Investoriga suhtlemine - Venture Capitals
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kuidas suhelda oma tulevase investoriga? Näiteks riskifond.
Mida tuleks ära teha ennem kui investoriga kontakti asuda?
Äriplaan - mis on oluline, mis mitte.
Kuidas üldse kulgeb rahastamise protsess?
Ütleme, et tegemist on ülemaailmse internetipõhise Business to Business, Private to Business projektiga.
Investeeringu maht: €2 000 000 - €3 000 000
Prognoositav kliendibaas: 24 kuuga <500 000 kasutajat
Kui täpseks minna ette näidatava turundusplaani koostamisel. Kujutan ette, et arendusjärgus kaasatava marketingi team'iga vaadatakse niikuinii asi otsast peale läbi ja ilmselgelt tuleb turundusspetsialistidega konsulteerimisel ette muudatusi plaanis.
Kuidas hoida konfidentsiaalsust suhtlemisel. Kas see konfidentsiaalsuse tagaajamine kuulub pseudoprobleemide hulka, mis võib reputatsioonile halvasti mõjuda?
Kas EXIT strateegia koostame koos investoriga? Millest lähtuda selle koostamisel?
Mis võiks olla investori maksimaalne osalus projektis? Kas see on lihtsalt kokkuleppe teel saavutatud?
Kui reaalne on leida praegu rahastaja Eestist?
Piiri tagant jäi silma Sequoia Capital ja Draper. Kas on kellelgi olnud nendega kokkupuudet? Soovita mõni muu... miks?
Kui mõistlik oleks üldse alguses Eestist nt. Sequoia Capitaliga suhtlema hakata.
Ootan asjakohast teemaarendust.
Tänan. -
The Funded on võib-olla abiks.
-
1) Konfidentsiaalsust? Et VC ei varastaks sinu ideed? Unusta ära, neil on papp neid üleüldse ei huvita kellegi ideed.
2) Kipub nii olema, et kui USA VC'lt tahad raha saada, siis sa pead ka USA lokeeruma. -
Suhteliselt long shot. Soovitan sarnaselt fun'le uurida netist võimalikult palju infot. Kui sa kasvõi ühe eeltoodud küsimuse osas kahtleval seisukohal oled, siis pole sa kindlasti valmis minema Sequoia Capitali või teiste sarnastega rääkima. Eestis on inimesi, kes on VC-ga kokku puutunud küll. Ka nemad võivad nõu anda, aga ilmselt mitte päris tasuta. Eestist IT-äri jaoks 2-3m EURi leida on ebareaalne täna. ASI-ga võid igaks juhuks rääkida, peale nende ei tohiks ühelgi VC-l hetkel vaba raha olla.
-
Vizu Raises $6.75 Million For Real Time Ad Metrics
Seeking Alpha Bags $7 Million In Funding
Neil firmadel on juba suur kasutaja ja kliendibaas ning tulud. Ikkagi saadi financinguks "suht vähe". Samas sinu äri on alles idee tasandil. Kui sul juba oleks 500K kasutajat, siis võib-olla saaksid 2-3Meuri. Kuid kui sul neid veel pole, siis kahtlen sügavalt. -
No, ütleme nii, et kui tahad mastaapidest aimu saada, siis Enter arvutisalongid pandi kinni 1Meurise võlgnevuse tõttu. Seega 2 Meuri startupi jaoks on küllaltki ebareaalne.
Küsimus palju need 500 000 kasutajat profitit toovad ?
Mis on break even point, kasutajad /kulud.
Kas see kui järgneva kahe aasta jooksul on ainult 20 000 kasutajat, on probleem ? -
Ah jah, et kui sa lähed VC jutule, siis peaks sul töötav prototüüp juba olemas olema (midagigi), angeli jaoks piisab ideest, aga angelid muidugi nii palju pappi ei anna.
