Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
KriLa kirjutas:
Küürakas või mitte, kuid majandusteadus on omandiõiguse oma käsitlustest välja puksinud ning selle marginaliseerinud.
Vastupidi. Omandiõigus on üks vaaladest, mille peal majandustegevus juba suure Kröösuse aegadest peale püsti seisab. Õnnetuseks ei ole Jaik aru saanud, kuidas omandiõigus töötab, ning on leiutanud omaenda luulufantoomi, mille ta omandiõiguseks nimetas.
Ära astu samasse ämbrisse, ära aja Jaigi omandiõiguse-luulu segamini Asjaõigusseaduse §68's sätestatuga. Muidu lõpetad samamoodi. -
Ja termodünaamika teise seaduse ümbergi toimuv poleemika on mõttetu inimesega, kel pole füüsikaharidust.
Aga ühe mudeliga lõpetab ja teist alustab. Seal ei jõua ka talle kohale, et valesti näeb asju, kuna gaaside lihtsaid käitumisreegleid mees ei tunnista, ka suure vandenõuga tegemist ja füüsikute riisumisega.
Ta on jalgratta leiutaja, kellele tuleb meelde tuletada aeg ajalt, et jalgratas on leiutatud juba. -
tqnism küsis:
Tegelikult oleks päris huvitav vaadata, kuidas see rahakordisti Jaigi keeles toimib, sest ta toimib, selles kahtlust ei ole...
Ära taha, see on Jaigi jaoks liiga raske. Tõenäoliselt jääb ta isegi rublamüügi-afääri seletamisega hätta. -
1932 kirjutas:
Inimesed koguvad raha kui vara, hoiavad teda kui vara, pärandavad kui vara, ostavad raha kui vara eest ja müüvad, et saada raha.
Tõsi. Aga ühe olulise detaili jätsid välja. Selle olulisus on seda suurem, et Jaik hoiab sellest eemale kui vanakurat välgust.
Inimesed vaidlevad rahaga seotud õiguste üle ka kohtus.
Nii, nagu pankroti kui erijuhuga jääb Jaik hätta, ei saa ta hakkama seletamisega, mis kohtuvaidluse käigus juhtub.
Oleks tegemist normaalse inimesega, võiks soovitada tal mõnikord Tartu Maakohtu uksest sisse astuda ja protsessi jälgida. Aga Jaigile ei julge seda nõu anda, ta võib kohtunikuga vaidlema hakata. -
Jaik minu teada oskab tasemel, mis on tal võimaldanud lugeda, vene, saksa, inglise ja prantsuse keelt. Nii et keeleoskuse taha asi pidama ei jää.
-
Seda Maakohtu uksest sisseastumisele vihjamist, tegid sa küll kurjasti digwuren, poleks uskunudki, et sa nii õel inimene oled.
ÄRA SINNA MINE KALEV, VÕID PSÜHHIAATRITE KÄTTE SATTUDA. -
tqnism kirjutas:
Tuleb teada vähemalt ühte efektiivset meetodit, aga tegelikult on kasulik või vähemalt huvitav teada ka mõnda ebaefektiivset. Näiteks vene talupoja korrutamise meetodit.
Too korrutamismeetod, mida vene talupoja meetodiks hüütakse, on oma olemuselt tavaline kahendsüsteemne bitikaupa korrutamine. Arvutusmeetodite kontekstis on teda sellisena kasulikum vaadelda, sest siis paigutub ta süsteemi sisse ja nii tema töötamise põhjused kui üldistused on ilmsed.
Aga folkloori tundmine ei jookse muidugi kellelgi mööda külgi maha. -
buratino: mul puudub vähimgi lootus või soov Jaiki kuidagi ümber veenda või talle midagi selgeks teha. Taevas halasta, mis ma temaga pärast seda peale hakkaks? Oma mulli sees saab ta praegu omadega hakkama, kui see mull puruks teha, siis pole see enam üldse kindel. Sellepärast ma julgengi tema mulli torkida, et tean, et katki mul seda teha ei õnnestu.
Sellegipoolest, see alus on tal minu arvates ja minu jaoks teataval määral intellektuaalselt huvitav. Nimelt nagu vene talupoja korrutamine. Ilmselt minu halb maitse muidugi, aga mis tost. Riisumine on juba puhas idee fix, mis on lihtsalt piinlik...
Muide, ma pean vist Jaigi ees vabandama, kuna ma käisin varem välja oletuse, et Jaik inglise keelt ei oska. Kui KriLa kinnitab, et oskab, ju ta siis oskab ja palun tal vastu võtta minu vabandused alusetu kahtluse pärast. -
KriLa kirjutas:
Jaik minu teada oskab tasemel, mis on tal võimaldanud lugeda, vene, saksa, inglise ja prantsuse keelt. Nii et keeleoskuse taha asi pidama ei jää.
Kas nendes keeltes lugemisega saab Jaik hakkama ilma, et ta peaks arusaamatute sõnade asemele luulusid leiutama? -
Ega muidu võiks ju öelda, et me ei mõista kuulsat ja geniaalset filosoofi, aga, on üks suur aga. Ta kaotab absoluutselt iga küsimuse juures vastusega igasuguse relevantsuse selle osas mis küsiti.
