makro:kuidas edasi, eesti riigieelarve?
Log in or create an account to leave a comment
-
Kokkuvõtlikult, millised on lahendusteed vaadates eesti riigi eelarvet? Kaardistaks arvamusuliidrite poolt pakutavad lahendused. Kes mdia toetab,. aastate pärast hea vaadata. Kelle idee oli arukas ja kelle oma mitte.
Tulud:
1. suurendada makse?
2. võtta laenu?
3. müüa varasid ?
Kulud
1. vähendada makse?
2. vähendada kulusid?
-koondada
-peatada projektid jms
3. investeerida?
"reformida" - lihtsustatult on tegemist üleskutseha kulusid kirvega maha lõigata, koondada inimesi. Peaskeem: vähendada kulusid
"eurotoetused" - sisuliselt on tegemist samalaadse tehinguga kui laen. vajab omafinantseerimist. tuleviksu eesti maksed euroopa ühiskassasse suurenevad, laen tuleb tagasi maksta. Peaskeem: laenata
"toetused ettevõtetele" - selle taga on ikkagi plaan et positiivse stsenaariumi korral 1 investeeritud kr, toob tagasi 1,2 või 2 kr maksulaekumistena. Peaskeem: investeerida -
Garri Raagma
http://www.parnupostimees.ee/?id=72786
Kokkuvõte: maksude tõstmine oli lollus, ühisostud on võimalus kuidas väikeettevõtted saavad alet.
Suur skeem nr 2: "vähendada kulusid"
Minu hinnang:
bullshit ratio 1\3
tulude\ kulude muutus Mkr: ei ole prognoositud
Teostatavus: 3\3
Subjektiive meeldivus: 3\3 -
Praegune koalitsioon on proovinud tulude poolelt
Nr1 - aktsiisid ja käibemaks
Nr2 - hetkesituatsioonis tunnistatud kõlbmatuks (intress kõrge)
Nr3 - ilmselt läheb Telekom müüki, lisaks veel metsade müük? -
Kaarel Tarand
"praegu teise sambasse pandavat riigi makset tuleb vähendada poole võrra. "
http://www.epl.ee/artikkel/456359
Minu hinnang:
bullshit ratio 0\3
tulude\ kulude muutus Mkr: arvutatav, kuid Tarand ei ole seda ise teinud
Teostatavus: 3\3
Subjektiive meeldivus: 0\3 -
Laenu võtmine ei ole tulu. Mõni ime siis, et sellise mõtlemisviisi juures kinnisvarabuum oli..
-
Tulud:
1. suurendada makse? EI (AGA YHTLUSTADA MAKSUMAARASID, S.T. KAOTADA ERANDEID, MIS TOOB KAASA MONEDE MAKSUMAARADE TOUSU)
2. võtta laenu? JAH
3. müüa varasid ? STRATEEGILISED ETTEVOTTED - EI, MUU - JAH
+
VOTTA KASUTUSELE RESERVID
Kulud
1. vähendada makse? KUIDAS MAKSUDE ALANDAMINE KULUSID VAHENDAB?
2. vähendada kulusid?
-koondada JAH (aga mitte kulude kokkuhoidmiseks vaid eeskuju naitamiseks)
-peatada projektid jms YLDISELT EI, CASE-BY-CASE
3. vahendada investeeringuid? YLDISELT EI, CASE-BY-CASE
+
KYLMUTADA SUURIMA EELARVELISE KULUARTIKLI (sotsiaaltoetused ja sihtotstarbelised eraldised) KASV
+
KYLMUTADA KOIGI RIIGIEELARVELISTE TOOTAJATE PALGAD, VALJA ARVATUD RIIGIKOGU, VABARIIGI PRESIDENDI, RIIGIKONTROLLI, OIGUSKANTSLERI, RIIGIKOHTU, RIIGIKONTSELEI, MAAVALITSUSTE, MINISTEERIUMIDE JA KOHALIKE OMAVALITSUSTE TOOTAJATE PALGAD, MIDA ALANDADA X PROTSENTI (tahtis ei ole protsent vaid samm ise kuna see ei too olulist kokkuhoidu, kyll on aga symboolse tahendusega ja minu arvates oiglane (s.t. poliitiliselt lihtsam labi viia) - keskaparaadi tootajata palgad vahenevad, samas kui pensionid ja opetajate/lasteaiakasvatajate/politseinike/paastjate/jarelevalvetootajate palgad jaavad samaks).
+ Vahendada kaitsekulusid? EI
KOMBINEERIDA EELNIMETATUD ELEMENTE VASTAVALT VAJADUSELE (naiteks kui reservidest on voimalik puudujaak katta, siis on see eelistatum kui laenu votta, palkade kylmutamine on eelistatum kui investeeringute vahendamine jne). -
Hr, Tarandile soovitaks vägagi läbi mõelda, enne kui miskit ütleb pensionisammaste kohta. "praegu teise sambasse pandavat riigi makset tuleb vähendada poole võrra. " - teatavasti pole võimalik juba liitunutel teisest sambast loobuda, sellise võttega aga muudaks riik ühepoolselt sõlmitud lepingu tingimusi, kusjuures teisel poolel ei ole võimalust sellest lepingust siis taganeda. Õigustatud ootuse printsiip jms mumbo-jumbo. Teostatavus: 0/3.
