Eksperimendid inimelu hinnaga?
Log in or create an account to leave a comment
-
Oodatud arvamused erinevatest juba korraldatud ja korraldatavatest "eksperimentidest" mis tõotavad parimal juhul päädida läbikukkumisega, kehvemal juhul .... Loodame et siiski mitte!
Alguse teen lahti Maanteeameti otsusega paigaldada Tallinn-Tartu maanteele 16 kiiruskaamerat. Ministeeriumi asekantsleri Erkki Koorti sõnul on kiiruskaamerad mõeldud ikkagi liikluse rahustamiseks ja peaksid hinnanguliselt aitama aastas säästa 40-50 inimelu. (allikas: EPL). Mõõtmisviga (90km/h) lubatakse +/- 3 km/h ja sekkumiskünniseks samuti +3km/h, iga plusskilomeeter 50 EEK. Möödan sellelsamal maanteel kilomeetreid alatasa ning viimasel nädalavahetusel päädis asi arvutustega:) Siit edasitulev on meelevaldne konstruktsioon ja igaüks võib enda jaoks parema tõe leida. Kui rekka liigub näiteks 85km/h, sõiduauto umbes 95km/h (viimast piiri ei hakka igaks juhuks katsetama) siis suhteline möödasõidukiirus ~10km/h. Võttes aluseks enne rekkat vastasuunda minemise, rekka pikkuse, vastassuunda tagasi tulemise, ning lubatud suurima kiirusega selle aja jooksul vastasuunas läbitava vahemaa selgub tõsiasi et...sellise pikkusega ja sealjuures veel nähtavusega lõike polegi niiväga palju leida, saati siis veel hetkel kui kedagi vastassuunast ka vastu ei tule! Teades sealset liikluskoormust ja nähes reedeti ja pühapäeviti toimuvat oma silmaga saab järeldata et kiiruskaameratega näiliselt küll rahustatakse liiklust loetud punktides kuid tehakse kordi hullemaks kaameratevahelisel lõigul kui "stardiluba" on antud ning algab üksteisevõidu möödapressimine. Kahju et mujalt maailmast tõdesid vaid poolikult üle võtta osatakse,mitte taustatingimustega ei arvestata. Selle kõigega ei taha ma väita et gaasi tueb niipalju kui sügavale pedaal parasjagu vajub, vaid alustada tuleks liikluskasvatusest ja infrastruktuurist.
Eriti ajab aga marru tõsiasi et 2009. aasta riigieelarve seaduse järgi (ok, tõsi see rong on juba läinud) teenib riik kiiruskaamerate abil tehtava hoiatusmenetlusega 360 miljonit krooni. Kui sellist laekumise etteplaneerimist nimetada liiklusohutuse tõstmiseks siis mul on raske aru saada mida maanteeamet rahustamiseks nimetab! -
...ma tahaks näha seda inimest, kes selle plaani välja töötas ning talle näkku öelda, et ta on idioot.
-
Mis Sind täpselt häirib? Kas see, et trahvist saadav raha on eelarvesse sisse kirjutatud? Või häirib see, et mõned kohad on jäetud kaameratega katmata ja seal läheb hirmsaks andmiseks?
Võin öelda, et see protsess on olnud juba väga pikk. Tegemist ei ole meeleheitliku meetmega riigi rahakotti täiendada, projekt sai alguse, kui majandus nö õitses. Kaamerate asukohad on välja valitud uurimustöö käigus ja eesmärk on nendes kohtades kiirust alandada. -
Samal teemal jahusid eile ka Samost ja Muuli. Minu meelest on siin käest laskmisel üks päris suur võimalus:
Näiteks 2011 parlamendivalimistel (aga miks juba mitte tänavu sügisel?) võiks mõni erakond välja tulla ideega "kui valid meid, siis kaotame ära kiiruskaamerad".
Konkureeriv erakond võiks lubada piirkiiruse tõstmist Tallinn-Tartu maanteel kogu pikkuses 120 km/h-ni. Saaksid ka rämedalt hääli.
Mõni kolmas erakond võiks lubada liiklustrahvide olulist vähendamist. Hääled tuleksid nagu robin...
Samas oleks kõik õige, õiglane, seaduslik ja demokraatlik.
Disclaimer: Mul on kiiruskaameratest sügavalt savi, sest ma ei ületa lubatud kiirust :-) -
Mul on ka savi, sest need lähevad või siis tehakse varsti katki.
