Kütuse hind
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Minu jaoks suht arusaamatu on see, et vahepeal oli nafta barreli hind seal kuskil 150 kandis ja nüüd kaupleb umbes 40 peal, siis miks ei ole kütuste hinnad langenud?Loomulikult on olemas mingi üleminekuaeg, s.t. vanade lepingutega sisse ostetud tooraine tuleb ka ära kasutada ja võtab aega enne kui uued hinnad tarbijani jõuavad, aga aeg jookseb ja muutusi pole.
Kas jaemüüjad kauplevad üli-mega kasumitega või moodustab tooraine kütusehinnast nii väikese osa ja põhiline rõhk on rafineerimistehastel ning nende tööjõul? -
Maksud?
-
Minu teada hiljuti kütuseaktsiise muudetud pole ja ka kõik muud seotud kulud(nt. transporditeenus jne.) on hoopis odavnenud
-
Eesti riigis on vaba konkurents ja seega kujunevad hinnad vabalt. Meil on konkurentsiamet ja tarbijakaitse kes kaitsevad igatsugu vimkade eest eesti inimest ja ei lase võõrastel kapitalistidel eesti tarbijat pügada!
Nagu juba mainisin on eestis liberaalne turumajandus ja hinnad kujunevad vabalt, siis ongi kütuse hinnad vabalt kujundatavad, ehk maksavad igas bensiinijaamas täpselt sama palju! -
Lisaks maksudele.
Äkki arvutaksid ylesande lihtsustamiseks nafta liitrihinna EEKides enne ja pärast ning vaataksid numbreid siis?
PS. Mitu liitrit naftat mahub yhte liitrisse bensiini? -
Sest Statoil ja Neste ostsid oma megasuured mahutid täis siis, kui nafta hind oli absoluutses tipus. Neil on maailma kõige suuremad mahutid kusjuures. Eesti tarbijale kindla kütusevaru kindlustamiseks.
-
statoili 98 hinnad
07.06.2008 18.75
13.06.2008 18.50
20.06.2008 19.05
27.06.2008 18.80
30.06.2008 18.00
09.07.2008 18.80
30.07.2008 18.20
Siit saab varude ja hinna kohta veidi infot. Maailmaturu hinda ei viitsinud kõrvale otsida. -
kas nafta hinnad umbes kolme aasta lõikes maailmaturul on netist leitav?
lisaks Eesti hinnad kolme aasta lõikes. kõrvuti pannes oleks hea näha protsentuaalset tõusu/languse suhet.
ajavahemik võiks muidugi veidi pikem olla -
Tommy-boy, olen kütuse hinna muutumist Eesti tanklates varemgi foorumites selgitanud ja teen seda ka nüüd.
2008. aasta juulikuu bensiiniliitri (95, Neste) rekordhind oli 18.55 EEK/liitri kohta. 18% käibemaksujärgne hind on sel juhul 15.72 krooni. Võtame siit maha aktsiisimaksu 5.62 krooni liitri pealt ning järgi jääb hind 10.10 krooni. Nafta hind on kukkunud $147 pealt $40 peale ehk puhtast juulikuisest nafta hinnast järel ca 27.5%. Võtame arvesse veel ka valuuta muutust. Juulis maksis $1=10 EEK, täna $1=12.3 EEK. Seega valuuta muutusega läbi korrigeeritult võiks 95 bensiini hind tanklates vajuda 10.10-10.10*0.275*1.23 = 6.7 krooni ehk 11.85 kroonini. Seda siis eeldades, et bensiini transport, edasimüük jne on jätkuvalt sama hinnaga.