-
minu arvates on olnud üks kõige lollimaid poliitilisi otsuseid _mitte_ müüa telko aktsiad kui börs oli tõusus
praegu on turuhind 80kr + 30% preemium= 100kr
ehk enamusosaluse müügihind on 2007 aasta börsihinna tasemel -
Maastrichti kriteeriumite järgi on maksimaalne lubatud eelarvedefitsiit 3%, Eesti selle aasta eelarve puudujääk on 0,7% (tulud 97,8 miljardit ja kulud 98,5 miljardit, lisaks on negatiivne lisaeelarve tulemas kui kulukärbetes kokku lepitakse). Riigivõlg maksimaalne 60% SKPst, Eestil Wiki andmetel 3,4% (Ungaril näiteks 66,5%). Ma küll ei saa aru, kust see 30% tuleb millest Raasuke räägib, ta vist opereerib mingite uuemate andmetega. Tea kas jutt käib alalaekumistest või mis, aga tundub pehmelt öeldes uskumatu, et planeeriti 100 miljardit, aga laekub ainult 70.
-
Viimane postitus oli mõeldud Eesti krooni devalveerimise foorumisse.
-
Maastrichti kriteeriumite järgi peab eelarve defitsiit olema väiksem kui 3% SKPst.
-
Oige jah, 3% SKPst, sellisel juhul on tegelik puudujaak veel kolm korda vaiksem.
-
minu arvates kehv plaan
http://www.postimees.ee/?id=76429 -
Viimaste päevade jooksul erinevate inimestega suheldes on tekkinud huvitav kuid ilmselt realiseerimatu idee kuidas leevendada potensiaalset eelarvedefitsiiti lisades kogu riigistruktuurile motivatsiooni asjade õiges suunas käimatõmbamiseks.
Teeks ettepaneku väljalasta tingimuslikke riigivõlakirju. Tingimus oleks see, et nad kuuluvad lunastamisele kolme kuni viie aasta pärast siis ja ainult siis kui EV majanduskasv on taastunud ja seda vähemalt IV kvartali jooksul järjest (Võiks seada ka mingi min kasvuprotsendi).
Võlkirjad ei teeniks intressi või kui siis minimaalset. Neid võlakirju emiteeriks suunatult kõigile riigilt palaka saavatele inimestele kelle netopalk ületab 15 000.- krooni 50% ulatuses seda summat ületavast palgast.
Ma arvan, et Riigikogule, ministritele, kanstleritele, Eesti Panga töötajatele ja teistele kõrgepalgalistele ametnikele tekiks ühine motivaator kätte kogunev paberihulk reaalselt rahaks konverteerida elik majandus uuesti tõusule viia. -
kõlab umbes samamoodi, nagu härra Hendrik Koppel pandi kabinetti kinni ja kästi kogu kaotatud papp tagasi teenida...
-
Kui protsess tõusule ei pööra kaotavad nad nagunii mingi osa oma tarbimisest ülejääva (selles et üle jääb suurepalgalistel ma ei kahtle) kroonikoguse väärtusest. Mulle isiklikult tundub, et suur osa valijatest toetaks sellist lahendust.
Ja positiivse kõrvalefektina võib-olla järgmistel valimistel enam nii väga kandideerijaid poleksi saaks ehk Riigikogu koosseisu ka väiksemaks ! -
Sisuliselt sarnaneks selline võlakirjade emiteerimine börsifirmade poolt töötajatele välja kirjutatavate optsioonidega !
-
mykoloog, Maastrichti kriteeriumid ei räägi riigieelarvest, vaid valitsemissektori tervikeelarvest. Sinna alla käivad ka kohalikud omavalitsused ja muudki kraami.
Ning jah, planeeritaks eolulist alalaekumist. -
Väga tõhus oleks ka see, kui riigilt palka saavad inimesed saaks igal pühapäeval mõisa tallis mõned vitsahoobid, seni, kui
"EV majanduskasv on taastunud ja seda vähemalt IV kvartali jooksul järjest". -
pitsat2 iseenesest pole paha mõte aga raskemini teostatav ja ilmset avalduks selle protsessi mõju eelarvele mitterahalistes näitajates !
:-) -
No siis peab küll valitsusel üheksa hinge vähemalt olema kui igal pühapäeval vastavalt teenetele antakse :)
-
Samas kui ikka tead et iga pühapäev saad vaevalt et see motiveerib pigem vast präänik või porgand eeslile nina ette äkki hakab soovitud suunas jooksma ?
-
Ma arvan, et kui terve too seltskond üle kaalu lasta, võib selguda, et nad präänikut ainult saanud ongi :)
