Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kalev Jaik
Kaubapakkumine selles vahetussüsteemis peab olema täpselt sama suur nagu vahetusvahendite vahetuseks pakkuminre nende asjade vahetuskursside ehk hindade järgi, ehk suhtega 1:1. Nagu see suhe 1:1 kaubapakkumise ja vahetusvahendite pakkumise vahel häirub, nii blokeerub vahetussüsteem kinni ja tekivad kriisinähtused majanduses.
Kole lugu, kui vilepillidega karjapoiss saab terve majanduse uppi lükata. Seda modelleerisime me paar nädalat tagasi. -
To digwuren
(((Aga halenaljakas on see, et ühest küljest kurdab Jaik pidevalt --- ja reeglina alusetult ---, et temast ei saada aru, teisest küljest jälle, et fundamentaalsed mõisted tema jaoks arusaamatud on.)))
Jah, see mõiste "suhe" on siinkohal minule jätkuvalt arusaamatu, et mis see on. Matemaatikas saan sellest aru, et see on suhe erinevate suuruste vahel. Majanduses aga ei saa aru, milline on suhe laenatud vara ja nõudeõiguse vahel teie ja olemasoleva majandusteaduse tõlgenduste kohaselt, ning kuidas läheb vara pettise teel võõrasse omandusse, muutudes samaaegselt teisal justnagu finantsvara nimeliseks fantoomiks. Ei saa aru, et kuidas saab vara, mis on füüsiline asi, muunduda nõudeõiguseks, mis on teadmine ehk mõtteline asi, ehk kuidas saab nõudeõigusest üldse vara, müüdav ja ostetav asi. Ei saa ka sellest aru, et miks siis laenatud vara ei müüda, vaid selle asemel müüakse hoopis nõudeõugust, mis ei ole tegelikult üldse müüdav ega ostetav asi.
Kuid kui üldse rääkida mingist suhtest, siis kõigepealt peab olema selgeks tehtud, mis asjade vahel see suhe olema peaks. Minu oponentidel aga pole ühtegi selget seletust ega definitsiooni selle kohta, mis asjad varad ja nõudeõigused üldse on, ning neid pole ka kogu olemasioevas pseudo-majandusrteaduses. Selguse asemel püütakse siis segast asjade käsitlust segada veel segasema mõiste "suhe" sissetoomisega ja iseensestmõistetava dogma väitmisega, et varad ja nõudeõigused võivad vastastikuselt üksteiseks muunduda.
Kuidas see varade ja nõudeõigiste vastastikune muundumine tegelikult käib, sellest saan aru. Näiteks muundub vara nõideõiguseks siis, kui laenatud varad riisutakse omanikult ära, asemele luuakse nõudeõigusest finantsvara nimeline fantoom. Selle fantoomi müümisel turul kolmandatele isikutele õnnestub nendelt varad riisuda väljapetmise teel, mis siis ongi "nõudeõiguse muundumine varadeks". -
To digwuren
(((Kole lugu, kui vilepillidega karjapoiss saab terve majanduse uppi lükata.)))
Karjapoisi mõju pakkumisele-nõudlusele turul on tühine. Samuti ei saa suuremaid disproportsioone kaupade ja vahetusvahendite vahetuseks pakkumise vahel tekitada ka tootjad ja tarbijad, sest nii tootmine kui ka igasugune tarbimine on sujuvalt toimuvad protsessid. Tootjatel ega tarbijatel majandust uppi lükata ei õnnestu. Küll aga saab suuri disproportsioone tekitada ja majandust uppi lükata pankade süsteem rahalaviinide ja rahapõudade tekitamise teel.
Vaadake seda praegust majanduskriisigi. Enne kriisi toimus suur ülemaailmne rahalaviin, mida tekitati põhiliselt "laenude" andmiseks maskeeritud kujul. Siis aga ühel ilusal päeval asendati see rahalaviin rahapõuaga, ning oligi turg kinni blokeeritud ka majandus upakil. -
((Jah, see mõiste "suhe" on siinkohal minule jätkuvalt arusaamatu, et mis see on. Matemaatikas saan sellest aru, et see on suhe erinevate suuruste vahel. Majanduses aga ei saa aru, milline on suhe laenatud vara ja nõudeõiguse vahel))
õigustel ja varadel pole mingisugust omavahelist "suhet". Õigused ise ongi need nn suhted inimeste ja varade vahel, aga mitte ainult varade. Võlaõigus polegi minu arvates kõige parem väljend reguleerimaks lepinguid, kus osapooltel tekivad õigused ja kohustused teineteise suhtes. erinevaid nimetusi on välja pakuutud, obligatsiooniõigus, lepinguõigus jne. Kiviaja inimesele oleks võimatu seletada, et müüakse ja ostetakse õigusi, sest ta pole veel piisavalt arenenud. Ta ei saaks aru ühiskonnast, samuti sellest, et igasuguseid lepinguid on võimalik sõlmida inimeste vahel.
Sellisele metslasele oleks võimatu seletada, et 1 kg liha eest saad õiguse ja ainult õiguse lõkke lähedal magada täna öösel. kui ta sel öösel oma õigust ei kasutaks, siis hakkaks ta tõenäoliselt oma liha tagasi nõudma, sest tema ei maganud lõkke ääres. Temaga ei saaks sellist lepingut üldse sõlmidagi, sest tema arusaamine maailmast on veel liiga primitiivne. Talle oleks võimatu seletada, et ainult õiguse saab ta lihatüki vastu. Ta ei saaks õiguse mõistestki aru ja hakkaks tõenäoliselt jaigilikult küsima, et kas nüüd on siis kaks asja, lõke ja õigus ja veel maapind(kus magada). Temale sellise asja seletamine oleks lootusetu ettevõtmine. -
Õigust lõkke lähedal magada ja saada suurem lihatükk jagati tollal enamasti tugevuse järgi. See oli teistsugune õiguslik süsteem ja tänapäeva konteksti ei sobi. Selles mõttes, et tugevam karjaliige võiks nõrgemalt lihatüki ära võtta ja teda ikkagi mitte lõkke ligi lubada ja tollases ürg-kogukondlikus süsteemis oleks see täiesti aktsepteeritav "leping".
Umbes samasugune nagu nõukogude liidu ja "vasallide" vahel: "Teie saate meilt teravilja ja meie anname teile selle eest traktoreid"
Jaik pistaks nüüd muidugi kriiskama, et "riisumine" taipamata sedagi, et tema "omadiseadused" tollasesse ühiskonda ei sobi. Jaik kriiskab praegugi "riisumine" taipamata seda, et meie ühiskonnas see EI OLE riisumine. AInuke, kus Jaik oma pudrumulgu lahti võiks teha oleks: "Kui mina, Kalev Jaik, looksin uue ühiskonnakorra, siis nii-ja-niisugune tegevus oleks seal käsitletud riisumisena."
Kalev ei saa aru isegi mitte kõge elementaarsemast - sellest, et igasugused "suhted", "lepingud", "võlad" jms. ei ole vääramatud nagu loodusseadused ja ei ole üldkehtivad nagu loodusseadused. Mitte mingit etnoseülest "õigust" ei saa olemas olla ja kõik on alati kokkuleppe küsimus. -
Offf
Õigust lõkke lähedal magada ja saada suurem lihatükk jagati tollal enamasti tugevuse järgi.
Mitte ainult. Suurt rolli mängis ka soosinguõigus. See töötab umbes nii, nagu telefoniõigus, ainult ilma telefonita. -
Kalev Jaik
Karjapoisi mõju pakkumisele-nõudlusele turul on tühine.
Ei ole. Me ju tegime mudeli? Tegime! Karjapoiss suudab jaikonoomikas üheainsa päevaga põhjustada olukorra, kus turul pakutakse kaupu palju rohkem kui vahetusvahendeid terves majandussüsteemis üleüldse on. Ja jaikonoomika väitel ei saa turg niisuguses olukorras toimida. -
Kalev Jaik
Näiteks muundub vara nõideõiguseks siis, kui laenatud varad riisutakse omanikult ära, asemele luuakse nõudeõigusest finantsvara nimeline fantoom.
Tõesti? Varad lakkavad riisumise tagajärjel olemast ja asenduvad fantoomiga? Aga milleks siis üldse riisuda, kui riisuja sellest rikkamaks ei saa? -
(AInuke, kus Jaik oma pudrumulgu lahti võiks teha oleks: "Kui mina, Kalev Jaik, looksin uue ühiskonnakorra, siis nii-ja-niisugune tegevus oleks seal käsitletud riisumisena.")
aga selles asi ongi, et ilma selle "riisumiseta" ei saa ühiskond toimida, ei Jaigi, ega meie oma. Jaik on ju korduvalt oma "pudrumulku" lahti teinud selle koha pealt ja karjuvaid vastuolusid on täis tema jutt. -
Maailm konspireerib jälle, tegemaks Jaigil finantsmehhanismide mõistmist veel raskemaks. Bitcoin Watch kirjutab, et krüptograafilise hajusrahavääringu nimega BitCoin ühiku hind on vabal turul tõusnud USA dollari suurusjärku. Ja kuna maailm on suur naljahammas, kes ei kasuta kunagi kasutamata võimalust õrritamiseks, on Bitcoin-mehhanismuse üheks osaks teatud spetsiifilisel viisil kodeeritud avalik teave kõigi seni sooritatud tehingute kohta.
Teine jaikonoomikaga haakuv küsimus tuleb FAQ'st.FAQ
Where does the value of Bitcoin stem from? What backs up Bitcoin?
Bitcoins have value if they are accepted as payment by many.
When we say that a currency is backed up by gold, we mean that there's a promise in place that you can exchange the currency for gold. In a sense, you could say that Bitcoin is "backed up" by the price tags of merchants – a price tag is a promise to exchange goods for a specified amount of currency.
