Ungari
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Istusin eile arvuti taga ja vaatasin, kuidas olukord Ungaris meenutab 97ndat aastat Aasias. Kui me näiteks vaatame, mis tookord toimus näiteks Tais, siis... there is going to be hell of a ride. HELL of a ride.
-
"Interest rates at 500% will kill you","The pill that might kill you", "Mom to the rescue: A helping hand from ECB/IMF"
- isand Chretensen Danskest arutleb KIE valuutade üle, paar näidet minevikust võrdluseks
http://danskeresearch.danskebank.com/link/TheEmptyToolBox081023/$file/TheEmptyToolBox_081023.pdf -
Lars on Baltikumis ilmselt jätkuvalt persona non grata. Samas midagi muud, kui seda, et ta valuutakomiteest päris täpselt aru ei saa, on täna talle vist raske ette heita.
-
See on jube tendentslik. Rootsi meedia ketrab pikemat aega, et Balti majandused viivad Rootsi pangad põhja. Et Eesti välisvõlg on 112% SKP-st. Arvud on ulmelised.
Kuid tulgem tagasi faktide juurde.
Swed ja SEB raporteerivad jätkuvalt kasumeid. Kahjud on nad saanud oma USA-tehingutest.
Eesti riigivõlg on jätkuvalt 4% ning avaliku sektori võlakoormus Euroopas üks väikemaid, kui mitte kõige väiksem. Firmade ja kodumajapidamiste võlakoormus ajab numbri suureks, kuid sellel, kuigi omades teatavaid makromajanduslikke efekte, pole otsest sidet valuutakomiteega, s.t. Eesti krooni väärtusega.
Sõnaga, palju sellest, mida Läänes Eesti kohta kirjutatakse on bullshit. Ungari kohta ei oska öelda, neil on teistsugune taustsüsteem. -
täpsustus, Swed ja SEB raporterivad kasumeid Baltikumist.
-
Eesti pankade kohustusliku reservi määr on 15% panga kohustusest. Euroalas on see ainult 2%. Guess who is more vulnerable?
-
kuna rotsadel mujal põleb otsivad nad ettekäänet, et siit oma papp välja rebida. See on ikka nii olnud. Eestis on arvestuslik laenukahjum alla ühe miljardi seki - usas võeti kegelt 10 per nuppi sisse. Ahvid.
-
Eelmine kuu vist rebisidki siit 5 miljardit seki koju tagasi. Siit see meie kriis tekkibki vähemalt kinnisvara osas.
-
Ungarlased on tasemel tegelased. Võtsid (õigemini ANDSID) CHFis ja JPY-s eluasemelaenu. Nüüd las nupukamad võtavad ette CHF/HUF ja CHF/JPY graafikud, teevad väikse õlle ja kujutavad ette, mis tunne torumees Lazlo'l on oma 30-aastase laenuga ostetud kipskuudis.
-
Kusjuures nende pangad olid veel kuu aega tagasi sellega väga rahul. Risk managementi kohta üteldi, et iga mees võib talle sobival ajal tagasi HUFi pöörata laenu. Küsimuse peale, et kas siis natuke hilja või natuke kallis pole, vastati, et nende loan-to-value ratio on ka üsna OK, seega pole mingit probleemi.
-
Pole probleemi. Lazlo hoiab nüüd silmi pilukil ja sööb nüüd lihaga gulashi asemel riisi ja nuudleid.
-
Pole probleemi. Lazlo hoiab nüüd silmi pilukil ja sööb nüüd lihaga gulashi asemel riisi ja nuudleid.
-
Kusjuures ma saan väga hästi aru, kuidas Ungari sinna peeti sattus. Suur jooksevkonto defitsiit, riigivõlg, floativ valuuta jne... Samas oleks mul põnev aru saada, millistes huvitavates vormides see contagion meil võiks avalduda.