-
Minu paar senti:
* internetiäri kohta tegelikult päris suur summa kui just seda suuresti turunduskulud mõjutamas ei ole;
* eelmisest tulenevalt raha saamise jaoks tõenäoliselt kriitilise tähtsusega proven track record; -
Ma saan aru et aluseks oleva idee, valitud tegevusala, isiku (juhul kui õnnestub kindlaks teha) igakülgne bashimine on popp ja väga vajalik tegevus, aga tegelikult võiks ju ühes teemas asjast endast ka rääkida? Mul küll ideid pole ja muidu olen ka rumal, aga huvitav oleks teada, kuidas need protsessid tegelikult käivad - tüüpiline netis leiduv tekst ja raamatud on stiilis "get s**tloads of $$$ in 3 easy steps using feng shui".
Mida lugeda ja uurida, et sellest reaalselt tolku oleks? -
Äriidee kõlab üsna MTVP jaoks sobivana. Summa peaks ka kärama.
NDA võiks ikka teha, aga liiga crucial see just ei ole IMO. Ka mina arvan, et põhiline on ikka "question of execution". -
Kitarr,
* Sõnasta oma nägemus asjast ning ürita endale tõestada, et see asi toimib nii lahendusena, majanduslikult kui ka kulude seisukohast. Mitte keegi ei tee seda paremini kui sina, kuid detaile saab alati täpsustada kui suur plaan on ees.
* Mõtle suurelt ning ära lase eesmärki eales silmist, kuid pidevalt korrigeeri, vajadusel ka eesmärki.
* Jaga oma idee etappideks, sea siht mis peab olema igaks etapiks tehtud ning kuidas rahastamine etappideks jagada.
* Defineeri milleks sa lisaraha tahad, mida sa vastu pakud, keda sa oled nõus ligi laskma. Osalus ettevõtmises on alati läbirääkimist küsimus ja iga VC küsib alati enamuse oma vähemuse eest. Kuskil on kompromiss või no-deal ja murdekohaks on alati enim huvitatud poole peamine motvaator anda / saada.
* EXITi planeerimine varakult annab sulle parema ettekujutuse milline on endale soodne EXITil tingimused. * Hangi endale meeskond, kaasmõtlejaid.
* Mõistlik äriplaan on lai mõiste. Näitena võid seda uurida - http://www.dvsp.ee/artiklid/ariplaani%20naidis.pdf
* Leia rahastaja omale sobivas regioonis, sest nendega tuleb suhelda, ja see on kulu ning ka äritavad või ootused ärile, kasvule, turule on saransed. Jänkide VC-de mõiste edust kindlasti ei haaku kohaliku mõistega. Usu, et suudad investoreid veenda ning investeeri ka ise. Oma raha tules on alati parim motivaator.
* Mida rohkem mõeldakse omandikaitsele ette, seda parem. NDA on teema. Kas vastaspool kaasa tuleb on omaette küsimus. Mitte ükski allkiri paberil ei asenda toimivat koostöösuhet äris.
€2M-€3M on suur raha ning sellises mahus start-up idee peab olema eriti innvoaatiline ning tõsiselt majanduslikult perpsektiivne. Eestis teist nii kallist ettevõtmist pole olnud. Näiteks Digiretsepti projekt oli (mälust panen) 25MEEK+ eelarvega.
Mõned teised registrid läbi perioodide (näiteks Maa-ameti Maainfosüsteem) on neelanud suuremaid mahte kui su poolt soovitud algkapital. Näiteks Webmedia ja Helmes närisid kõride kallal (avaldus KAPOsse), et 17MEEK Pereregistri hange endale võita.
Edu ettevõtmises. -
ArcticStartupi poolt Tallinnas korraldatud ArcticEveningul ütles Allan Martinson VC vaatenurgast järgmise rusikareegli, mis on esimeseks filtriks igasuguste projektide läbivaatamisel: "ettevõtmises peab olema ette näidata midagi 1'000'000 ühikut, kas teenitud tulu, kasutajaid, lehevaatamisi, pilte pildialbumis, kommentaare vms". Selline kriteerium eraldab terad sõkaldest ja annab eelduse projekti elujõulisusele.
-
java2, vaata martinsoni puhul on kurb lugu see, et ta üritab saada midagi, mida niikuinii ei saa.
Kui ettevõttel on ükskõik mis neist kriteeriumitest, siis mille kuradi pärast peaks veel VC-d vaja minema ? -
@Kitarr
Sellist raha ei saa sa lihtsalt idee korral ei Eestist ega Välismaalt. ASi suurimad investeeringud on vist olnud suurusjärgus 200k eurot ja need on läinud projektidesse, mis juba elavad mingit elu.