No näiteks on ta korduvalt väitnud, et praeguses majandussüsteemis toimub tegelikult reaalvarade hoiustamine panga deposiitidel raha vahendusel. Küsisin siis, et kui nii, siis kuhu need varad kaovad, kui üks laen hapuks läheb. Vastust võite ise lugeda, selö puudub minu poolt küsituga igasugune seos. Järelikult tema selline väide osutus valeks. Ta hakkas rääkima, et mis nende varadega nõõd juhtus, kas see oli finantsmustkunst jne. Juhtus mis iganes, põlesid ära, siis hakkab küsima, et kes tikku tõmbas. Sedalaadi on need arutlused siin sinuga Kalev Jaik. Sellepärast ei saa sind terve mõtlemisega inimeks pidada. Loe veel toda ülekaaluka mõtte asja, mis nende varadega juhtus polnud adekvaatne küsimus üldse. Sama hästi oleks võinud küsida, et mis värvi pank oli. Samuti ei olnud adekvaatne küsimus, et millest reservid olid moodustatud ja et neid ei saavat rahast moodustada. Jutt käis sinu väitest, kus hoiused on raha vahendusel tehtud reaalvarade deposiidid ja reservid tõlgendad sa vist raha vahendusel reaalvaradest loodud reservideeks. Aga vastus tuli niisugune, mil pole kõsituga mingitki seost. a põhjus selleks on lihtne. Sinu teooria on olemasoleva majandusteaduse kritiseerimine sinu haige fantaasia põhjal ja rohkemat sisu sel pole.
Väitsid pidevalt, et pangas hoiustakse reaalvara, mis on võltsilt rahaks tõlgendatud. Hea küll, tõlgendame nüüd õigesti selle reaalvaraks ja ikkagi, kuhu see reaalvara kadus sealt praeguses süsteemis. Kas pean matemaatiliselt kirjeldama kuidas pankades asi käib? -
KriLa
"Jaik minu teada oskab tasemel, mis on tal võimaldanud lugeda, vene, saksa, inglise ja prantsuse keelt. Nii et keeleoskuse taha asi pidama ei jää."
Ühe lihtsa vene keelse tekstiga, millest ma esitasin paar küsimust ja see omas ka ta ühele "luulule" vastavat rolli ta hakkama ei saanud, st lihtsalt libises sellest üle.
Seega eeldasin, et ta ei mõista isegi vene keelt, mida Jaiki aegne põlvkond peaks oskama suhteliselt hästi.
Üldiselt, saksa, inglise ja prantsuse keele õppimiseks, et keerukast majandussõnavarast aru saada kulub aastaid, Jaik oma eluloos, kuhu ta suutis isegi oma kõige mõttetumad tegevused sisse mahutada, sujuvalt üle liikunud nendest väidetavatest õpinguaastatest.
Mu saksa keele õpetajal kes on väga tunnustatud tõlk, kulus pea 10 aastat, millest suur osa saksamaal, enne kui ta võis öelda, et jagab saksa keelt nii palju, et saab aru ka spetsiifiliselt sõnavarast, mis on saksa keeles väga raske.
Kuid ma ootaks Jaigi enda kommentaari selle kohta, kuidas ja millal õnnestus tal kõiki neid keeli õppida. Minu vallatavad keeled on tulnud koolist ja täienenud ülikoolis ning teatud palju reaalset praktikat tulnud seoses reisimise, sõjaväe ja tööga. Kellelt ja kuidas on Kalev õppinud neid, kus praktiseerinud ?
Igal juhul hetkel ma väga sügavalt kahtlen Jaiki keelteoskuses ja eriti veel seda, et oskab nelja võõrkeelt. Tüüp pole isegi 20 sajandi ajalooõpikulegi pilku peale visanud. -
To Kristjan 1
Püüate panna kahtluse alla minu defitsiidi ja ülekülluse käsitlusi ja otsida muid seletusi ja põhjusi nende nähtuste seletamiseks, kui kas nii või teisiti vildakas rahandussüsteem. Väga tore, sest ainult niimoodi arutledes jõuame me järjest enam tõele lähemale. Üks on aga kindel: rahandussüsteemist ega selle viltususest ei saa siinkohal üle ega ümber. Sest toimub ju kogu kaubavahetus turul raha vahendusel, ning me võime enestele seda hästi ette kujutada, et mis siis turul ja terves majandussüsteemis hakkab juhtuma, kui rahapakkumine saab suurem kui kaubapakkumine, või siis vastupidi. Tuleb ju siis välja kas nii- või teistsugume kriis igal juhul.