-
Ungari on plaanimas kärpeid sotsiaalkuludes ja eelarvedefitsiidi vähendamist. Meede stabiilsuse taastamiseks. Handelsblatt´ s Interview mit Andras Simor: "Me olime enesega liiga rahulolevad". (mõned valitud küsimused vabas tõlkes)
Handelsblatt (Q): Mr Simor, eelmise nädala massiivne intressitõus - 3 protsendipunkti hetkega - on tõeliselt üllatav. Kas see on sõjakuulutus rahvusvahelistele spekulantidele?
Andras Simor (A): Intressitõus muudab HUF vastu spekuleerimise raskemaks. Me lihtsalt ei saanud oodata.* Ungari peab nüüd veelgi oma riskiprofiiliga töötama, et end uuesti rahvusvahelistele investoritele atraktiivsseks muuta. Muuhulgas peame vähendama valitsusdefitsiiti alla Maastrichti kriteeriumi nii, et me oleks teoreetiliselt valmis Euroga liitumiseks. (praegu liikunud defitsiit kahe aastaga 9% --> 3%)
Q: Kuidas valitsus kavatseb säästa?
A: Eriti sotsiaalkulutustelt tuleb kärpida, mh pensionid. Avalike teenistujate palkade tõus tuleb külmutada.
Q: Nii et iga Ungari kodanik tunneb neid kärpeid peagi?
A: Jah, see on vältimatu.
Q: Kas te ei arva, et ametiühingud ja pensionärid on kärpeplaanide vastu?
A: Ma olen kohtunud mõnede ametiühingute juhtidega. Loomulikult pole nad rõõmsad. Aga ma arvan, et ka nemad on probleemi tõsidusest aru saanud. Ka ametiühingutele on nüüd selge, et esmaseks ülesandeks on tööhõive säilitamine ja seega me ei saa enam põhjendamatut palgakasvu lubada.
* Ungari cenbank jättis vahetult enne erakorralist intressitõusu regulaarsel MPC koosolekul intressid paika. Selle valguses "me ei saanud enam oodata" tundub naljakas. Aga muu on adekvaatne. Valusad (pensionäride ja teenistujate vaatenurgast) kärped peaks ka Eestis tulema. Sest valu ei ole võimalik vältida. Praegu Eestis ma saan aru on töös loogika, et: "Ärme kärbi midagi, kohe on valimised. Küll kõik rahuneb iseenesest! Kui me nüüd pensionäre ja riigiteenistujaid lööme, siis nad ei hääleta meie poolt!" Ehk valu on võimalik vältida. Millega ma ei nõustu. Oleks meil ka floativ valuuta, oleks ka EEK räigelt alla tambitud. Ehk poliitikud näevad praegu ülima valuna riigiteenistujate palgatõusu kärpimisest tekkivat häälte kadu, mina aga näen ülima valuna survet valuutale ja riigi kui terviku huvides on üksikisiku palgakärrpe valu ebaoluline, sest Eesti macrotasakaalustamatuse hind on valuutareźiimi muutus meile negatiivses suunas. Seega: kärpida on vaja kohe ja otsustavalt. Seetõttu ei saagi Eestis teha kiireid ja sisulisi eelarvekärpeid, sest eelarve tõusu põhirõhk ei ole mitte investeerimisprojektides mida oleks lihtne edasi lükata (massiivsed infraprojektid, koolide ehitused jne), vaid teenistujate palkades. 1k palka lisaks siia, 1,5k sinna, pensione ka natuke juurde ja kümned miljardid EEKid liiguvad :S Ja selliseid otsuseid ei saa valitsus vastu võtta. Kuigi peaks. -
momentum, ma ei saaks sinuga rohkem nõus olla. Ma samas pean tunnistama, et ma ei tea/saa aru, kuidas see makrotasandi tasakaalustamatus meil valuutakomitee tingimustes end väljendama hakkab? Ma olen suhteliselt kindel, et hakkab - me kõik teame, et jooksevkonto defitsiidid sellistes protsentises pole jätkusuutlikud jne... Ungari on praegu hea õpikunäide, kuid kuidas pegitud valuuta puhul asi untsu läheb? On kellelgi ideid?