USA ja Euroopa VCdel pole Sinu jaoks aega, sest sa oled liiga kaugel nende jaoks.
@Tin
VCd võib vaja ikka minna, aga kindlasti mitte Martinsoni, sest startup selliste numbritega otsib arenguks juba suuremaid summasid. -
Tänan vastukaja eest. Tänud 'fun' ja 'winger'
java2,
Nõustun Tin'iga. Ei tahaks kohe mitte selle Martinsoni juttu tõsiselt võtta.
surfnet,
mis tähendab, et sellist raha ei saa Eestist ega Välismaalt? Miks ei peaks riskifond SEED stage investeerima.
Miks ei ole USA ja Euroopa VC'del meie jaoks aega? Kas eestist tulenevad projektid eritavad mingit erilist haisu või? Minu teada maailm liigub ikka globaliseerumise suunas ja geograafilised kaugused ei ole järjest enam määravad. Seda enam kui tegemist oleks interneti põhise projektiga, kus kogu turg on niikuinii võrdsel kaugusel.
Üldiselt ei saa ma siiski aru. Miks ei peaks viitsima mingi VC suhelda SEED stage projektidega. Projektidesse investeerimine on ju nende teema. Kasumlikesse projektidesse võimalikult soodsalt osa saada ja sellega oma tulusid maksimeerida. Kõige soodsamalt saab projekti osaluse siiski just SEED stage investeeringuga ju. -
Kitarr, käi see kolgata läbi ja sa saad oma küsimustele vastuse läbi praktilise kogemuse. Eriti tore on eeldada, et sa saadki kohe esimese laksuga asja kätte. Võibolla saadki, kätte. (pun intended).
-
@Kittar
Täpselt käi see tee läbi ja siis näed. Sa tahad väga suurt summat saada idee faasis olevale asjale. Ebareaalne, et keegi sulle selle raha annab, kui sul just pole mõnda väga suurt exitit ette näidata.
ja kui sa räägid seed stage'st, siis võta sealt summast nulle vähemaks mida sa otsid, isegi siis läheb sul raskeks.
Miks pole USA või Euroopa omadel aega? Nad tahavad et sa oleks neile lähemal. Kui arvad, et idee on hea siis vaata mida arvab sellest ASI. -
Kitarr,
a) VC tahab raha anda juriidilisele isikule kes tegutseb temale tuttavas keskkonnas ja tuttavas ettevõtlusvormis. Näiteks Y-Combinatori FAQ's on lausa eraldi mainitud, et _ärge_tehke_endale_firmat, et kui meie anname raha, siis meie oma juristidega teeme sulle firma.
b) VC tahab istuda sinu nõukogus, osaleda koosolekutel ja tulla vahest niisama külla ja seda kõike oma McLaren Mercedes SLR'ga ning kohalejõudmise on maksimumiks on 15 minutit -
Tänud vastajatele,
okei seda ma juba tean kuidas me seda raha riskifondist EI saaks. Räägime ikkagi kuidas seda saada ja kuidas käituda.
Sõna võiksid rohkem võtta need kellel on olnud reaalseid kokkupuuteid riskifondide 'ga oma projekti finantseerimisel. Niisama arvamine ja loogiliste järelduste tegemine on ka hea kuid praktilised teadmised on paremad.
VC liikme osalemine koosolekutel on ka kaheldav. Oleneb ilmselt fondist. Pigem tahab ta iga kuu või kvartal saada täpset raportit toimuvast ja võibolla sokutada mulle enda raamatupidaja. Ja no kuulge, milles probleem. Mul ei oleks mitte midagi selle vastu kui rahastaja minu koosolekutel osaleb ning mida vähem tal McLaren Mercedes SLR'iga kohale jõudmiseks kulub seda parem. Ma usun, et ma juba ise kutsuks teda koosolekutel osalema. Tänu temale ju kogu kaadervärk tööle lähekski.
Kadalipu läbi käimine selle läbi käimiseks. Selle käin ma vajadusel niikuinii läbi.
