Päevakaja
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
"PeaLiK"
Ei tulnud midagi puudu. Keegi lihtsalt tootis viimase kWh võrku oma eksklusiivsete boutique Hermès Volt'H akupankadega ...ja kõik ülejäänud teenisid sama palju.
Ei, seekord tuli justnimelt pakkumisest puudu. Mitte keegi ei teinud 4000EUR pakkumist - hinnalagi käivitus pakkumise puudujäägi tõttu. Vabalt võib olla, et kõrgeim pakkumine oligi 1000EUR juures aga kuivõrd "viimane megawatt" jäi katmata, siis maksime kõik rõõmsalt 4000 (ja juba mõne aja pärast on analoogses olukorras võimalik maksta 5000). See elektribörsi loogika on lihtsalt imeline! -
"2korda2"
"PeaLiK"
Ei tulnud midagi puudu. Keegi lihtsalt tootis viimase kWh võrku oma eksklusiivsete boutique Hermès Volt'H akupankadega ...ja kõik ülejäänud teenisid sama palju.
Ei, seekord tuli justnimelt pakkumisest puudu. Mitte keegi ei teinud 4000EUR pakkumist - hinnalagi käivitus pakkumise puudujäägi tõttu. Vabalt võib olla, et kõrgeim pakkumine oligi 1000EUR juures aga kuivõrd "viimane megawatt" jäi katmata, siis maksime kõik rõõmsalt 4000 (ja juba mõne aja pärast on analoogses olukorras võimalik maksta 5000). See elektribörsi loogika on lihtsalt imeline!
Veel imelisem on see, et kolm regiooni ühendati üheks kokku ja kõik maksid 4x kõrgemat hinda kui maksimaalne pakkumine selle ümardamisvea suuruse puudujäägi tõttu, mille võrra niikuinii kõrge hinna tõttu vähem tarbiti. Ehk siis sellel "börsil" pole turuga küll midagi ligilähedaseltki sarnast. -
Eestis ei osatud häid ja huvitavaid ideid ära solkida mitte ainult nõukogude okupatsiooniajal (Näiteks paljud ehitised ja linnaplaanid) vaid seda tehakse edukalt ka tänapäeval, k.a. aastal 2022.
Palju õnne meile kõigile, kes me solkijate tegevuse võrra vaesemaks jääme.
https://www.err.ee/1608693478/vald-ei-saanud-riigiga-kokkuleppele-ehitus-erm-i-vahetus-laheduses-algas -
On sul ettepanekuid kuidas siis süsteemi paremini üles ehitada?
Kui piisavalt tootmist ei ole, siis peab hind minema nii kõrgeks, et leidub piisavalt tarbijaid, kes oma seadmed välja lülitavad ja sellega tagavad võrgu tõrgeteta töö. Mulle isiklikult tundub, et see maksimumhind võiks olla madalam, mitte tõusta iga kord kui see situatsioon juhtub ja ehk ikkagi tasub sellisel puhul rakendada ka Eleringi varujaama.
Aga see on ka kõik, mina isiklikult ei oska välja pakkuda mingit selgelt paremat süsteemi mis väldiks sellist hinna lakke hüppamist. -
ERMi ümbrus, see vana Nõukogude sõjalennuväli, mida muinsukaitse vist siiani tahab kaitse alla võtta, on nii kole ja peletav, et elamud saavad piirkonna miljööd ainult parandada. Loodetavasti rajatakse ERMi juurde nüüd ka mõni normaalne COOP või Rimi varsti.
-
Misasja? Jalutuskäigu kaugusel on Grossi, kaks Maximat, Coop ja Selver.
-
"santa"
On sul ettepanekuid kuidas siis süsteemi paremini üles ehitada?
Kui piisavalt tootmist ei ole, siis peab hind minema nii kõrgeks, et leidub piisavalt tarbijaid, kes oma seadmed välja lülitavad ja sellega tagavad võrgu tõrgeteta töö. Mulle isiklikult tundub, et see maksimumhind võiks olla madalam, mitte tõusta iga kord kui see situatsioon juhtub ja ehk ikkagi tasub sellisel puhul rakendada ka Eleringi varujaama.