-
Minu jaoks on see sügavalt filosoofiline küsimus - väikesed ja mitte kuigi teravad inimesed, kes on riigiks nimetatava vägivallaaparaadi teenistuses leiavad, et hea idee oleks tegeleda üha laiahaardelisema jälgimistegevusega ning loovad sellega süsteeme, millel on kriitilistes punktides probleemid, nagu käesoleva teema-algatuse algus illustreeris. Ei tekita mõnusat tunnet. Ja tõesti - kui ma saan 10 km/h ületamise eest juba trahvi kaela, siis ma ei saa sellest lihtsalt aru. Ja seda ma ei usu, et Velikij aeg-ajalt 10 km/h kiirust ei ületa.
-
Palju ilma esimese numbrimärgita trahvi saigi?
-
üks tuttav rääkis, et Venemaa pannakse numbrile sääsevõrk peale. Palja silmaga on number hästi näha, kaamera ei saa mõhkugi aru.
-
Soomes on andurid ainult sõidusuunas oleva raja all. Kui tee vaba, siis sõida vastasvööndis suva kiirusega postist mööda :)
Loodetavasti mõni nuhk avalikustab varsti kaamerate tööpõhimõtte Eestis. -
Ma ei saa aru, miks küll inimesed liiklustrahvide peale nii tigedad on? Põhimõtteliselt on ju tegemist vabatahtliku annetusega riigi rahakotti. Keegi ei sunni liikluseeskirja rikkuma!
Võtke ka kiirust mõõtvaid kaameraid kui annetuspunkte. Politsei võiks maine huvides aeg-ajalt korraldada heategevuslikke korjandusi. Nii armas oleks lugeda tee ääres suuri silte: "Siin kihutades aitad lastekodulapsi" või "Lapats põhja -- sull haiglale". Koostööd võiks teha ka Eesti Lotoga: pileti ostmiseks tuleks ületada kiirust nt Mäo ristil. Ning Tallinnasse lubatust suurema kiiirusega sisse kimades saaks päevase parkimispileti.
Kiiruskaamera: see pole probleem, vaid võimalus! -
Eks küsimus on pigem selles, et eeskirjad ei tundu alati mõistlikud. Teinekord jääb vägisi mulje, et piiranguid pannaksegi vaid selleks, et hiljem oleks mõttetu piirangu rikkujaid hea karistada. Mõned aastad tagasi sõitsin autoga mööda Horvaatiat ringi ja alguses ei saanud kuidagi aru mis seal liikluses teisiti on. Siis avastasin üllatusega, et ei tekigi tahtmist kiirust ületada. Piirangud olidki pandud mõistlikud.
-
Ja tolerantsid on veel paika panemata - keegi pole ju väitnud, et +10km/h kohe trahvi saab.
-
rollpoiss, nagu juba märku andsin siis mind ei morjenda see et liigelda lubatud kiirusega. Häirib see et rahustamise sildi all konstrueeritakse soodsaid tingimusi sellisteks laksudeks mida suure tõenäosusega uudistes hakkame kuulma kui "järjekordne must päev liikluses". Kaameratega käsikäes peaksid käima möödasõidurajad ja muud võtted mis komplektsena tagaksid liiklusohutuse.Meil aga konstrueeritakse lendstardiplatvorme. Nii et selles mõttes võib öelda küll et mind häirib see et teatud lõikudel läheb kordi hullemaks gaasitallamiseks kui hetkel. Huvitaval kombel, inimesed kellega rääkinud olen ei ole ennast täheldanud näiteks Soomes-Rootsis kiirust ületamas, sest sa saad valida soovitud tempo ning sul on sisuliselt alatasa võiamlusi kasvõi 3km/h kiiremini teisest mööduda. Siinsetes tingimustes aga et niigi ahtakeses "vabas aknas" on kõigil 110...120 rauas. "aknakeste" ahenedes aga ei võib arvata et kiirusi tõstetekse veelgi.