Samas on ka see meile hästi selge, et kommertspankade süsteem tasakaalu turul rahapakkumise ja kaubapakkumise vahel saab suvaliselt rikkuda ja rikub, ning keskpank tegelikult ei püüagi seda tasakaalu luua ega säilitada. Pole ju sellist teooriatki, mille alusel saaks rahapakkumist ja kaubapakkumist turul üldse määratlema või mõõtma hakata, rääkimata mingist tasakaalu hoidmisest . Sest pole isegi mingit õiget raha definitsiooni, ning rahaks on arvatud peale tõelise raha, mis funktsioneerib turul illusoorse kaubana, ka veel igasugused kusagil seisvad valuutad ehk finantsvarad. Alles mina oma majandusteoorias eristan esmakordselt ajaloos raha seisvast valuutast. Seega peaks asi põhimõtteliselt selge olema, millest tulenevad majanduskriisid.
Lühidalt on minu rahakäsitlus järgmine. Võlakirjad ja muud omandiõigused, milledesse inimesed suhtuvad kui võlakirjadesse ja omandiõigustesse, ei ole finantsvarad, vaid on lihtsalt võlakirjad ja muud omandiõigused. Kui aga inimesed hakkavad võlakirjadesse ja omandiõigustesse suhtuma kui varadesse, ehk hakkavad neid pidama ekslikult varadeks, muutuvad need asjad finantsvaradeks, millised finantsvarad on sisuliselt seesama mis valuuta. Sealjuures raha on see osa valuutast, mis funktsioneerib parajasti turul toimuvas kaubavahetusprotsessis illusoorse kaubana, tekitades turul rahapakkumise ehk kaubanõudluse. Rahapakkumine turul on sama mis kaubanõudlus, ning kaubapakkumine on sama mis rahanõudlus. Nagu need rahapakkumine ja kaubapakkumine turul üksteisega tasakaalus ei ole, nii tekib kas suurem või väiksem majanduskriis, olenevalt selle tasakaalutuse ulatusest. -
Kalev Jaik näeb raha ainukese funktsioonina rikkuse akumulatsiooni. Kuna nondes valitsuse tehastes hakkab toimuma varade juurdekasv, mida see raha representeerib, siis algab kohe deflatsioon. Ma kujutan ette, et raha väärtus hakkab tõusma nii 5% aastas(seda ainult siis, kui eraisikutele seda raha ei laenata) Majalaenu antakse sulle ikkagi intressiga, lisaks valitsuse tehaste aktsiate juurdekasvule tuleb sul tagasimaksmisel arvestada ka intressidega, ehk intressid tõusevad võrreldes praegusega. Lisaks sellele kui toimub laenamine, siis kõigepealt laenad valitsuse tehaste varad ja vahetad need siis maja või auto vastu. Kujutame ette, et maja veel ehitatakse. Kõigepealt on raha kaetud valitsuse tehaste varadega ja ehitusmeestele selles rahas palka makstes, saab raha kaetud veel ka nende töö poolt loodud varadega. Kuna selle töö jaoks etraldi raha ei loodud nagu praeguses süsteemis, siis kaupa on turul seda raha katmas juba kahekordselt(no tegelikult täpselt ei tea mitmekordselt), ehk deflatsioon kiireneb veelgi.
Ilmselt saavad nii mõnedki juba aru, miks sellist geniaalset rahandussüsteemi kuskil maailmas kasutusele võetud pole.
Tegu on absoluutse majandusvõhiku haige soperdusega. -
"Pole ju sellist teooriatki, mille alusel saaks rahapakkumist ja kaubapakkumist turul üldse määratlema või mõõtma hakata, rääkimata mingist tasakaalu hoidmisest ."
on küll olemas teooria, kui see valem härra vilusoohvile liiga keeruliseks ei osutu. MV=PQ
Kalev Jaik näitab oma iga kommentaariga üha suuremat lollust välja -
Kahjuks pean tõdema Kalev, et püüdlikkuse eest majandusteemadel kaasa rääkida annaks sulle 10 punkti. Meetodi valimise eest(ei omandanud haridust ja pidasid end maailmatargaks) saad ühe. Tulemuse eest saad ka ühe. Sul on õnnestunud mõne oma üksiku väitega mõni alternatiivfilosoofias ringi eksleja ära lollitada. Kui aga asi läheb sisuliseks aruteluks, siis tuleb välja sinu teooria ja vaimse võimekuse tase. Esitad debiilseid arusaamu end ümbritsevast maailmast.
-
Kalev Jaik kirjutas:
"Väga tore, sest ainult niimoodi arutledes jõuame me järjest enam tõele lähemale. Üks on aga kindel: rahandussüsteemist ega selle viltususest ei saa siinkohal üle ega ümber. Sest toimub ju kogu kaubavahetus turul raha vahendusel, ning me võime enestele seda hästi ette kujutada, et mis siis turul ja terves majandussüsteemis hakkab juhtuma, kui rahapakkumine saab suurem kui kaubapakkumine, või siis vastupidi. Tuleb ju siis välja kas nii- või teistsugume kriis igal juhul.