It's a common misconception that Bitcoins gain their value from the cost of electricity required to generate them. Cost doesn't equal value – hiring 1,000 men to shovel a big hole in the ground may be costly, but not valuable. Also, even though scarcity is a critical requirement for a useful currency, it alone doesn't make anything valuable. For example, your fingerprints are scarce, but that doesn't mean they have any exchange value. -
To digwuren
(((Näiteks muundub vara nõideõiguseks siis, kui laenatud varad riisutakse omanikult ära, asemele luuakse nõudeõigusest finantsvara nimeline fantoom.
Tõesti? Varad lakkavad riisumise tagajärjel olemast ja asenduvad fantoomiga? Aga milleks siis üldse riisuda, kui riisuja sellest rikkamaks ei saa?)))
Selgitan, kuidas vara riisumine käis Vana-Hiinas, et saaks üldse nõudeõigus muunduda varaks. Talupoeg oli sunnitud laenama keisrile(riigile) hobuse, ning keiser lubas talle kas hobuse või hobuse jagu muud vara pärast tagasi anda ehk laenu tagastada. Kehtestati selline nõudeõigus ehk kollektiivne teadmine, et hobuse jagu talupojale kuuluvat vara on keisri kasutuses, ja keiser peab selle vara talupojale pärast tagastama.Siiani on kõik õige ja ilus, ning midagi valesti tõlgendatud ega riisutud pole. On teada, mis on laenatud vara, kes on selle vara omanik ja kes kasutaja, ning mis on nõudeõigus. On selgelt teada ka see, et nõudeõigus laenatud vara ega üldse vara ei ole, vaid on selline inimeste kollektiivne teadmine, et vara on hoopis midagi muud kui nõudeõigus, ja see on talupoja vara keisri kasutuses. Oli teada ka see, et kui keiser laenu talupojale tagastab, siis tühistatakse see nõudeõigus niisamuti, nagu see laenu andmisel kehtestatigi. Veel kinnitati seda nõudeõigust dokumendiga, et see nõudeõigus kui kellektiivne teadmine kellegil meelest ära ei läheks ega saaks keegi seda pärast vaidlustama hakata, ning ühe koopia sellest dokumendist sai talupoeg kui võlausaldaja ka endale.
Edasi aga läks laenu riisumiseks, ning see riisumine toimus selliselt. Keiser salgas selle maha, et ta mingit laenu talupoja käest oleks saanud, et mingeid talupojale kuuluvaid varasid tal oleks, vaid tõlgendas asja hoopis nii, nagu ta poleks mitte talupojalt vara laenanud, vaid hoopis müünud talupojale nõudeõiguse. Talupojalt laenuks saadud vara kohta aga kehtestas keiser uue omandiõiguse, et see on tema vara. Nõudeõiguse müümist talupojale aga seletas keiser selliselt, et see nõudeõigus on sisuliselt samasugune vara nagu hobunegi, ainult vormilt vähekene teistsugune --- dokumendi kujuline ehk on dokument, ning et see nõudeõigus-dokument kui vara on talupojal olemas, ja on kogu aeg olemas olnud. Kui siis talupoeg avaldas rahulolematust, et tal on vara vaga ja mitte mingit nõudeõigusest vara ega dokumenti, siis seletas keiser talle, et müügu talupoeg turul see oma nõudeõigus-vara-dokument kellegile maha ja ostku selle eest niisuguseid varasid, mida hing ihaldab.
Selline siis oli see talupojalt keisri poolt varade riisumise skeem. Laenatud varad salati maha ja arvati vale omaniku omandusse, ehk tegelikult riisuti omanikult ära, omaniku rahustuseks ehk petmiseks aga loodi nõudeõigusest illusoorne vara ehk finantsvara, ja arvati see, kellelt varad ära riisuti, selle finantsvara omanikuks. See finantsvara aga tõlgendati selleks dokumendiks ehk väärtpaberiks, mida nõudeõiguse kinnitamisel keiser andis talupoja kätte, kui ta talupojalt hobuse laenas.
Nimelt nii ehk sellise varade riisumise ja kõige valesti tõlgendamise tulemusena sai nõudeõigusest vara ja ostetav-müüdav asi turul. Vastasel juhul ei oleks nõudeõigusest kui kollektiivsest teadmisest mitte kuidagi saanud vara ega ostetav-müüdav asi turul.
Kui kõik see oleks juhtunud vaid ammusel ajal Hiinas, pole mõtet sellest nii pikalt rääkida. Et aga selline riisumine ja asjade valesti tõlgendamine käib kuni tänapäevani globaalses ulatuses välja, ja sellele on üles ehitatud kogu pangandussüsteem ja kõik rahandussüsteemid, ja need riisumist õigustavad valed on ka olemasoleva majandusteaduse ja juura alustaladeks ja karkassiks , siis on põhjust sellest rääkida.
Kokkuvõtteks. Niikaua kuni nõudeõigus oli kollektiivne teadmine selle kohta, et talupojale kuuluv vara on keisri kasutuses ja keiser peab selle laenu temale tagastama, on see vaid nõudeõigus ehk laenatud vara kohta kehtestatud omandiõigus. Kuid alates sellest momendist, kui keiser laenatud varad talupojalt ära riisus ja nõudeõiguse riisutud varade asemel varaks tunnistas, muutus see nõudeõigus finantsvaraks ja ostetavaks-müüdavaks asjaks turul. Enne nõudeõiguse muundumist finantsvaraks ei oleks nõudeõigust müüa saadud, oleks vaid müüa saadud laenatud varasid. Nüüd aga olid laenatud varad ära riisutud, ning müüa sai nõudeõigusest loodud illusoorset vara --- finantsvara. -
Tühja tünni kõmin, Kalev, tühja tünni kõmin. Ei näe, valemeid, arvutusi, seoseid, mudeleid!
-
To Buratino
(((Kiviaja inimesele oleks võimatu seletada, et müüakse ja ostetakse õigusi, sest ta pole veel piisavalt arenenud. )))
Just nimelt kiviaegsele inimesele oleks saadud seda ära seletada, et müüakse omandiõigust ja nõudeõigust, ja tema oleks teist ilusti aru saanud. Sest temal olid suured raskused mõttelise ja füüsilise üksteisest eristamisega ja tema ajas need segi. Tema oleks ilusti sellest aru saanud, et laenatud vara, nõideõigus ja dokument on kõik üks ja seesama kompleksne asi umbes selliselt nagu Päike taevas ja tema rõõmus meel, millest ta järeldas, et Päike on rõõmus ja paistab rõõmsalt. Selliseid kiviaegse inimese arusaamisi, kus psüühiline ja füüsiline on üksteisega segi aetud, võib kohata tänapäevalgi massiliselt mitte ainult argiteadvuses, vaid ka näiteks esteetikas, poeesias ja ilukirjanduses.
Mina aga niimoodi psüühilist ja füüsilist omavahel segi ei aja, ja käsitlen nõudeõigust ja laenatud vara eraldiolevate ja vastandlike nähtustena, ja seetõttu ka ei saa teie seletusest mitte kuidagi aru, et müüakse nõudeõigusi, üldse omandiõigusi, et mingi õigus kui psüühiline nähtus saab üldse olla ostetav ja müüdav asi.
Püüdke teiegi aru saada, et esiteks on nõudeõigus psüühiline fenomen ehk teadmine, teiseks ei ole teadmisi üldse võimalik ei osta ega müüa. Keegi võib küll asju nii valesti tõlgendada, et näiteks õpetaja müüb õpilastele teadmisi, kuid siiski on teadmiste müümine võimatu. Teadmisi saab teisele inimesele edasi anda ainult õpetamise-õppimise ehk teadanandmise ja teadasaamise meetodil, mis aga ei ole teadmiste ei kinkimene, ostmine ega müümine. Kui siin midagi on kingutavat, ostatavat või müüdavat, siis on selleks teenus, mitte aga teadmised. Õpetamisel-õppimisel osutatavad teenused aga on põhimõtteliselt sama nähtus, nagu omandiõiguste ja nõideõiguste puhul nende kehtestamine ja tühistamine. Omandiõiguste kehtestamist ja tühistamist võib käsitada teenusena ehk tööna, mis on füüsiline nähtus ja on vara, kuid omandiõigused ise on psüühilised nähtused ning ei ole varad.
Nii nagu eri ole ühtegi teadmist võimalik müüa, ei ole võimalik ka müüa selliseid teadmisi, mida me nimetame õigusteks ja kohustusteks, kaasa arvatud ka nõudeõigused ja igasugused teised omandiõigused. Kui midagi saab müüa, siis on selleks varad, kaasa arvatud ka teenused, mitte aga õigused/kohustused, mis on psüühilised fenomenid ehk teadmised.
Et teadmiste müümise võimatus enam selgeks saaks, püüdke näiteks minule ära müüa teadmist, millisel kuupäeval olete sündinud. See ei õnnestu! Seda saate te minule selgeks teha ainult õpetamise-õppimise meetodil, mis aga ei ole teadmise müümine, vaid on hoopis teenuse osutamine. Ning teenuse osutamise tõlgendamine teadmise müümiseks on niisama väär, nagu mingi muu majandustehingu tõlgendamine õiguse või kohustuse müümiseks. -
Kas pole Kalevist ebaviisakas, et kuigi talle pakuti väga põhjalikku abi tolle teooria rangetele formaalsetele alustele viimiseks, lükkas ta selle abi ühtki sõna ütlemata tagasi ja asus jälle ümmargusi muinasjutte vestma? Ta nagu ei hoolikski, kas keegi tema Suurt Avastust praktikas rakendada saab või ei.
-
Kalevi lugu keisrist ja talupojast oli huvitav, õpetlik ja kurb.