-
a) tolerants on liiga väike, peaks olema vähemalt +10
b) õiguslikult on defineerimata (minu teada) lubatud sõidukiiruse ületamine. Seni pole seda ka vaja olnud, aga uuemate ja moodsamate repressivmasinate (kaamera, gps) kasutusele võtmisel võiks selle enne ära defineerida kui keegi võtab kätte ja riigikohtusse läheb. Ja võidab. Võtame kaamera, teoorias saab üks kaamera teha ühest kiirust ületavast autost kasvõi 100 pilti. Kas iga pildi eest saab trahvi teha? Tundub loogiline, et ei saa - aga kui on 2 kaamerat järjest. Nüüd saaks nagu 2 korda, olenemata sellest, et vahepeal auto kiirus ei muutunud. Ja siin ongi see koer maetud. Miks ja kas ja kui palju saab jätkuva, pideva tegevuse eest teha trahvi? Kas keegi kujutab ette, et läheb purjakil kõrtsist koju ja iga 10 meetri tagant saab protokolli? Jah, teoorias on see vist võimalik, aga iga kohus peaks kõik va ühe trahvi tühistama. -
Jay Leno viimases Top Gearis vastas Clarksoni kurtmistele kiiruskaamerate kohta, et ookeani pole need seepärast vedu võtnud, et sealse kultuuri reeglite järgi on iga teeäärne asi märklaud. ;)
-
Mind häirib Samostist ja Muulist alates hoopis see, et kihutatakse tavalisi kodanikke üles kodanikuallumatusele (hakkame lõhkuma kaameraid etc). Siit on ainult üks samm aprillimäsu ehk kaupluseakende lõhkumiseni (eetilisest plaanist võttes on viimane isegi õiglasem, kuna kauplus kuulub vereimejast kapitalistile, aga kiiruskaamera on Riigi, see tähendab meie oma).
Selle laamendamisele ässitamise asemel võiks asja parlamentaarsel teel viisakalt ära lahendada ja kõik oleksid õnnelikud. -
Mina olen täitsa nõus maksma 10km/h kiiruseületamise eest kokku 200 krooni (4 x50EEK) tingimusel, et politsei istub tipptundidel tee ääres ja korjab julmalt teepervele vähemalt 5 minutiks kõik sõidukid, mis sõidavad enam kui 3 km/h (või siis 3+3) lubatust aeglasemalt (kuigi on võimalus sõita suurima lubatud kiirusega) ja on seejuures enda taha kogunud rohkem kui 5 liikmelise "saatjaskonna". Sellest ei taha meie lugupeetud autojuhid aru saada, et ka selline punkt on LE-s täitsa olemas.
Jah, ma ületan vahel kiirust möödasõidul. Ei, ma ei leia, et 88 ja 90 oleks nii suur kiirusevahe, et selle pärast pean tingimata mööda pressima. -
Ma lisaks veel niipalju, et esimeses postituses räägitav matemaatika on õige, aga reaalsus on hullem. Tegelikult pikeneb möödasõit veelgi, kuna algselt on nii möödasõitja kui möödasõidetava kiirus reeglina sama ja kiirendus võtab ka omajagu aega. Selliseid juhuseid, mil tee on nii tühi, et ilma hoogu maha võtmata saab möödasõidu sooritada, Tartu maaneel praktiliselt pole. Ja üldse on reaalses liikluses selline tunne, et kui möödasõidul kiirust ei ületa, siis enamasti polegi muud varianti kui eriliselt vastikus rodus 65-85 km/h vahel loksuda ja hoida hinge kinni, et mõni kamikaze tagant kümnest autost korraga mööda sõites just sinu ees kägarat ei pane. Isiklikult pean neid kolonne küll oluliselt ohtlikumateks kui mingi 110ni kiirendusega möödasõit. Närvi aetud inimene on igas olukorras ohtlik, eriti liikluses. Ja need, kes ei lähe närvi kui kolonnis loksuvad, ei aita kuidagi neid, kes lähevad, hoopis vastupidi. Teevad endale liiklemise ohtlikumaks, kui kolonni venima jäävad ja möödasõitu ei soorita.
-
Sekundeerin ostiuse seisukohale. Täisautomaatne liiklusjärelvalvesüsteem on samm kodaniku suunas - kui kiire on, ei pea enam paberite täitmiseks seisma jääma, vaid saab "sõidutasud" hiljem joonde ajada. :P
-
Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteel hukkus 2007 17 inimest ja 2008 6 inimest. Vabandust, aga mulle jääb kergelt segaseks, kuidas sellele maanteele kiiruskaamerate paigaldamine 40-50 inimelu päästab?