Teemaks oli siiski 'kuidas suhelda investoriga', mitte minu projektide lahkamine millest siin juttu pole. -
Kas EAS-il on mõni VC-spetsialist, kellelt konsultatsiooni võiks saada (foorumikontributsioonidele lisaks)?
-
Mine selle suhtumisega mistahes eestis tegutseva VC juurde ja sa saad oma kogemuse ise kätte.
Sa ei suuda kasulikust infost esiteks järlmeid teha ning sa ootad, keegi sinu eest teeks eeltöö ära.
Sa said enam infot, kui soovisid.
Pea meeles - lollus ja naivism on karistatavad kõrgeima määraga. -
@Kitarr
Mis sa arvad et siin foorumis on hunnik inimesi kelle on VCdega kogemusi? Palju sa üldse tead Eesti firmasid mis on saanud VCdelt raha?
Sulle on päris palju juba nõu antud. Kui sa arvad, et idee on hea, siis proovi kodumaist ASI ja anna ka meile teada, kuidas läks. -
Jeez, milline naiivsus: "Pigem tahab ta iga kuu või kvartal saada täpset raportit toimuvast ja võibolla sokutada mulle enda raamatupidaja."
Ja kuidas sinu arvates see "raamatupidaja sokutamine" siis käib. Et VC leiab New Yorgist raamatupidaja, keda usaldada ja komandeerib ta siia Tallinna elama??
Ning, Kitarr, pane ennast ise VC olukorda - oled Tallinnas ja miskit tüübid Tuneesias tahavad sinu käest 3 milli EUR'i saada ja lubavad vastutasuks kord kvartalis aruande saata :-) Täpse raporti ikka. -
Tuleb teha nii nagu soomlased. Kunagi oli mingi dokfilm Soome mobiiltelefonide tarkvaraarendajast ja kuidas nemad suutsid investoreid veenda.
Kutsuti kokku, räägiti ühekaupa silmast-silma ja öeldi, et näe, see mees seal on juba nõus meid toetama, meil on tema raha juba olemas. Ja investorid olid kohe nõus... -
Kitarr, ühesõnaga, kui tahad raha saada, siis peab olema sul korralik track rekord, ehk siis sa pead olema juba midagi teinud. Kui sa oled jorr tänavalt, siis alusta väikeste summadega ja liigu järjest suuremate projektide poole.
Üteleme nii, et põhimõtteliselt teed kõigepealt burksiputka, kui selle käima saad siis võid juba teha mingi 10 inimeselise ettevõtte, kui selle ka käima saad siis teed mingi 50 inimeselise enterprise jne.
Asja point on see, et sul peab olema ette näidata track record sellest mida sa oled teinud, ning sellest et sa ei ole mingi suvaline jorr tänavalt kes järgmine päev bahamale sõidab. Lisaks sellele on veel hea kui sa omad isiklikku vara ning perekonda. Perekonna juhtimine näitab seda, et sa oled suuteline juhtima väiksemat sorti ettevõtmist.
Ühesõnaga, kui sa oled mingi suvaline töllmokk ideega, siis põhimõtteliselt võid sa selle ära unustada, a kui sa oled kogukonnas austatud pereisa kes on stabiilse mõttemaailmaga ja niisama sõnu ei loobi ja suudab vastutada oma sõnade eest , siis põhimõtteliselt on väga lihtne raha saada.
Actually sellistel meestel on mingi moment raha pakkumine suurem kui teostusvõimsus. -
Kitarr
Tegeleme sinule huvi pakkuva valdkonnaga LHV-s ettevõtete nõustamise raames. Veidi rohkem informatsiooni järgneval lingil. Kui soovid teemat lähemalt arutada siis minu e-mail on henri.adams(ät)lhv.ee -
winger,
Millise suhtumisega?
surfnet,
Kui ma oleks teadnud, et siin ei ole kogemusi inimestel, kas ma oleksin selle teema siia teinud?
priitp,
See oli üks võimalus. Saab anda raamatupidajale kontrolli arvete ja süsteemide üle millega ta saaks vabalt toimetada ka oma nt. ny kontorist. Sinu postituse jätku ma ei komeenteeriks, see on lihtsalt jabur.