Ma räägin ühe teise loo, juhtus ka hiinas keisri ja talupoegadega. See keser salgas ka varad maha ja ütles talupoegadele, et nood on nüüd nõudeõiguste omanikud. See keiser ei lubanudki talupoegadel enam talu pidada, ütles, et võite töötada vaid keisrile. Mõnedele talupoegadele küll ei meeldinud see ja nad polnud nõus oma vara keisrile andma isegi mitte nõudeõigust vastu saamata, aga need talupojad tapeti ära. Keiser ütles talupoegadele, et tulge aga tema juurde tööle ja saate nõudeõigusi selle eest. nende nõudeõiguste eest sai keisri kauplustest tarbekaupu osta. Kauplustes valitses alatasa defitsiit. puudu oli isegi toidust, aga talu pidada ka ei lubatud, võisid töötada vaid keisri kollektiivfarmis ja keisri tehastes näiteks. Enamus talupoegi olid rahulolematud ja mõistsid, et keisri jutt tema riigi suursugusest ei saa tõsi olla, kui isegi esmatarbekaupu pole poes saada. Üks talupoeg oli aga kaasasündinud arupuudusega. Tema ütles, et rikkust ei saagi mõõta selle tarbimisrämsu järgi ja ta ei tarbinudki. Vedas kõik keisri poolt talle tema töö eest antud nõudeõigused keisri varalaekuri juurde hoiule. Kujutas ette, et tema on kohutavalt rikas keisri tehaste omanik. Inflatasioon küll oli, need nõudeõigused kautasid tegelikult kaupade suhtes ka väärtust, kuid inflatsioon polnud eriti suur ja peale selle maksis varalaekur intresse-kirjutas nõudeõigusi juurde arunappuse käes kannatava talupoja arvele. Lõpuks andsid talupojad keisrile nuiaga pähe ja hakkasid jälle talu pidama. See arupuuduse käes kannatav talupoeg oli aga kohutavalt õnnetu. Nüüd oli palju valikuid, mida uues riigis nõudeõigustega teha sai, varem oli ainuke valik keisri varalaekur. Varem keiser muudkui valetas talle, arunappuse käes kannatavale talupojale öeldi, et keisril on imetehased, kus talupoja varad hakkavad ise paljunema. Seda juttu rääkis talupoeg veel aastaid, et ikka sellised tehased on kuskil, kus varad muudkui kasvavad ja kasvavad. -
Kalev Jaik
Teadmisi saab teisele inimesele edasi anda ainult õpetamise-õppimise ehk teadanandmise ja teadasaamise meetodil, mis aga ei ole teadmiste ei kinkimene, ostmine ega müümine.
ObKontraNäide on aastatagune BBC uudis, et Saksamaa maksuamet on valmis ostma nimekirja inimestest, kes oma varasid Šveitsi pankades peidavad ja sedamoodi Saksamaa riigimaksudest kõrvale hiilivad. Selle teadmistekogumi eest küsis müüja kolm ja pool miljonit dollarit.
Kaks aastat varem oli Saksamaa seitsme miljoni dollari eest ostnud sarnase nimekirja inimestest, kes oma varasid Liechensteini pankades peitsid. -
To Offf
((((Jaik pistaks nüüd muidugi kriiskama, et "riisumine" taipamata sedagi, et tema "omadiseadused" tollasesse ühiskonda ei sobi. Jaik kriiskab praegugi "riisumine" taipamata seda, et meie ühiskonnas see EI OLE riisumine. AInuke, kus Jaik oma pudrumulgu lahti võiks teha oleks: "Kui mina, Kalev Jaik, looksin uue ühiskonnakorra, siis nii-ja-niisugune tegevus oleks seal käsitletud riisumisena."))))
Nagu ma sellest aru saan, püüate te riisumist õigustada sellega, et antud ühiskonnas on see lubatud, seega pole see riisumine. Kui nii võtta, siis võiks õigustada kõiki riisumised maalimas, sest riisujate arvates ja nende ühiskonnas reeglina ei ole need riisumised, vaid on riisumised ainult kellegi teise arvates.
Siiski on riisumine ka praeguses ühiskonnas naiteks "raha loomine" , ning seda vaatamata sellele, et see on lubatud. Sest "raha loomisel" omastatakse inimestelt nende omanduses olevad varad pettuse teel nende teadliku tahte vastaselt. Selline varade omastamine aga on riisumine. Samasugune riisumine on näiteks ka tänapäevane hoiustamine. Hoiustajatelt tegelikult saadud varad ehk hoiused riisutakse, samal ajal aga hoiuseid olematuteks varadeks ehk finantsvaradeks tõlgendades, milliseid finantsvarasid võib iga kell suvaliselt tühistada kas osaliselt või täielikult. Ka seda riisumist teostatakse vara omanike teadliku tahte vasdtaselt, pettuse ja asjade valesti tõlgendamise teel.
Nii et ka meie praeguses õigusruumis paljud lubatud tegevused osutuvad samade õigusnormide järgi hoopis kuritegudeks. Nii vastuolulised on need õigusnormid. -
Jaik, kui loll annab oma raha ära, siis on see lolli lõbu, mitte riisumine. Õpi oma tegudest rõõmu ammutama.
-
Võib olla tõesti oleks isegi kiviaja inimene suutnud mõista lubaduse väärtust. Et Jaik on veelgi primitiivsem oma arusaamises õigustest.
(Sest "raha loomisel" omastatakse inimestelt nende omanduses olevad varad pettuse teel nende teadliku tahte vastaselt.)
Ei, mina olen täiesti teadlik, et raha luuakse ja täiesti teadlikult vahetan varad raha vastu, arvestan ka sellega seonduvate riskidega. Minu tahte vastaselt pole keegi minult midagi ära võtnud. Ma annan endale ka aru, et ilma rahata oleks mul väga kulukas omale vajalikke kaupu ja teenuseid hankida nnende kaupade ja teenuste eest mida mina pakun. Mõistagi maksab selline teenus midagi. Kui see hakkab liiga palju maksma, siis muutun rahulolematuks, aga riisutud mind küll pole. Kus ja kuna sind riisuti Kalev? Räägi sellest lähemalt. Kas tegid ka politseile avalduse? -
To Buratino
(((See keser salgas ka varad maha ja ütles talupoegadele, et nood on nüüd nõudeõiguste omanikud. See keiser ei lubanudki talupoegadel enam talu pidada.)))
Selle teie lause põhjal teen ma oletuse, et te ilmselt saate aru küll, et nõudeõiguse omanik olla ei saa, et nõudeõigus ei ole vara, et selle varaks arvamine on võlts ja pettus laenatud vara riisumise varjamiseks, ning et nõudeõiguse ostmine-müümine ei ole võimalik. Kuid see on ainult minu oletus, ning mida sellest kõigest arvate tegelikult, ma ei tea. Millegipärast aga pöörate jutu sellelt teemalt kõrvale Mao ja minu tegude arvustamisele. Nii me siis vaidleme, et kui me peaksime ühes asjas selgusele jõudma, jätate teema käsitluse pooleli ja hüppate sellelt teemalt kuhugi kõrvale, pärast aga hakkate mulle ette heitma, et te olevat mulle kõik selgeks teinud, mina aga ei saavat sellest aru, kuidas see nõudeõiguste müümine käib.
(((Seda juttu rääkis talupoeg veel aastaid, et ikka sellised tehased on kuskil, kus varad muudkui kasvavad ja kasvavad. )))
Aga see jutt on ju õige, et varad kasvavad, ning kasvavad just tehastes ehk tootmisprotsessis, ja seda vaatamata kõigele. Seda te ju ikka minu veaks ei arva, et kapital kasvab? Ja mida te siis minu lolluseks peate? Kas seda, et ma andsin oma panuse kapitali suurendamise ja seega kogu inimkonna rikkamaks muutmise ehk progressi üritusse? Hoopis oleks olnud nõmedus seda panust mitte anda. Ja lõpuks ei olnud ju siis veel sugugi nii kindel, et rahva hoiused riisutakse nii totaaldelt ära, ja see, et riisutakse, on alles nüüd tagantjärele tarkus. -
buratino2010
Võib olla tõesti oleks isegi kiviaja inimene suutnud mõista lubaduse väärtust.
Kiviaeg oli üle kahe miljoni aasta pikk. Kiviaja alguses oli inimestel raskusi metsas ringi jooksva liha söömiseks ettevalmistamisega, kiviaja lõpus kasvatati lihatükke juba aedikus ja ehitati maju koos ustega. Nendel esimestel kiviaegsetel inimestel olnuks lubaduse väärtusega ilmselt tõsiseid raskusi; viimaste jaoks olid lubadused täiesti igapäevane tegevuse koordineerimise vahend. -
Kalev Jaik
Nii me siis vaidleme, et kui me peaksime ühes asjas selgusele jõudma, jätate teema käsitluse pooleli ja hüppate sellelt teemalt kuhugi kõrvale,
Hoo, kas tõesti on Buratino see, kes valemitest rääkimise katki jättis ja hüppas tagasi tühje tünne kõmistama?Ja mida te siis minu lolluseks peate?
Noh, näiteks seda lolli juttu:finantsvarasid võib iga kell suvaliselt tühistada kas osaliselt või täielikult.
-
To Buratino
(((Ei, mina olen täiesti teadlik, et raha luuakse ja täiesti teadlikult vahetan varad raha vastu, arvestan ka sellega seonduvate riskidega. Minu tahte vastaselt pole keegi minult midagi ära võtnud. )))
Millistest riskidest te räägite?! Tegemist on raha loojate poolt ülejäänud ühiskonnalt varade riisumisega, mitte aga mingisuguse riskiga. Riisumine on garanteeritud, mitte aga pole kusagil mingit riski. Mida see "raha loomine" enesest tegelikult kujutab, seda selgitan järgmise skeemi abil.
Kuijutame nii, et mina olen nii pankur kui ka tööstur ühes isikus, ja mina tahan varasid juurde saada, milliseid varasid mul ei ole. Näiteks tahan tööstust laiendada. Peale minu aga on olemas veel paljuliikmeline ülejäänud ühiskond, millele liikmetel on varad olemas, ja nad vahetavad neid varasid turul raha vahendusel. Turg on süsteem, kus toimub pidevalt varade edasi-tagasi vahetamisne raha vastu. Nüüd otsustan mina kui tööstur-pankur ülejäänud ühiskonnalt need varad riisuda nende väljapetmise meetodil, mida teen järgmise riisumisskeemi järgi.
