Tambiks veidi vasakpoolseid
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Need Postimehe ja Delfi gallupid näitavad muidugi pigem läbilõiget konkreetse (eestikeelse) veebilehe lugejate eelistustest kui reaalset võimalikku valimistulemust.
-
Draax
Need Postimehe ja Delfi gallupid näitavad muidugi pigem läbilõiget konkreetse (eestikeelse) veebilehe lugejate eelistustest kui reaalset võimalikku valimistulemust.
Samas on see tulemus erinevalt KOV võimalikust hääletustulemusest tõetruum, kuna Riigikogu valimistel hallipassi omanikud (kes muidu in corpore hääletaksid KE poolt) ei saa ju hääletada. -
Kuid pensionärid, kes ei suuda kulutada 14 eurot Postimehe tellimuse peale ega ka nende tasulisi artikleid osta netiväljaandes, saavad hääletada .
Kaja Kallase arvamus, et ega neile erakordset pensionitõusu ikka anda ei saa, Refile sellest suurest ja aktiivsest valijaskonna grupist hääli juurde küll ei too . -
Pigem ikka need profi uuringud kus Krimierakonnal 25-30%. Hallipassimehi palju järel, 75k? Kui need näit. 28% KE toetajate hulgast välja arvata ja kalkullis asendada sõgedate, kuid hääleõiguslike vanuritega siis vast isegi u. klapib.
-
EKRE on kaks onukest ja koer tüüpi ettevõte ja Reform on vist endiselt Nilssoni kontrolli all- peraeguse seisuga valima ma ei lähe.
-
ja praegu tundub, et mitte vanurid vaid nende pereliikmed, kes peavad neid hooldama, on vaesuse riskis .
Sügava puudega vanurit hooldekodusse panna ei taheta ja õigesti kah, eriti kui vanur on juba dementne ja ise ei suuda käia, süüa ega WC-d kasutada, tuleb hooldekodus üsna kiiresti surm. Neil lihtsalt pole võimekust voodihaiget niiviisi hooldada nagu oleks vaja . Neil pole isegi lamatistevastaseid aktiivmadratseid, mis hooldaja elu teevad märksa kergemaks, ei pea patsienti iga 2-3 tunni tagant teisele küljele keerama .Aktiivmadratsiga aga saab hooldaja öösel oma 5 tundi magada vabalt .
Kui vanur suudab veel ise süüa,toas kõndida ja WC-d kasutada, on teda märka kergem hooldada, kuid siis pole ka suurt vajadust teda hooldekodusse üldse panna.
Vähemalt niipalju on riik/ KOV teinud, et on omastehooldajatele, kes seetõttu peavad oma tööst loobuma, määranud pisikese toetuse ja nende eest makstakse sotsiaalmaksu alammäära järgi nii et pensionistaaži aastad tiksuvad, (ehkki mingi väikse koefitsiendiga nagu 0,3) ja ka ravikindlustus on olemas . -
lavrenti
EKRE on kaks onukest ja koer tüüpi ettevõte ja Reform on vist endiselt Nilssoni kontrolli all- peraeguse seisuga valima ma ei lähe.
Ega selle tõttu su valimiste-hääl kaduma ei lähe. :-) -
Jah, matemaatika ütleb: see, kes valimas ei käinud, hääletas võitja poolt.
-
Draax
Need Postimehe ja Delfi gallupid näitavad muidugi pigem läbilõiget konkreetse (eestikeelse) veebilehe lugejate eelistustest kui reaalset võimalikku valimistulemust.
lMHO näitavad need eelkõige seda, milline erakond on parasjagu pidanud vajalikuks oma klikkijaid mobiliseerida või aktiveerida. Milline mikser jälle tööle pandi. -
Viskaks "solidaaruse" (olemuselt siiamaani sotsialistlik) minema ja asendaks selle kas turupõhise või sisulise solidaarsusega. Kui valida esimene, siis tuleb inimestele anda vähemalt 15 - 20 aastat kohanemisaega (tegijate endi turvalisuse ja idee realiseerimise huvides).
100% turupõhiseks mineks muudaks seda riiki pea tundmatuseni.
Me võime loobuda solidaarsest pensionisüsteemist. Sellisel juhul peaksime me ütlema, et pensioni, ega sotsiaaltoetusi Eestis alates aastast x ei ole ega tule. Kui ise säästa ei suuda, siis elage nii nagu oskate, otsige endile parem kodumaa või surge ära.
Täna on meil põhimõte, et me tagame igaühele minimaalse toimetuleku (mida me küll ei täida). Me võime pensionimudelisse panna toimetulekupiiri (mitte segi ajada vaesuspiiriga), pensioni ja sotsiaaltoetused (mis tuleks põhimõttest lähtuvalt välja maksta). Lihtsuse ja kuluefektiivsuse huvides on mõistlik hoida mudelis (ja tegelikkuses) pensioni suurus selline, et toimetulekuks pole vaja täiendavaid sotsiaaltoetusi maksta (toetuste jaotamise kulud võivad moodustada lõviosa toetuse maksmiseks kulutatavast summast - universaalne toetus vs spetsiifiline vajaduspõhine toetus).