Tin,
Jah see on arusaadav, et peab olema töötav skeem nii paberil kui ka prototüübina.
Igaljuhul tänud vastajatele. -
@Kitarr
no mõtle natukene kui palju sa tead Eestis startupe, mis on saanud raha VCdelt? Väga vähesed, samas nõu oled sa saanud siit minu arust väga head. Oleme ausad, sinu soov 2 miljonit eurot saada on ulme valdkonnast, kui sa pole varem midagi suurt teinud. Arvan, et isegi 200k euro saamine on väga raske. -
Lgp Kitarr ja teised,
Kuna antud diskussioonis on mitu korda mainitud ka meie firmat MTVP ja Allan Martinsoni, siis püüan siiski meie endi poolt anda kommentaari, et pilt täiuslikum saaks.
Reeglina otsivad VC investorid just selliseid 1-10+m EUR käibega, juba teatud tracktioni saanud ettevõtteid, kellesse investeerida 1-10m EUR. Teatud ettevõtete puhul võib käive olla ka VEEL olematu, kuid on midagi, mis suurendab edu tõenäosust - näiteks kiiresti kasvav kasutajabaas, teatud tehnoloogiline või business innovation, teami/founderi eelnev track record jne. Nii on see ka MTVP puhul.
Loomulikult on ka muid kriteeriumeid, mis peavad vastama konkreetselt meie nõuetele - näiteks industry (MTVP investeerib laiemas mõistes TMT sektorisse, kuid selge prioriteet on softil, internetil, teenustel. Hardware, life science, nano-tech jne jääb meie huviorbiidist välja), turu maht ja kasv, teami track record, konkurents jne jne.
See, et VC'd otsivad varajases staadiumis väga unikaalse ideega ärisid on müüt. Tõsi, VC'd kindlasti vaatavad ka neid, et hoida neid radaril, juhuks, kui midagi hakkab idanema. Kuid täna, kui toote/teenuse käivitamiseks läheb vaja vaid helget pead ja aega, on pea ainuke võimalus terad sõkaldest eemaldada, oodata kuni ettevõtted jõavad veidi tõsisemate milestone'deni.
Meie ärimudel ei võimalda meil teha sadu väikseid investeeringuid, vaid pigem kümneid ning eeldab meilt aktiivset seotust ning tööd nende ettevõtetega.
Küll aga on olemas inglid, kes vastupidiselt meile, vaatavad varajases staadiumis ettevõtteid. Nende protsess on veidi teine. On neid, kes kirjutavad aastas paarkümmend kuni 100k USD chekki ja tegelevad nendega harva. On neid, kes teevad paar-kolm umbes samas suurusjärgus investeeringut, kuid aitavad neid ettevõtteid väga aktiivselt. Võib olla ka teatud kombinatsioon. Kuid selge on see, et nende eesmärk on oma investeeringute pealt teenida, seega järgnevas etapis tullakse VC'de juurde suurema roundi järgi. Kui väga hästi asjad on arenenud, võib juhtuda, et müüakse ettevõte maha ja VC-etapp jääb vahele.
Kitarr, nüüd konkreetselt teie näite juurde.
Selleks et jutuots lahti teha, ei ole vaja muud kui 2lk teaser/summary, kus kirjeldate millega tegu, kellel seda vaja, milline on turg ja milline on ettevõtte strateegia.
Kui see on idee-tasandil ettevõte, siis on suur tõenäosus, et meie veel aidata ei saa. Kuid hea meelega vaatame ja suhtleme. Samuti, on suur tõenäosus, et 2-3m EUR veel launchimata ettevõttesse tõstmine läheb teil väga keeruliseks. Pigem soovitaks rääkida FFF (friends, fools and family) tüüpi inimestega, kes ideega kaasa läheksid ning aitaksid teil toode/teenus launchida. Saate esimesed test-kliendid, saate tagasidet, muudate mida vaja ja lükkate rattada käima.
See on etapp, mille on läbi käinud praktiliselt kõik meie poolt investeeringu saanud ettevõtted. Ja nii toimib see ka mujal, mitte ainult meie puhul ja mitte ainult Eestis.