Kõigepealt mõtlen välja ja juurutan võltsi majandusteaduse, mille järgi leanatav asi ehk laen on mitte varad vaid raha, ja juurutan selle võltsi raha laenamise süsteemi ka oma panka ja tööstusesse, ja surun selle võltsi süsteemi nii vägivalla kui ka pettuse abil peale ka kogu ülejäänud ühiskonnale. Sellega olen ettevalmistused ühiskonnalt varade riisumiseks teinud, ja riisumine võib alata. Riisumist ennast alustan teesklemisega, et mina kui tööstur tahan minult kui pankurilt laenu saada, millise laenu mina kui tööstur tagastan pärast minule kui pankurile. Laenatavaks ja tagastavaks asjaks tõlgendan ma raha, nagu seda minu võlts majandusteadus ette näeb. Teised ühiskonnaliikmed muidugi ei tea, et mina kui tööstur ja mina kui pankur on tegelikult üks isik, ja arvavad, nagu oleks tegemist erinevate isikutega --- eraettevõtjatest ärimeestega.
Päris riisumine algab mul peale sellise manipulatsiooniga, nagu annaks pankur töösturile laenu sellisel moel, et loob raha, millise raha peab siis tööstur pangale pärast tagastama. Mina kui tööstur-pankur teesklen niimoodi iseenesele laenu andmist ja ja ise endale selle laenu tagastamist, mis peaks käima nii, et laenu andmisel raha loodi, laenu tagastamisel aga see loodud raha kustutati taas ära. Tegelikult aga riisun mina selle loodud raha abilt varad ülejäänud ühiskonnalt turult, maskeerides oma võltsi majandusteaduse kaasabil seda riisumistegevust raha eest turult varade ostmiseks. Nii saan mina ühiskonnalt riisutud varade omanikuks, ühiskonnaliikmed aga saavad minu poolt loodud raha omanikeks. Niimoodi olen ühuskonnalt varade riisumise juba teostanud.
Et see varade riisumine ikka kindlalt pidama jääks ja süsteemis mingied tõrkeid ei tekiks, siis lavastan minu kui töösturi maksujõuetuse või koguni pankroti, milline töösur ei jõua minule kui pankurile laenu tagastada. Oma ühe tasku maksuõuetust ja pankrotti on mul lihtne lavastada sellel teel, et pikema aja jooksul korraldan mittevõrdväärset kaubavahetust ehk sellist riisumist oma erinevate taskute ehk firmade vahel nii, et kannan "kahjumliku äritegevuse" teel varad ühest oma taskust teise taskusse üle.
Niimoodi ma riisun ühiskonnalt varasid raha loomise meetodil. Ärapetetud ühiskond aga ei saa arugi sellest riisumisest, et see üldse riisumine on. Kõik ühiskonnaliikmed arvavad hoopis, et neilt pole varasid riisutud, vaid nad on oma varad raha eest ära müünud, ja saadud raha eest igaüks omale asemele ostnud teised varad. Riisumine ise aga avaldub ühiskonnale hoopis raha inflatsioonina ja inflatsioonist saadavate rahaomanike kahjumitena, kelledest kõige suuremate kahjude kannatajad on hoiustajad. Seega on see "raha loomine" ühiskonnalt varade riisumine tegelikult, kõige suuremas ulatuses aga hoiustajatelt hoiuste riisumine.
Et aga see riisumine veel parmini teoks saaks, selleks loon mina kui tööstur-pankur sellise hoiustamise süsteemi oma pangas, mille järgi salgan mina need varad maha, mis mina kui tööstur minu kui pankuri kaudu hoiustajatelt laenuks saan ja riisun need varad omale ära, hoiustajate hoiusteks aga tunnistan oma võltsi majandusteaduse abil hoopis tegelikult olematud varad ehk finantsvarad, millised finantsvarad omakorda allutan raha inflatsioonile,millist inflatsiooni ma ise tekitan ühiskonnalt varade riisumise teel raha loomise meetodil.
Et selline riisumine toimub, ja see on riisumine, seda tõendab peale kõige muu veel ka see lijtsalt mõitetav asjaolu, et rahaomanik saab selle selle oma raha eest vähem varasid tagasi, kui palju varasid on ta selle raha saamisel on ära andnud. -
Jaigi sellel majandusalasel luulutamisel on üks eesmärk, mida ta häbelikult varjab ja see on saavutada selline majanduskord, kus loll elab samasuguselt kui tark. Vahendiks poleks temal mitte lollide tarkade tasemele tõstmine, vaid tarkade lollide tasemele laskmine. Siis hakkaks tark inimene elama sama vaeselt kui loll ja saabuks täielik võrdsus.
See on tema eesmärk, kuid kuna ta on loll, siis vahendid, mida ta selle eesmärgi saavutamiseks välja pakub, ei suudaks ka nende rakendamise puhul eesmärki saavutada. Nagu vanasõna ütleb, loll saab ka kirikus peksa ja "isetäiustuvad tehased" jäävad lolli käes konkurentsivõitluses alla, isepaljunev kapital kaob sõrmede vahelt liiva ning targad jätavad lolli ikka tema õigele kohale. See on loodusseadus ja seda Jaik ei kõiguta. -
To digwuren
(((Nii me siis vaidleme, et kui me peaksime ühes asjas selgusele jõudma, jätate teema käsitluse pooleli ja hüppate sellelt teemalt kuhugi kõrvale,
Hoo, kas tõesti on Buratino see, kes valemitest rääkimise katki jättis ja hüppas tagasi tühje tünne kõmistama?))))
Te kasutate väitluses sellist "argumenteerimise" meetodit, et kummutate selliste valemite abil opaonendi seisukoha õigsuse, millises valemis kvaliteedid on valesti määratletud, näiteks nagu on varade kõrval nõideõigus kah varaks arvatud, tegelikult laenamine on müümiseks arvatud, varad on maja salatud ja nõudeõiguseks arvatud jne. Mina aga lükkan sellise valemite ja arvutuste süsteemi tagasi sellepärast, et kõigepealt tuleb kvaliteedid õieti määratleda, et mis asi mis on. See aga on ainuõige samm, ega pole mitte argumentide puudumise tõttu ebameeldivaks ostunud teema pealt põgenemine tühja tünni kõmistamise juurde. Pigem on teie poolt siinkohal valemite pakkumine ja nõudmine selline teema pealt põgenemine.
((((Ja mida te siis minu lolluseks peate?
Noh, näiteks seda lolli juttu:
finantsvarasid võib iga kell suvaliselt tühistada kas osaliselt või täielikult.))))
See, et finantsvarasid saab tühustada ja nende tühistamine käibki kogu aeg täiel rindel krooniliselt, ei ole mingi loll jutt. Vaadake kui lihtsalt käis teatud finantsvarade tühistamine näiteks Saksamaal 1923. aastal. Tühistati mitte ainult töötajate viimase kuu palk, mis oli finantsvaraks arvatud, vaid ka kõik rahva säästud ja hoiused, mis olid kah finantsvaradeks arvatud. Sellist finantsvarade täielikku tühistamist on harrastatud peale selle veel tuhandetel kordadel ikka ja jälle uuesti jätkuvalt, ning selliseks finantsvarade osaliseks tühistamiselks on ka näiteks selline ülemaailmne krooniliselt esinev kõikvõimas nähtus nagu inflatsioon.
Kui aga praegu tahetakse näiteks euro kui finantsvara täielikult tühistada niimoodi nagu mark 1923. aastal, siis käib see tegijate käes niisama lihtsalt, nagu see käis ka siis. Selleks on vaja ainult näiteks nii vähe vaeva näha, et kui pankurite ja töösturite süsteem, mis tegelikult on ühtne süsteem, jätkab ühel ilusal päeval küll eurode vahetamist varade vastu(eorode eest varade "ostmist"), kuid keeldub eurode vahetamisest varade vastu (varade "müümisest" eurode eest), hakates varasid "müüma" ainult uue tema poolt emiteeritava valuuta eest, ning ongi euro nädala pärast täielikult tühistatud, kuigi osaline tühistamine ehk järjest kiirenev euro inflatsioon algab peale alates esimesest tunnist. -
Võtame ühe lihtsa näite. On saar ja saarel on Jaigi isetäiustuv automaattehas, millel on kolm omanikku ja rohkem seal saare peal kedagi ei ole. Tehas kuulub neile omanikele võrdselt, igaühel üks kolmandik ja omandiõigus on fikseeritud Jaigi järgi "paljude inimeste teadmistega". Antud juhul on neid "paljusid" kolm.
Nüüd otsustavad kaks kaasomanikku, et viskame Jaigi omanike hulgast välja, sest esiteks on ta loll, segab ja ajab totrat juttu ning teiseks on pool tehasest parem kui kolmandik. Ongi Jaik tehasest ilma, sest omandiõigus "paljude inimeste teadvuses" on nüüd selline, et need kaks on tehase ainuomanikud. Ongi Jaik jälle paljaks riisutud. -
To 1932
(((Jaik, kui loll annab oma raha ära, siis on see lolli lõbu, mitte riisumine.)))
Sellega tahate te vist öelda seda, et kui on olemas loll, ja kellegil õnnetub selle lolli käest varasid välja petta, siis ei ole see riisumine, vaid on lolli lõbu. Ehk siis on riisimine õigustatud. Selle oma järeldusele lähete vastuollu isegi tänapäevase kuritegeliku juuraga, mille jägri selline teguviis ehk lollilt varade väljapetmine on ikkagi arvatud kuriteoks --- petturluseks. Seega kaitsete kuritegelikku ideoloogiat, mis on kuritegelik isegi teise koritegeliku ideoloogia vaatevinklist vaadatuna.