Päris turuhinnaga see ei võrdu, kuid aitab selgitada hinna kujunemist. Vahe turuhinnast võib tuleneda kütusetanklate marginaalide väikesest suurendamisest ning ka sisseostuhindade erinevusest (võimalik, et $147 barreli 'hind' ei jõudnudki kunagi Eesti tanklatesse, kuna ei jõutud nii kiiresti reageerida siin). -
25.08.2007 13,50
8.09.2007 13,80
17.09.2007 13,80
7.10.2007 13,40
25.10.2007 13,50
1.12.2007 14,40
23.12.2007 14,40
7.01.2008 15,70
25.01.2008 15,70
8.02.2008 15,20
26.02.2008 16,10
16.03.2008 16,30
5.04.2008 16,30
19.04.2008 16,55
6.05.2008 16,55
25.05.2008 17,60
2.06.2008 17,70
21.06.2008 18,30
23.06.2008 18,30
29.06.2008 18,50
7.07.2008 18,30
13.07.2008 18,80
18.07.2008 18,30
30.07.2008 17,90
7.08.2008 17,30
17.08.2008 17,30
31.08.2008 17,30
13.09.2008 17,30
25.09.2008 16,80
6.10.2008 16,30
19.10.2008 14,95
5.11.2008 14,15
16.11.2008 14,13
14.12.2008 12,70
30.12.2008 11,90
17.01.2009 11,80
8.02.2009 12,30
Tasub ka tähele panna, et bensiini hinna kujunemisel, isegi kui aktsiis ja muud maksud välja arvata, on nafta hinnal suhteliselt väike osa. Väikese guugeldamise tulemusel leiab huviline kindlasti täpse kulustruktuuri. Aga korrelatsioon ei saagi olla 100%.
Virisejad võiksid vaadelda näiteks USA jaemüügihindu, maksud maha võtta ja leida Eesti sama näitajaga korrelatsioon. Ma arvan, et see on siiski suht 100% kandis. -
Aatom, mis hinnad need on viimases postituses?
-
Numbrid on toredad, aga
1) Hind-kvaliteet
2) Kartell??
3) Nõudluse vähenemine -
Tänud Joel Kukemelk , seega võib arvudest välja lugeda et seoses turu hinnakõikumistega on bensiinimüüjatel õnnestunud võtta juulis kehtinud omahind ja kasum(eeldan et hinnas 18.55 oli ikka kasum ka sees ja asja ei müüdud alla omahinna) ning mõlemale veel nii umbes 10% otsa kärutada- pole paha....
-
Lahata võiks hoopis seda, kuidas on võimalik see, et põhjanaabri juures saab sama firma tanklast ligi 30km 50L rohkem sõita kui meil? Mõnikord isegi rohkem ja seda ei räägi ainult mina vaid väga paljud teisedki eestlased.
-
külma ilmaga tõmbub bensiin kokku ja seetõttu saavad nad liitrites sama koguse, kuid kilogrammides natuke rohkem. mootoris seda põletamiseks õhuga segades erinevus kaob.
-
See ei ole ainult talvel niimoodi - olen sõitnud Rootsi, Norra ja Soome läbi ja väidan täitsa kindlalt, et iga ilmaga kulub nende kütust vähem kui meie tanklatest ostetud solki (antud näide käib diiselkütuse kohta).
-
Huvitav et sellest on pikka aega räägitud aga näiteks "Autolehe" testides ei ole erilist vahet suudetud tuvastada. On küll mingi väga väike erinevus saadud läbisõidu kohta kohaliku kütuse kahjuks aga vähemalt viimasel korral kui nad seda tegid oli erinevus suht marginaalne. Kas võib olla asi hoopis liikluse sujuvuses vms faktoris mis kütusekulu meie teedel suuremaks teeb? Või mida vastasel korral testijad valesti teevad?
-
Korrektne mõõtmine näeb välja nii, et ostad erinevatest kohtadest, aga sõidad sama teed samadel tingimustel.
Praegu esitatud arvamustes võrreldakse tulemusi juhul, kui sõidetakse erinevaid teid erinevatel tingimustel, mis mitte korrektne ei ole. -
autokütuse teemal võiks palju arutada kuna olen ühe ja sama masinaga mitme aasta vältel 160 tuhhi maha kärutanud ja tankinud eestist kuni st-tropezini ja istanbulini välja. kuna masin on väikse mootoriga ( <1 l) ja olen alati kindlat marki rehve kasutanud (sõidud enamuses kuival perioodil tehtud), õlid vahetatud ja kummirõhk korras, samuti auto koormatavus stabiilne olnud. Võin selle põhjal öelda, et bensiini kvaliteet on kehv eestis lätis leedus, kohati ka poolas, ungaris on OK, bulgaarias oleneb tanklast (eelista Shelli) rumeenias enam-vähem ja see mis puutub türgit ja kreekat siis on hea kvaliteet, samuti ka itaalia, prantsusmaa, l-saksa. slovakkias pole eriti tankinud. albaania, montenegro, makedoonia, horvaatia kah parem kui meil. viimasel ajal olen tähele pannud et leedus eriti solgiks asi läinud on. kahjuks ei oska skandinaaviamaade kohta midagi öelda -kuna seal on nii külm, et ka keset suve ei kutsu :) :) nägemused ja tähelepanekud alates 2005 aastast- kuni hetkeni. (seisab kohe ees 8-10 tuhhi itaaliat)
-
Lääne-Euroopas autoga ringi sõitmine ja seal tankimine mõjub auto mootorile nagu korralik sisemine hooldus. Mootorile tuleb hoopis teine hääletoon ja kütusekulu väheneb silmnähtavalt. Seetõttu ma ei saa aru neist eesti "kütuseprofessoritest" kes väidavad, et Eestis müüdav kütus on kvaliteetne. See on rahvale silma sisse valetamine, et oleks võimalik küsida hinda mis püsib maailmaturu tasemetel.