Aga see on ka kõik, mina isiklikult ei oska välja pakkuda mingit selgelt paremat süsteemi mis väldiks sellist hinna lakke hüppamist.
hooldused ja jaamde väljalülitamised peavad toimuma süsteemihalduri poolt koordineeritult, kes vastutab tarbimist katva tootmisvõimsuse olemasolu eest,
mitte nii nagu nüüd on, et kõik ise otsustavad, toodan kuna ise tahan ja niipalju kui ise tahan -
"ttrust"
Eestis ei osatud häid ja huvitavaid ideid ära solkida mitte ainult nõukogude okupatsiooniajal (Näiteks paljud ehitised ja linnaplaanid) vaid seda tehakse edukalt ka tänapäeval, k.a. aastal 2022.
Palju õnne meile kõigile, kes me solkijate tegevuse võrra vaesemaks jääme.
https://www.err.ee/1608693478/vald-ei-saanud-riigiga-kokkuleppele-ehitus-erm-i-vahetus-laheduses-algas"Meil ei ole maid, mida oleks võimalik majanduslikult loogiliselt ettevõtja jaoks vahetusse pakkuda. Selle tõttu me oleme pakkunud riigile täiendavalt ühe üldmaa otstarbega maatüki. Kui see ei sobi, siis ei sobi," kommenteeris vallavanem Laur.
Ma panen siia selle, lihtsalt niisama. -
"tulu"
hooldused ja jaamde väljalülitamised peavad toimuma süsteemihalduri poolt koordineeritult, kes vastutab tarbimist katva tootmisvõimsuse olemasolu eest,
mitte nii nagu nüüd on, et kõik ise otsustavad, toodan kuna ise tahan ja niipalju kui ise tahan
Minu arust pole mõistlik, et süsteemihaldur on see, kes ütleb millal hooldada tuleb.
Info planeeritud hoolduste kohta peaks olema kõigile turu osapooltele hästi kättesaadav ja tulu teenimise võimalus kõrgema hinna tõttu peaks üldjuhul välistama selle, et kõik tahavad täpselt samal hetkel hooldusi teha. Põhimõttelisel peaks sel 4000EUR hetkel turult kõrvale jäänud ettevõtete juhid läbi sõimama alluvad, kes otsustasid hoolduse sel hetkel teha, neil jäi kopsakas summa teenimata. Ahnus peaks tagama, et seda situatsiooni kunagi ei tekiks. Võibolla praegu ei ole see info nii hästi kõigile arusaadav? Või on meil ikkagi eriolukord ses mõttes et regioonis kokkuvõttes ei ole lihtsalt piisavalt tootmisvõimsust? -
"tulu"
"santa"
On sul ettepanekuid kuidas siis süsteemi paremini üles ehitada?
Kui piisavalt tootmist ei ole, siis peab hind minema nii kõrgeks, et leidub piisavalt tarbijaid, kes oma seadmed välja lülitavad ja sellega tagavad võrgu tõrgeteta töö. Mulle isiklikult tundub, et see maksimumhind võiks olla madalam, mitte tõusta iga kord kui see situatsioon juhtub ja ehk ikkagi tasub sellisel puhul rakendada ka Eleringi varujaama.
Aga see on ka kõik, mina isiklikult ei oska välja pakkuda mingit selgelt paremat süsteemi mis väldiks sellist hinna lakke hüppamist.
hooldused ja jaamde väljalülitamised peavad toimuma süsteemihalduri poolt koordineeritult, kes vastutab tarbimist katva tootmisvõimsuse olemasolu eest,
mitte nii nagu nüüd on, et kõik ise otsustavad, toodan kuna ise tahan ja niipalju kui ise tahan
Kui sul on suure võimsusega jaam, siis sa võid ju ära müüa ainult 80% oma jaama võimsusest. Kui tarbimine on üle selle, siis sa tuled endiselt välja ilma, et võrk kokku kukuks.
Ja seejärel teed oma variorganisatsioonidega fiktiivseid müügi ja tarbimise pakkumisi, et hind kõrgeks ajada. Fiktiivne tarbimine on kaetud fiktiivse müügiga ja midagi kokku ei kuku. Mõni MWh jääb puudu? Pole probleem, sest tegelikku tootmisvõimsust on rohkem.
Kui turg premeerib defitsiidi olukorda, siis turuosalised ka selle kõige rasvasema viilu vorstist välja lõikavad. -
Oled suurtootja kel 6 katelt a 100MW.
Müügijuht tuleb hommikul bossi jutule:
"Boss, homsed pakkumised oleks vaja varsti ära teha. Siin on sisend analüütikutelt:
1. Ilm: kõrgrõhkkond - palav, tuult sisuliselt pole.
2. Konkurendid: tuuletootjad istuvad tõenäoliselt niisama, päikese omad saavad päeval täiega toota, hüdro on kuival, gaas ja õli on kallis ja pakuvad tüüpiliselt meie hinnast X ~40%, kuivatatud öökullidest tootjad (KÖT) pakuvad pigem 5X.