Muide, rollpoiss, kus seda uurimustööd siis näha võiks? Praegu tunduvad kaamerate asukohad ikka väga korrelatsioonis kõrgema ohutu kiirusega (loe: sirgete keskel-lõpus) ja väga vähe seotud ohtlike kohtadega (loe: pimedad kurvid, asulad jne). -
Kaamerate enda kestad pidid kuulikindlad olema, aga samas on elektrikilbid tavalisest plekist. On üsna kindel, et neid lõhkuma hakatakse.
-
Nagu õpetati, tuleb toidukile objektiivi ette tõmmata - keegi muhvigi aru ei saa, pildid aga udused.
-
juriidilisest aspektist on nendel nn "mõõteseadmetel" veel paljusid parameetreid mida tuleb järgida, ei hakka teile siin algklassi füüsikatundi tegema aga teadjamad saavad ise aru suhtelisest mõõtmistäpsusest ja sellega mängimise võimalustest, samuti mõõteriistatäpsusest erinevatel temperatuuridel jne, mul on selle aparaadi pilt , mida katsetustel kasutati (postimees.ee-st saadud) ja selle aparaadi puhul võin -20 kraadi celciuse juures lapatsi põhja vajutada ning kohtus võidumeheks jääda. Kui keegi nendest ajuhiiglastest pole mõelnud tootjatehase spetsifikatsioonide peale siis mina küll olen. Ja kui tehakse trahv, siis peedistan kogu täie rauaga kuni peensusteni välja, mis olid temperatuurid, mis on vead mõõtmises jne jne jne. Muideks, Horvaatias on liikluses see" viga" et peaaegu kõik teed on pideva joonega joonitud ja kiirust hindab iga juht vastavalt oma auto ja enda võimetele ning kogemustele.
-
Aizar, uuring peaks varsti Maanteeameti kodulehele ilmuma.
-
priitp, kahjuks ei mäleta isikut (oli keegi teadja mingist ametist) kes väitis et kui Tallinn-Tartu trassile paigaldatakse 16 kaamerat (9 Tartu, 7 Tallinna suunal) siis edasi tagasi sõites kõigis nendes kiirust ületades saab 16 trahvi! (kindlasti on see artikkel netist kuidagi ka leitav)
2korda2, masada, ajendas mind teemaks tegelikult viimane reedeõhtune Tartupoole sõit, kui neljarealise lõpust kuni mäo ristini kulges sõit vahemikus 65-70km/h, nii kaugele kui silm parasjagu ulatab ainult autode rivi. Tagant aga pressib alalõpmata uusi kamikazesid peale mis ennast kolonni trügides tagumiste kiirust veelgi alandavad. Alles Möo risti jõudes saabus möödumisjärjekord minuni ning selgus et kogu jama põhjustas treiler millel ekskavaator ning selle järgi veel omakorda kaks rekkat. Ei ole just väga keeruline matemaatika leidmaks kui pikka lõiku sellisest kolonnist möödumiseks on vaja ja kas sellist meie maanteedel eksisteerib, rääkimata sellest ei sellelsamal rekkal ega ilmselt ka politseil ei paista aimugi olevat 2korda2 viidatud LE punktist. Võib arvata mismoodi sellised situatsioonid tulevikus nn. kaameravabadel lõikudel lahenema hakkavad. -
? mis on saanud reede, pealtlõunase piiranguga??
-
Kraaks
4-rajaline tee tehakse kuni Mäoni, see peaks leevendama Sinu poolt kirjeldatud ohtusid. Aruvalla-Kose lõik läheb kohe varsti ehitusse. -
Kui mu mälu nüüd mind ei peta siis viimase ca 20 aastaga on tervelt ~30km seda neljarealist valmis saadud. Ei taha isegi pakkuda mitte mis aastaks sellise tempo juures Mäoni jõutakse. Ja ausaltöelda polegi vahet kas sinna jõutakse aasta või 60 aastaga. Iga planeeritud lollusega kaotatud hing on liiast.
(siinkohal oleks ilmselt paslik veelkord mainida et eelkõige on liiklusohutus inimese kahe kõrva vahel aga selle olemasolu ei tohiks püüniste leiutamisega proovile panna) -
3 km/h lubatust aeglasemalt sõitmine tähendab yldjuhul 3 kilomeetrise tunnikiirusega tagurpidi sõitmist.
Miskipärast usun, et politsei võtab praegugi sellised kiiresti rajalt maha. -
Luuser, come again? Äkki tahad uuesti proovida?