-
Enamasti sõidavad inimesed välismaal pikki ühtlasi otsi, Eestis aga nõksutavad linnas tööle-koju-poodi. Mõni ime, et välismaal rohkem sama koguse bensiiniga kilomeetreid koguneb. Mõttetu mulin on see Eesti ebakvaliteetse kütuse jutt. Tõestage siis ära, peaks ju lihtne olema. Tõsiseltvõetavad testid on igatahes näidanud, et vahet pole.
-
jajah see kuidas masada ringi sõidab (nõksutades) on täpselt enamuse moodi ja võib kohe julgelt väitagi, et nii on! :)
-
masada
Samahästi võiks ka riigikogulastele tõestada, et nende palk on liiga suur selle tegeliku töökoguse eest mis nad teevad. Eesti kütusekartell on muule lisaks palju kõvem kui riigikogu ja eesti seadused kokku. Vastasel korral oleks ka kartell ammu tõestatud olnud.
On sul mingi lähem seos kütuseäriga, et sapiseks muutusid? -
ma rääkisin just ühe võidusõitjaga kes ütles, et suur vahe pidi olema kust ostetud kütusega võistled näit. skandinaavias, võtad siit kaasa, töötavat mootor hoopis kehvemini kui põhjamaade kütusega.........
-
Ma ei muutunud sapiseks, vaid mind on ära tüüdanud see pidev hala, mille põhiargument on "ma seal välismaal sõitsin ja sain rohkem kilomeetreid". See on ju täiesti loll jutt, vabandage väljendust. Enam vääramat põhjendust kütuse kvaliteedi erinevuse väljendamiseks annab otsida. Kui midagi sellel teemal rääkida, siis alustaks äkki kõigepealt võrdsetest tingimustest. Erineval ajahetkel erinevates kohtades erineva sõidustiili ja liiklusega ja kliimaga piirkondades sõitmise põhjal midagi väita - no teate...
Tehnikamaailm testis erinevate kütuste kütteväärtust ja olulist vahet ei leitud. Sellega on teema ammendunud.
Muudel teemadel kiputakse siin esimesel võimalusel lolliks vandenõuteoreetikuks ja roheterroristiks sõimama, kuid kütuse teemadel millegipärast on linnalegendid ja saunafolkloor lubatud. -
kuidagi väga hingelähedane see teema või?
Suht hästi saab igaüks katsetada, võttes Tallinnast pagi täis ja sõites Rootsi või Lappi suusatama, tagasi tulles ju sama teekond sealt võetud kütusega, kahjuks küll mitte samas suunas kuid siiski -
Lase käia ja katseta ;) Reaalsuses on selline test aga täiesti mõttetu ja selle tulemused võrdsed saunafolklooriga, kuna võrdseid tingimusi on antud olukorras võimatu luua. Mõtet omav test sooritatakse laboris kütuse keemilisi omadusi testides. http://www.tehnikamaailm.ee/est/other/2008/06/?headerID=1175 Kui teil on mingeid argumente, mille põhjal saab selle testi usaldusväärsuses kahelda, siis andke tulla.