Samas on ka see meile hästi selge, et kommertspankade süsteem tasakaalu turul rahapakkumise ja kaubapakkumise vahel saab suvaliselt rikkuda ja rikub, ning keskpank tegelikult ei püüagi seda tasakaalu luua ega säilitada. Pole ju sellist teooriatki, mille alusel saaks rahapakkumist ja kaubapakkumist turul üldse määratlema või mõõtma hakata, rääkimata mingist tasakaalu hoidmisest . Sest pole isegi mingit õiget raha definitsiooni, ning rahaks on arvatud peale tõelise raha, mis funktsioneerib turul illusoorse kaubana, ka veel igasugused kusagil seisvad valuutad ehk finantsvarad. Alles mina oma majandusteoorias eristan esmakordselt ajaloos raha seisvast valuutast. Seega peaks asi põhimõtteliselt selge olema, millest tulenevad majanduskriisid"
Selles arutluses on rida üksikväiteid, mis kajastavad tegelikkust õigesti. Kuid samas on väiteid, mis on oletused. Kõik väited on liidetud mõttekäiguks, mis peegeldab reaalset situatsiooni ebaõigesti. Haige teadvuses kujuneb sellise mittetõese mõtlemise tulemusena objektiivse tegelikkuse moonutatud pilt. Mõtlemise sisuline adekvaatsus ilmneb ka selles, kuivõrd mõttekäigu sisu on antud isiku puhul või üldse otstarbekas, s.t. kas antud mõte võib olla loogilise asrutelu objkektiks ja kas tal on mingi konstruktiivne funktsioon isiku mõtlemises ning tunnetuses. Näiteks kui küsimus, kas juhuslikult nähtud arv laseb end jagada kolmega, kordub pidevalt iga ettetuleva arvu puhul, puudub sel igasugune konstruktiivne otstarve inimese mõtlemise või tegevuse tervikus. Hoopis vastupidi, selline mõte hakkab segama objektiivse tegelikkuse nähtuste mõistmist ning analüüsi. Seetõttu on niisugune mõte mitteadekvaatne, kuigi pole alust pidada teda mittetõeseks. Või näiteks probleem, kas mingi vahendiga on võimalik vältida kõiki haigusi, võib arsti mõtlemise objektina olla adekvaatne, kuid meditsiiniliste teadmisteta isiku arutluse teemana ebaadekvaatne. Selle alusel, kuivõrd ulatuslikult on häiritud mõtlemise vastavus objektiivsele tegelikkusele, jagatakse mõtlemise sisulised häired kolme põhigruppi: sundmõtted, ülekaalukad mõtted ja luulumõtted.
lk 145 ülekaalukas mõte on inimese teadvuses domineeriv mõte, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tõrjub mõtlemises tegeliku elu kajastuse tahaplaanile. Ülekaalukale mõttele on iseloomulik, et see hõlmab inimese teadvuses domineeriva koha, muutub valitsevaks kõikide teiste probleemide üle, tõrjub välja mõtted ja kujutlused, mis kuuluvad väljapoole ülekaaluka idee mõteteringi. Inimene tegeleb pidevalt oma ülekaaluka mõttega, selle kallal juureldes ja fantaseerides. Kõik tegeliku situatsiooniga seotud mõtted jäävad suurel määral kõrvale. Ülekaaluka idee haiguslikkus seisneb selles, et ta pole tegelikkuse adekvaatne peegeldus inimese teadvuses, vaid ebareaalne või absurdne. Inimene ise ei saa selle mitteadekvaatsusest ega väärusest aru. Hoopis vastupidi-haige on sügavalt kiindunud oma ideesse, on veendunud selle suures tähtsuses või väärtruses. Ta tegeleb oma ideega aktiivselt, ilma kriitikata selle ebaadekvaatsuse suhtes.
Ülekaalukas mõte pole üks monotoonselt korduv mõte, vaid idee või probleem, mille ümber toimub vabalt assotsieeruv elav mõttetegevus. Sisuliselt võivad ülekaalukad ideed olla mitmesugused: kas mingi tehnikaalane leiutus, meditsiinialane uuendus, filosoofiline probleem vms. -
buratino
Aga deflatsioon on ju Jaiki meelest Hea Asi[tm] Võtad oma rahanatukese, hoiad seda kodus sukasääres ja see kasvab muudkui juurde. Iga päevaga lähed aiva rikkamaks. Ja ei mingit riisumist! No kas pole tore ja helge perspektiiv. "Me kõik saaksime rikkaks" -
#Alles mina oma majandusteoorias eristan esmakordselt ajaloos raha seisvast valuutast. Seega peaks asi põhimõtteliselt selge olema, millest tulenevad majanduskriisid#
Kui see pole mania grandiosa, siis mis see on? Ei hakka sisulisel küljel peatuma, sest sellel tasemel on ammu selge, et Jaigi "teooria" on jaburdus.
Võtame ka rumalale inimesele arusaadava taseme. Kuidas saab Jaik väita, mis on ajaloos esmakordselt? Kas ta on kogu ajaloo läbi uurinud? Kõigis maailma keeltes? Kust selline enesekindel ülbitsemine? Ainult poisike, joobnu, debiilik või suurusehullustuse põdeja võib tõsise näoga sellise avaldusega välja tulla. -
"Alles mina oma majandusteoorias eristan esmakordselt ajaloos raha seisvast valuutast. Seega peaks asi põhimõtteliselt selge olema, millest tulenevad majanduskriisid"
Tähendab sellest, et Kalev eristas raha seisvast valuutast, selgub põhimõtteliselt, millest tulenevad majanduskriisid. Eureka!!!!! -
To 1932
"Jaik, sinu hullumeelsuse tõend on see, et sa ei suuda oponentidest aru saada. Et nad on kõik sinu väited ümber lükanud. Sinu hullumeelsuse tõend on see, et sa nimetad tõestuseks ühe luulu "tõestamist" teise abil. Sinu hullumeelsuse kõige kindlam tõend on see, et sa eitad käegakatsutavat ja silmaganähtavat reaalsust."