Kunagi hallidel aegadel kui esimesed vedurid rööbastele said uskusid mõned teadjamehed tõsimeeli et kui vedur saavutab kiiruse 16km/h siis lahkub vedur siitilmast mingisse teise dimensiooni. Võta näpust! -
Aeglasemalt sõitjate kottimine lihtsalt seetõttu, et nad aeglasemalt sõidavad, on loomulikult ajuvaba. Näiteks kui pead rehvi lõhkemise tõttu ajutise ratta alla panema, siis saad trahvi? Samuti on nn kolonnitekitajaid ikkagi suht keeruline tuvastada ja kinni püüda, erinevalt kiiruseületajatest. Aga just selliste asjade puhul saaks kasutada teavitustööd, ühiskonda pisut harida. Meil läheb kogu propagandarõhk sellele, et kiiruse ületamine ja turvavööta sõitmine on maailma lõpp. Paluks üks korralik mõjus kampaania - lase kiiremad mööda, ära ole m***.
-
Kraaks,
Soomlaste uuringud näitavad kahe kaamera vahelisel lõigul pigem kiiruste langemist.
P.S Pardon, et pidevalt uuringutest räägin, aga allikatele ei viita. Katsun lähipäevil oma vea parandada. Tean, et seoses kiiruskaameratega on rida uuringuid tehtud; ja tean fragmente nendest uuringutest; aga hetkel ei tea, kas uuringud on avalikkusele kättesaadavad või mitte. -
Vaadake, nagu ei ole möödaminekuks kohti, ei ole ka möödalaskmiseks kohti. No võtkem näiteks paljukirutud Poola teed, kus pea igal pool on tee ääres "seljakoti"-rada, ehk kuhu saavad põigata nii Fiat 121p -nimelised seljakotid kui ka suuremad autod. Eesti teedele ei mahu äärejoontest väljaspool olevale asfaldile tihti isegi jalakäija kõndima. Sestap keegi ei lasegi mööda - kes ikka tahab mitmesajaks meetriks naelu ja klaasikilde täis rohtunud teepeenrale kolida, ise sõites 80 km/h ja näiteks varuratas all.
Lasen ise teinekord kiiremaid mööda, kui vähegi võimalust on, tihti sõidan ka ise mööda. Vastavalt vajadusele. Ja ongi see jama, et selliseid kohti, kus turvaliselt emba-kumba oma sõidusuunast väljumata ja asfaldilt lahkumata teha saab, on häbemataselt vähe. Nt Tallinna-Tartu maanteel on Paia ristist Tartu poole üks selline koht, kus rajad laiemad. -
TLN-TRT trassil on paar kohta, kus ma kiiruskaameraid väga tervitaks: Adavere, Anna ja Ardu külavahe ning (kuradi kurviline ja tiheda liiklusega) jupp Ardust Koseni.
360 miljoni kogumiseks on aga parim koht ikka valminud 30 km kiirteed ja eriti ajal kui 110 märgid on maha võetud.
Ah mis, sõitke parem mööda Piibe mnt-d, väga rahulik. Ja Tartu poolt Järve-Jaani sisenedes võtke libedaga seda 30 km/h märki tõsiselt ;-) -
äää, mis siin keerulist on? Pargib politsei ennast pika sirge lõppu ja sealt on kohe näha, kui pärast pikka tühja lõiku tuleb lubatud maksimumkiirusest aeglasemalt sõitev rong. Vedur tuleb maha võtta ja tutvustada talle LE punkti, mis KOHUSTAB lubatud maksimumkiirusest aeglasemalt sõitvat juhti lubama kiiremalt sõitvad juhid mööda. Ka ajutise rehvi korral kehtib see kohustus - keegi ei keela aeglasemalt sõita aga siis pead teistega arvestama ja teed andma!
-
Schlagbaumm - nõus. Meil on millegipärast ka loll komme ehitada teid, millel teepeenart peaaegu polegi, kohe algab sügav kraav. Viimasel ajal ehitatutest tekitavad minus siirast õudu Harju-Risti-Nõva ja Padise-Paldiski uued lõigud. Täiesti arusaamatud teed. Kogemata vajub rool pisut paremale ja on kapitaalne laks kirjas, auto maha kantud, heal juhul jääd ellu, kui üsna tihedalt paiknevatest kivitruupidest õnnestub mööda sattuda.