-
Karumômm (polegi Sind jôudnud veel tänada kunagise hea investeerimissoovitusde eest Venemaale, tänud! väljusin 2006 ja olin rahul). Kuna küsisid siin, siis minu stsenaarium Eesti jaoks
1) madala konkurentsivôime ning laenujôe kokkukuivamise tôttu firmad taandarenevad-pankrotistuvad veelgi, töötus suureneb veelgi
2) laenusid ei suudeta maksta, riigimakse ei laeku
3) riigieelarve defitsiidis, valitsus teeb negatiivse eelarve - esialgu vaid reservide arvelt, hiljem ka peab vôtma laenu.
4) samal ajal kommertspankade kohalikud tütred ja filiaalid lähevad kahjumisse - emapangad ei soovi katta järjest suurenevaid kahjusid ning otsivad viisakat vôimalust kohalikud pangad lahti haakida
5) panganduskriis (run vôi müük) pingelise riigielarve tingimustes.
6) valitsus peab tuulte kätte jäänud kohalikud pangad ikkagi päästma, selleks tuleb vôtta välislaenu.
8) valitsus ei suuda nii palju laenu vôtta, et korraga päästa pankasid ja maksta suuri lubatud riigitoetusi ja pensione.
9) peale valimisi: ebapopulaarne otsus krooni devalveerimiseks, et elavdada eksporti ning vähendada valitsuskulusid (välisvaluutas arvestatult, kuna endiselt vaja välislaenu juurde vôtta.). Kolm vôimalust: Valuutakomitee säilib, kuid kurssi korrigeeritakse? Minnakse üle Eurole uue kursi alusel? Krooni kurss lastakse vabaks?
Keti nôrgim lüli on minu arvates seega varsti tekkiv eelarvedefitsiit ning kohalike pankade kahjumid, mida ei soovita katta (pankades hakkab kaduma likviidus, mida peab riik taastama). Kindlasti lisandub veel mingi spekuleerimise vôi JOKK faktor, mis asja vôib kiirendada. -
Lisaks veel sellise faktori, et ka IMF eii pruugi piisavalt appi jôuda, kuna kogu jôud kulub Hispaania, U.K jt. suurmeate riikide päästmiseks (nagu ikka, väikeriigid on jälle laokil ja 40ndate ajalugu kordub, aga seekord läbi majanduse)
-
punkt 5 ja 9 vahele mahub olukord, kus pankadest on väga raske oma raha kätte saada, raha ringkäik ja majandustegevus aeglustub, pensionite ja toetuste väljamaksmine hilineb. Rahvas vôtab devalveerimist kui kergendust sellele olukorrale - sarnaneb ajale, kui tuli uus Eesti kroon. Raha oli vähe, kuid süsteem jälle toimis.
-
1-4 on suhteliselt arusaadav. Edasi on mul küsimusi, et kas EL (koostöös ECBga) tahab niigi nigelas olukorras tekitada idapiiri ääres mingit suuremat feilamist? Lõppude-lõpuks oleme me Euroopa kontekstis sama suured kui üks paremat sorti LINN. Teine küsimus on see, et kuidas see meie imeline euros võetud laenukoorem "ümber struktureeritakse," sest devalveerimisel näitaks 30% saavad laksu kirja ka otsustajad ise ;-)
-
See, mis praegu toimub on USA kb-buumi laks (2 aastat alates 2006 tipust). Euroopa kv-buumi laks on veel tulemata!!! Kui buumi tipnes Europpas 2007/2008 algusega, siis see laks peaks tulema umbes 2009/2010. EL-l môjukatel on siis piisavalt tegemist Lääne-Euroopaga ja Ida-Euroopa jaoks lihtsalt ei jätku vôhma. Meie peame ise vaatama, kuidas hakkama saame ja kellele oma pangad laseme müüa. USA-s kah esimesed pangad päästeti, viimaste päästmine läks juba üle kivide ja kändude ja valikuliselt.
-
ja mis puudutab otsustajate laksu, siis selle vastu on alati käepärast hea meetod, JOKK nimeks.