Pealeselle jätkate kangekaelselt sellest mitte arusaamist mis on kapital ja kust tulevad kasumid. See väljendub sellest naerate välja minu "isepaljunevaid tehaseid". Mina aga olen nende aastate jooksul sellest aru saanud, kust ja kuidas teie arvates siis kasumid tulevad, et mis on kapital teie meelest? -
Kalev Jaik, ma ütlesin, et kui loll ANNAB OMA RAHA VABATAHTLIKULT ÄRA, siis on see lolli lõbu, mitte riisumine.
Aga seikleme Jaigi maailmas edasi.
Saarel jäi Jaik oma tehasekolmandikust ilma ja ta rändab teisele saarele. Seal tabab teda ootamatu õnn, lained uhuvad kaldale kulda täis kohvri. Jaigi maailmas on sellised lained, selline kuld ja sellised loodusseadused. Kalev võtab kullakohvri ja läheb kohalikku tehast ostma. Omanik müüb kulla eest Jaigile maha tehase, mis toodab vanapaberist WC paberit. Tehases on kümme töölist ja rohkem saarel elanikke pole, sest kulda saanud vana omanik sõidab minema. Enne kutsub ta töölised kokku ja teatab, et uus omanik on Jaik. Kõik, basta.
Tehas töötab mõne aja Jaigi omanduses, siis juhtub Jaigi jaoks riisumine. Vanapaberiga oli saarele tulnud Marxi ja Lenini teosed ja üks ärksam tööline oli neid õhtul teistele ette lugenud. Tulemuseks oli see, et töölistel tekkis kindel teadmine, et tehas on nende oma ning Jaik kui klass kuulub likvideerimisele. Tehase omandiõigus, mis Jaigi järgi on paljude, antud juhul kümne inimese teadmine, läks üle töölistele. Jaik pidi likvideerimise hirmus kiiruga põgenema. Oli toimunud kole riisumine Jaigi maailmas. -
Nüüd läheb saarelt põgenenud Jaik politseisse ja kaebab, et teda riisuti. Politsenik küsib, et kus on need paljud inimesed, kes teavad, et tehas kuulub sinule. Jaik näitab osutab enda rinnale ja ütleb, et tema on need paljud inimesed. Politseinik sõidab saarele ja küsib endistelt töölistelt, nüüdsetelt omanikelt, et kes on tehase omanik. Kümme inimest ütlevad, et nemad on. Politseinik küsib Jaigilt, kas palju on üks või kümme. Kuulus majandusteadlane Jaik vastab, et üks on paljud, aga kümme ei ole ja see on tema poolt avastatud uus loodusseadus. Selle peale annab politseinik Jaigile kumminuiaga üle küüru, lööb jalaga tagumikku ja paneb valjusti diagnoosi. Jaik on jälle loll.
-
Kalev Jaik
Te kasutate väitluses sellist "argumenteerimise" meetodit, et kummutate selliste valemite abil opaonendi seisukoha õigsuse, millises valemis kvaliteedid on valesti määratletud, näiteks nagu on varade kõrval nõideõigus kah varaks arvatud, tegelikult laenamine on müümiseks arvatud, varad on maja salatud ja nõudeõiguseks arvatud jne. Mina aga ...
except that viimatise valemi pakkus välja Kalev ise. Ja siis korraga ei tahtnud ta sellest enam üldse rääkida. Küllap olid riisujad Jaigile pähe pugenud ja sinna sokutanud viletsa valemi.Kui aga praegu tahetakse näiteks euro kui finantsvara täielikult tühistada niimoodi nagu mark 1923. aastal, siis käib see tegijate käes niisama lihtsalt, nagu see käis ka siis.
Jaigi küljes ei ole piisavalt silte, nii et kleebime ühe veel: finants-survivalist. Nii, nagu lihtsalt survivalistid ootavad maailmalõpu tulekut, et see siis pidulikult üle elada, ootab Jaik finantskrahhi ja loodab selle siis pidulikult üle elada.
Erinevus on selles, et päris-survivalistid --- isegi, kui neil on kummalised hirmud ja ootused --- kipuvad vähemalt midagigi kasulikku tegema, näiteks õpivad metsas liikuma ja kompassi kasutama. Jaigil midagi sellesarnast ette näidata ei ole, tema kiitleb rahast ilmajäämise teel oma panuse andmisega tööstuse arengusse. T¨åpselt samasuguse panuse andis aga see, kes kogu raha eest tööstuselt "tarbimisrämpsu" ostis. Tema lihtsalt tegi Jaigist parema diili ja sai oma panuse eest midagi vastu ka. -
Mis puutub lollide kaitsmisesse, siis Inglismaal leidis hiljuti aset juhtum, kus kohus otsustas, et üks teatav Alan on liiga loll, et seksida, kuna ta ei mõista seksiga seotud riske. Telegraph kirjutab:
The 41 year-old had been in a relationship with a man whom he lived with and told officials “it would make me feel happy” for it to continue.
But his local council decided his “vigorous sex drive” was inappropriate and that with an IQ of 48 and a “moderate” learning disability, he did not understand what he was doing.
[...]
But he agreed that the man, known only as Alan, should not be allowed to have sex with anyone on the grounds that he did not have the mental capacity to understand the health risks associated with his actions.
Kuna Inglismaa on arenenud riik, on kohtuotsus veebist saadaval. Teatavat huvi võivad pakkuda Alani arendatud põnevad teooriad seksuaalsel teel levivate leetrite kohta.44. I turn to the evidence concerning Alan's understanding and awareness. Dr Hall told me that Alan had little or no idea what female genitalia were, or what they were for. He had no concept of sex being the reproductive function. Although he had not asked him he thought it likely that Alan believed that babies were delivered by a stork or found under a bush. He had no understanding at all of heterosexual coitus. He understood the mechanics of mutual masturbation and anal sex, with persons of either gender. His knowledge as to health risks was very limited and faulty – he thought that sex could give you spots or measles. Although he knew what a condom was he was not able to put one on properly on a prosthetic penis – he put it on inside out so it could not be rolled down.
-
Kalev Jaik
Kuijutame nii, et mina olen nii pankur kui ka tööstur ühes isikus, ja mina tahan varasid juurde saada, milliseid varasid mul ei ole. Näiteks tahan tööstust laiendada.
Pärismaailmas töötab tööstur välja äriplaani ja võtab selle põhjal laenu. Laenu võib ta saada pangast, võib saada võlakirjade emiteerimise teel, võib saada sõbra käest, võib saada riskikapitalisti käest. Tühipaljas tehase laiendamine ei ole reeglina nii kasumlik, et selle tulude eest õnnestuks ette võtta massiline rahvaveenmiskampaania rahanduse aluste teemadel.
Muide, see, kui ühele inimesele kuulub nii tehas kui pank, ei tähenda, et ta võiks pangast tehasele laenu anda ilma korraliku äriplaanita või ilma nõudmata, et tehas tolle laenu tagasi maksaks. Selle järele valvavad arenenud maailmas pangaregulaatorid väga hoolikalt. Eestis kuulub see Finantsinspektsiooni pädevusse ja kui üks pank hakkab sahker-mahkerit tegema, võib Finantsinspektsioon panga tegevusloa Krediidiasutuste seaduse §17 järgi kehtetuks tunnistada.
Üles sai link. Ma ei ole kindel, et Jaik oskab lingi peale klõpsata, niisiis kopipasten ekstra Kalevi jaoks paragrahvi siia alla ka.§ 17. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) krediidiasutus ei ole alustanud tegevust või krediidiasutuse asutajad on oma tegevuse või tegevusetusega näidanud, et krediidiasutus ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa andmisest, või krediidiasutuse tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;
2) on ilmnenud, et krediidiasutus on esitanud või tegevusloa taotlemisel on esitatud Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
3) krediidiasutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
4) ilmnevad käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 või 5 sätestatud asjaolud;
5) krediidiasutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, krediidiasutusele või tema juhile on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või krediidiasutuse tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
6) krediidiasutus ei ole järginud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud kõrvaltingimusi;
7) krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist;
8) krediidiasutus avaldab oma tegevuse või juhtimisorgani liikme kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või oluliselt ebaõiget või eksitavat reklaami;
9) krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus muul põhjusel kahjustab oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve, raharinglust või raha- ja kapitalituru korrapärast toimimist;
10) krediidiasutuse omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
11) ilmneb, et krediidiasutus on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, krediidiasutuse tegevusele kehtestatud rangemate nõuete täitmisest;
12) krediidiasutus on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
13) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid hoiuste tagamise osafondi või investorikaitse osafondi osamakseid ning ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni vastavat ettekirjutust;
14) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
15) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on krediidiasutus rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või käesoleva seaduse § 201 lõike 6 või § 204 lõike 6 kohaseid lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha krediidiasutusele ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse krediidiasutusele viivitamata kätte.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005] -
To digwuren
Kogu sellest finantsinspektsiooni seadustikust saite aru, aga sellest ei saanud aru, et raha loomine on riisumine ?! Sellest kah ei saanud aru, et kõik pangalaenudega ja hoiustega seosesolev on põhjalikult ja põhmõtteliselt väär ja kuritegelik algusest lõpuni, alates selle määratlemisest, mis asi üldse laen on, ja kes peaks olema või on laenu omanik. Sellest kah ei saanud aru, et vaatamata finantsinspektisiooni tegutsemisele upuvad kogu maailma pangad krooniliselt nn halbade laenude mülkas ja alailma ka pankrotistuvad, ning et mis nende "halbade laenude" taga tegelikult on. Sellest kah ei saanud aru, et millest inflatsioon tuleb, ja et inflatsoon oma olemuselt on ühiskonnaliikmetelt nende varade ja hoiustajatelt hoiuste riisumine. Kui te kõigest sellest pole aru saanud, kõigest muust aga saate väga hästi aru, siis ilmselt millegipärast ei taha aru saada. Aga kui inimene ei taha aru saada, siis ei ole võimalik talle seda ka mitte kuidagi ega ühegi tõestusega selgeks teha. Siis on tulemus selline nagu näiteks teoloogide puhul, et kogu teaduse 500 aasta pikkune areng ja kõige ilmekamad tuhandetekordsed teaduse tõestused pole jõudnud teoloogide kõige absurdsemaid ja alusetumaid seisukohti mitte karvavõrdki kõigutada.