-
Paistab, et sõnakõlks "võrdsed tingimused" on "kütusespetside" trumpäss ja tehnikamaailma meeste kallutatud või kallutamata uuringud absoluutne tõde :)
-
Et siis ei pea olema võrdsed tingimused? Oleme me ikka samal planeedil? Kui need Tehnikamaailma kallutatud või kallutamata uuringud ei kõlba, siis tee ise parem, bensiini keemilise koostise täpse määramise ja selle erinevustest tingitud mõjude arvestamisega. Igatahes on ka see teatud puudustega Tehnikamaailma test minu jaoks oluliselt kõrgema usaldusväärsusega kui kommentaariumides levinud tavapärane loba teemal "mina sõitsin ja minu meelest on Soomes parem bensiin". Ei hakka ju keegi ometi rääkima, et Tartus on kvaliteetsem bensiin kui Tallinnas, kuna seal ma sain paagitäiega rohkem kilomeetreid läbitud. Aga just täpselt sellisel tasemel on 99,999% kütuse kvaliteedist rääkivat kommentaariteksti.
Kui laboratoorset uuringut oma sõnade kinnituseks ei ole, siis ei ole lihtsalt millestki rääkida. Mõttetu kunstiväärtuseta belletristika.
Ma mõistan, et mu vaatenurk on ebapopulaarne ja palju lahedam on rääkida Eesti solkkütusest ja pahatahtlikest kütuseärimeestest ja välismaal paagitäiega läbitud sadadest lisakilomeetritest. Aga see lahedus ei mängi minu arvates eriti rolli kui tegu on lihtsate loogiliste ja tõestatavate konstruktsioonidega. Ole ainult mees ja tõesta ära, kui varasemad tõestused ei kõlba. -
Kütuse kulu erinevus tekkib teede erinevuse pärast. Kulu on erinev kui sõidad mööda lohke ja muhke või siledal teel.
-
mul on siin Soome TM nr 19/2002 kus testiti Helsingi kandist eri bensukatest (8 eri firmat) ostetud E95 kütuseid VTT mootorilaboris.
Kõik said 5 tärni kuid näitajad olid ikka erinevad, sisselaskeklappidele kogunenud "karsta" (e.k. põlemisjääk?) keskm. oli vahemikus 2-8 mg. Kui ühe riigi sees näitajad kõiguvad miks siis eri riikides müüdava kütuse kvalit. ei võiks kõikuda?
Samas on juttu sellest, et 1999 a. samas testis oli ikka mitu juhtu kus lisandid olid valesti doseeritud nii, et kütus polnud see mis pidi, vahepeal oli kvalit. kontroll lihtsalt kõvasti paranenud.
Ma ei tea mis tasemel on Mazeikiai tehnoloogiline know-how kuid vbl. sealt on ka aegade jooksul tulnud kõikuva kvaliteediga kütust. -
Mulle tundub märksa tõenäolisem võimalus, et kodumaine liiter on lihtsalt natuke väiksem, kui välismaine liiter :P
Teine asi - välismaal võib tõesti kütust vähem kuluda, kui teed on korras. Järjekordselt amorte või veermikudetaile vahetades võib iga detaili eest pappi välja käies mõelda ka sellele, et kehvadel teedel selle detaili surmamiseks kulutatud energia eest juba maksid - tanklas. -
Kütusekulu erinevus sõltub paljudest komponentidest: kõigepealt juhist ja tema sõidustiilist, auto tehnilisest korrasolekust, liiklusoludest (kas istud linnas ummikus töötava mootoriga või põristad kiirusehoidja peal mööda maanteed) ning at last but not least ka kütusest endast. Bensiini kvaliteedis pole isiklikult erinevusi täheldanud, diislile pannakse Ida-Euroopas rohkem parafiini sekka (loe: sõit teenindusse ning düüside läbipesu tuleb lisada diisli hinnale).
-
Täpselt nii- mida kaugemale sõidad, seda paremaks kütus läheb. Sorri, seda rohkem saab paagitäiega läbi sõita, eriti just reisiarvesti järgi (kes seda ligikaudset abilist ilmeksimatuks ja taadeldud mõõteriistaks peab). Kui tavaliselt näitab mu auto, et paagitäiega saab umbes 500 km sõita, siis enne Poola piiri tankides näitas arvesti, et sellest paagist jätkub juba 700 km läbimiseks, nii, et hea kütus on juba Leedus:). Kahjuks küll ei teinud auto uuele paagitäiele kiiret keemilist analüüsi, vaid tegi lihtsa matemaatilise tehte- keskmine kütusekulu korrutatud paagitäie kütusega. Kuna reisil keskmine kütusekulu kõvasti langeb, siis on loomulik, et paagitäega saab ka rohkem läbi sõita.