Kas käega katsutav ja silmaganähtav reaalsus välistab vea võimalikkust? Kui kuskil on viga, siis on see ka üks osa reaalsusest. Reaalselt võib ju ikkagi kusagil viga sees olla. Teie väidetest võib järeldada, et kui kõik teevad ühesuguseid vigu, siis need ei ole enam vead, kuna see on reaalsus, kus enamus teeb niimoodi ja kui keegi leiab reaalselt toimuvas mingi vea, siis on ta teie seisukohalt automaatselt hullumeelne. -
To Buratino
"Omandiõigus pole omandist lahutatav ja mingisugust kahte asja seal pole. Meie nimetame asja omandiõiguse müümist selle asja müümiseks. Jaik ütleb, et müüdi asja ja mitte omandiõigust, no haige inimese jutt ja muus ei mitte midagi. "
Kahjuks pean tunnistama, et liigute järjest kaugemale asjade teaduslikust käsitlusest. Järjest rohkem hakkate ka iseenesele vastu rääkima, ja vastu rääkima elementaarsele loogikale. Toon ühe väikese näite. Oma siin tsiteeritud kahes lauses te väidate, et omand olla omandiõigusest lahutamatu, ja selle lahutamine olla Jaigi luul. Teisal te aga väidate, et nõue või nõudeõigus on eraldiolev vara, kirjutades niimoodi: "Nõuet käsitletakse eraldiseisva varana, sest teisel poolel tekkis kohustus ". Nõue ehk nõudeõigus ja kohustus kokku aga pole midagi muud kui teisiti nimetatud võlakiri ehk omandiõigus. Niisiis, ühelt poolt tunnistate, et vara(omand) ja omandiõigus on lahtutamatud, teselt poolt aga tunnistate, et omandiõigus on eraldiolev vara. Kolmandas kohas tunnistate, et sellist nõuet saab ka kui eraldi vara müüa, nagu näiteks nii, et teeme kellegi lubadusest nõude ja müüme selle nõude kui vara maha, müües niimoodi "usalduseks" nimetatud asja.
Aga mis me pikalt keerutame. On ju raha ja muud finantsvarad sellised nõuded, mida saab teie arvates osta ja müüa, ning järelikult peaksid need siis olema eraldiolevad varad. Sest kui nad ei oleks varad, ning oleksid vaid mingite varade varjud ehk omandiõigused, siis ei saaks neid ka müüa ega nendest näiteks hoiuseid moodustada. -
"Nõue ehk nõudeõigus ja kohustus kokku aga pole midagi muud kui teisiti nimetatud võlakiri ehk omandiõigus"
Ei ole nõue omandiõigus. Teie luul on see. Näiteks mul teie vastu nõue 10 porgandi peale jas see on vaid nõue, teie olete porgandite omanik. Ainult teie luulus võib nii olla, et sööte porgandid ära ja mina olen teie fekaalide omanik, kuna porgandid teisenesid nüüd fekaalideks. Mina olen ikka porgandite nõude omanik ja tulen seda sisse kasseerima ning fekaalide juttu ma kuulda ei taha. See on teie luulumõte selle nõude kohta. -
#Kas käega katsutav ja silmaganähtav reaalsus välistab vea võimalikkust? Kui kuskil on viga, siis on see ka üks osa reaalsusest. Reaalselt võib ju ikkagi kusagil viga sees olla. Teie väidetest võib järeldada, et kui kõik teevad ühesuguseid vigu, siis need ei ole enam vead, kuna see on reaalsus, kus enamus teeb niimoodi ja kui keegi leiab reaalselt toimuvas mingi vea, siis on ta teie seisukohalt automaatselt hullumeelne.#
Reaalsus on alati reaalsus. Reaalsus ei saa olla viga juba oma olemuselt, sest ta on objektiivne asi. Viga on hinnang reaalsusele. Reaalsus on fakt, "viga" on subjektiivne hinnang reaalsusele. Kui keegi eitab fakte ehk reaalsust, siis on see hullumeelsuse tunnus. Reaalsust ei saa terve mõistusega eitada, vaid anda selle hinnanguid. Jaik ei ütle, et võlakirjade müük on sel ja sel põhjusel ebasoovitav tegevus (see oleks normaalse, olgugi asjatundmatu inimese jutt), Jaik ütleb, et võlakirju ei saa müüa. Aga reaalsuses müüakse. Järelikult on sellise väite esitaja nupust nikastanud, sest ta eitab olemasolevaid asju.
Kas said aru või oled samasugune kui Jaik? -
1932 kirjutas: "Kas said aru või oled samasugune kui Jaik?"