Kuidas on nende tublide inimeste (need, kes madala palga eest igapäevaselt tööd teevad) motivatsiooniga seda tööd teha. Ühiskond, kus inimesed mõtlevad, et õnnelikud on need, kes on surnud, ei kesta kaua. -
Kalakajakas
Täna on meil põhimõte, et me tagame igaühele minimaalse toimetuleku (mida me küll ei täida).
Suur osa vaidlusest tegelikult ju sellele taandubki, et mis see minimaalse õiglase toimetuleku piir on. Kusagil sealsamas pensioni sarnase sissetuleku tasemel on ka miinimumpalgalised töökohad (keda meil samuti jagub).
Nii nagu palgasaajatel on pensionäridel väga erinevad kulubaasid, mis sõltuvad tervisest, elukohast, oma kinnisvara olemasolust, lähedaste toetusest. Näiteks on üksi elavad pensionärid toimetuleku mõttes palju raskemas seisus kui need vanapaarid, kus mõlemad veel elus ja terved. Võiks isegi öelda, et kui pensionärid elavad koos, on riik praeguse pensionite tasemega toimetuleku taganud, aga üksi elavate pensionäride puhul on see case-by-case väga erinev. -
Kalakajakas üritas oma konstruktsioonis näidata et "solidaarsuse" kaotamine viib kõik hauda ja sellega ta sai ka hakkama. Iseasi kuivõrd selline konstrutksioon tõele vastab.
-
Kas keegi seal ministeeriumis ja vasakvalitsuse poliitikutepundis ei võiks kaaluda varianti, et alandada autokütuseaktsiisi ning automaksu üldse mitte kehtestada?
https://majandus24.postimees.ee/4477701/jegorov-korgetest-kutuseaktsiisidest-voiks-paasta-automaks -
Kuigi automaksu pihta on pillutud palju kriitikat – Eestis on väga hõre asustus ja kehv ühistransport – siis Jegorovi hinnangul ei vasta see päris tõele. «Eesti linnastumise määr on kõrge. Inimesed elavad linnalähedastes asulates, kus on hea ühistransport,» selgitas mees. Ta lisas, et seetõttu ei pruugi auto omamise vajadust üldse olla, eriti kui autosid on kaks või kolm.
Millises paralleeluniversumis härra Jegorov küll elab? Kas nii juhtub kõigiga, kes pole aastaid oma nina Tallinnast välja pistnud? -
madis555
Kuigi automaksu pihta on pillutud palju kriitikat – Eestis on väga hõre asustus ja kehv ühistransport – siis Jegorovi hinnangul ei vasta see päris tõele. «Eesti linnastumise määr on kõrge. Inimesed elavad linnalähedastes asulates, kus on hea ühistransport,» selgitas mees. Ta lisas, et seetõttu ei pruugi auto omamise vajadust üldse olla, eriti kui autosid on kaks või kolm.
Millises paralleeluniversumis härra Jegorov küll elab? Kas nii juhtub kõigiga, kes pole aastaid oma nina Tallinnast välja pistnud?
Täiesti nõus aga ühtlasi võiks lõpetada seosetu möla regionaalpoliitikast mis on pealegi üüratult kallis hobi. Aidaku inimestel siis linna kolida kui autod pahad on. Ja siis avastavad, uups- automaksu ei laeku kuna pole autosid. Vaja midagi muud maksustada, et maakondades saaks tühjade külade vahel tasuta bussid ja rongid vurada. -
Ma saan aru, et Jegorov pakub transpordisektorit poovate kütuseaktsiiside leevenduseks enamat ühistranspordi kasutamist? See on küll intergalaktilise suurusjärgu innovatsioon.
Kui kütus on liiga kallis, et rekkat välja ajada, siis võtad oma konteineri kukile ja vutt-vutt bussi peale.
Kuidas näiteks vedelveoseid ühistranspordis käsitseda, seda ma ei tea - aga eks see ongi minu probleem. -
Millal mõni Pahandusmüsteeriumi asekantsler hakkab rääkima sellest, et riigi pidevat isu täiendava raha järele EI PEA rahuldama. Riik on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Mina eelistaks riiki, mis ei ahnitse endale pidevalt mingeid funktsioone juurde, ei tegele absurdiga luues turumoonutusi ning oleks selline, mida tema kodanikud päriselt pidada jaksavad. Mitte ükski uus maks ei tundu vastuvõetav kuni kolmandik valitsemissektorist pole kinga saanud. Mitte ükski.
-
Aitähh, Karumõmm. Tõsiselt.