3. Tarbimise ja tootmise prognoos: varasemate pakkumiste tulemuste järgi mahuksime tavahinnaga kõigi kateldega turule, gaasi jaoks jagub pisut ruumi, KÖT tõenäoliselt turule ei pääse.
Mida teeme?"
Boss vaatab ettevalmistatud värvilist(!) materjali. Võtab siis laualt punase pastaka ja tõmbab katlale nr6 risti peale. Alla kirjutab "teatada börsisüsteemi kaudu erakorralisest hooldusest kuni nädala lõpuni".
Seejärel küsib üle: "gaasitootjad pakuvad 40% meist kõrgemalt?"
Noogutus.
Boss nohiseb ja kirjutab ukaasi:
"Katlad 1, 2, 3 pakkuda hinda 1,2X. Katel 4 - pakkuda hinda 1,35X päikesetõusust loojanguni, väljaspool seda 2X. Katel 5 - pakkuda hinda 4,8X
Pärastlõunal avaldatakse pakkumise tulemused.
Variant1:
Lõpphind kerkib valdava osa päevast 1,4X-ni, pimedal ajal 5X juurde. 6. katlas hakataksegi päriselt hooldust tegema, 5. müdistab ainult pimedal ajal.
Variant2: Selgub, et kuivatatud öökullid on poliitikute poolt "tulevikuriskide maandamiseks" kappi lukustatud ja neid pakkumisi turule ei tulnudki. Käivitub hinnalagi 10X juures.
Kui sellist "pulli" piisavalt tihti korraldada, siis kolivad tarbijad peagi lihtsalt fikshindadega pakettidele üle. Tulemus: nõudlusepoolne elastsus kaob, elektrit jääbki puudu ja hakkavad tulema katkestused. Sellest tarbijate kahjunõuded. Sealt edasi mõnede elektrivahendajate pankrotid (mõni jättis end hinnakõikumiste vastu piisavalt kindlustamata, mõne viib põhja suurtarbija nõue elektrikatkestuse tõttu).
Samal ajal Väskimegi intervjuus nr 234: "Eesti elektrivarustus on prognoositavas tulevikus täiesti kindel".
Lahtiütelus: kõik see on luul ega ole mingil moel seotud millegi reaalsega ei minevikus, olevikus ega nähtavas tulevikus. -
Äärmiselt vajalik asutus palkas ennast tõestanud, asjaliku töötaja.https://www.err.ee/1608694456/liimets-asus-toole-arengukoostoo-keskuse-strateegia-nounikuna
-
Estonian Prime Minister
@kajakallas
just now on on
@cnni
said high inflation in Estonia is "a war tax that we can easily pay in euros, while Ukrainians pay in blood." -
"luarvikluarvik"
Estonian Prime Minister
@kajakallas
just now on on
@cnni
said high inflation in Estonia is "a war tax that we can easily pay in euros, while Ukrainians pay in blood."
Antud juhul ma arvan, et ta arvabki/usubki nii. -
Võimalik hoopis, et lastetuba on selline, et inimesi ongi õige kavalate valedega udu sisse mässida.
-
Tegelikult on see geniaalne lause. Edaspidi lajatan klientidele rämeda arve ja kui mingit mölisemist kuulda on siis lihtalt "This is a war tax that you can easily pay in euros, while Ukrainians pay in blood."
-
Kõik see eeldab aga hinnakirja, et palju maksab kilo ukrainlase veri eurodes.
-
"Karum6mm"
"luarvikluarvik"
Estonian Prime Minister
@kajakallas
just now on on
@cnni
said high inflation in Estonia is "a war tax that we can easily pay in euros, while Ukrainians pay in blood."
Antud juhul ma arvan, et ta arvabki/usubki nii.
Kõiges, mis on seotud nt gaasi hinnaga, on Kajal "war tax" osas täiesti õigus. Iseasi, et suur(em) osa inflatsioonist ei ole meil gaasihinnaga seotud. -
"luarvikluarvik"
Võimalik hoopis, et lastetuba on selline, et inimesi on õige kavalate valedega udu sisse mässida.
Asju, mida on võimalik seletada teadmatusega, ei peaks esmajärjekorras proovima seletada pahatahtliku kavalusega. -
Ma hakkasin üks õhtu mõtlema.