Aga kui teil tekkis küsimusi või soovite saata teaseri, siin on minu kontaktid:
andres.susi@mtvp.eu
Mbl: +3725231904
Lgp,
Andres Susi -
Kitarr, loe ajaviiteks juturaamat The Facebook Story: The People, the Hype and the Deals Behind the Giants of Web 2.0 läbi siis saad teada kuidas VC - dega käituda.
-
Panen veel ühe lingi, see on Alexa graafik Slide.com kohta.
Kunagi Paypali müünud Max Levchin võttis sellele firmale lisaks oma investeeringutele VC-delt umbes 20 mio USD. Kogemusi kuhjaga ja siiski lõpp paistab nutune. Mõni vend on muidugi miljardi teinud rohkem kui üks kord, Marc Andreessen näiteks.
Yelp , Twitter ja muud on muidugi kõik vanade kalade tehtud. -
Meil on siin Estonian Startup Leaders Club kus suur hulk siinseid tehnoloogiaala startupe koos. Paljuski eesmärgiks just kogemuste jagamine ja omavaheline arutelu.
Iga kuu on OpenCoffee Club Tallinn üritused, järgmine 7. jaanuaril 9-11.00 Ülemiste Cafe Platz'is.
Liitu Arengufondi Seedbooster kiirendiga ja suhtle Arengufondi investeeringute divisjoniga üldisemalt.
Räägi Tehnopoliga ja miks mitte sealsete ettevõtetega, käi klubis, käi Silicon Valley õppereisil või kasuta nende SV kontakte.
Palju vastuseid oma küsimustele leiad Ask The VC blogist kus need ilusasti kategooriatesse jaotatud.
Vaata läbi Eric Riesi Lean Startup video ja loe ka teisi tema kirjutatud materjale.
Katsu oma ärile kinnitust saada ja osale erinevatel seed-taseme konkurssidel: Seedcamp ja Mini Seedcampid, Y Combinator, 4. jaanuar on http://www.thedifferenceengine.eu/ deadline, kevadel tuleb Taanis Nordic ja Baltic konkurss jne.
Vastates paarile su küsimusele:
- Alustavale projektile teisest riigist (või USA's teisest osariigist) investeeringu leidmine ilma eelneva track recordi ja tutvusteta on täna pea võimatu. Soome startupid pole viimase pea 6 kuu jooksul suutnud ühtegi välisinvesteeringut saada.
- Liigu etappidena, ära mõtle täna palju esimesest prototüübist, selle ettenäitamise ja klientide reaalse tagasiside kaudu saadavast esmasest kinnitusest idee edukusele.
- Raha antakse meeskondadele, mitte üksikule inimesele ega ideele.
- "Stage agnostic" VC'sid on siinpool ookeani veel vähe, USA's juba mõned on, kuid see on pigem erand kui reegel.
- 99% investoreid ei kirjuta alla ühtegi NDA'd, kui tegu pole juba suhteliselt suure ja eduka firmaga. Selle nõudmine jätab sinust ettevõtjana väga halva mulje. Ideed ei maksa midagi, teostus ja inimesed maksavad, neid ei saa aga keegi sult varastada.
- Ühtegi firmat ei looda exitist lähtuvalt. Kui teed eduka firma, tulevad exiti võimalused iseenesest uksest ja aknast sisse.
Soovin edu! -
Ja veel Connect Estonia - näiteks Springboard hüppelauaprogramm on hea võimalus oma startupi järgmiste sammude kohta ~10 in ekspertide paneelilt tagasisidet saada.
-
http://techcrunch.com/2010/03/22/erply-the-next-skype-of-business-software/
Eesti meedias ka täna juba olnud igalpool. Väga kõva uudis ja kindlasti paljudele inspireeriv.
Mind hakkas huvitama, et kuhu jäid Arengufond, ASI, Martinson.. jne. Või ei olnud tegelastel üldse eesmärk raha Eestist kaasata? -
Mille poolest nende erp erineb umbes miljonist juba olemasolevast tasulisest ja tasuta rühmatöö keskkondadest?