Ega vist enne ei saa visioneeridagi ilmsi sellist head riiki, kui me pole jõudnud poliitikas erakondlikust süsteemist päris rahvaesinduse süsteemini (viide või näide: Shveits, mis pol kaugeltki ainuke). S.t. Inimesed teavad, keda valivad, see kas saab/ei saa valitud, mitte ei hüple nimekirja mööda parlamenti, ning kandidaadid ei pärine erakonnast (võta üks ja viska teist) -
Karum6mm
Millal mõni Pahandusmüsteeriumi asekantsler hakkab rääkima sellest, et riigi pidevat isu täiendava raha järele EI PEA rahuldama. Riik on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Mina eelistaks riiki, mis ei ahnitse endale pidevalt mingeid funktsioone juurde, ei tegele absurdiga luues turumoonutusi ning oleks selline, mida tema kodanikud päriselt pidada jaksavad. Mitte ükski uus maks ei tundu vastuvõetav kuni kolmandik* valitsemissektorist pole kinga saanud. Mitte ükski.
*pool -
eriti mõnitav antud kaasuse kontekstis on selline üllitis:
http://www.riigitulu.ee/
Teie, orjad, mokk maha ja mõisale tulu teenima! Marss-marss! -
Lapsed peaksid sündima puhtalt privaatsetel ja sügavalt intiimsetel isiklikel põhjustel, iseenda ja kaasa isikliku rõõmu ja õnne nimel, mitte aga eesmärgistatult riigile tulu tooma.
See aeg kus lapsi sünnitati tasuta lisatöökäte saamiseks (talu)majapidamisse, peaks ammu-ammu möödas olema. Seda enam veel riigimajapidamisse tasuta lisatöökäteks ....
Antud veebileht riputab lastele hinnasildi külge.
Varsti jõutakse selle veebilehega sinnamaale, kus riik hakkab vähempanustavatelt puudu olevat riigitulu rahas sisse kasseerima. -
Mõlemad praegu populaarsed seisukohad on suht tüütud. Esiteks - sünnitan ainult saja ruutmeetri eest. Teiseks - jagame Teise Samba sünnitajatele. Aga äkki on need paras paar seisukohti?
-
raulir
Karum6mm
Millal mõni Pahandusmüsteeriumi asekantsler hakkab rääkima sellest, et riigi pidevat isu täiendava raha järele EI PEA rahuldama. Riik on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Mina eelistaks riiki, mis ei ahnitse endale pidevalt mingeid funktsioone juurde, ei tegele absurdiga luues turumoonutusi ning oleks selline, mida tema kodanikud päriselt pidada jaksavad. Mitte ükski uus maks ei tundu vastuvõetav kuni kolmandik* valitsemissektorist pole kinga saanud. Mitte ükski.
*pool
Põhimõtteliselt nõus aga pakkuge ikka välja ka see kolmandik riigi teenustest või järelvalvemehanismidest, mis tuleks sulgeda. Päris nii, et teenused jäävad samaks aga inimesi toimetab vähem selles ulatuses kardetavasti ei saa.
Statistikaametit on siin näiteks toodud. Aga seal tegeletakse andmetega, mida peetakse praeguse aja suurimaks väärtuseks ja andmete kvaliteet võiks olla pigem parem kui halvem. Konkreetse ameti tööd ma paraku ei tunne üldse. Võibolla tõesti kolmandik inimesi istub seal niisama ja sügab mune. Aga edasi?
Või oli see plaan nii, et vähendame kirvega? Kolmandik politseinikest, arstidest ja süsadminidest minema? -
Valitsemis-. mitte avalik sektor.
-
Riigi vähendamine peab algama seadusandlusest, muidu on see jutt üks tühi mula, mis kuskile ei vii. Seadus ütleb, mis funktsioone riik peab täitma -> selleks et riiki väiksemaks teha, tuleb riigilt funktsioone/ülesandeid vähemaks võtta. Tuleb küll märkida, et miskite protsesside andmine vabaks/isereguleeruvaks, läheb lisaks ametnikele vastuollu ka väga suure osa kodanike mõtteviisiga.
Pakun siinkohal ühe konkreetse teema: veterinaar- ja toiduameti toitlustusasutuste sanitaarkontrolli funktsiooni võiks asendada kohustusliku vastutuskindlustuse nõudega. Riik sätestaks nõutava kindlustuskatte alammäära ning kontrolliks ainult kindlustuse olemasolu. Punkt. Kõik ülejäänu oleks toitlustusasutuste (nende liidu) ja kindlustusseltside omavaheline asi.
Sama teema on ka nt tööohutuse ja ilmselt veel mitmete muude valdkondadega, mida riik sugugi kontrollima ei pea, sest laiemad riskid on tegelikult väga madalad. Samas nt Päästeameti kontrollifunktsiooni ma ei torgiks, kuna see on seotud suurte riskidega. -
UK-s plaaniti kunagi sellist asja (peale Brexitit?), nimeks "the bonfire of regulations" (regulatsioonide lõke).
Eesti k. võiks veel mingi Talgu teema ka kaasata (a la sõnaus). Aga jah, selleks oleks vaja Riigimehelikkust ja arusaamist, et riik ei ole sellisel kujul jätkusuutlik. Ja neid kahte asja ei paista kusagilt praegu.