-
huvitav oleks muidugi ka see stsenaarium läbi mängida, kus euro nôrgeneb teiste valuutade suhtes niivôrd, et krooni polegi vaja devalveerida ning Eesti leiab endale uued eksportturud. tugevnenud valuutaga riikidest :-)
-
Ega vist muud pole ajaloost võtta currency boardi kaitsmise kohta kui Hong Kong 10 a. tagasi:
"Between 20 October and 23 October the Hang Seng Index dropped 23%. The Hong Kong Monetary Authority then promised to protect the currency. On 15 August 1998, it raised overnight interest rates from 8% to 23%, and at one point to 500%. The HKMA had recognized that speculators were taking advantage of the city's unique currency-board system, in which overnight rates automatically increase in proportion to large net sales of the local currency. The rate hike, however, increased downward pressure on the stock market, allowing speculators to profit by short selling shares. The HKMA started buying component shares of the Hang Seng Index in mid-August.
The HKMA and Donald Tsang, then the Financial Secretary, declared war on speculators. The Government ended up buying approximately HK$120 billion (US$15 billion) worth of shares in various companies,[20] and became the largest shareholder of some of those companies (e.g. the government owned 10% of HSBC) at the end of August, when hostilities ended with the closing of the August Hang Seng Index futures contract. The Government started selling those shares in 2001, making a profit of about HK$30 billion (US$4 billion)." (http://en.wikipedia.org/wiki/Asian_financial_crisis#Hong_Kong)
Argentiina board oli nii kaugel väidetavalt algsest ideest feilamise hetkeks, et ei kõlba võrdluseks ega uurimiseks. -
Argentiina...justnimelt - seal lasti ikka asi korralikult käest ära. Samas need "korralikult käest ära laskmise" komponendid on ka meie poliitikute retoorikas täiesti olemas.
taksidermist, minu jaoks on eurost saanud tänaseks tõesti juba strukturaalselt nõrk valuuta. -
Karumõmm, Argentiina eksis riigivõla ja eelarvetasakaalu printsiipide vastu. Kuna eelarve polnud aastaid tasakaalus, tuli riigil väljast raha laenata, et eelarve tasakaalus hoida, see protsess muudkui käis ja riigivõlg muudkui paisus, kuni 1997 välis-shoki tagajärjel keegi polnud nõus enam argentiinale pappi laenama, credit squeeze muutus väljakannatamatuks, vanal viisil ei tuldud enam toime ja nii lastigi kurss vabaks.
-
Üks teoreetiline küsimus siia teemasse, mis otseselt Ungarit ei puuduta. Kas ECB-l (ma eeldan, et see on teemat reguleeriv institutsioon) ei oleks põhjust vaadata üle oma €-tsooniga liitumise kriteeriumid ning võtta mõned riigid selle liikmeks juba ennetavalt? Ma arvan, et Eesti ja Leedu (äkki ka Slovakkia ja Tšehhi ning mõni võib olla veel) oleks selles järjekorras ühed esimesed.
Võita oleks niipalju, et toetada oma majandustsooni nõrgemaid üleüldises kriisis, keda halvema stsenaariumi korral ikka ise turgutama tuleks hakata. Ehk siis peamiselt oleks mu küsimus selles, et kas ECB-l oleks ka midagi otseselt kaotada või millega nad õigupoolest riskiksid kui nad taolise sammu astuksid? Peale selle, et Ungari ja teised kehvemas seisus olijad tahaksid ka nüüd ja kohe. -
sama teema Ungaris riigivõlaga, mis on viimasel ajal kasvanud justnimelt eelarve tasakaalus hoidmise arvelt, aint et Ungaris pole valuutakomitee.
-
ozbot, ma tean suhteliselt täpselt, mis Argentiinas toimus. Sellepärast mul ka käis selline õõvastav tunne, kui Padar ütles, et "välismaa pankade onud on meie juures käinud ja öelnud, et saaks võlga emiteerida küll."