Aga tuleme tagasi raha loomise juurde, et mis see on tegelikult. Üks raha loomise meetod toimub pangalaenude andmiseks maskeeritud kujul riisumisena. Pank teeb valerahategija kombel raha ja annab selle raha laenu andmiseks maskeeritud kujul oma kliendile, ning klient riisub siis selle raha abil ühiskonnalt varad. Laen on varad, ja varad ka pangaklient sai, mis siis võiks olla see "laen", aga seda laenu ei andnud kliendile mitte pank, vaid see laen võeti raha abil pettuse teel turul ühiskonnalt. See tegelikult varade riisumine ühiskonnalt aga salatakse maha ja tõlgendatakse asja nii võltsilt, nagi oleks selle laenu kliendile andnud pank. Pärast aga tagastab klient selle laenu pangale. Seega, laen tegelikult võeti pettuse ehk riisumise teel ühelt isikult, tagastatakse aga hoopis teisele isikule ehk valerahategijale. Vaat sellised on lood pangalaenude andmisega, sellised ja mitte vähem võltsid ja kuritegelikud on need ka panga poolr klientidelt laenude võtmisega. -
To 1932
Saan aru küll, et omanduõigusi kui kollektiivaseid teadmisi saab ka tühistada ja teistsuguseid olemasolevate omandiõiguste asemele kehtestada. See käib siis kaasas varade riisumisega nende omanikelt. Ja selline riisumine on täiesti võimalik.
Kuidas see haakub meie kõnealuse teemaga, et kas omandiõigused on varad, ja kas neid saab osta-müüa? Kindlasti on igasugsed omandiõigused-nõudeõigused kollektiivsed teadmised, need pole vara omaniku poolt omatavad asjad, need pole varad, ning neid pole võimalik isegi mitte kellegilt ära riisuda ega röövida. Kui midagi riisutakse, siis ikka varasid, mitte aga omandiõigusi. Omandiõigusi saab vaid kehtestada ja tühistada, ei saa aga riisuda. Ning nagu neid ei saa riisuda, ei saa neid ka kinkida, osta ega müüa. -
#Omandiõigusi saab vaid kehtestada ja tühistada, ei saa aga riisuda#
Ma tõin üleval kaks näidet, kuidas omand riisuti ära koos omandiõigusega. Ja pane tähele, Jaik, sinu luulude maailmas käib see riisumine palju lihtsamini kui normaalsete inimeste maailmas. Sina nagu väitsid, et sinu luulude maailmas on riisumine võimatu. Kui see sinu luulude maailmas on täiesti võimalik ja veelgi enam, palju lihtsam, siis milleks sellist Lollidemaad üleüldse siin meile pakkuda? -
To 1932
(((Ma tõin üleval kaks näidet, kuidas omand riisuti ära koos omandiõigusega.)))
Omandiõigust ei saa riisuda! Vara saab riisuda, omanduõigust kui teadmist aga ei ole võimalik riisuda. Omandiõigusi saab vaid kehtestada ja tühistada. Üldse ei saa teadmisi riisuda. Katsuge näiteks hiinlaselt ära riisuda tema hiina keele oskust, mis on kah teadmised. See ei õnnestu mitte kuidagi! Ei õnnestu sellepärast, et teadmisi ei ole võimalik riisuda. Te võite vaid sundida hiinlast, et ta teile hiina keele selgeks õpetaks, aga see ei ole temalt hiina keele oskuse riisumine, vaid on hoopis midagi muud. See hiina keele tema poolt teile õpetamine ja teie poolt õppimine on siis samasugune tegevus, nagu omandiõiguste puhul omandiõiguste kehtestamine ja tühistamine. See ei ole omandiõiguste riisumine niisamuti, nagu ka ei saa olla omandiõiguste kinkimine, müümine ega ostmine. Kui me räägime omandiõiguste-nõudeõiguste riisumisest, kinkimisest või ostmisest-müümisest, siis me eksime nii rängalt, et tõlgendame ekslikult hoopis mingit muud majandustehingut omandiõiguse riisumiseks, kinkimiseks jne. See viga inimese maailomatunnetuses, mis on meieni kandunud alates kaugest kiviajast, tuleb ära parandada.
Meie maailmatunnetus on ka siinkohal niisama vigane, nagu see väljendub ka näiteks tänapäevases juuras, kus kinnisvara laenamine teatud eritingimustel on tõlgendatud "hoonestusõiguse müümiseks". Vara laenamine on tõlgendatud mingisuguse õiguse müümiseks!!! Täpselt samasuguse eksimuse ja asjade valesti tõlgendamise meetodil on saavutatud ka omandiõiguste-nõideõiguste müümise võimalikkus. -
Kalev Jaik
Kogu sellest finantsinspektsiooni seadustikust saite aru ...
Sellest ei ole eriti raske aru saada, kui teda natuke lugeda. Tavapäraselt alustatakse lugemist algusest. Alguses, muide, asub seaduse nimi, mis ei ole Finantsinspektsiooni seadustik vaid Krediidiasutuste seadus. Et ehk prooviks uuesti? Kui lugemine enne seaduse nimega ühele poole saamist katki jätta, ei ole ju imeks panna, kui arusaamist tulemas ei ole.... et raha loomine on riisumine ?!
Ei ole ju. Ma kirjutasin sellest kolm nädalat tagasi pikalt ja põhjalikult. Koos numbritega! Kui kuskil viga olnuks, saaks selle peale näpuga näidata. Kui kedagi riisutud olnuks, paistnuks see numbritest välja.
Aga mingisugustel müstilistel põhjustel ei leidnud Jaik ühtki viga tolles mudelis, ei näidanud ka näpuga ühegi riisumise peale. Oh ei, Kalevi ainus vastus oli kurtmine kehva arusaamise üle:Kalev Jaik
Teete nii keerulise skeemi, et sellise juures kipub selgus kaduma minema.
Ei tea küll, miks see nii oli?Kalev Jaik
... kõik pangalaenudega ja hoiustega seosesolev on põhjalikult ja põhmõtteliselt väär ...
Siin on tegemist paranoilise luuluga, mis ei vasta tõele. Ja see ei ole arusaamise küsimus. Meil on siin foorumis päris mitu inimest, kes kõnealustest luuludest igapidi aru saavad, aga kuna nad saavad ka aru sellest, et need on luulud ja mitte tegelikkus, siis ei nõustu nad nende luululiste väidetega arusaamisest hoolimata. -
Jaik, ma tõin kaks näidet, kuidas sa oma luulude maailmas kahest tehasest ilma jäid ja omandiõigused kaotasid. Kui sa nimetad omandiõigusest ilmajäämist selle tühistamiseks, mitte riisumiseks, siis see ei muuda mitte kuidagi fakti, et need kaks tehast sinult riisuti täiesti seaduslikult. Milleks siis ehitada mingit luuludemaailma, kus riisumine toimub palju lihtsamini kui normaalsete inimeste maailmas? Vasta sellele küsimusele.
-
Jaik on nagu elktritsaabtasuta mees. Igasuguse kriitika enda väidete aadressil jätab kõrvale. 10dat korda tuleb tagasi selle näite juurde, et pankadel olevat võimalik riisuda kuidagi ja peale intresside midagi saada. eespool väitis, et laenatakse ühtedelt ja tagasi makstakse teistele. Talle seletati, et pank vaid vahendab seda laenu, jättis selle väite ja nüüd on jälle tagasi sama lolluse juures. 10eid näiteid on toodusd talle, et õigusi saab müüa. Nood heidab kohe kõrvale, sest nad tõestavad asja ära ja korrutab nagu papagoi enda juttu jälle ja jälle.
-
Jaikonoomilise majandusarvestuse kohta oli kunagi nuputamisülesanne, mis käis umbes niimoodi:
Kaupmees Alil oli kaks rahakotti, ühe hind 10 dirhamit, teisel 25 dirhamit. Ühel päeval tuli Ali juurde Hakim ja ostis 10-dirhamise rahakoti.
Järgmisel päeval tuli Hakim tagasi ja teatas: "Tahan osta 25-dirhamist rahakotti. Eile maksin 10 dirhamit. Siin on veel 5 dirhamit ja rahakott, mille väärtus on 10 dirhamit." Ali andis talle kallima rahakoti ja oli rõõmus veel pealegi.
Ülesandeks on ära mõistatada, kes keda riisus. -
Olgu veel ära mainitud, et tänapäeva Eestis töötab Tagatisfond, kes kindlustab Eesti pankades olevad hoiused kuni 100 000 euro ulatuses täiel määral. Kui lähebki pank pankrotti, siis Tavaline Inimene(tm) saab oma raha ikka tagasi.
Kui ma õigesti mäletan, siis oli tugevaks poliitiliseks motiiviks Tagatisfondi sisseseadmisele Maapanga valus pankrott. 21. sajandi alguses tõusis hüvitispiir järkjärgult kõrgemale ja esialgne 90% tagatus lükati 100% peale käesoleva krediidikriisi kulgedes. -
To digwuren
((((... et raha loomine on riisumine ?!
Ei ole ju. Ma kirjutasin sellest kolm nädalat tagasi pikalt ja põhjalikult. Koos numbritega! Kui kuskil viga olnuks, saaks selle peale näpuga näidata. Kui kedagi riisutud olnuks, paistnuks see numbritest välja.)))
Kui te pakute välja mingit võltsi numeroloogiat, mis justnagu peaks tõestama, et raha loomine ei ole riisumine, siis ei saa ju mina uppuda sellesee võltsingusse ja sellega nõustuda. Kordan uuesti, et selles oma võltsis käsitluses ja numeroloogias ei ole teil isegi see asi õieti määratletud, et üldse mis on ja mis ei ole varad, ja mis võiks olla riisumise objekt, juhul kui riisumine toimuks. Kuidas saab siis sellise võltsi käsitlusega veel kusagilt leida mingit riisumist? Sellepärast püüan mina kõigepealt õieti määratleda, et mis on mis majanduses, ja alles siis võiks midagi valemitesse panna ja arvutama hakata.