Samas kodanikud räägivad ülereguleeritusest, kurtidele kõrvadele. -
Kümned millid läinud jälle. Sommid ei käi enam ostmas. Thanks, debiilid valitsuses.
Soome Kaubanduskoda: "Kui aastal 2014 ostis 81% Eestit külastanud soomlastest koju alkoholi kaasa, siis möödunud aastal 70%. [Palju somme käis üldse siin?] Viinaralli hääbumine tähendab ka soomlaste kogukulutuste kahanemist Eestis. Eelmisel aastal kulutasid soomlased Eestis erinevate toodete ja teenuste peale kokku 625 miljonit eurot. Veel aastal 2014 oli see summa 716 miljonit eurot." -
Iga kodanik saab riigi vohamise piiramisele kaasa aidata - mingisuguste ebameeldivate asjaolude ilmnemisel mitte esitades esimese asjana küsimust: miks riik midagi ei tee?
-
Alustame valitsusest.
Millised ministri ametikohad neist kaotada võiks, isikuid kõrvale jättes:
peaminister Jüri Ratas
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
haridus- ja teadusminister Mailis Reps
justiitsminister Urmas Reinsalu
kaitseminister Jüri Luik
keskkonnaminister Siim Kiisler
kultuuriminister Indrek Saar
maaeluminister Tarmo Tamm
majandus- ja taristuminister Kadri Simson
rahandusminister Toomas Tõniste
riigihalduse minister Jaak Aab
siseminister Andres Anvelt
sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
välisminister Sven Mikser
Kolmandikku ma oma peaga kohe kokku ei pane, veerandi küll. Maailm ei saa otsa.
Nüüd ministeeriumid:
Haridus- ja teadusministeerium
Justiitsministeerium
Kaitseministeerium
Keskkonnaministeerium
Kultuuriministeerium
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Välisministeerium
Neid on vähem, kui ministreid. Nende tegevus on suures osas regulatsioonidega määratud, sealjuures mitte ainult Eesti omadega. Selle asja läbinärimine ja ümberkorraldamine oleks tõeline ja sisuline riigireform. Selliselt, et asjad saavad tehtud ja ei lähe oluliselt kallimaks. Seniste reformidega on keerulisemaks muudetud peamiselt töö ministeeriumites ja asutustes, mingeid muid tulemusi saavutamata.
Vähemalt osaliselt rabavad alam- ja keskastme ametnikud inimvõimete piiril, põlevad läbi jne, et selles seaduste ja määruste rägastikus toime tulla ja samas ka mingit tulemust saavutada.
http://kontoris.blogspot.com.ee/2018/04/kuidas-tehakse-riigireformi_9.html Umbes nagu siin. See link on ka varem siit läbi käinud.
Ministeeriumitele allub terve hulk allasutusi ehk valitsemisala, nende vastutuse läbi vaatamine oleks üks väga mahukas töö kuid võiks anda tegelikku kokkuhoidu. Paraku, sellega astutaks varbale Eesti tegelikele valitsejatele. Need on ministeeriumide kantslerid, mõned valitud nõunikud, asekantslerid ja juhatajad. Nad on laias laastus sama põlvkonna inimesed, sarnaste väärtushinnangutega, tunnevad kõik üksteist ning on teadlikud oma võimust. Ma ei kuulu nendega vahetult lävivasse ringi ja seepärast ei tea detaile, samas usun, et Eestis ei toimu riiklikul tasandil mitte midagi ilma selle ringkonna heakskiiduta. Kes soovib teha päris riigireformi, mitte nagu ülalpool oleval lingil, siis peab olema nende inimeste poolt aktsepteeritud ja lugu peetud. Kes? -
opex
Kümned millid läinud jälle. Sommid ei käi enam ostmas. Thanks, debiilid valitsuses.
Soome Kaubanduskoda: "Kui aastal 2014 ostis 81% Eestit külastanud soomlastest koju alkoholi kaasa, siis möödunud aastal 70%. [Palju somme käis üldse siin?] Viinaralli hääbumine tähendab ka soomlaste kogukulutuste kahanemist Eestis. Eelmisel aastal kulutasid soomlased Eestis erinevate toodete ja teenuste peale kokku 625 miljonit eurot. Veel aastal 2014 oli see summa 716 miljonit eurot."
Lätiga on täpselt vastupidi - tänu viinarallile suurenevad eestlaste kogukulutused Lätis ka muudele kaupadele, isegi köögitehnikale, nagu on kommenteeritud, et Lätis on ka see tunduvalt osdavam. -
opex
Thanks, debiilid valitsuses.
Just, asja illustreeriks selline pilt kus valitsus on just kui kari ahve lendava lennuki kabiinis, kes seal üksteise võidu vajutavad vilkuvaid nuppe ja kisuvad erinevaid kange ning meie oleme selle sama lennuki reisijad salongis. -
tulu
opex
Thanks, debiilid valitsuses.