-
Pole küll detailselt antud lahendusega tuttav, kuid:
* päris tasuta lahendus arvestatava suurusega firmale kasutatav pole, mäng hakkaks minimaalselt 50€ kuutasuga paketist, stiilis ühe mehe firma töötavad vast ka lahjemad;
* ERP pole siiski vaid rühmatöö (kui mõistame väljendit üheselt - Google Docs ja/või mõni Outlooki-sarnane toode võib olla küll rühmatöö, kuid kindlasti mitte ärilisel otstarbel kasutatav ERP-toode), vaid hõlmab endas palju muid funktsioone ja mooduleid;
* ei tea isiklikult ühtegi tasuta ning keskmise suurusega firmale funktsionaalsuse osas sobivat ERP-lahendust - vastupidi, pigem on need tooted üsna kallid (mis ei tähenda, et seda olemas poleks)***;
* ilmselt taheti jah rahale lisaks ka sidemeid ja turgu, kindlasti on ERP-i müües oluline usaldusväärsus, kuna klient seob end sinuga pikaks ajaks ja usaldab teatud mõttes oma äri sinu kätte - võib olla siin neil mingi hea turundusstrateegia pakkuda;
*** - üldiselt arvestatava suurusega ettevõte, millel on otsustajatel mõistus peas, ei hakka kasutama ERP-lahendust, millel pole usaldusväärset tootjapoolset tuge - täna võid sa õnnelik olla, kuid nii nagu muutub maailm ja äri, peavad vajadust mööda arenema ka infosüsteemid; -
Turg kindlasti Skype'st keerulisem - vaja müüa ärikliendile.
-
TaivoS
"ei tea isiklikult ühtegi tasuta ning keskmise suurusega firmale funktsionaalsuse osas sobivat ERP-lahendust "
Open Bravo
Opentaps
Viimane on neist väga tõsiselt arvestatav.
Teemast - te ei saa ikkagi aru - müüb see, kes teeb (head) müüki! Tehnoloogiline üleolek ei määra, vähemalt miite esmalt. -
lisaks ADempiere
-
winger,
Vaatasin seda Opentaps asja.
Vaatasin netipoodi. Surfamisel jäi silma, et sisuliselt igal kolmandal kuval on üsna räiged kujundusvead.
Sama kordus CRM-i vaates.
Ladu vaadates jäi silma, et puuduvad FIFO/LIFO arvestusmeetodid (on keskmine ja partiiviisiline). Puuduvad partii parameetrid (serdi number, testandmete tulemused jms).
Financials ei tee meie maksuametile sobivaid aruandeid ega oska arvestada palka vastavalt eesti seadustele jne.
Alustuseks ehk sobib aga endast lugupidavale ettevõttele ei soovitaks. -
Siiski sa eksid -
* FIFO, LIFO, AC of COGS
* Configuring the General Ledger
* Implementing opentaps Open Source ERP + CRM
Ei meeldi vaikimis olev Online Store, liidesta Magentoga
Opentaps on üles ehitatud OFBiz raamistikule.
Ei Oracle ega ka SAP oma Eesti põhist kohandust v.a. nüüd tulnud SAP All-in-one. Mistahes riigipõhine aruandlus on alati kohandus.
Palgaarvestus on sedavõrd riigipõhine ja nüansirikas, et ka väga suured tegijad on OK, kui see tuleb välisest süsteemist.
Erply suurim eelis praegu on tema SaaS mudel. Kuskil nädal-kaks tagasi SAP teatas, et tulles klientidele vastu oma hinnapoliitikaga, lähevad nad ka üle SaaS mudeli teenustele ja hakkavad lisaks olemasolevatele võimalustele on-Demand tooteperekonda pakkuma (SaaS).
COS (Commercial Open Source) segement, ka mitte ainult ERP+CRM valdkonnas, on viimasel ajal tugevasti kasvav ning turgu võttev. Erply oma ärimudeliga on COS segmendis. -
Nende freeware ERP-teemadega on ka see, et korporatiivtasandil kasutamiseks on sul vaja ikkagi kindlat partnerit, kes vajadusel arendustöid teeks ning muul moel abi pakuks. Neid võib jällegi 3rd partyna olla, aga eks kõige paremini tunneb koodi ikka selle autor. Potentsiaal on muidugi olemas, küsimus rohkem teostuses (sounds like Skype).