Oletame, et on Madis. Madis ostis endale Peetrisse 2019. varasuvel ridaka. Maksis 250k. Täna teab Madis hästi, et see ridakas maksab neli sotti. Madis arvab, et ta on investeerimiskunn. On erakordselt tõenäoline, et Madise tarbimisharjumised on veidi muutunud. Nüüd agregeerime kõik need madised kokku ning mõtleme, et kas see madistamine võiks suurendada lõppnõudlust, ah? Ma tean, et wealth effect on raskelt mõõdetav asi ja puha ja akadeemilised ringonnad ütlevad Uh!, Ah! ja Päh!, kuid olemas ta on!
Vualaa - ässet praiss infleišn ikkagi jõuab tarbijahindadesse! :-D -
"Karum6mm"
"luarvikluarvik"
Võimalik hoopis, et lastetuba on selline, et inimesi on õige kavalate valedega udu sisse mässida.
Asju, mida on võimalik seletada teadmatusega, ei peaks esmajärjekorras proovima seletada pahatahtliku kavalusega.
Eks jah, siis puudub vastutus(vastutus puudub niikuinii ega see mingi nõme eraettevõtlus pole) Peaks ju mingi kari maksumaksja palgal olevaid nõunikke, kes objektiivset infot edastavad. Putinil olid ka kehvad nõunikud, soovitasid paraadiga Ukraina minna. Üldine probleem vist. -
Ja pole see Kaja väide ka gaasi osas õige. Valitsus ise kiitles juba kevadel, et Eesti ei osta enam Vene gaasi . Eesti ostab Incukalnsi hoidlast ja seal on vana Vene gaasi jäägid segamini Klaipeda LNG laevast pärit gaasiga. Praegu Venemaalt sinna gaasi enam ei pumbata. Milline molekul millisest allikast pole võimalik ega vajalik kindlaks teha.
Kuid gaasiturg on ülemaailmne. Ega USA ja Katari gaasitootjad pole lollid, et küsiks madamat hinda kui Gazprom üles kruvis. Pigem ikka kõrgemat, sest LNG laevad on vaja üle ookeanide siia tuua ja ka see maksab . Ning Kataril pole sõjaga kõige vähematki tegemist. Kuid emiir kasseerib heameelaga lisatulud sisse kui võimalus avanes.
Nii et see jutt veremaksust ja maksust eurodes on lihtsalt hale lapsik jamps. Nagu enamus asju, mis Kajal öelda on . See raha, mida tarbija gaasi eest rohkem maksab võrreldes sõjaeelse ajaga, ei lähe Ukraina heaks ja see pole ka Venemaalt ära võetud, see läheb teistele müüjatele, kes kasutavad ära suurenenud nõudlust ja rikastuvad selle arvel. -
"stagna"
See raha, mida tarbija gaasi eest rohkem maksab võrreldes sõjaeelse ajaga, ei lähe Ukraina heaks ja see pole ka Venemaalt ära võetud, see läheb teistele müüjatele, kes kasutavad ära suurenenud nõudlust ja rikastuvad selle arvel.
Ja meie gaasihinna tõus on just suuresti sõjast tingitud. Stagna just tõestas ära.
Ning gaasi kõrval on siiski ka muid imporditavaid ressursse, mida tuleb Venemaa/Valgevene asemel osta mujalt ja kallimalt. -
-
"Karum6mm"
Ma hakkasin üks õhtu mõtlema.
Oletame, et on Madis. Madis ostis endale Peetrisse 2019. varasuvel ridaka. Maksis 250k. Täna teab Madis hästi, et see ridakas maksab neli sotti. Madis arvab, et ta on investeerimiskunn. On erakordselt tõenäoline, et Madise tarbimisharjumised on veidi muutunud. Nüüd agregeerime kõik need madised kokku ning mõtleme, et kas see madistamine võiks suurendada lõppnõudlust, ah? Ma tean, et wealth effect on raskelt mõõdetav asi ja puha ja akadeemilised ringonnad ütlevad Uh!, Ah! ja Päh!, kuid olemas ta on!