Just, asja illustreeriks selline pilt kus valitsus on just kui kari ahve lendava lennuki kabiinis, kes seal üksteise võidu vajutavad vilkuvaid nuppe ja kisuvad erinevaid kange ning meie oleme selle sama lennuki reisijad salongis.
Palun väga: Taavi Minnik: lennuk nimega Eesti -
Me küll oleme seda riigireformi teemat siin erinevates lõimedes juba arutanud. Mu enda seisukoht on ka selline, et enne kui lahmida, et kolmandik või pool ametnikest lahti lasta, tuleks endale kõigepealt selgeks teha, millega need inimesed tegelevad. Ja inimesi vähendada saab üsna vähe, oluliselt ülesandeid ümber vaatamata.
Nii et on kaks teed, kus mõlemal juhul on natuke arenguruumi:
- olemasoleva struktuuri nudimine
- struktuuri kapitaalne muutmine
"Nudimise" all pean ma silmas töötegemise tõhustamist - vähem ametnikke teevad ära umbes sama hulga ülesandeid või siis asutus ise prioritiseerib, mida on rohkem ja mida vähem vaja teha. Umbes nagu et kui PPA-l paar patrullpolitseinikku vähem on, siis ei tehta enam tühjal tänaval valest kohast teed ületavatele inimestele 100€ trahvi, vaid keskendutakse olulisemale. Selleks ei ole vaja väga palju reformida, vaid avalikus sektoris on vaja luua hea sisemise motivatsiooni süsteem, mis paneks needsamad asekantslerid ja peadirektorid tõhustamise nimel töötama.
Eestis kahjuks head motivatsioonisüsteemi ei ole, sest raha jagatakse mitte tulemusliku juhtimise ja tõhustamise eest, vaid selle eest, kes eelarve läbirääkimiste ajal valjemat häält teeb. Mõnes valdkonnas on see nagu rusikareegel, et samal ajal kui valitsus eelarvet arutab, ilmuvad ajalehtedesse artiklid ametnike raskest elust ja sellest, et palgatase on häbematult niru. Poliitikutel ei jää selle surve all tihti muud üle kui sinna valdkonda raha juurde anda. See juht, kes enda asutust tulemuslikult reformib, mingit kiitust ega preemiat ei saa. Nii et motivatsioonisüsteem lahendaks vajaduse ülevaltpoolt jõuliselt reformida.
Struktuurne reformimine (jätamegi mingid tänased ülesanded täitmata ja oleme sellega rahul) tähendaks tõenäoliselt mingit sorti ühiskondlikku kokkulepet. Sest kurat, valija ikkagi tahab riigilt saada ASJU. Tahab, et keegi teeks, korraldaks, vastutaks, menetleks. Tahab, et alati oleks olemas mingi asutus, kuhu enda murega pöörduda ja alati oleks kompetentne ametnik vastas, kellel oleks aega ja energiat TEGELEDA isegi kodaniku tühiste pseudoprobleemidega. Enamik inimesi ei mõtle nagu LHV foorumlased, kes peavad ülemaks isiklikku vabadust ja sellega kaasnevat vastutust.
Enamik inimesi arvabki, et riik PEAB reageerima ükskõik mis mure on. Need inimesed vihkavad kiirust mõõtvat politseipatrulli, aga on pahased kui patrull ei jõua 5 minutiga maakohta joobes juhti kinni pidama.
Need inimesed on pahased selle üle, miks vallavalitsuses töötab liiga palju ametnikke, kuid on kurjad kui talvel on teed lahti lükkamata ja kõrvalkinnistul võtab naaber ilma loata vana vahtrapuu maha ning kirub, et miks keegi ei kontrolli midagi.
Need inimesed arvavad, et kõike ei pea reguleerima ja kontrollima, kuid avaldavad hämmastust kui selgub, et mismoodi saab olla nii, et mingi toru viib Tallinna lahte jsolki a keegi polegi kõiki torusid oma ihusilmaga üle kontrollinud.
Kui ma jälgin avalikku diskussiooni erinevate teemade ümber, siis ma küll ei järelda, et Eesti inimesed tahaks õhemat riiki. Vastupidi - paksemat riiki tahaks. Tahaks ühelt poolt nanny-state'i (rohkem toetusi, suuremaid pensione), teiselt poolt tasuta teenuseid ja kolmandalt poolt rangemat kontrolli kõigi nende asjade üle, mis neile nende ümber ei meeldi. -
Aga nii palju riigi ülesannetest veel, et isegi need asutused mida kõige rohkem kirutakse, on teisel hetkel jälle vajalikud.
Suurt osa Eesti makromajandusest analüüsime nendesamade andmete alusel, mida statistikaamet kogub, ükskõik kui väga ettevõtja seda kogumise protsessi ka ei vihka.