Ta on hullem veel, ta kopeerib teise inimese skisofreeniat. -
Buratino.
Nõue ei ole mitte midagi muud kui omandiõiguse üks vorm. Nõue tähendab õigust midagi saada ehk olla millegi omanik. Omandiõigus on nii mitmepalgeline mõiste, et sel teemal vaidlemine on mõttetu, igaüks vaatab seda oma vaatepunktist.
On olemas nõue ehk potentsiaalne omandiõigus (mis võib realiseeruda või mitte), on reaalne omamine koos reaalse omandiõigusega, on osaline REAALNE omandiõigus koos osalise reaalse omamisega (väljaüüritud korter, milles omanik ei saa ise sees elada, seega on REAALNE omandiõigus koos osalise omandi kasutamisega). Omandiõigusele on veel mitmeid muid võimalikke lähenemisi. Kordan, sellel pinnal on mõttetu vaielda ja kõik vajalik on eespool juba ära öeldud. Jaigil ei õnnestunud sellega mitte midagi tõestada. Ei ole mõtet seda uuesti korrata. -
Kalev, kuidas jääb siis keeltega ?
Aga muidu, rahandus ja defitsiit. Ma olen sulle juba toonud ühe näite, mida sa lihtsalt ignoreerisid :
On 5 poissi ja 3 õuna, iga poiss tahab saada omale õuna.
Sa võid teha ükskõik milliseid rahanduslike vigureid, kuid reaalsus on see, et enne kui süsteemi ei lisata juurde 2 õuna, pole võimalik jõuda tulemuseni, et igal poisil on oma õun.
Keegi ei vaidle vastu, et rahanduspoliitikal on oma osa majanduses ja defitsiidis, kuid Nõuka süsteem oli nagu auto millel polnud ei rattaid ega mootorit. Jaik, uurib ja puurib, ning avastatab enda arvates vea - auto üks esituli ei tööta ja teeb järelduse, et kui esituli korda teha, võib kohe rallit lasta.
Aga finantsvarade kohta, pakun sulle Kalev oma vana võla diili. Kuna sa ei tahtnud seda kuidagi vastu võtta, siis järelikult puudub ka sul endal usk oma rahandusmudelisse. -
Viide palun 1932
-
To Kristjan 1
"No näiteks on ta korduvalt väitnud, et praeguses majandussüsteemis toimub tegelikult reaalvarade hoiustamine panga deposiitidel raha vahendusel. Küsisin siis, et kui nii, siis kuhu need varad kaovad, kui üks laen hapuks läheb. Vastust võite ise lugeda, selö puudub minu poolt küsituga igasugune seos. Järelikult tema selline väide osutus valeks. "
Ma ju vastasin, et kuhu need varad kaovad: need riisutakse ära hoiustajate omandusest riisujate omandusse. Selgitan, kui see pole veel arusaadavaks osutunud.
Kogu raha, mida hoiustaja panka viib, vahetab pank oma variisikute kaudu varade vastu ja saab varad. Nüüd kuhu need varad kaovad? Kõigepealt salgab pank need varad maha, nagu neid ei olekski olemas, ning nagu polekski hoiustaja talle mingeid varasid laenanud. Hoiustaja laenu pangale aga võltsib pank rahaks, mis allub raha inflatsioonile. Varad aga kandib pank oma variisikute kaudu kõrvaliste isikute pilkude eest näiliselt nii kaugele peitu, et isegi panga pankroti korral ei suuda ükski kõrvaline isik neid varasid kusagilt leida ega nende jälgi ajada. Laenatud varad näiliselt kadusid ehk haihtusid nagu mustkunstniku trikiski. Edasi annab pank hoiustajale hoiustajalt saadud varade eest raha, mille väärtus on 1% kuni 99,9999% võrra väiksem laenatud varade väärtusest, nii nagu inflatsioon parajasti juhtus olema, või siis panga pankroti korral ei anna üldse mitte midagi hoiustajale tagasi. -
#Viide palun 1932#
Ei saa aru, viide millele?. Olen siin korduvalt teatanud, et ma ei loe siin ette tarkade raamatute õpetussõnu, vaid iseenda elukogemuste, teadmiste ja loogilise analüüsi tulemusi. Kogu tõde siin peab tulema arutelust, mitte tsitaatidest, mis võivad olla kohased või mis ei pruugi antud konteksti sobida. Nii näib olevat ka selle omandiõigusega. Ei viitsi pikemalt sel peatuda, kordan, eespool olen sel teemal kõik vajaliku ära öelnud. Kus täpselt, küll see leiab, kes tahab. Mina kommenteerin töö kõrvalt ja palju aega selleks ei saa kulutada, et neid uuesti siin välja tuua. -
piksenool küsis:
Kas käega katsutav ja silmaganähtav reaalsus välistab vea võimalikkust?
Ei, see tähendab ainult, et tehtud vigade arv on paarisarv. Vanades ja sissetöötatud uurimisvaldkondades on üllatavalt sageli selleks paarisarvuks null.