Vualaa - ässet praiss infleišn ikkagi jõuab tarbijahindadesse! :-D
Kui Madis oma ridaka peale hüpoteeklaenu ei võta, siis pole tal väga vahet, kas paberil on hind 250k või 520k. Rahakotis, mille ta Selverisse kaasa võtab, valitseb ikka samasugune meeleolu. See tarbijahindade infleišn tahab ju dispõusabl inkammi saada. -
bulvar, sa tahad siis väita, et wealth effect'i pole olemas. Mina pole nõus. Ma olen oma vahetus läheduses näinud näiteks käitumist, kus inimesel oli ettevõttes osalus, kuhu tõsteti ilusal ajal mingi täitsa toreda väljueišni pealt raha. No ja siis see inimene hakkas käituma nii, nagu tal oleks pangakonto jääk osalusprotsent korda väljueišn.
-
"stagna"
Ja pole see Kaja väide ka gaasi osas õige. Valitsus ise kiitles juba kevadel, et Eesti ei osta enam Vene gaasi . Eesti ostab Incukalnsi hoidlast ja seal on vana Vene gaasi jäägid segamini Klaipeda LNG laevast pärit gaasiga. Praegu Venemaalt sinna gaasi enam ei pumbata. Milline molekul millisest allikast pole võimalik ega vajalik kindlaks teha.
Kuid gaasiturg on ülemaailmne. Ega USA ja Katari gaasitootjad pole lollid, et küsiks madamat hinda kui Gazprom üles kruvis. Pigem ikka kõrgemat, sest LNG laevad on vaja üle ookeanide siia tuua ja ka see maksab . Ning Kataril pole sõjaga kõige vähematki tegemist. Kuid emiir kasseerib heameelaga lisatulud sisse kui võimalus avanes.
Nii et see jutt veremaksust ja maksust eurodes on lihtsalt hale lapsik jamps. Nagu enamus asju, mis Kajal öelda on . See raha, mida tarbija gaasi eest rohkem maksab võrreldes sõjaeelse ajaga, ei lähe Ukraina heaks ja see pole ka Venemaalt ära võetud, see läheb teistele müüjatele, kes kasutavad ära suurenenud nõudlust ja rikastuvad selle arvel.
Sots mis sots.
Vabal turul hindade riigipoolne reguleerimine vastavalt mingitele "omahindadele" või "marginaalkuludele" on puhas sotsimine. Eektrituru näitel võib näha, mis sellest välja tuleb. Turul peab olema hind, mida küsitakse, mittesõltuv omahinnast. St igal müüjal peab olema õigus kirjutada hinnalipikule täpselt nii kõrge number nagu ta paremaks peab. Ostjana jätad selle müüja käest lihtsalt ostmata, mitte ei vingu.
Allapoole langetatud hindade puhul peab kontrollima, et ei tegeletaks turgu kahjustava dumpinguga. Hetkel teatavate energialiikide puhul see nii ongi.
Vt ka võiladude uste mahamurdmine ja "tuuleenergial on madal LCOE". -
Kallasel on õigus, nagu tavaliselt, hoolimata kibestujate ininast. Inflatsioon on suuresti energiakandjate hinna tõusust tingitud, mis on omakorda sõja mõju. Ja seda me kõik maksame ja peame ukrainlastele tänulikud olema, et eurodes seda maksta saame, mitte veres.
-
"raulir"
/.../ Turul peab olema hind, mida küsitakse, mittesõltuv omahinnast. St igal müüjal peab olema õigus kirjutada hinnalipikule täpselt nii kõrge number nagu ta paremaks peab. Ostjana jätad selle müüja käest lihtsalt ostmata, mitte ei vingu.
/.../.
Kartuli/porgandi/nutitelefoni turul, kus on piisavalt sõltumatuid tootjaid, jah. Elektriga on natuke teine lugu. Vähemasti täna. Elektrit ei saa niisama lihtsalt jätta tarbimata.
Kas on üldse õige panna omavahel konkureerima suured soojuselektrijaamad, tuumajaamad ja roheenergia (tuul, päike)? On ju selge, et odava omahinnaga tootmine (tuul ja päike) ei taga samas varustuskindlust.
Samas, alternatiivne varustuskindlus (ehk salvestamine) ei osale praegu üldse börsil. Ehk börsil konkureeriks odav taastuvenergia põlevkivi või tuumaenergia välja, aga siis peab tarbija hakkama tegema täiendavaid kulusid salvestusele.
Mis siis, kui salvestusele tehtavad kulud on oluliselt kallimad kui soojus- või tuumajaama toodetud elekter oleks börsil? Aga seda valikut enam pole, sest odav elekter on kallima kuid stabiilse tootmise välja konkureerinud.