Teises lõimes siin foorumis arutasime tselluloositehase üle ja paisati tihedat datat Eesti metsanduse arengukavast, mille on kogunud ja ette valmistanud Keskkonnaagentuur. Mõnes teises lõimes aga peetakse seda mõttetuks ametiks, millest midagi ei sõltu. Aga päris hea on oluliste küsimuste üle arutleda nii, et on mingid korralikud alusandmed, mitte niisama lahmides.
Nii et see "kolmandik riiki maha" loosung tundub ikka natuke õhinapõhine hõiskamine. -
Jutt nigu sir Humprey Appleby'l
-
Olles riigiametis keskastmejuhina töötanud ja näinud lähedalt, kuidas asutused kasvavad, jään oma poole ametkonna lahtilaskmise juurde.
Millega tegelevad inimesed siis tuleks lasta? Absurdne küsimus, kuna nad tegelevad a) mittemillegagi või b) süsteemis väljamõeldud mõttetu tööga.
Ma ise tegelesin ka kunagi SMIT-i eelkäijas teatava "põhulõua" alluvuses b-ga kolm kuud üle kahekordse tollase keskmise palga eest, kuni andsin ise lahkumisavalduse. (See juhtus paar aastat peale seda esimest episoodi.)
Kus need inimesed siis asuvad? Vaadata tuleks keskvalitsuse allasutuste poole. Näiteks väiksemad OV-d, keda sageli millegipärast välja tuuakse, on tegelikult üllatavalt efektiivsed. Kui mõni ministeeriumi allasutus peaks OV piires sarnast asja tegema, siis oleks seal kohe ühe poole kohaga nõuniku asemel paar toatäit kohvikeetjaid ja paberitõstjaid. -
Draax
Sest kurat, valija ikkagi tahab riigilt saada ASJU. Tahab, et keegi teeks, korraldaks, vastutaks, menetleks. Tahab, et alati oleks olemas mingi asutus, kuhu enda murega pöörduda ja alati oleks kompetentne ametnik vastas, kellel oleks aega ja energiat TEGELEDA isegi kodaniku tühiste pseudoprobleemidega. Enamik inimesi ei mõtle nagu LHV foorumlased, kes peavad ülemaks isiklikku vabadust ja sellega kaasnevat vastutust.
Enamik inimesi arvabki, et riik PEAB reageerima ükskõik mis mure on.
Oled sa kindel, et see on "enamik inimesi", kes riigi poolt mikromajandamist nõuavad või hoopis häälekas vähemus? Ja igal teemal võib olla oma häälekas vähemus, sest need, keda asi eriti ei huvita, on vait. Näiteks avalikus ruumis jääb mulje, et palgalõhe on meeletu probleem, mida riik peaks reguleerima, ühtlustama jne. Samas mikrotasandil tundub, et see hirmus lõhe kedagi nagu väga ei koti. Igasugu muid näiteid leiab ka hõberemmelgatest ja lendoravatest munitsipaalpoodide ja linnahallideni. -
Ministeeriumite paljudel vaheastmeülemustel on igapäevamureks paaniline iseendale tegevuse leidmine, et oma olemasolu õigustada.
Samuti on näha kuidas osad riigiametnikud, (aga eriti just igat sorti vaheastmeülemused), töötavadki päevast päeva hilisõhtuteni välja, samas kui teine osa neist lahkuvad oma ametipostilt juba kella 16 paiku ja teevad paari-kolmetunniseid "lõunapause".
Kindlalt võib vähemalt kolmandiku lahti lasta, aga mitte niivsi , et kolmeks loe vaid tõesti vaadata, mis ametiposti on vaja ja mis ametnik ikka teeb reaalset tööd, mis ametnik mitte. -
ikaldus
Draax
Sest kurat, valija ikkagi tahab riigilt saada ASJU. Tahab, et keegi teeks, korraldaks, vastutaks, menetleks. Tahab, et alati oleks olemas mingi asutus, kuhu enda murega pöörduda ja alati oleks kompetentne ametnik vastas, kellel oleks aega ja energiat TEGELEDA isegi kodaniku tühiste pseudoprobleemidega. Enamik inimesi ei mõtle nagu LHV foorumlased, kes peavad ülemaks isiklikku vabadust ja sellega kaasnevat vastutust.
Enamik inimesi arvabki, et riik PEAB reageerima ükskõik mis mure on.
Oled sa kindel, et see on "enamik inimesi", kes riigi poolt mikromajandamist nõuavad või hoopis häälekas vähemus? Ja igal teemal võib olla oma häälekas vähemus, sest need, keda asi eriti ei huvita, on vait. Näiteks avalikus ruumis jääb mulje, et palgalõhe on meeletu probleem, mida riik peaks reguleerima, ühtlustama jne. Samas mikrotasandil tundub, et see hirmus lõhe kedagi nagu väga ei koti. Igasugu muid näiteid leiab ka hõberemmelgatest ja lendoravatest munitsipaalpoodide ja linnahallideni.