Kui aga numbrid vähegi õieti paika panna ja arvutada, siis paistab riisumine ka arvutustest juba kaugelt välja. Riisumine paistab välja näiteks sellest, kui hakata arvutama, et kui palju kasumeid saavad pank ja pangaklient kokku raha loomisest. Need kasumid aga on ühiskonnalt riisutud varad. Ühuskonna poole pealt jälle paistab see riisumine välja arvutustest, et kui palju kahjumeid saavad kõik rahaomanikud kokku raha inflatsioonist. Inflatsioon aga on selle riisumise tagajärg. Või tahate te ka seda eitama hakata, et pank saab raha loomisest kasumeid, kui ka seda, et rahaomanikud saavad inflatsioonist kahjumeid?
Kui te raha loomist riisumiseks ei pea, siis huviav on see, et miks siis üldse valerahategemist peetakse riisumiseks juba ammusest ajast? Valerahategija ju samuti riisub tema poolt loodud raha abil ühiskonnalt varasid, nagu ka legaalne raha looja --- pank. Ilmselt valerahategija tegevust peate ikka riisumiseks? Valerahategija ju võib samuti mänguda sellist tsirkusemängu, et anda esialul tema poolt tehtav valetaha laenutahtjatele "laenuks", pärast aga nõuda tolle käest, et too maksaks selle "laenu" temale tagasi.
Kas te sellest aru ei saa, et laen ei ole ega saa kunagi olla raha, vaid on need varad, mis selle raha eest saadakse?! Nüüd kui pank annab kliendile laenu raha loomise meetodil, siis jälgige seda, kust need varad võetakse, kelle varad need on, ning kes nendest varadest ilma jääb, ja kes omale saab.
Veel püüdke selgusele jõuda selles, et miks saavad rahaomanikud oma raha eest varasid vähem tagasi, kui palju varasid nad selle raha saamisel on pidanud ära andma. Kuhu kaob ülejäänud osa nendest varadest, mida rahaomanikud oma raha eest tagasi ei saa? Tehke selline lihtne kalkulatsioon. Andsite 1992 aastal 1 krooni saamiseks X kaiubaühiku jagu varasid. Nüüd kui lähete selle 1 krooni eest varasid tagasi saama, saate tagasi vist vähem kui 0,1X kaubaühiku jagu varasid. Kuhu kadusid ülejäänud varad, kui riisumist ei ole, kui raha loomine pole riisumine? -
Kalev Jaik kirjutas: "Kui te pakute välja mingit võltsi numeroloogiat, mis justnagu peaks tõestama, et raha loomine ei ole riisumine, siis ei saa ju mina uppuda sellesee võltsingusse ja sellega nõustuda."
matemaatika pole tegelikult numeroloogia, Jaik on asjast väga valesti aru saanud, sellepärast talle matemaatika ei meeldigi. Ilmselt on ka füüsika tema jaoks kreatsionism.
numeroloogiast:
Numeroloogia (ladina sõnast numerus 'arv, number' ja kreeka sõnast logos) on esoteeriline distsipliin, mille raames püütakse nähtuste kohta informatsiooni saada nende nimede (või nimetuste) või ka arvuliste parameetrite kirjapildi analüüsi teel. Lääne kultuuris kasutatakse seda sõna ka hiina kultuurile omase vormarvuõpetuse nimetamiseks.
Kõige rohkem tegeldakse numeroloogias isikunimede ja teoloogiliste terminite ning nimedega. Tihti kasutatakse numeroloogiat ennustamiseks.
Kalev Jaik kirjutas:"Riisumine paistab välja näiteks sellest, kui hakata arvutama, et kui palju kasumeid saavad pank ja pangaklient kokku raha loomisest."
Raha loomisest otseselt ei saa pank ega pangaklient mingisugust kasu. Panga kasum tuleneb laenu vahendamisest(intressidest). Kui (välja)laenaja oli tark, samuti (sisse)laenaja ning ka pank, siis kõik võidavad, see on kõigile kasulik.
Kalev Jaik kirjutas: "Riisumine paistab välja näiteks sellest, kui hakata arvutama, et kui palju kasumeid saavad pank ja pangaklient kokku raha loomisest."
Kõik kolm osapoolt võidavad antud tehingust nagu eelnevalt sai mainitud.
Kalev Jaik kirjutas: "Kui te raha loomist riisumiseks ei pea, siis huviav on see, et miks siis üldse valerahategemist peetakse riisumiseks juba ammusest ajast?"
Valeraha tegemine pole laenude vahendamine. Valeraha tegija ei ole vahendajaks kahe osapoole vahel. Ju siis sellepärast peetaksegi seda "riisumiseks". -
To Buratino
(((Jaik on nagu elktritsaabtasuta mees. Igasuguse kriitika enda väidete aadressil jätab kõrvale. 10dat korda tuleb tagasi selle näite juurde, et pankadel olevat võimalik riisuda kuidagi ja peale intresside midagi saada. eespool väitis, et laenatakse ühtedelt ja tagasi makstakse teistele. Talle seletati, et pank vaid vahendab seda laenu, jättis selle väite ja nüüd on jälle tagasi sama lolluse juures. )))
Pank vahendab vaid neid laenusid, mis talle laekuvad hoiustena. Needki laenud ta koos laenu tegeliku saajaga riisub ära, varjates seda riisumist laenu tõlgendamisega finantsvaraks. Neid laenusid aga, mida ta vaid näiliselt annab raha loomisel, ja mis tegelikult võetakse pettuse teel ühiskonnalt, ta ei vahenda, osaleb ainult nende laenude riisumisel.
((((10eid näiteid on toodusd talle, et õigusi saab müüa. Nood heidab kohe kõrvale, sest nad tõestavad asja ära ja korrutab nagu papagoi enda juttu jälle ja jälle.)))
Jah te toote palju näiteid selle kohta, et õigusi müüakse. Need näited ja näilised tõestused aga on sama palju väärt nagu näiteks uskliku näited ja näilised tõestused, et jumalate poole pöördutakse palvega. Jah, praktikas tegeletakse nii õiguste müümisega kui ka jumalate poole pöördumisega, kuid hoopis teine asi on see, kas sellised teguviisid ka võimalikud on. Ja ei olegi võimalikud, ja seda vaatamata sellele, et tehakse. Teha aga saab selliseid võimatuid tegusid ainult nii, et mingi muu tegevus on vääralt tõlgendatud õiguse müümiseks või jumalate poole pöördumiseks.
Kui te natukenegi püüaksite analüüsida mingi õiguse müümist, siis saaks selgeks, et õiguse müümiseks on võltsilt tõlgendatud hoopis muu majanduistehing. See on niimoodi nagu näiteks hoonestusõiguse müümise korral, kui tegelikult maatüki rentimine või laenamine teadud tingmustel on võltsilt tõlgendatud õiguse müümiseks. Nii on lugu ka kõikide teiste õiguste müümistega. -
Kalev Jaik kirjutas: "Pank vahendab vaid neid laenusid, mis talle laekuvad hoiustena."
Ei, tegelikult vahendab kõiki laenusid niimoodi, sest panga loodud raha jõuab panka tagasi. -
Kalev Jaik kirjutas: "Neid laenusid aga, mida ta vaid näiliselt annab raha loomisel, ja mis tegelikult võetakse pettuse teel ühiskonnalt, ta ei vahenda, osaleb ainult nende laenude riisumisel."
Ei, ka need laenud on ikka finantsvahendus. Ei loe üldse millises järjekorras see toimub. Kas kõigepealt toob hoiustaja pangale oma raha või väljastab pank kõigepealt laenu, millest tekib hoius, põhimõte on sama, pank on vahendaja. Kahju, et sa sellest aru ei ole saanud ja esitad oma ekslikke seisukohti. -
Kalev Jaik
Kui te pakute välja mingit võltsi numeroloogiat, mis justnagu peaks tõestama, et raha loomine ei ole riisumine, siis ei saa ju mina uppuda sellesee võltsingusse ja sellega nõustuda.
Viisakas inimene võtaks nüüd näpu ja näitaks konkreetse koha peale, millega nõustuda ei saa. Erinevust matemaatika ja numeroloogia vahel Buratino juba lahkas, mina ei hakka seda praegu kordama.Riisumine paistab välja näiteks sellest, kui hakata arvutama, et kui palju kasumeid saavad pank ja pangaklient kokku raha loomisest.
Null. Pankade kasum tuleb raha väljalaenamisest, mitte selle loomisest. Teatavate mööndustega riiklike iseärasuste osas kehtib see isegi keskpankade kohta. Näiteks Eesti Panga 2009. aasta tulude ja kulude aruandes, mida saab näha selle majanduse raamatupidamise aastaaruande 86. leheküljel, on selge numbriga ära näidatud, et panga peamine tuluallikas 2009. aastal olid intressid; 2009. aasta intressitulud kokku olid 853 miljonit krooni. Raha tegemine ei ole mitte tulu- vaid kuluallikas; 2009. aastal kulutas Eesti Pank rahatähtede ja müntide valmistamiseks üle 22 miljoni krooni.Kui te raha loomist riisumiseks ei pea, siis huviav on see, et miks siis üldse valerahategemist peetakse riisumiseks juba ammusest ajast?
Loomulikult ei peeta; riisumine on spetsiifiline kuritegu, mis seisneb võõraste varade omastamises usalduse kuritarvitamise teel. Valerahategemine on teine kuriteoliik.
Valerahategemist peetakse kuritegelikuks sellepärast, et ta kujutab endast pettust. Valeraha kasutaja esitab õige raha pähe raha taolise eseme, millel puuduvad mõned rahale omased tunnused. Kullast ja hõbedast raha ajastul oli selleks kriitiliseks tunnuseks kulla- või hõbedasisaldus. Krediitraha puhul on see kriitiline tunnus keerukam ja seisneb rahatüki taga olevas krediidis; pärisrahaga assotsieerub tükk krediiti, valerahal see puudub.