Võibolla selline börs, kus on nii erineva eesmärgi ja omahinnaga tootmised, ei saagi reaalsuses toimida? Lisaks muidugi ka süsteem, mis premeerib defitsiiti - nõudlus ja pakkumine ei saagi kuskil kunagi kokku saada, sest nõudluse kukkudes kukub ka pakkumine nii palju, et ikka saada maksimaalne tulu. -
"Karum6mm"
bulvar, sa tahad siis väita, et wealth effect'i pole olemas. Mina pole nõus. Ma olen oma vahetus läheduses näinud näiteks käitumist, kus inimesel oli ettevõttes osalus, kuhu tõsteti ilusal ajal mingi täitsa toreda väljueišni pealt raha. No ja siis see inimene hakkas käituma nii, nagu tal oleks pangakonto jääk osalusprotsent korda väljueišn.
Ma pakuks, et selline tore tõbi tabab ainult inimesi, kelle pangakonto lubab ka tõbine olla. Ridakas elava Madise pangakonto ilmselt sööb Rootsi Isand ära ja sõltumata paberil teenitud kodu väärtuse kasvust, kulutada pole tal ikkagi midagi.
Aga kui seis selline, et paberil kasumit kõvasti ja pangakontol vaba rahagi, jah, miks mitte. Tervikuna ma ei usu, et ühiskonna jaoks see eriline risk on. Raske on lihtsalt ette kujutada, et meil on piisavalt inimesi, kellel on savijalgadel portfell (haibitud kinnisvara või aktsiad) ning samal ajal piisavalt pappi kulutamiseks, et mingit reaalset inflatsiooni tekitada. Ma olen üldiselt arvamusel, et keskmisel eestlasel pole suurt midagi. -
"bulvar"
Ma olen üldiselt arvamusel, et keskmisel eestlasel pole suurt midagi.
Nõus. Seega on ainus võimalus wealth effecti realiseerumiseks, et keegi teine peale Madise arvab samuti, et tema net worth on tõusnud tasemele, kus talle võib, näiteks, ilma suurema mureta pappi pritsida. Madis vaatab, et näe- pritsivad pappi ja mõtleb- õige kah, mul on ju nüüd 250k asemel 400k maja, see 150k peab ju kuskilt välja paistma, ja seab sammud lähima esinduse poole, et oma RAV4 ja naise Corolla Länkari ja RX 450h vastu välja vahetada. -
Kunagi 15a tagasi, enne eelmist kriisi, oli Swedi kontori seinal plakat laenutoodete reklaamiga.
Maja juures silt - majalaen.
Auto juures silt - autoliising.
Muruniiduki juures silt - järelmaks.
Jne.
See oli jube vaatepilt - kena idülliline äärelinnamajake ja absoluutselt kõik asjad laenuga ostetud.
Eks selliseid ole praegugi. -
Neid inimesi on sadu, kui isegi mitte tuhandeid, kel kõik eluks vajalik nn. kriipsu peale ostetud.
Ja tööl käiakse selleks et igakuiseid laenumakseid kinni plekkida. Ja niiviisi aastaid. Toidupoes on sagenenud nähtus, kus kasutatakse (kasvõi osaliselt) neid kontole kogunenud preemiapunkte või summasid toidu ja joogi eest tasumiseks.
Õnnelik on see, kes eelmainit muredest prii. -
"Stealth"
Neid inimesi on sadu, kui isegi mitte tuhandeid, kel kõik eluks vajalik nn. kriipsu peale ostetud.
Ja tööl käiakse selleks et igakuiseid laenumakseid kinni plekkida. Ja niiviisi aastaid. Toidupoes on sagenenud nähtus, kus kasutatakse (kasvõi osaliselt) neid kontole kogunenud preemiapunkte või summasid toidu ja joogi eest tasumiseks.
Õnnelik on see, kes eelmainit muredest prii.
Vabandust rumala küsimuse eest, aga miks neid preemiapunkte ei tohi kasutada või mida see näitab? -
Ega keegi pole öelnud et ei tohi kasutada.
Lihtsalt see on ka üks näide et osadel inimestel pole ilmselt vaba raha enam nii palju kui mõni aasta tagasi.
Rimis käies pidevalt näen kui ostja soovib maksta ostude eest osalt kaardiga, osalt preemiapunktidega vms.
Coop-il on näiteks isegi see poekassast kliendile võlgu andmise süsteem välja mõeldud. Ma ei tea aga oletan et maapiirkondades on see suht levinud nähtus. See oli vene ajal ka nii. Lihtsalt toona pandi võlg vihikusse kirja. -
Kas need preemiapunktid koguvad 15+ protsenti intressi, või mis täpsemalt on see põhjus, miks ei peaks neid juba järgmise ostuga sirgeks lööma?
