Konsulteeriks äriõiguse spetsidega
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Otsisin mis otsisin kuid diskussiooni äriõiguse kohta ei leidnud. Seega ehk oleks hea kui vastavad asjad ühte teemasse saaksid.
Mul selline mure tekkinud:
Olen ühe Eestis registreeritud äriühingus nõukogu liige. Tekkis soov ja vajadus nõukogust lahkuda kuid kuna nõukogu liikmeid kutsub tagasi osanike üldkoosolek ja osanikud omavahel nugade peal ning omavahel laua taga hakkama ei saa, on ka minu asi paigalseisus. Äriregistrist öeldi, et avalduse nimekirja muutmiseks esitab äriühing ning nõukogu liige loomulikult ise ennast nimekirjast maha võtta ei saa. Soovitati mõne juristi poole pöörduda. Äriühingule on paar kuud tagasi minu poolt tähituna saadetud avaldus nõukogust tagasikutsumise kohta ning tähtaeg juba ammu seljataga. Kohapealt öeldakse, et a´la "jah, me tegeleme asjaga ja homme saab asi korda". Seda "hommet" on liiga palju kogunenud. Ja ma tean, et omanikud ei saa niipea kokkuleppele uue nõukogu liikme asjus.
Kas on keegi siinseist kursis või lausa kogenud, et kuidas selle asja siiski ühe jutiga korda saaks? -
Jah.Mul on tulnud ette sarnane olukord. Tegin notariaalse avalduse ja andsin nii firmasse kui ka registrisse. Õnneks ei tulnud tagajärgi mida kartsin ja kustutati niisama.
Võiks ka kohtusse hagi anda ja taotleda juhatuselt seaduse täitmist.
Üldiselt vist reguleerimata ja riigikohtu lahendit ka pole. -
Kui on äriühingule esitatud avaldus sooviga lahkuda, siis tegelikult ei ole tähtis, mis registris kirjas. On selge, et enam nõukogu töös ei osale ja seega puudub ka vastutus edasiste otsuste või otsustamatuste kohta. Registrist saab ennast aga kustutada ainult läbi kohtu otsuse (kui omanikud seda ei tee).
Samas see on jah seadustamata ala ja 100% kindlad riigikohtu lahendid puuduvad. -
täpsemalt soovitaks antud olukorras juhinduda äriseadustiku järgmisest sättest:
"§ 319. Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine
(7) Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda mõjuval põhjusel, teatades sellest üldkoosolekule või enda määrajale, selle võimatuse korral esitades asjakohase avalduse äriregistri pidajale. Vastavalt kohaldatakse võlaõigusseaduse §-s 631 sätestatut. "
VÕSi § 631 ütleb muuhulgas järgmist:
"Kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni."
Nagu nähtub ülaltoodust, peab tagasiastumiseks olema mõjuv põhjus. Niisama lambist ei saa nõukogust välja, kui üldkoosolek või muu määraja ei ole sellega nõus ning ei vormista vastavat otsust. Millised põhjused antud puhul kvalifitseeruvad, on lahtine ning vastav kohtupraktika puudub. -
Ühest ja selget riigikohtu lahendit antud juhul tõepoolest ei ole, kuid on kaks riigikohtu lahendit mis võivad abiks olla, kuidas kohus sarnaseid olukordi tõlgendab/lahendab ning mis põhimõtetest lähtub.
3-2-1-133-03 (http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-133-03)
3-2-1-39-05 (http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-39-05)
Viimane lahend selgitab hästi ka juhtorgani volituste lõppemist, mis võib mõnel juhul kõnealla tulla (sõltuvalt siis sellest, millal organisse valiti või taasvaliti). Ehk on natuke abiks.