-
Mina oma asjatundmatuses ei saa ikkagi aru, millest tuleneb oht et Eestis midagi kaest ara laheb. Kui Eestil on by far ELi madalaim valisvolg ja tasakaalus eelarve (http://en.wikipedia.org/wiki/Stability_and_Growth_Pact), krooni kurss ja selle tagatus on kehtestatud seadusega (ja Eesti Pank ei vasi kordamast, et kroon on 100% tagatud) ning alles eelmine nadal oli uudis et koik kommertspangad olid 3ndas kvartalis kasumis (kuskilt on ka meelde jaanud, et Ansip lubas, et riik kommertspankadele appi ei tule kui neil peaks raskusi tekkima), siis mille alusel ikkagi meid Argentiinaga vorrelda saab?
-
Ei saagi. Aga keegi ei usu seda ja turg on liiga väike et süveneda.
-
keegi ei uskunud seda samuti, et Tallinna börs 70% kukub, eriti need, kes räigelt kaotasid
-
Euro vahetu mõju olekski eelkõige selles. Zlott, latt, rubla, meie kroon, forint jne on paljude jaoks suuresti ühes pajas koos ning sisulist ülevaadet ühe või teise kursi muutumise või muutumatuse teoreetiliste ja praktiliste võimaluste osas omavad vist isegi makroanalüütikutest vähesed või alles siis kui tõsisem jama majas. Mis siis tavalistest välisinvestoritest rääkida.
KIE poole vaadataksegi ilmselt praegu nii - kas € või mingi suvaline tugrik, mida usaldada ei saa. -
Cynic, sellepärast ma siin üritangi arutelu tekitada, et KUI eksisteeribki mingi võimalus, et meie makromajanduslikud tasakaalutamatused meid näkku hakkavad peksma, SIIS võiks keegi mingi tõsiseltvõetava stsenaariumi välja käia. Ma olen praeguseks lugenud posu researche, kus Balti riigid on vulnerability TOPides. Ja mitte keegi ei ütle mitte midagi, et "meil siin on asjad veidi teisiti" kui näiteks Ungaris. St - keegi ei vaevugi põhjendama, MIS meil juhtub ja MIKS meil juhtub - järeldus on aga lihtne - ilmselt juhtub.
mykoloog, Argentiinaga pole täna meid põhjust meid võrrelda. Küll aga oleks sellega vaja ähvardada igaühte, kes valuutakomiteest, eelarvedefitsiidist ja riigivõlast tahab hakata kokteili segama. -
Tänu üldisele pessimismile ja nafta hinna langusele väheneb CA puudujääk ja inflatsioon ja samas suurenevad säästud nagu stefani postitatud M2 statistikast paistab. Varade hind langeb. Panganduse stabiliseerudes ja Euribor@3% juures hakkavad ülevõtmised. Paraneb likviidsus. Makro case closed jne.
-
Kusjuures mul oleks endiselt hästi huvitav saada oma 27/10/08 15:11 esitatud küsimusele vastust. Kui keegi viitsib...
-
Taivos, ma arvan et peamine risk on pretsedent. Kui kord ütled, et Eesti inflatsioon Euroopa keskmist ei mõjuta siis on fiskaalselt süüdimatult käituvatele lõunaosariikidele võimatu seletada miks nad rohkem laenu ei peaks võtma olukorras, kus leidub veel keegi kes on nõus raha laenuks andma.
-
TaivoS, nad looks sellega pretsedendi. Kuna EL vanades maades on liikmeid kes tahaks kangesti rahaliidu reegleid rikkuda, nt suuremat defitsiiti hoida, siis lubades meile pehmemaid reegleid peame me samal hetkel kohe vastu vaidlemata nõustuma ka pehmemate reeglitega vanadele liikmetele. Mis mõte aga on olla rahaliidus mille liikmed ei austa liidu alusreegleid (üldiselt on rahaliidu loomise eesmärk pigem tugev kui pigem nõrk valuuta), seega igaljuhul oleks reeglite lõdevndamine kas meile või vanadele riikidele valuutat nõrgestav. Aga see ei saa ju mõistlik eesmärk olla. Parem hoida rahaliidust eemal väieksed ebastabiilsed probleemsed majandused niikaua kuni nad loomulikult kohanevad kui teha neile järeleandmisi mis tähendaks ka suurtele vanadele majandustele tasakaalustamata käitumiseks õiguse andmist.