Aga kui käegakatsutav reaalsus ütleb, et rong seisab jaamas ja teooria ütleb, et rong ei saa jaamas seista, siis on selge, et vale on just teooria. -
#Kogu raha, mida hoiustaja panka viib, vahetab pank oma variisikute kaudu varade vastu ja saab varad. Nüüd kuhu need varad kaovad? Kõigepealt salgab pank need varad maha, nagu neid ei olekski olemas, ning nagu polekski hoiustaja talle mingeid varasid laenanud. #
Keegi poolearuline Jaik ütleb, et raha pole vara, järelikult ei vii hoiustaja panka mingeid varasid, vaid ainult raha. Edasine plära on juba mõttetu. -
Kalev Jaik jaikis edasi:
Nõue ehk nõudeõigus ja kohustus kokku aga pole midagi muud kui teisiti nimetatud võlakiri ehk omandiõigus.
Omandiõiguse olemus on kirjas Asjaõigusseaduse paragrahvis 68 ning see ei ühildu Jaigi siinkirjutatuga. Niikaua, kuni mina Jaiki võrgus vaidlemas näinud olen, pole ta suutnud isegi selle paragrahvi sisu oma sõnadega väljendada. Huvitav, kas see õnnestuks paremini, kui paragrahv oleks kirjutatud inglise, vene, saksa või prantsuse keeles? -
to 1932: Ma ei tea, ma olin vahepeal sellest foorumist eemal, see näide kus sa rääkisid lennuki omanikust ja sellest kuidas tal polnud seda õigust juhtida,. kuna ta polnud piloot, ei kannatanud küll mingisugust kriitikat.Aga kui sa hakkad rääkima, et see on espool ära tõestatud ja sellele viidata ei viitsi, siis ära edaspidi selliseid väiteid esita rohkem, sinuga ma siin ei vaidle.
-
1932 kirjutas:
Nõue tähendab õigust midagi saada ehk olla millegi omanik.
Mitte õigust olla millegi omanik, vaid õigust saada millegi omanikuks. Erinevalt sellest, mida Jaik jutlustab, ei pea too miski sugugi konkreetne olema; näiteks võib jahimees enne jahi algust välja anda võlakirja jänestele -- aga sel hetkel tal loomulikult ühtki jänest ei ole ja ta isegi ei tea, missuguse jänese ta metsast kinni püüab. Ja kui jänesejaht luhtub, läheb tolle võlakirja väljalunastamine huvitavaks. -
To Kristjan 1
"on küll olemas teooria, kui see valem härra vilusoohvile liiga keeruliseks ei osutu. MV=PQ "
See teooria ja valem on ju jama. Ma ei saa küll aru selles valemis toodud sümbolite tähendusest, kuid oletan ometi, et valem on põhimõtteliselt vale. Sest esiteks on selles teoorias ja valemis arvatud rahaks ka sellised asjad, mis raha ei ole, nagu hoiused ja seisvad valuutad. Teiseks viitab see teooria ja valem ilmselt mingile raharingluse kiirusele, mis on samuti põhimõtteliselt vale. Sest rahal ei ole mingit ringlemise kiirust, sest raha oma funktsioonis olla illusoorne kaup turul ringleb alati maksimaalse kiirusega. Nendel hetkedel, kui ta ei ringle või ei ringle maksimaalse kiirusega, lakkab see asi olemast raha ja muutub seisvaks valuutaks. Järelikult osutub igasugune raharingluse kiiruse väitmine valeks. -
Wesse mainis Jaigi võimetust integraalidega toime tulla.
Kaudselt kinnitab seda see Jaigi tsitaat:Edasi annab pank hoiustajale hoiustajalt saadud varade eest raha, mille väärtus on 1% kuni 99,9999% võrra väiksem laenatud varade väärtusest, nii nagu inflatsioon parajasti juhtus olema, või siis panga pankroti korral ei anna üldse mitte midagi hoiustajale tagasi.
Jaik on mujalgi inflatsiooni protsessi asemel sündmusena vaadelnud, näiteks siis, kui ta perestroika kontekstis "inflatsioonieelsetest hindadest" rääkis. Aga reaalses elus algas inflatsioon juba nii palju aastatuhandeid tagasi, et mitte keegi seda enam ei mäleta. Ja loomulikult ei ole inflatsioon nagu ühekäeline bandiit: müüd kapsapea, tõmbad hoovast, 40% rahast läinud. -
Tänan digwuren. Omandiõigus?, jah, õigus saada millegi omanikuks tulevikus.
Praegusel hetkel ta endast omandiõigust ei kujuta tollele varale. Ta on pelgalt finantsvara. Kui ta oleks omandiõigus, siis oleks selle nõude omanik nonde varade omanik juba täna. Kui sellist nõuet kasutada maksevahendina, siis on ta ka ju ikka abstraktne nõue, ehk finantsvara. -
"See teooria ja valem on ju jama. Ma ei saa küll aru selles valemis toodud sümbolite tähendusest, kuid oletan ometi, et valem on põhimõtteliselt vale." puhas kuld :)
-
#Mitte õigust olla millegi omanik, vaid õigust saada millegi omanikuks.#
#Omandiõigus?, jah, õigus saada millegi omanikuks tulevikus.