Enamasti on ju ka nii, et enne välismaale minekut tangitakse paak odavamat kodumaist kütust täis, ja siis tagasitulles sõidetakse paak kuivaks, et siis esimesest piirijärgsest tanklast jälle kodumaist kehva kütust saaks:) Võiks ju siis alati Helsingist tulles võtta paagi head kütust täis ja kontrollida palju seda head kütust kodus igapäevasel kasutamisel kulub, kas vahe ongi nii suur. -
Hypates tagasi teemas, millest kujuneb tankla valjamyygi hind.
Siin naide USA baasil:
http://auto.howstuffworks.com/gas-price1.htm
kui samuti lahku lyya kytuse hind Eestis, naeks ara, kui suure osa tanklas myydavast kytuse hinnast moodustavad fix kulud (maksud, destilleerimine, jaotus jne). Jargi jaanud osa peaks (juhul kui ma loogikaga mooda ei pane) liikuma vaikese viitega vorreldes crude oil hinnaga. -
masada
See mida sina väidad on "sinu meelest kuna see on nii Tehnikamaailma meelest". Sisuliselt on see ka sama hea kui ükskõik missuguse oma autoga hästi kursis oleva kommentaatori meelest. Pole vaja tigedaks minna ja mingit jumalteabmis laboratooriumi nina alla hõõruda kui sul endalgi seda laboratooriumi sõltumatut testi ette pole näidata. -
"Sisuliselt on see ka sama hea kui ükskõik missuguse oma autoga hästi kursis oleva kommentaatori meelest." Ei ole. Ja sa tead seda ise ka väga hästi ja saad aru, aga vaidled ainult vaidlemise pärast. Mis on tüütu ja mõttetu. Otsi see Tehnikamaailma number välja ja loe vähemalt läbi see artikkel originaalis.
-
Olgu, aitab :D
-
Mina ei oska bensiini kvaliteedi kohta midagi ütelda, sest kasutan viimased aastad ainult diiselautosid ja sellepärast ma väidangi, et diisli kvaliteet Eestis ei ole nii hea kui Põhjamaades. Ja ärge hakake seletama sellist asja, et mujal sõidan ainult maanteedel - ma elan ise linnast (Tallinnast - ega Eestis ju rohkem õigeid linnasid pole) väljas ning Tallinnas sõidan suhteliselt vähe. Ega kütuste vahe ei tule kohe välja - tuleb sõita paar paagitäit tühjaks - siis on kvaliteetide vahed näha. Ja mingisuguseid autode reisikompuutreid ei tasu kah uskuda. Kõige täpsem kütuse kulu mõõtmine peaks ikka toimuma niimoodi, et paak tuleb täis tankida, seejärel nullid odomeetri ära ning sõidad kuni järgmise tankimiseni, mil lased jälle paagi täis. Nüüd jagad kulunud kütte läbitud km-dega ning korrutad 100-ga - ongi kütuse kulu 100 km kohta.
-
no nüüd sa hansu alles saad :)
-
Ma ei julge auto marki nimetada - siis saaks veel hullemini :)
-
EU kütus on muidugi oluliselt parem! Sõites mööda kiirteed Torino-Milano-Rooma kulus 100km läbimisele palju vähem kütust kui tipptunni ajal Viimsi-Tallinna kesklinn-Tartu ;-)
-
No olgu siis, hansu ;)
Kuidas see kvaliteedivahe jälgitav on? Kui sa hakkad rääkima erinevatel ajahetkedel erinevates tingimustes sõitmisel (erinevad tingimused on ka näiteks juhi meeleolu, ilm, teeolud, liiklustihedus, tuule suund ja veel lõpmatu hulk tegureid) avalduvast kütusekulu erinevusest tavaliikluses või subjektiivsel hinnangul põhinevast mootori töö erisusest erinevates tingimustes (heli, "tõmme"), siis võid rahus vastamata jätta, kuna sellised "tõestused" sobivad algkoolilaste retoorikasse.