-
No vat ma ei tea. Mul pole kunagi ühegi toidupoe kliendikaarti olnud. Ma arvan et mingite ostude pealt kogutakse preemiapunkte, millega on siis võimalik mingite ostude pealt tasuda kui kõike rahaga maksta parasjagu ei saa.
-
Ma ei tea, et kas siia rubriiki see heietus sobib aga olgerm ausad - Eesti ja Soome valitsusjuhid Kallas Ja Marin on hetkel ikkagi parimad ja jõulisemad ja otsustuskindlaimad ja pakuvad välja ka lahendusi, mis kohe ei tööta aga annavad efekti teatud aja pärast! Kui meil Eestis ja samas ka Soomes oleks nn. "asjatundlikud pollitikud" riiki juhtimas, siis oleks jätkuv sammal ja pohlad ja muu paks pask meie elu suunamas: ei oleks Venemaa suunalist survet ja poleks ka sisepoliitilist enda kehtestamist ja õigete suundade seadmist! Ma pole iial reffe valinud ja ei vali ka ( hääl läheb Kruusimäele) aga refid ikkagi on õigel teel! Koos Isamaaga. Sotse ma ei toeta!
-
"Krista"
Kunagi 15a tagasi, enne eelmist kriisi, oli Swedi kontori seinal plakat laenutoodete reklaamiga.
Maja juures silt - majalaen.
Auto juures silt - autoliising.
Muruniiduki juures silt - järelmaks.
Jne.
See oli jube vaatepilt - kena idülliline äärelinnamajake ja absoluutselt kõik asjad laenuga ostetud.
Eks selliseid ole praegugi.
Kui meil stagna (mitte segi ajada foorumlasega) ajal onu Rootsist külas käis, siis mu isa nöökis teda: "maja on sul võlgu, auto on sul võlgu, lapsed õpivad võlgu. Aga mul on kõik oma."
Tegelikult elas onu pere suurepäraselt ja meie virelesime. Ja eks need võlad maksti ära.
Aga muidugi, võlgu elamisega lolliks ka ei maksa minna. Samas elada tuleb praegu, mitte loota, et kunagi hakkan elama. -
"Stealth"
Ega keegi pole öelnud et ei tohi kasutada.
Lihtsalt see on ka üks näide et osadel inimestel pole ilmselt vaba raha enam nii palju kui mõni aasta tagasi.
Rimis käies pidevalt näen kui ostja soovib maksta ostude eest osalt kaardiga, osalt preemiapunktidega vms.
Coop-il on näiteks isegi see poekassast kliendile võlgu andmise süsteem välja mõeldud. Ma ei tea aga oletan et maapiirkondades on see suht levinud nähtus. See oli vene ajal ka nii. Lihtsalt toona pandi võlg vihikusse kirja.
Kui ma Selveris iseteeninduskassat kasutan, siis tuleb ekraanile ka võimalus: "Maksa järgmisel kuul." Pole kasutanud, aga järgmine kord vaatan, kuidas see toimib. Tundub ka nagu vihikusse kirja panemise moodi. -
"Stealth"
Ega keegi pole öelnud et ei tohi kasutada.
Lihtsalt see on ka üks näide et osadel inimestel pole ilmselt vaba raha enam nii palju kui mõni aasta tagasi.
Rimis käies pidevalt näen kui ostja soovib maksta ostude eest osalt kaardiga, osalt preemiapunktidega vms.
Coop-il on näiteks isegi see poekassast kliendile võlgu andmise süsteem välja mõeldud. Ma ei tea aga oletan et maapiirkondades on see suht levinud nähtus. See oli vene ajal ka nii. Lihtsalt toona pandi võlg vihikusse kirja.
Ma siis natuke harin. Preemiapunktidel on see halb omadus, et neil on tavaliselt mingi aegumise tähtaeg, seega on mõistlik need ühel hetkel ikkagi ära kasutada, olgu neid siis 0,2 eurot või 12 eurot. Ja ostja rahalise seisuga pole nende kasutamisel mingit pistmist. -
Ise üritan iga ostu ajal sellele linnukesele pihta saada, mis boonuspunktid ära kasutab. Tundub tõesti rumal soovitus neid ilma intressita Selveri kontol hoida.