Praegusel hetkel ta endast omandiõigust ei kujuta tollele varale. Ta on pelgalt finantsvara. Kui ta oleks omandiõigus, siis oleks selle nõude omanik nonde varade omanik juba täna.#
#Kui sellist nõuet kasutada maksevahendina, siis on ta ka ju ikka abstraktne nõue, ehk finantsvara.#
Mis siis ikka, tuleb natuke uuesti rääkida. Kõik asjad, millega inimene kokku puutub, esinevad vähemalt kahes vormis: idee ja teostus. Ka omandiõigusega on sama lugu. Kõigepealt on soov saada millegi omanikuks. Selle idee nimi ongi soov. See on kavandatud omandiõigus. Edasi võib see soov võtta konkreetsema vormi, nimelt omandatakse mingi dokument, mis on esimene etapp selle soovi teostamisel. Selle dokumendi nimi on rahatäht, mis on üks osake universaalsest omandiõigusest kõigele müüdavale. Edasi omandatakse selle rahatähe eest nõudeõigus mingile müügis olevale konkreetsele omandile. Nüüd on soov midagi konkreetset omada muutunud potentsiaalseks omandiõiguseks. Järgmine etapp on omandiõiguse realiseerimine. Nõudeõigust tähistav dokument vahetatakse reaalse omandi ja omandiõiguse vastu. Oli soov, siis oli osake universaalsest omandiõigusest, siis oli potentsiaalne omandiõigus ja lõpuks reaalne omandiõigus. Täpselt samuti käib omandi müümine keerulisemal juhul, ainult järjestus on vastupidine.
Kui keegi tahab mulle vastu vaielda, siis palun mitte vehkida kitsa eriala raamatutarkusega, vaid kasutagu eelkõige tervet mõistust. Mina lähtusin juhtimis-ja tunnetusteooria seisukohtadelt, millel on oma terminoloogia, mis ei pruugi kokku langeda juristide omaga. -
#Mitte õigust olla millegi omanik, vaid õigust saada millegi omanikuks#
Selline vahetegemine eeldab, et nõude omanik ei oma mitte midagi. Täpselt Jaigi seisukoht, kelle arvates pole nõue mitte mingi vara. -
1932 kirjutas:
Mina lähtusin juhtimis-ja tunnetusteooria seisukohtadelt, millel on oma terminoloogia, mis ei pruugi kokku langeda juristide omaga.
Näed, buratino, ei ole mina siin üksi see õel Erist teeniv inimene ... -
#Mitte õigust olla millegi omanik, vaid õigust saada millegi omanikuks#
Lisaks niipalju, et omanikuks ei saada vastava dokumendi vormistamisega. Nagu ma eespool kirjeldasin, on omanikuks saamine protsess, mitte hetkeline sündmus. Ei ole, et olid paljas kui püksinööp ja äkki olid omanik. Nii võib ainult pärimisega juhtuda. Aga isegi pärimine on protsess. -
Jaigi "teooria" viga pole mitte selles, et ta eraldab omandiõiguse omandist ja nimetab nõudeõigust omandiõiguseks, vaid selles, et ta väidab, et omandiõigust ei saa müüa. Järelikult kõik need, kes ei tunnista nõudeõigust üheks omandiõiguse vormiks, valavad vett Jaigi veskile. See pole oluline, et veskis puudub veskikivi ja vesiratas on võlli peale kinnitamata, oluline on see, et Jaik saab nüüd sellel teemal edasi susserdada ka rikkis veskiga. Vesi ju voolab.
-
Misajast Jaik seda vett vajab? Tema veski käib sooja õhu peal!
-
to juured: asi ei ole selles kas teooria on jama või mitte. Tegu on üldlevinud monetaristide seisukohaga, mis asju ikka kuidagi kirjeldab. Asi on selles, et Kalev Jaik väitis nagu poleks mingit teooriat üldse olemaski, aga on, teoreetilised seisukohad on täiesti olemas, see on loomulikult vaieldav kas tegu on absoluutse tõega, erinevalt Kalev Jaiki teooriast.
-
Vabandust juured, ei saanud kiiruga su irooniast aru.
-
1932,
ma tunnustan sind iga 1000 postituse läbimise eest. võitlus jaigiga ei lõppe niipea, järgmine tuhat postitust on varsti täis saamas.
PS miljoni dollari küsimus, miks, sina haritud inimene seda sõjateed käid? -
Selle threadi l6ppemisel peaks kõik asjaosalised tellima endale t-särgid kirjaga:
"See teooria ja valem on ju jama. Ma ei saa küll aru selles valemis toodud sümbolite tähendusest, kuid oletan ometi, et valem on põhimõtteliselt vale."
See tsitaat on ikka t6esti puhas kuld. Ma naersin nii, et pidin tooli pealt maha kukkuma. -
#PS miljoni dollari küsimus, miks, sina haritud inimene seda sõjateed käid?#
Olen seda eespool mitu korda vastanud. Lisan nüansi, vana spordimehena tunnen lõbu võistlusest. -
see on jah hea offf, siin on veel teisigi häid noppeid olnud. Meeldejääv elamus.