Palgakorraldus on üldse (eriti praegusel dünaamilisel ajal) natuke eraldi teema ja seda pole sugugi patt eraldi tarkvarapaketina tarbida, mitte ERP-tarkvara sees. Vastavaid asju tegevad ettevõtted hoiavad ka juriidikal silma peal ning teevad ilma kliendi torkimiseta õigeaegselt vastavaid uuendusi. Üsna mugav ja vähendab teatud planeerimise ning analüüsiga seotud muresid.
Kas Erply on ikka open source? Veebist silma ei hakanud, kuigi võiks ju olla. Tekivad küll teatud patenteerimise ja litsentsimajandusega seotud küsimused ja lahendust vajavad probleemid, kuid ärivõimalusi baasproduktile laiendaks see väga oluliselt. Seda eelkõige läbi selle, et edu korral võivad nad oma tootele nö. implementeerimispartnereid saada, mis laiendaks kliendi valikuvõimalusi oluliselt. Nagu näiteks MS oma Business Solutions liinis teeb.
SaaS mudelist rääkides, siis praeguses staadiumis on muidugi täiesti kohatu Erplyt ja näiteks SAP-i ühes lauses võrrelda, kuid kindlasti on see 90 eurone kuutasu Erply Ekstra-paketis täiesti naeruväärne summa võrreldes numbriga, mida SAP-i teenus maksab.
Tekib võib olla isegi küsimus, kas pole mitte liiga odav? -
Palgaarvestuse osas muidugi ka see, et rahvusvaheliselt müüdaval tootel saab selle baasfunktsionaalsus niikuinii üsna tagasihoidlik olla, legal framework ikka riikide lõikes liiga erinev ja ei saa palju ettekirjutusi teha, et oma sihtturgude lõikes mitte millegagi näppu lõigata.
See muidugi taas impementeerimispartnerite pärusmaa. -
* MS Dynamics perekond ei pruugi ja pigem ei ole ka open source, seega lähenemisvõimalusi rohkem
-
Läheb nüüd minu läbuks väga kätte ära, aga Ekstra paketil hakkas nüüd ka 2GB andmebaasi ning 50 kasutaja piirang - seega hinnastamise osas siiski neil kasutamata padruneid veel on.
-
Winger,
sa tood mingit reklaamteksti. Mina vaatasin demo. Lisaks, ei saa ma rahul olla võimalusega määrata laoarvestuse meetod ettevõttepõhiselt. Mind huvitab see konkreetse artikli põhiselt (kui korraga on sees näiteks toidukaubad ja vihikud, siis viimase puhul on keskmine piisav, esimese puhul partiiviisiline).
Aga las ta jääb. Ma olen selliseid asju omal ajal teinud 8 aastat (peale Oracle ja SAP on meil ka kohapealseid tegijaid), mistõttu igasugu puudused jäävad kiirelt silma. -
Mida ma SAP ja Erply ühe lausesse pannes tahtisn öelda on see, et SaaS, Commercial Open Source ja muud tegijad on suurte onude mängumaale sattunud ning majandusolukorrast lähtuvalt otsivad suured onu uusi segmente ja turgu. SMB (või siis SME, sõltub maitsest) soov investeerida tootesse, on oluliselt erinev võrreldes suurte tegijate olemasolevast kliendibaasist. Hind mõne puhul mängib rolli. Mõned ettevõtted, vaatamata oma suurele käibele, on raamatupidamise ja ERP mõistes M või siis isegi S segmendis.
Õnneks on väiksemad ja aktiivsemad turgu võtvad tootetegijad mõjutamas olulisel määral suurte tegijate taktikalisi plaane. -
Jah, peace, jätkame teema kontekstis.
-
@GeeknRolla: Cutefund points the way to crowdsourced mutual fund invesments
http://eu.techcrunch.com/2010/04/20/geeknrolla-cutefund-points-the-way-to-crowdsourced-mutual-fund-invesments/ -
Golden words, "the wisdom of crowds" aga, et keegi selle peale raha paneks, welllllllllllll, heledat leeki.
PS. "Pension fund managed by pensioners."
