Korea sõda vol. 2
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Justkui finantskriis oleks vähe rapsinud, nüüd siis Korea poolsaarel asi jälle susiseb. Mis arvata, kui üks (oletatav?) põhja korea tuumaraketike peaks Sõuli tabama, mis aktsiaindeksitest saab. Kas S&P 666 on käes?
-
Heh. Ei nad taba. Jube koba peab olema. P-K rakettide tabamistäpsus on kordades viletsam kui II MS aegsete Saksa V-2 rakettide täpsus. Nagu poleks vahepeal tehnilist progressi toimundki. Ainsa korra, kui nad äärepealt oleks Lõuna-Koread tabanud, sihtisid nad ka tegelikult Jaapanit.
-
Sõja puhul sõidab lõuna-Korea sõjavägi põhja-koreast vähimagi probleemitagi üle. Lisaks veel US ja teiste riikide abi. Sõja puhul on peamiseks probleemiks tuhanded suurtükid mis on koobastesse peidetud ja suunatud Seouli peale(Seoul on piirile väga ligidal).
Põhja-Korea on sisuliselt läbikukkunud riik. Aga mitte ükski osapooltest(Hiina, L-korea, Jaapan, US ja P-Korea) ei ole huvitatud riigikorra kakkuvajumisest. -
Ma arvan, et niisama lihtne see olema ei saa - küllap punast värvi venemaa ka oma nina sinna topib.
-
Enese särk on ihule alati ligemal. Ei ole saladus, et Põhja-Korea kliki eluolu on väga mõnusaks tehtud. Soovivad nad oma surmatunnistusele ise alla kirjutada, arvestades, et peale kaheldava kvaliteediga tuumarelvastuse pole neil seljataga muud kui hunnik jõusööta ründekopteritele (pole kahtlust, et Lõuna-Koreal saaksid olema liitlased)?
-
marct, arvad, et konflikti puhul tekiks tõepoolest Korea sõda vol 2? Ehk siis ühelt poolt Venemaa läbi Põhja-Korea ja teiselt poolt NATO/USA/SB läbi Lõuna-Korea?
Et Lõuna-Korea endale vajadusel tugevad liitlased saab, ma ei kahtle. Küll aga on väga ebatõenäoline, et Põhja-Korea endale mõne olulise jõuga abilise saab. Külm sõda on läbi, diplomaatilisest nääklemisest ei tasu end niivõrd heidutada lasta. -
Mina kaldun tegelikult arvama, et sõda füüsilises mõtte ei tule, kuna kindlasti on mõlemal poolel võimalik nii palju liitlasi selja taha koguda, et asi lahendatakse diplomaatilisel tasandil. Iseasi muidugi kui P.-Korea oleks JUBA rünnanud. Aga ta pole seda teinud ja ilmselt jääbki see esialgu nii.
-
hmm, marct, ma tahaksin küll teada ... millised arvestata sõjalise võimekusega liitlased Põhja-Koreal on võimalik selja taha koguda?
-
marct, Hiina valitsusele Põhja-Korea ei meeldi eriti. Ainuke põhjus miks teda veel toetatakseon, et vältida tohutut põgenikelaviini üle piiri.
Ja Iraaniga on koostöö ainult raketiplatvormide osas. Muud omavahelised huvid neil puuduvad ja ainuke põhjus koostööks on US välispoliitika mis ei jäta Iraanile erilist võimalust muudeks valikuteks. -
Henno
Teisi ma ei tea kuid kas see meile meeldib või mitte, kuid piisab ilmselt Venemaastki. -
Arvad, et Venemaa on Põhja-Korea suur fänn ja toetaja? See pole ju kuidagi reaalne. Isegi Iraan, Kuuba ega Venetsueela pole reaalne.
Külma sõja aeg on möödas, kus oli Koread ja Vietnami vaja, et NL ja USA saaksid omavahel madistada, kuna otse ei julgenud. -
St reaalne toetaja, oponeerides oma sõjalise jõuga NATO-le.
-
Fänn ehk ei ole kuid Venemaa poleks Venemaa kui ta ei kasutaks ära igat võimalust oma oponentidele hambaid näidata. Venelased on seni päris hästi ära tõestanud, kui lugu nad peavad mõnusast ajaviitemängust "Vana maailma peerudele pähelaskmine" :)
-
Venemaa minu arust Afganistanis ega Iraagis ameeriklaste vastu sõdimas käinud pole.
-
taivo - tahad sa väita et olemas mingitki loogikat putini (potensiaalses) käitumises ja reageerimistes?
Sitta sisepoliitilist olukorda on venelased tihti proovinud parandada sõjalise konfliktiga
Kas keegi julgeb mõne reaalse vastusammu venemaale astuda kui viimane peaks hakkama kimjongile suurtes kogustes sõjavarustust tarnima (vt. Gruusia sõda)? -
Taivo
Noh, see pole veel päris kindel, et pole sõdinud :) -
Reaalne sõjaline vastusamm toimub kusagil mujal. Näiteks Lõuna-Ameerikas.