-
2korda2, tõesta nüüd, et ta on seal piisavalt kaua olnud, et tema selja taga moodustunud kolonn moodustada. Äkki jõudis kolonn hoopis eessõitjale järgi, eksole. Samuti on kolonn juba ammu möödas, kuni politsei selgitab välja, kas tegu ikkagi oli kolonniga või mitte.
-
masada, mis siin tõestada - kui aasta tihedalt selliseid 5-minutilisi LE tutvustusi korraldada, küll hakkab mõjuma ilma trahvidetagi. Ja kui ei mõju, siis kaamerad on neil olemas. Meil on küll ja küll sirgeid, mille pikkus 1+km, kus on selgelt näha, kas sirgele tullakse koos või eraldi, kui sellise sirge lõpuks pole eessõitja teinud isegi katset pikka saba mööda lasta, siis on kinni pidamiseks põhjust. Esimesel korral 5 minutit harimist, teisel korral seletuskiri, kolmandast korrast trahvid.
-
Oh vanajumal tee nii, et kõik riigiteenistujad peaksid uuesti oma olemasolevasse ametisse kandideerima ja seda konkurentsi tingimustes. Miskid LHV pässid võtavad mõne postitusega kokku selle, mida ütleb common sense ja terve talupojamõistus ja miskid eksperdid/spetsialistid ei jõudnudki äratundmisele peale kõiki neid koosolekuid, mis antud teemal peeti, et see on totaalne pask mis otsustati.
Et mul siis nüüd valik kas jäädagi tiksuma miski rekka perse taha, kust ma iga hetk kivi endale klaasi saan või siis sõidan temast mööda kiirusel 90-110 (vastavalt vajadusele ja olukorrale) et siis jätkata oma liikumist kiirusel 95-100.
Häda pole ju niipalju kiiruses kui selles, et tee on ülekoormatud. Kõigepealt tehku see asi neljarealiseks Tallinnast Tartuni nii nagu oleks nii väikese riigi regionaalarengu mõttes ainuvõimalik ja siis pangu sinna oma kaamerad, kui liigselt kihutatakse. Kõik see on nii sick, et paha hakkab lihtsalt. -
jah, Poola teedel on tõesti võimalus paremale võtta, meil selliseid võimalusi vähe. Aga eestlaste vasaku ratta "parkimine" tee telgjoonele on võimalik küll välja juurida ning sellega saaks alustada autokoolidest.
-
Sellest on kah muidugi palju jahutud aga mis on viga põhja- euroopas levinud möödasõiduridadel mis vaheldumisi mõlemas suunas 10 km tagant 2 km teed kolmerealiseks teevad?
Viga pole neil midagi, rahaline sääst võrreldes unistuste TLL-TRT kiirteega, mida EL (mõnevõrra õigustatult) peab road to nowhere'iks, oleks väga suur, liiklus oleks sujuvam kui 2 realisel teel jne.
Aga ei, ei ehitata kuigi oleks lihtne, mõnes kohas piisaks isegi vbl praeguse tee ümberjoonimisest. Ikka on olemas kusagil unistajad kes arvavad, et kindlalt saab nende unistuste tee, mis oleks 1 suur sildade, liiklusmärkide, ristmikute, valgustuse ja kiiruspiirangute pidu, kohe-kohe teoks.
Kaldun arvama, et kui nüüd saabki selline kaamera-trahvi maailm praegusest maanteest siis inimesed kasutavad seda võimalikult vähe ja seda raskem on unistajatel põhjendada miks peaks selle 4 realiseks ehitama. -
Eestis on üldse väga keeruline tee-ehitus abikõlbulikuks (loe: tasuvaks) saada. Sama jama oli juba N-Liidu ajal; siis viidi pudel Vanakest ja selle eest lubasid Moskva insenerid liiklussageduse numbritele nulli lõppu kirjutada. Kohe nipsust ei oskagi nimetada riiki, kus oleks nii palju tee kilomeetreid ühe elaniku kohta.
Neid 2+1 (möödasõidu radadega) lahendusi ei ole skandinaavias juba viimased 15 aastat ehitatud. Eestis uuriti lahenduse teostatavust 20 aastat tagasi ja leiti, et Pärnu mnt annaks teha, aga Tartu mnt-l oleks asi keerulisem - liiga palju elamuid tuleks maha võtta. Samal põhjusel viiakse Kose-Mäo vahelisel lõigul tee uuele trassile, vahemaa lüheneb circa 8 km. -
Kus kohast eestlased selle neljarealise tee fetiši on saanud?! Mingi alaväärsuskompleks? Käige ükskord autoga Soomes/Rootsis ära ja veenduge oma silmaga, et ka OLULISELT suurema liikluskoormusega teedel ajab eraldatud suunavööndite ja möödasõiduradadega 2-3 rajaline asja imehästi ära. Common sense, my ass...