-
UK-s on ka nähtus, et kui oled preemiaprogrammiga liitunud, aga pole näiteks kuu aega nägu näidanud sinna, siis saadetakse koju/emailile piiratud kehtivusajaga talong näiteks: £3 preemiakonto raha tasub £6 su järgmisest arvest (kehtib kui ostad üle £40 eest).
-
See preemiapunkti värk tundub paljusid kõnetav asi olema.
Mõni fintech peaks tegema äpi, kus inimesed saavad preemiapunktidega kaubelda.
Turgu tundub olevat. -
"Vanaema"
"Krista"
Kunagi 15a tagasi, enne eelmist kriisi, oli Swedi kontori seinal plakat laenutoodete reklaamiga.
Maja juures silt - majalaen.
Auto juures silt - autoliising.
Muruniiduki juures silt - järelmaks.
Jne.
See oli jube vaatepilt - kena idülliline äärelinnamajake ja absoluutselt kõik asjad laenuga ostetud.
Eks selliseid ole praegugi.
Kui meil stagna (mitte segi ajada foorumlasega) ajal onu Rootsist külas käis, siis mu isa nöökis teda: "maja on sul võlgu, auto on sul võlgu, lapsed õpivad võlgu. Aga mul on kõik oma."
Tegelikult elas onu pere suurepäraselt ja meie virelesime. Ja eks need võlad maksti ära.
Aga muidugi, võlgu elamisega lolliks ka ei maksa minna. Samas elada tuleb praegu, mitte loota, et kunagi hakkan elama.
Ma olen küll sellele plaanile kahe käega poolt, kui üksvahe visati õhku idee, koostada üleriigiline võlaregister.
Et siis on näha, kellel kui palju ja mis võlgasid või laene on et selle põhjal saaks vaadata, kellele võib ja kellele mitte lisalaenu anda.
Osad vist hakkasid röökima midagi isiku andmekaitseseadusest jne. aga kui sul mingeid kiirlaene, sms-laene või kohtutäiturit kaelas pole, siis pole ka mõtet teha peerust kõuekõminat.
Ma nüüd ei üldista aga osadel kahejalgsetel on selle raha lugemisega tegelikult raskuseid, aga kes see enda vigu ikka tunnistada tahab.
Sellenädalases Ekspressis on üks artikkel, kui mingi tüüp oli võtnud krooni ajal 6,2 miljonit krooni laenu maja ostuks.
Nüüd on maja pooleli, rahad otsas ja tüüp käib pangaga kohut ning väidab et pank kiusab teda ja tahab talt tagatise ära võtta. -
"November"
See preemiapunkti värk tundub paljusid kõnetav asi olema.
Mõni fintech peaks tegema äpi, kus inimesed saavad preemiapunktidega kaubelda.
Turgu tundub olevat.
Ei usu ideesse. Miks peaks nendega kauplema, kui võib ise kasutada? Kas keegi maksab rohkem, kui on nende väärtus? Selleks, et ma saaksin Selveri preemiapunkte müüa, peaks Selver süsteemiga ühinema - milleks?
Aga kui siin eespool oli juttu, et punktidel aegumistähtaeg, et peaks igaks-juhuks ära kasutama, siis minu mulje järgi on see aegumistähtaeg korra aastas, nt 31. jaanuar. Eri kettidel võib muidugi olla eri süsteeme. Võib muidugi võimalikult ruttu kasutada, et mitte ketile tasuta laenu anda, aga enamasti pole summad vist nii suured, et mingit reaalset efekti oleks. -
Turgude punktiäpil oleks lööki. Ostan Keskturult 5kg maasikaid, saan Balti jaama turul moccalatte poole hinnaga. Win-win
-
"Krista"
See oli jube vaatepilt - kena idülliline äärelinnamajake ja absoluutselt kõik asjad laenuga ostetud.
Eks selliseid ole praegugi.
Kas tuleks tõesti siin foorumis meelde tuletada, et inflatsioonilises keskkonnas (või sellises nagu meil eelmised 10+ aastat oli, kus ostujõud tõusis kiiremini kui hinnad) on igati mõistlik madalaprotsendilist laenu võtta? Muruniidukit vms pudi ei soovita tõesti järelmaksuga osta. -
Elektritõuksid kaovad täielikult, Viimsi kinnisvarahinnad kukuvad põrandast läbi, Tarandile püstitatakse ausammas ja palju-palju muud põnevat lähituleviku Eestist.
https://www.youtube.com/watch?v=Ef8oVYLnWzY