Samas tuletaksin meelde, et Hiinal on Taivani ja Tiibeti huvid siiani üleval. Jaapanile meeldiks väga Sahhaliin tagasi saada. Huvid erinevate riikide vahel on päris tõsised ja väga võimalik, et milleski kokku leppida suudetakse. Kui siia lisada veel Pakistani - India tõmblemise , siis saaks Aasias päris korraliku sõja maha pidada.
Tuletaksin meelde kus raha on ja millise põntsu selline toetamine tänapäeva maailmas tähendab.. Kui Hiina Taivaniga laiama kukuks, siis bye-bye Shanghai ja Hong Kongi börs. Venemaa näitel valuutavaru ei aita. Sama kehtib igasuguste muude P-Korea võimalike toetajate kohta. -
WN, loomulikult väidan ma seda. Naiivne oleks väita, et loogikat pole. Lihtsalt Venemaa välispoliitilised ambitsioonid on juba kord sellised, mis nende poliitikas meis (ning ka paljudes teistes) tuska põhjustab. Suurriigi asi, mis vaevleb... identiteedi- või (välise) võimu kriisis?
Venemaa ei astu P-Korea poolel sõtta või ei hakka liitlastele aktiivset vastutööd tegema kui selleks pole VÄGA head põhjust. Ja P-Korea puhul on seda põhjust raske leida kui et mitte öelda võimatu. Loomulikult ma ei eita ka seda, et Venemaa on võimeline mingites olukordades sõjalist jõudu kasutama, aga ta ei tee seda seal, kus on tegemist otsese oponeerimisega NATO-ga (jällegi, v.a. erandjuhud, mida loodame parem mitte näha).
Ei tasu unustada, et Gruusias oli tugi tegelikult moraalne ning küsimus ka mitmetahulisem. Eelkõige segatud ka asjaoluga, et mängus olid ka Venemaa territoriaalsed huvid (pääs Mustale merele).
Enne kui üldse mõelda, kas võiks teoreetilises Korea konfliktis Venemaa P.-Korea poolel segatud olla, peaks välja mõtlema mingid huvid, mida Venemaa seal relvaga kaitsmas oleks. Mina seda teha ei suuda.
Kui huvi on NATO-t püssiga sihtima minna, ei oleks selleks Korea poolsaart tarvis :-)
Ja lõpuks, L-Korea sõjavägi pole naljaasi. Kuna teema P.-Koreaga on juba ammu üleval olnud, ei ole seda ka unarusse jäetud. Tegu pole vanaldast tehnikat omava vaese Gruusiaga, vaid riigiga, kes oma massiivset isikkoosseisu omava põhjapoolse naabri vastu on teinud nähtavasti panuse pigem tehnikasse ja tehnoloogiasse.
Ja mis huvidesse puutub, siis erinevalt isolatsioonis olevast P.-Koreast on USA-l L.-Koreas nii ajaloolised kui ka ärilised sidemed olulised (sarnaselt Taivanile, mida samuti pikalt toetatud on vastuseisus Hiina vastu). -
Poliitika koha pealt ei oska ma suurt midagi arvata aga geoloogiliselt on P-korea yks mägisemaid piirkondi seal kandis.Neil on sitaks olnud aega ja tasuta tööjõudu kindlustuste ehitamiseks mägedesse. Mis iganes sõjaline jõud yritaks P-korea maismaa territooriumit vallutada ,siis kaotused oleksid meeletud. Sama probleem Afganistaanis.Tasasel maal Nato ja Usa kontrollivad olukorda.Mägedes on võim täielikult Talibani kontrolli all.Ei aita kaasaegne tehnoloogia ega mingid raketid ja pommid.
-
geograafiliselt
-
Ma saan nii aru, et agressori rollis on pigem P.-Korea ise ning konflikti korral on pigem eesmärk P.-Korea sõjalise jõu kärpimine, mitte mingite suurte maa-alade üle kontrolli saavutamine.
-
P- Koreal on kõrini sellest viletsusest, lahenduseks on L-Korea vastu sõtta astuda ja kohe alla anda.
-
Kas eksin, kui ütlen, et USAl on baasid sees L-Koreas? Kunagi küll olid.
Kui nii, siis kuidas seda sõda peetakse ilma USA sekkumiseta? Kui USA peaks poole valima siis tekib küsimus, et "ei tea kumma?"
P-Korea teab, et L-Koreale sõja kuulutamisega kuulutab ta sõja sisuliselt USAle. Selle järel võib ta loota ehk Venetsueela armeele, igatahes mitte Venemaale. -
USA baasid on loomulikult Lõuna-Koread julgestamas.
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_United_States_Army_installations_in_South_Korea -
buratino,
kõik õige ja veavalt, et ka Venetsueelale loota saab. Chavez on niisama klähvits, kelle hääletoru koos nafta hinna langusega ka kähedaks muutunud. See, kes koos P.-Koreaga L.-Korea vastu sõtta asuks peab olema ikka väga hull Hitleri-tüüpi reaalsustaju mitteomav fanaatik. Millise suurriigi juhi kohta võib seda tänapäeval väita? Ei julgeks ühtegi tegelikult nimetada, Iraan kaasaarvatud.