-
Seoses Cynic'u ja momentumi adekvaatsete postitustega meenub hiljutine mitte-just-eeskujulike eurotsooni liikmete ühine nimetaja. PIGS (Portugal, Italy, Greece, Spain). :-)
-
Üks jaotusvõimalus nimetajana on veel Poland Estonia Latvia Lithuania Egypt Russia (pange ise kokku)
-
Poland Estonia Romania Slovakia England
-
Jep, sellest pretsedendi loomise ohust sain ma juba aru :-)
aga tänud selgituste eest, seda ma ootasingi. Aga miks siis mitte juba:
Malta England Lebanon Tanzania Djibouti Oman Wales Netherlands -
Alagrupp MELTDOWN jalgpali MM karikafinaalis :P Sest majanduses neil riikidel ühisosa puudub :D
-
Pretsedent on juba loodud, Saksamaa ja Prantsusmaa on mõlemad Maastrichti kriteeriume rikkunud ja selle eest karistamata jäetud, mistõttu on kriteeriumid juba mõnevõrra devalveerunud. Kas Kreeka ka mitte rahaliiduga liitudes mingit statistikat (vist inflatsioon) ei väänanud, et mitte öelda lihtsalt valetanud, et sisse saada.
-
Siin on kaks eri asja kokku pandud. Euroopa suured muutsid mängureegleid pärast seda kui Portugal oli suure pingutusega lõua latile saanud kuid neile endile oleks asi ülejõu käinud. Seega juriidiliselt oli kõik korrektne. Kreeka tegi mida nad ikka teevad kui on ülemustele vaja tulemustest raporteerida kuid kuna puudus poliitiline tahe siis jäeti asi sinnapaika. Side-effect on muidugi see et nüüd kontrollitakse KIE puhul üle nii numbrid kui näpud.
-
EEC-st Economistis. Võiks isegi öelda, et pisut tasakaalukam käsitlus Baltikumist, kui varem tavapärane.
-
Keegi (kristjan? karum6mm?) võiks põhjalikult lahti kirjutada, a) mille poolest on Eesti erinev teistest b) ja mis olulisem, kuidas täpselt need erinevused tulemust annavad. Tore küll, et meil pole riigivõlga ja on valuutakomitee, aga kuidas täpselt see meid päästab? Eriti arvestades järgmise aasta suurt eelarvedefitsiiti, jätkuvat kaubavahetuse defitsiiti ning laenubuumi lõppu, mis kokkuvõttes tähendab riigist raha väljaliikumist.
-
Parim antud teemal sõnavõtja töötab ilmselt Swedbank'is ning on keskpangas töötamise kogemusega. Mina olen antud teemadel... diletant ning mõistan protsesse ilmselt suhteliselt primitiivselt. Näiteks valuutakomitee päästab meid konkreetselt välisvaluutas laenu võtnud tegelaste squeeze'ist, kus äkitselt selgub, et realiseerunud valuutarisk on laenusumma esialgsega võrreldes hoopis teise dimensiooni viinud. See aga säästab meid sellel põhjusel ka nende laenuvõtjate just sellel põhjusel toimuvatest default'idest, mis omakorda oleks koorem nii kohalikule finantssüteemile kui ka riigi jaoks mingil hetkel juba selge sotsiaalne probleem.
-
Lihtsustan: võimalik on näiteks vaadata seda urgast siin nagu ühte taasavastatud Rootsi provintsi, kuhu varem keegi mingil põhjusel laenu ei andnud, aga kus potentsiaalselt elavad enam-vähem sarnased olevused, nagu teistes maakondades. Koloniseerimise käigus seoti provintsielanikud pikkadeks orja-aastateks nüüd siia sisenenud Rootsi pankadega, kellele nad peavad nüüd elu lõpuni tagasimaksma laene nende osmikute omanikuks saamise, pensionisäästude haldamise ja-ma-kõik-ei-teagi-mille-eest. Õnnetud provintsielanikud, kes saavad 1/3 neid koloniseerinud riikide elanike palgatasemetest, liiguvad vaikselt oma oskustega ja palkadega mööda "vaue-chain"'i ülespoole (kui see toimuks liiga kiiresti, saab neid rahakraanide kinnikeeramisega pisut maha jahutada) ja neil peaks kokkuvõttes olema tasapisi järjest lihtsam oma laenudega hakkama saada jms.