-
Tartu mnt. äär on täis elamuid? Rollpoiss, selle ümbersõiduraja võlu on tõesti ka selles, et seda saab nihutada kilomeetreid sobivama koha poole, erinevalt 4 realisest teest mis peaks justkui jätkuvalt neljarealine olema.
-
Opex,
tee laiendamine ei tähenda ainult 3,75m lisamist. Kui Sa autoga sõites heki taga maja ei näe, siis see ei tähenda, et seda seal olemas ei ole. Seal ei ole võimalik valutult laiendada.
Alles ilmus artikkel, et riik võtab Väo ristmiku ehitamise käigus kahelt kinnistu omanikult vägisi maad. Selline kisa läks lahti: teerulli poliitika jms. Kui nüüd alates Kosest kuni Mäoni neid laiendamise võimalusi otsida, siis on täesti selge, et laiendada pole võimalik olemasoleva teemaa piirides. -
Pealik, mis kuradi fetish?
Mul isiklikult on see fetish näiteks Leedust ja ka mujalt euroopast. Panevezis-Kaunas-Klaipeda-Vilnius. 250 km ots ei tundu absoluutselt millegi kohutavana. Kas sa oma üleväärsuskompleksiga pead täiesti normaalselt et Tallinn Otepää ots võtab aega 2,5+ tundi, lugematul hulgal möödasõite ja seda kõike selleks, et läbida 200 km?
Mingitel meestel on veel ka silla fetish saaremaale, Leedol seda kindlasti ei ole, täitsa ok on tundide viisi sadamas kubetada ja üleüldse ongi meie teed väga head. -
Kui mõlemalt poolt võtta 1,9 m siis ka ei saa? Selle pärast jääb ehitamata, et mõnes (üldse mitte kohustuslikus) kohas on heki taga maja?
Aga vaja on hoopis unistada neljarealisest teest mille jaoks raha ja põhjenduse leidmine näib keeruliseks kujunevat.............. -
Raha näikse olevat küll igasugu julkade püstiajamiseks ja vaffate telesaadete tegemiseks aga et investeerida regionaalarengusse ja infrastruktuuri, see on jah pisut keerulisem ülesanne kui flyereid valimisteks toota.
Huvitav, et kõikides riikides kus regioonid enamvähem võrdsel arengutasemel on, on see sama tee fetish. Lambakari elab me ümber. Lollakad, ehitavad teid. Osad napakad on isegi loomade tõkestamiseks aiad tee äärde pannud. -
Opex,
mismoodi Sa seda mõlemalt poolt võtmist ette kujutad? Ma just ütlesin, et see ei ole ainult 3,75m, vaid tunduvalt rohkem (peenar ja eraldusriba jne). Lisaks on teel põikkalle, st et ei saa nii, et mõlemale poole jupike otsa kleepida.
Puhkjapojad1
Just ülalmainitud põhjustel viiakse tee uuele trassile ja tehakse needsamad tarad ja asjad, mida Sa kiidad.
Asjad ei sünni üleöö, aga võib öelda, et olukord muutub paremaks. Minister Ligi avaldas arvamust, et kui meil on valida ajude ja asfaldi vahel, siis peaksime valima esimese. Ja need on juba poliitilised otsused; siin ei saa teemeistreid süüdistada, et nad ei taha või ei küündi. -
rollpoiss, pole küll kindel, aga piirdega eraldatud suunavööndite korral võivad sõidurajad normatiivi kohaselt vist kitsamad olla kui eraldamata radade korral? Ka ei tohiks vahelduvate möödasõiduradadega tee erinevalt neljarealisest eeldada ülesõiduviaduktide ja peale-mahasõidu aeglustus-kiirendusradade olemasolu? Ja ka tagasipöördeid saab vastava "tasku" abil lahendada. No mitte kuskilt ei näe seda neljarealise eelist paistmas. Stockholmi Malmö vahele sobib ja meie pisilinnakeste vahel jääb lahjaks?!
