selle väärt olema. siia ei puutu õllepudelid ega nafta. ma olen äraõppinud ühe asja ja see on fakt, et kõik muutub. see puudutab ka raha. praegu on raha ju mingid märgid su arvutiekraanil või pangaautomaadis. kunagi tundus see täesti uskumatuna, aga praegu reaalsus. sama ju puudutab ka hindasid. me ühel hetkel ostsutame, et see konkreetne maja on väärt 2 miljonit. see on meie ühine otsus, aga see ei tähenda, et me mõne aja pärast ei ostusta, et see maja on väärt kas 4 miljonit või pool miljonit. kui sa seal sees elad, siis ei muutu sinu jaoks midagi. ei kasva see maja ei suuremaks ega jää väiksemaks. muutub ainult väärtus.
-
Raha on ju tegelikult paber ilusate ajalooliste piltidega.Tegelikult ta ei maksa midagi. Samas liigutavad pangad numbreid omavahel mis elektri kadumisel muutuksid olematuks.Mis jääb ?Võidab see kellel on (surres) rohkem asju!
-
Pähh, sin maailmas on kolm asja mille järgi saab midagi või kedagi hinnata.
1. Kes sa oled.
2. Mida sa tead.
3. Mis sul on.
Vastavalt nendele kolmele kalkuleeritakse kokku väärtused palju keegi sulle krediiti (loe ressurssi) kasutamiseks annab. Väga lihtne näide kui sa oled harimata mustanahaline Kamerunis ja sul ei ole mitte midagi oled sa worthless. Olles samas kohas valge nahavärviga on sinu väärtus panga silmis hoopis parem. Oled sa doktori kraadiga valge samas piirkonnas on su krediidi reiting veelgi parem. Ning kui sul on oma sõnade tagamiseks ka veel reaalselt paar villat ja chateau prantsusmaal. No siis ei keela keefi sulle ressursi kasutust.
Raha tekkis tühjast õhust selle pärast et raha baasväärtus mille jörgi seda tekitatakse devalveeriti, ehk suvalistele dumpsteritele kellel pole haridust hakati andma laenu sjade tagatisel mida neil veel ei ole.
Nüüd raha kadus ära sest, mitte raha ei kustutatud või midagi muud vaid elementarne baashinnang asjadele millest raha tehakse revalveeriti. Ning nüüd on juba raske saada ka laenu asjade eest mida sul on, ning isegi tuntud ärimehi ja kraadiga inimesi enam ei usalada. -
no vot, tln räägib minuga ühte juttu, kuigi sõnad on teised. aga usalduse ja väärtuse vaheline seos on sama ka tema jutus.
-
Raha ei ole kuhugile kadunud. Ajakirjandus on müüdi loonud raha kadumisest.
http://www.minneapolisfed.org/research/WP/WP666.pdf
Seekord on kriisi sümptomid pisut teised. -
Kuidas raha kaob?
Mõni mäletab veel kooliajast rahakordaja kontseptsiooni. Selgituseks neile, kes ei mäleta:
Keskpank seab kommertspankadele kohustusliku reservimäära, olgu selleks 10%.
See tähendab, et kommertspangad peavad hoidma laenude ja reservraha suhet 90% laenud 10% cash panga reservides.
Keskpank määrab intressi, millega kommertspangad saavad raha laenata, (Euribor ELs).
Keskpank peab selle intressi juures üleliigse raha turult ära korjama, või puudutuleva lisama. Näiteks kui kommertspankadel jääb kohustuslikust reservist üle, siis paiskavad nad üleliigse raha rahaturule, kui rahaturul on liiga palju pakkujaid ja vähe nõudjaid, siis hakkavad seal ju intressid langema hoolimata keskpanga kehtestatud intressist. Nüüd keskpank sekkub ja "korjab" üleliigse raha turult ära, et target intressi hoida. Vastupidise stsenaariumi korral, kui rahaturul intressid tõusevad ja kommertspankadel on raskusi kohustuslike reservide hoidmisega, siis paiskab keskpank rohkem raha turule. Siit on näha, et keskpank seab vaid hinna rahale, turg määrab tegelikult rahapakkumise, keskpank vaid reageerib turul toimuvale. Kõigil turuosalistel on mõju rahapakkumisele, välja arvatud keskpank. Rahapakkumine määrab seega ka monetaarbaasi ehk sularaha, ehk M1.
Vastupidi see asi ei käi, et sularaha on nii palju ja rahakordaja on 10 ning suurendame sularaha hulka majanduses ja seoses sellega hakkab laene tulema nagu seeni pärast vihma. Me kõik oleme mingil määral osalised selles rahapakkumises, välja arvatud keskpank, tema seab vaid hinna ja reageerib vastavalt sellele kuidas turg dikteerib. Seega kui rahapakkumine väheneb läbi turuosaliste tegevuse, siis väheneb ka monetaarbaas, sest keskpank peab adekvaatselt reageerima.
Võib olla on üksikindiviid liiga väike tegija ja tuleks rohkem kommertspankadest rääkida selles vallas