-
no tee vôi tina, aga mina teie optimismist aru ei saa. Mul ei ole käepärast fakte (olen neid arve varem uurinud ja natuke imestanud selle üle, aga ei ole märkmeid teinud). Seepärast esitan oma argumendid küsimuste vormis.
1) Kui suure osa moodustab elanike ja ettevôtete vôlg SKP-st. Kui suur on see 1 inimese kohta? Vôrrelduna USA-ga, Skandinaaviaga ? Kui kiiresti on kasvanud laenujääk vôrreldes nn.arenenud maadega, kus on välja kujunenud stabiilsed ekspordiettevôtted?
2) Kui suur on igakuine rahahulk, mis tuleb ettevôtetel ja elanikel iga kuu maksta tagasi laenude teenindamiseks? Kui suur on see summa vôrreldes praeguse igakuise laenujäägi juurdekasvuga?
3) Kuhu see sissetulnud raha edasi läks? Kui suur on selle sissetulnud raha poolestuseg? (aeg, milel jooksul siiani sisselaenatud summa väheneb 2x, et minna laenude teenindamisena tagasi investoritele vôi läbi impordi väljamaale). Kuidas see poolestusaeg vôiks muutuda praeguses majandusolukorras? ¨Nendele küsimustele ma vastust eitea, aga oleks huvitav teada.
4) Millise ekspordiartikli müügist saadud raha vôiks asendada kiire sisselaenamise teel saadud raha lähimatel aastatel? Vastust ei tea.
5) Kui suure osa igapäevasest tarbimisest moodustab importkaup (ka kodumaise toodangu toorainena) ja kodumaine toodang? Vastust ei tea.
6) Kuidas oli vôimalik, et üldine hinnatase oli enamuse EV ajast kôrgem üldisest palgatasemeest?
7) Kui suure osa ettevôtete palgafondist moodustab laenatud raha? Vastust ei tea. Mis juhtub konkurentsivômelise tööjôuga (sinikraedega), kui palgatase langeb?
Need on asjad, mis lambist meenusid.
Väidan endiselt, et nôrgim lüli on pankade saabuvad kahjumid eelpooltoodud pôhjustel, kuna "kapitalil pole rahvust" aga kui meid siiski huvitab, kes saab kontrolli pankade üle, siis ilmselt tuleb mingil ajal saavutada nn. rahvuslik kokkulepe -> kas vaenuliku peremehe ori läbi pangavôla vôi oma (demokraatliku) riigi ori läbi panga- ja riigivôla. Loodetavasti siis riigivôlga ei minna küsima kohtadest, kus liskas intressimaksetele kaasnevad ka muud kohustused.
Tasub vaikselt tähele panna, mis juhtub näiteks varsti Ungari pankadega ja kes sealsete sündmuste taga on. (mul on siin käepärast üks ungari kolleeg, kes loomulikult iga päev jälgib Ungari sündmusi ja tema näeb miskipärast seal kolmetähelise lühendi taga seisvaid inimesi).
Sega, kui keegi suudab adekvaatselt vastata nendele 7 punktile ja mind maha rahustada, siis oleksin tänulik. -
Ja veel hea küsimus: mida teeb kommertspank laenuorjade käest saadud kroonidega, kui ta on need vahetanud laenuarvel eurodeks. Investeerib? Vahetab muuks välisvaluutaks? Aga mis teeb too nende kroonidega? Fractional Reserve Bankingu tôttu on neid juhtumisi rohkem kui Eesti Panga poolt emiteeritud kroone.
Vôi maksab enamus inimesi ikkagi eurodes oma laenu tagasi?