Palgalõhe on sotsialistide poolt välja mõeldud pseudoprobleem, eriti veel sellises osas kuidas seda käsitletakse. Mitte, et seda palkade maksmisel ebavõrdsust (nii soolist kui ka muude kriteeriumite alusel) üldse poleks, aga sellisena kuidas seda käsitletakse ja pakutakse välja "lahendusi", seda välja ei juuri, vaid saavutatakse olukord kus paremat ja kvaliteetsemat tööd tehes ei ole enam sul võimalik suuremat palganumbrit välja teenida.
Soolise palgalõhe likvideerimise "lahenduskäigud" meenutavad seda ütlust, et koos vanniveega tahetakse ka pestav laps aknast välja visata. -
Palgalõhe, mitte räim, on eesti rahvuskala. Palun teda seetõttu ka vastava lugupidamisega kohelda!
-
ikaldus
Draax
Sest kurat, valija ikkagi tahab riigilt saada ASJU. Tahab, et keegi teeks, korraldaks, vastutaks, menetleks. Tahab, et alati oleks olemas mingi asutus, kuhu enda murega pöörduda ja alati oleks kompetentne ametnik vastas, kellel oleks aega ja energiat TEGELEDA isegi kodaniku tühiste pseudoprobleemidega. Enamik inimesi ei mõtle nagu LHV foorumlased, kes peavad ülemaks isiklikku vabadust ja sellega kaasnevat vastutust.
Enamik inimesi arvabki, et riik PEAB reageerima ükskõik mis mure on.
Oled sa kindel, et see on "enamik inimesi", kes riigi poolt mikromajandamist nõuavad või hoopis häälekas vähemus?
Ei saa üldse välistada. Sellepärast ongi vaja ühiskondlikku kokkulepet - vähem riiki, aga määratleme ka ära need asjad, millega riik üldse ei tegele.
Eile Pealtnägijat vaadates tekkisid mul needsamad küsimused. Radooni teemal on ametnikkonnad küll olemas, kelle haldusalasse keskkonna (ka kiirguse) mõõdistamine kuulub. Tallinna linn on planeeringutes määranud selle kohustuslikuks uuringuks. Samal ajal puudub riigis reaalne järelevalve struktuur, kes teemaga tegeleks (nt. annaks välja litsentse, kontrolliks ettevõtjate tegevust jne.). Mingi tegevusala litsentseerimine on üsna ressursimahukas ülesanne ja põhjustab protsessile lisakulusid (litsentseeritud ekspert on kallim, pikemad järjekorrad, lõpptellija maksab selle kõik kinni). Lisaks on mingi anomaalia süsteemis, kus KOV kehtestab reegli, aga järelevalvet peaks tegema justkui riik, ehk siis KOV "tekitab" riigile ülesande. Selle kõige keskel üks petis, keda pole olemas, aga kelle vastu midagi teha ka ei saa, sest õiget struktuuri ei ole.
Esimene küsimus muidugi on, kas seda kõike üldse on vaja. Kas radoon on üldse selline teema, et iga objekti juures peab seda eraldi mõõtma või millest selline kohustus. Samas - kui tundub, et probleem on olemas ja riskid reaalsed, tuleb luua ka toimiv järelevalve struktuur. -
Miks ei võiks seda radooni mõõta täiesti eraettevõtlus, kes näiteks käib end täiendamas, vastavaid litsentse saamas ja seadmeid taalemas kusagil Euroopas, seal kus on vajalik kogemuspagas ja vajaliku kvalifitsiooniga meeskond olemas. Miks riik üldse sellega tegelema peaks?
-
ttrust
Miks ei võiks seda radooni mõõta täiesti eraettevõtlus, kes näiteks käib end täiendamas, vastavaid litsentse saamas ja seadmeid taalemas kusagil Euroopas, seal kus on vajalik kogemuspagas ja vajaliku kvalifitsiooniga meeskond olemas. Miks riik üldse sellega tegelema peaks?
See, et mõõteseadmega mees ei pea olema riigiametnik, on loogiline. Praegu ka ei käi ametnik seda mõõtmas.
Küll aga peab riik tegelema kogu selle struktuuri ülesehitamisega. Keegi peab hoidma, jälgima ja kaasajastama sellega seotud seadusandlust, andma välja kutsetunnistusi või tegema lihtsalt selliste lugude puhul järelevalvet, nagu eilse Pealtnägija loos välja tuli. St. kusagilt, mingit moodi (nimekirjast, Äriregistrist, litsentsi alusel või muust andmebaasist) peaks saama kontrollida, kas paberi esitaja on pädev mõõtmist läbi viima. Seda kontrolli peab keegi tegema ja samas peavad need nimekirjad ja andmebaasid ka kuidagi tekkima. Kuidagi peab tekkima ka võimalus sanktsioneerida (võtta tegevusluba ära, kui võltsitakse või kuritarvitatakse vms.).
Seda kõike eeldusel, et see ülesanne on vajalik.