Muuseas, erinevate tankurite puhul on väga tõenäoliselt tangitavad kogused erinevad, st ühe tankuri jaoks on paak täis ennem kui teise jaoks, lisaks erinevast temperatuurist ja tankuri hetkeolukorrast tingitud erinevused jne. Selliste kirvemeetoditega ei saa midagi väita. -
pöörduge mythbusthers´i poole või äkki aitab http://www.topgear.com/uk/
Clarkson tuleks heameelega siia "solki" testima :) -
hansu,
Soomes ja Rootis on maanteel valdavalt 80 ja teed on nii käänulised, et mööda sõita pole sageli mitukümmend kilomeetrit võimatu. Ime oleks, kui seal vähem ei kuluks :-) -
Masada
Mulle ikka tundub, et sa oled asjaga natuke lähemalt seotud kui sa siin avaldada tahtnud oled:)
Palun esita siis omapoolsed tõestused ja lingid vastavatele avalikele dokumentidele, et me kõik võiksime veenduda erapooletust tõestusmaterjalist lähtudes selles, et sul on õigus ja Eestis on sama hea kütus kui näiteks Saksamaal kasvõi suvalises Shellis.
See pole enam vaidlus vaidluse pärast vaid, kuna autoomanikel (nagu mina) pole adekvaatset materjali vastupidise tõestamiseks esitada, siis ootaks siia sinu vettpidavad ja kontrollitavad tõestused. Tehnikamaailma, Autobildi ja Delfi jätaks siis mängust seekord välja:) -
Minu seotus selle teemaga seisneb selles, et mul on sportlik huvi diskuteerida ja mulle ei meeldi sellised "naisedsaunasrääkisid" tüüpi müüdid, millest väga paljud inimesed endale kinnisideed tekitavad ja ka oma (majanduslikes) otsustes nendest lähtuvad. Vettpidavad teaduslikud tõestused on võimalik esitada, kui on selleks piisavalt tahtmist ja ressurssi. Minul selleks motivatsioon ja võimalused puuduvad. Ma ei näe ka põhjust, miks ei võiks seda Tehnikamaailma artiklit pidada täiesti arvestatavaks materjaliks antud teemal.
Erinevatel tingimustel toimuvate tavaliiklussõitude põhjal aga ei saa arvestatavaid järeldusi teha, kuna see on karjuvalt ebateaduslik. Kui autoomanikel, kes väidavad oluliste kvaliteedierinevuste olemasolu, pole adekvaatset tõestusmaterjali, siis ei ole neil ka õigust oma arvamusi pidevalt tõe pähe esitada. Eks paljud autoomanikud lihtsalt ei suuda juurelda oma "testimeetodite" teaduslikkuse üle ja lähtuvad oma jutus eelarvamustest ja ebausaldusväärsetest indikaatoritest.
Mitte miski ei välista, et on olemas märkimisväärsed kvaliteedierinevused (näiteks erinevate tootjate, tootmisprotsessis toimunud vigade, ebaõigete ladustamistingimuste jne tõttu). Lihtsalt meetodid erinevuste tõestamiseks peavad olema usaldusväärsed, vastasel juhul on tegu eksitamisega. Süütuse presumptsioon kehtib ka siin, süüdistaja on see, kes on moraalselt kohustatud vettpidava tõendusmaterjali esitama. -
Nüüd saavad kõik omal nahal testida ja võrrelda, sest statoil tassib väidetavalt nüüd norrast oma nefti kohale.
-
Masada
Neid asju ei olegi võimalik täpselt mõõta - ma arvan, et erinevustest saab aru ainult läbi kogemuste. Lugesin ka kuskilt eksperimendist, kus võrreldi Eesti ja oli vist Soome kütust: alguses kallati paaki ühte kütet ja sõideti mingi vahemaa. Pärast läks paaki teine kütus ja sõideti sama vahemaa. Üllatus-üllatus - erinevus ei olnudki suur. Järeldus: kütuste kvaliteet enem-vähem ühtlane. Minu arvamus - lollus ruudus :)
Võimalik, et asi polegi kütuse kvaliteedis. Nimelt on ju põlemisel üks komponent veel vajalik - õhk. Ja põhjamaades on õhk puhtam - sellest ka kütusekulu erinevus :) -
kütuse hinnal lihtne reegel: kui raha pole siis ei saa osta:)