Muide, täpselt sama isik võiks täiesti edukalt ja seaduslikult kasutada omaenda nimel välja kirjutatud väärtpabereid, kui keegi neid vastu võtma nõus on. Tšekiraamat on tänapäeval tõenäoliselt levinum sedasorti väärtpaberite allikaks; enne II ilmasõda olid meie mailgi moes jälle vekslid. Tänini on vekslid seaduses olemas, aga suured rahaga ümber käivad asutused nagu toidupoed ei võta neid enam reeglina vastu, kuna risk on aja jooksul kõrgemaks veninud.Veel püüdke selgusele jõuda selles, et miks saavad rahaomanikud oma raha eest varasid vähem tagasi, kui palju varasid nad selle raha saamisel on pidanud ära andma.
Sellepärast, et hinnad on vahepeal muutunud? Vaba turg, mis teha ...Andsite 1992 aastal 1 krooni saamiseks X kaiubaühiku jagu varasid. Nüüd kui lähete selle 1 krooni eest varasid tagasi saama, saate tagasi vist vähem kui 0,1X kaubaühiku jagu varasid.
Oi, see oleneb tugevasti vaadeldavast kaubagrupist. Nagu kirjutab see uudisartikkel, maksis 286-protsessoriga PC aastal 1992 Eestis 40 000 rubla, rahareformi kursi järgi siis 4000 krooni, Sääraste arvutite hind on 19 aastaga paljukordselt langenud; 25 krooni on täiesti usutav hind.
Teised hinnad jälle on kerkinud. Sama artikkel meenutab, et programmeerija töö maksis 1992. aastal 7 dollarit kuus. Tänapäeval on see paar-kolm suurusjärku kallim.
Teistpidi ka --- üldiselt ei peeta sularaha ega lihthoiust sobivaks vahendiks varade pikaajaliseks hoidmiseks. Tolle jaoks on finantsinstrumendid, mille riskiprofiil on teistsugune ja aitab inflatsioonist üle saada. Madala riskiga ja madala tootlusega on tähtajalised pikaajalised hoiused, stabiilse majandusega riigi valitsuse võlakirjad ja rahaturufondide osakud; kõrgema tootlusega on mitmesugused investeeringud, sealhulgas aktsiad. Aga kõrgema tootlusega kaasneb ka kõrgem risk. -
Jaik, ma tõin kaks näidet, kuidas sa oma luulude maailmas kahest tehasest ilma jäid ja omandiõigused kaotasid. Kui sa nimetad omandiõigusest ilmajäämist selle tühistamiseks, mitte riisumiseks, siis see ei muuda mitte kuidagi fakti, et need kaks tehast riisuti sinult täiesti seaduslikult. Milleks siis ehitada mingit luuludemaailma, kus riisumine toimub palju-palju lihtsamini ja mis kõige olulisem, ilma mingi riskita riisujaile, kui normaalsete inimeste maailmas? Vasta sellele küsimusele. Näib, et sul polegi vastust. Kui vastust pole, siis on su luulude kogumik mõttetu ja narr ettevõtmine.
-
To Buratino
(((Kalev Jaik kirjutas: "Pank vahendab vaid neid laenusid, mis talle laekuvad hoiustena."
Ei, tegelikult vahendab kõiki laenusid niimoodi, sest panga loodud raha jõuab panka tagasi.)))
Isegi siis, kui panga poolt loodud raha jõuaks panka samal moel tagasi, nagu pank selle loonud on, oleks see ikkagi riisumine ja kuritegu, ja seda koguni mitmetpidi. Sest esiteks on raha loomine omanikelt nende varade omastamine pettuse teel ehk nende teadliku tahte vastaselt. Turukauplejad ju ei tea, et selle raha eest omastatakse nendelt varad pettuse teel ilma teist vara vastu andmata, ja peavad nende poolt varade loovutamist raha loojale ekslikult varade müümiseks ja saadavat raha varaks. Teiseks aga on see panka tagasijõudnud raha inflatsiooni all juba kannatanud, ehk tuleb pangal selle tagasivõtmisel rahaomanikele vähem varasid tagasi anda, kuipalju varasid pank selle raha loomisel rahaomanikelt omandas pettuse teel. Ehk tekitab pank oma raha loomisega ja pärast selle tagasikorjamisega rahaomanikele ikkagi kohutava kahju näiteks nii, et omastas raha loomisel selle raha omanikeks saajatelt X hulga varasid, tagastab selle raha tagasivõtmisel rahaomanikele ainult näiteks kas 0,96, 0,5, 0,1 hulga varasid.
Kuid asi on selles, et tegeikult ei jõua see panga poolt loodud raha või vähemalt üks osa sellest iialgi panka tagasi, vaid jääb rahaomanike omandusse, haihtudes sealt siis jätkuvalt ja pöördumatult inflatsiooni teel. Pank ei ole üldse nõuski seda raha tagasi võtma ja selle eest kellegile varasid vastu andma. Pank oma kliendi kaudu küll omandas ehk pettis välja raha loomisel selle raha abil ühiskonnalt varad, kuid ta keeldub seda raha tagasi võtmast ja selle eest varasid rahaomanikele tagasi andmast.
Riisumine raha loomisel on täpselt samasugune nagu kunagi riisumine Hiina keisri poolt. Keiser samuti lõi raha, pettes välja selle oma loodava raha abil rahvalt varad. Pärast aga keeldus keiser seda raha rahva käest tagasi võtmast ja selle eest rahvale varasid tagasi andmast. Keiser tegi kõik niimoodi, nagu tänapäeval teeb pank raha loomisel. Erinevus keisri ja tänapäevase panga vahel raha loomise osas on vaid selles, et keiser oma rumalusest tekitas raha abil rahvalt varade riisumisel kohe kiiresti hüperinflatsiooni, tänapäevane pank aga riisub rahvalt varasid mõõdukamalt,kuid see-eest regulaarsemalt ja professionaalsemalt, venitades inflatsiooni hüperinflatsiooni asemel tavaliselt ainult kusagile 3-10% peale aastas.
Niisiis, kui te esinete panga advokaadina ja püüate meeleheitlikult panka riisumise patust puhtaks pesta ja väita, et raha loomine ei ole riisumine, siis ühtlast tuleks teil ka kunagine Hiina keiser riisumise patust puhtaks pesta ja ära "tõestada", et tema poolt raha loomine ei olnud riisumine. Ainult et selline nurgaadvokaadi kombel riisumise tõlgendamine mitte-riisumiseks ja õigustamine ei oleks aus, loogiline ega teaduslik.
Parem tunnistage seda ausalt, et pank loob raha mitte selleks, et see raha jõuaks panka tagasi, vaid hoopis selleks, et see raha ei jõuaks panka tagasi, et tegelikult ei jõuagi see raha või vähemalt osa sellest panka tagasi, et raha loomine ongi riisumine, mitte aga mingi laenude vahendamine. -
Kalev Jaik kirjutas:"Kuid asi on selles, et tegeikult ei jõua see panga poolt loodud raha või vähemalt üks osa sellest iialgi panka tagasi, vaid jääb rahaomanike omandusse, haihtudes sealt siis jätkuvalt ja pöördumatult inflatsiooni teel."
Jõuab küll, see jääbki pangaarvele pangandussüsteemi juba selle loomise hetlest alates. See on ainus "olek" sellele arveldusrahale, elektroonilised numbrid pangaarvetel. "panka tagasi jõudmine" ei tähenda, et see raha kellegi omanduses pole. Sa pole ikka üldse asjast aru saanud. Kui raha luuuakse ühe panga poolt, siis see ei pruugi samasse panka tagasi jõuda, aga pangandussüsteemi jõuab see raha, õigemini ta ei lahkugi sealt. See ei saa sealt lahkuda, sest eksisteerib vaid elektroonilisel kujul. Paberraha pole kommertspankade poolt loodud.
Selliselt loodud raha on kohustus ja on nõue. Keegi võttis võlgu ja keegi "hoiab seda võlga"-krediiti. hoolimata sellest, et raha loodi õhust, on see varadega tagatud, laenaja kohustusega. Pangad veel üldiselt nõuavad tagatisi, et kohustatud isik ikka oma kohustust täidaks. Sa mõtle Kalev, sa lähed turule kaalikaid müüma ja selle asemel, et saada Jaan Jalgrattalt kahtlase väärtusega lubadus, millele on raske tagatist nõuda ja mis pole likviidne, saad sa panga poolt loodud krediitraha, mis on väga likviidne, kõik aktsepteerivad seda, sul pole tarvis Jaan Jalgratast taga ajada juhul, kui too ei maksa. Sellise teenuse toob sulle pank lausa turule kätte!
Sinu jutt varade "riisumisest" seoses raha loomisega pole kohe mitte kuidagi õige. Kui oleks õige, siis sa võiksid minna ja pangast laenu võtta ning seeläbi "riisuda" ühiskonda. Mine tee seda! Ma olen täiesti kindel, et laenu sa saaksid, kui tagatise annaksid pangale. Selleks ei pea ju suurt tehast ehitama kohe, ka pisiriisumine on riisumine. Teoreetiliselt tuleb sama asi välja, kui vabrikant saab laenu või Kalev Jaik saab väiksema laenu enda kinnisvara tagatisel, siis erineb vaid riisumise ulatus, aga riisumine on see mõlemal juhul.
Kalevi riisumise jutt seoses raha loomisega on nii kaootiline, et keegi ei saa aru sellest. Kord on riisujateks need, kes laenu saavad, kord jälle on nemad riisutavad, näiteks kinnisvara laenuga ostnud pered. Riisujateks on kord rahaomanikud, siis jälle laenusaajad. Kummad siis Kalev? Kui sa ära otsustaksid ja meile räägiksid skeemist selgelt ning arusaadavalt, siis saaks sind aidata aru saada asjast.