Lõpuks taandub see ühiskonnas rahale - mis see kõik maksma läheb. Erasektorile delegeerimine tundub avaliku sektori mahtu vaadates odavam, aga tegelikult ei ole ehitaja/arendaja jaoks vahet, kuhu raha läheb - kas maksudena riigile või siis nõuab mingi litsentseeritud paberiga tüüp enda koostatud paberi eest (mis on pelgalt formaalsus) 500€ per objekt. Ehk siis tähtis on see, mis hinda selle teenuse eest küsitakse.
Riik on päris palju juba reguleerinudki erasektori abil. Tehnoülevaatuse eest maksame ka mitte sellepärast, et tahame, vaid seadus kohustab. Kuigi maksame erasektorile. Ja Maanteeamet teeb järelevalvet, politsei paljastab korruptsioonilugusid kus ülevaatuse tegemisel on altkäemaksu makstud jne. Nii et ehkki erasektor tegeleb, on riigi roll siiski päris suur. -
Ma küll saadet ei vaadanud, aga ei saa aru, miks keegi midagi mõõtma peab. Kõik ehitusest midagigi teadvad inimesed võiks olla kuulnud, et Põhja-Eestis tuleb panna mitteventileeritavate ruumide vundamendi alla radoonitõkkekile. See pole kuigi kallis ja paigaldamine on lihtne. Põhiliselt siis keldrite teema. Elutoas ventileeritakse radoon niikuinii välja, aga kes tahab, võib ka terve maja aluse kilega katta.
http://www.kilekeskus.ee/cms/eesti/hinnakiri/radooni-ja-gaasitkked -
Karum6mm
Mitte ükski uus maks ei tundu vastuvõetav kuni kolmandik* valitsemissektorist pole kinga saanud. Mitte ükski.
...
Valitsemis-. mitte avalik sektor.
Mind hakkas see asi huvitama. Vaatasin järgi, mis asi on valitsemissektor ja see on täitsa seaduses kirjas https://www.riigiteataja.ee/akt/107072017038 Statistikaameti kodulehel on ka nimekiri valitsussektori institutsioonidest, kuhu kuulub 2912 institutsiooni Tabivere raamatokogust Kaitseväeni: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1tgioqRYP7JG-80RQOIakq-4umgsIgAylHlMT_yTQCeQ/edit?usp=sharing
Sellest kolmandikule reha teha tundub natuke radikaalne.
Karum6mm, kas oleks võimalik veidi täpsustada, milliseid institutsioone sa siiski pidasid silmas valitsemissektori all? -
nastik, näiteks erinevaid riigiameteid oli vist 29. Neist kolmandik oleks 10. Kuigi ametid on väga erineva suurusega (mõnes paarkümmend ametnikku, PPA-s vist mingi 5000), oleks algus seegi kui need 10 välja valida.
-
Mulle tundub, et inimeste vähendamine mingisugusel kirve- või survemeetodil ei lahenda ühtegi probleemi. Mingid tugiteenuseid osutavad inimesed (näiteks juristid) võiks muidugi kohe igast suuremast asutusest ära koondada aga elu on näidanud, et selliselt kulud teenuse sisseostmisele hoopis suurenevad.
Nii et kui eesmärk on kulude vähendamine siis mulle tundub, et probleem on selles, et enamuse riiklike institutsioonide juhtidel on isiklikud abmitsioonid juhtida võimast ja üha kasvava eelarvega organisatsiooni. Erafirmade puhul on sama aga kui seal tuleb raha teenida siis riigis tuleb eelarve suurendamise eest võidelda ja konkureerida teiste riigiasutustega sama raha pärast.
Võibolla aitaks kui riigi institutsioonide juhtide motivatsioonipaketti lisada tulemustasu kuluefektiivsema majandamise eest. Usun, et kindlasti tooks see kaasa eelarvete vähenemise aga kardetavasti ka teenuste taseme alanemise. -
Avaliku halduse teooria ütleb suht otseselt, et eelarve suurendamine on süsteemi sisse kirjutatud. Esiteks, avalikus sektoris pole tootlikkust lõpuks võimalik mõõta teisiti kui kulupõhiselt. Teiseks, kui eelarvet ära ei kuluta, siis võetakse järgmises perioodis ülejääk juba ära, mistõttu on parem võidelda selle suurendamise pärast.
Üldjuhul kipub avaliku sektori kulupoolel olema nii, et mida kaugemal on asutus otsesest seotusest poliitikutega, seda madalam on sealne palgatase võrreldes erasektoriga, vt. ministeeriumid vs. ametiasutused. Sellest tulenevalt võiks eeldada, et odavam võiks olla erasektorisse suunata neid n.ö. 'olulisemaid' positsioone, kuhu kulub palju raha. Mõne poliitiliselt neutraalse ametiasutuse (loe: vihatud bürokraatiakeskuse) erialase spetsialisti kulu võib avalikus sektoris olla aga erasektori analoogiga võrreldes isegi 2-3 korda madalam.
