Jäähoki - Eesti potentsiaal
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kas poleks võimalik luua Eesti jäähokimeeskonda mis võiks osaleda Soome esimeses liigas?
=> Rohkem laevareisijaid riikide vahel
=>Rohkem lennureisijaid riikide vahel
=>Rohkem meelelahutus Tallinnas
=>Üldiselt tugi majandusele
Kas poleks suurepärane sponsorprojekt Tallinkile või Viking Line'ile?
On December 21, in preparation for the upcoming World Junior (U-20) Ice Hockey Championships in Canada, the Latvian U-20 ice hockey squad stunned Russia 3:2 (0:1, 1:1, 1:0, 1:0) in overtime in an exhibition game, LETA was informed by the Latvian Ice Hockey Federation's press secretary Vita Lebedeva.
www.baltic-course.com -
Alles hiljuti oli uudis, et Eesti hoki koondis kaotas Soome II liiga klubile, oli see nüüd 1:12 või midagi sellist. Seega pole Soome esimesse liigasse kindlasti veel asja, pigem vast 4s liiga
-
Jama selles, et mingi rahvusliku eripära tõttu ei saa eestlasest arvestatavat jäähokimängijat.
-
Noh eks paarkümmend aastat tagasi tundus, et jalgpallurit ka ei saa.
-
Tänaseks on ka selge, et eestlasest jalgpallurit ei saagi.
-
Kindlasti oleks raske luua Eestist A-liiga rahvusmeeskonda, aga samas ongi Tallinn piisavalt suur ja atraktiivne linn, et sponsorite abiga võiks päris kiiresti tekkida hea Soomes tasandil klubimeeskond. Ma kujutan ette et Tallink või Viking Line heameelega sponsoreeriksid sellist meeskonda.
Rootsi parim klubimeeskond HV71 mängib 100 000 elanikuga linnas Jönköping, ja eks Tallinnas oleks hea võimalus täita jäähokihalli, kui meeskond oleks "Soome klassiga". Pigem on see aja küsimus, ma arvan. Aga mida varem seda parem.
Rootsis ja Soomes (ja Lätis) ongi jäähoki päris hea emotsioonide väljaelamise sport (noortele meestele). Arvatavasti võiks tekkida sarnane huvi Eestis/Tallinnas (küll korvpall on olemas).
Jalgpallis võib samuti arvata, et osalemine Soomes liigas võiks olla ahvatlev. Ent ma pakun, et raha genereerimise võimalused oleksid jäähokis tunduvalt suuremad. -
Stefan,
Eestis on kujunenud nii, et jäähoki on eelkõige vene keelse elanikkonna mäng. Üks põhjustest kindlasti NL-i aegne spordiala poliitiline ja natsionalistlik tähtsus. Aga üldiselt on jäähoki eestlaste seas täiesti marginaalne spordiala ja naabritega paralleele tuua ei tasu - siin lihtsalt pole traditsioone. Mine püüa rootslastele rääkida, et kettaheide või kümnevõistlus on ägedad. Vaata, mis vastuseks tuleb.
Ja just eile oli spordiuudistes, et Tallinna linn lõpetab jäähallide toetamise. Kui seni oli hoki vanemate jaoks kaugelt kõige kallim meeskonnamäng, kuhu oma laps panna (vist 1200-1800 EEK kuus), siis nüüdsest umbes poole kallim veel. Sama iluuisutamise kohta. Nii et seda laeva tuleb veel oodata vist. -
Jäähoki küsimuses tasuks Stefanil pöörduda esimese asjana Priit Vilba poole. See mees oskaks kindlasti kaasa rääkida rohkem, kui enamus foorumlasi.
-
Blink
Jah, raha mängib jäähokis kahtlemata suurt rolli. Rootsi kolmas linn Malmö oli kaua jäähokist väljas, kui tuli õige sponsor, siis tekkis seal hoopis üks Rootsi parimaid meeskondi ("kokku ostetud meeskond"). Selliseid näiteid on rohkem. Ja just sellepärast oleks sellisel suurlinnal nagu Tallinn potentsiaali.
Küll jah on mängijate varustus samuti päris kallis, mis mõjutab noorte võmalusi. Aga siis ma kordan, Läti U20 just alistas Venemaad.
Velikij
Nõus, vajalik oleks spordientusiastide, sponsorite ja soomlaste kokkutulek. See "rahapotentsiaal" mis on Tallinnas oleks suur (arvan mina), aga oleks vaja veenda õigeid inimesi sellest. -
Blink
Jalgpallis oli samuti kujunenud nii, et oli peamiselt venekeelse elanikkonna mäng, aga seal tekkis muutus. Koos sellega pakuvad vähemalt koondise mängud paljudele eestlastest spordihuvilistele päris suurt huvi.
Ja ei nõustu US arvamusega, et eestlasest jalgpallurit ei saagi, päris häid mängijaid on ikka sirgunud. Kunagi NL ajal oli mingi Eesti klubi parimal juhul NL II liigas, sel ajal kui Gruusia, Armeenia, Ažerbaidzaan olid kõvad jalgpallimaad ja pidevalt klubiga kõrgliigas. Nüüd oleme vast reitingutes eespoolgi.
Aga eestlaste huvi jäähokimeeskonna käekäigu vastu saaks tekkida vaid siis, kui meeskonnas on arvukalt eesti nimega mängijaid. Samas olen ka vaistlikult nõus sellega, et jäähoki vastu on raskem huvi tekitada kui jalgpalli vastu, see viimane on nii üldarmastatud siiski maailmas.
Kunagi oli selline anektoot, et mis on ühist NSVL koondisel ja Riia Dünamol? Vastus: mõlemas mängib üks lätlane (Balderis). -
Minu jaoks ei ole edu jalgpallis mingi mõne mängija jõudmine kuhugi tasemele. Loomulikult tekib aja jooksul erandeid. Kusjuures näiteks väravavahi positsioon sobib on vist eestlase individuaalse iseloomuga kõige paremini sobiv. Seetõttu ma üldse ei imesta, et meil seni edukaim rahvusvahelise karjääriga mängija on olnud just väravavaht.
Point on minu jaoks pigem selles, et jalgpallivõistkond on võime juhtida süsteemi ja panna inimesed tegutsema meekonnana. Need on täpselt 2 asja, milles eestlane ei ole tugev. Vaata kasvõi seda finantsfoorumit siin. Selle asemel, et ajada mingit ühte asja suures maailmas, on vist üksteise sõimamist ja kaklemist on pisikese mina ümber ikka mõnevõrra rohkem. Meeskonnamängud ei sobi eestlasele. Meeskonna moodustamine tähendab pigem omavahel kaklemist.
Seetõttu on minu jaoks päris müstiline, kuidas 1980. lõpus ja 1990. alguses korvpallis midagi sellist juhtus. Aga ju siis õnnestus tekitada mingi süsteem (Salumets, Soonik) ja ka mängijad olid keskmisest mõistlikumad (Soku mõju?).
S.t., et kui edu meeskonnamängudes peaks tulema, siis see on pigem hoolimata iseloomuomadustest, mitte tänu nendele omadustele.
Loomulikult hoian pöialt, et edu võiks tulla. Aga pigem vaatan meie meeskondade arengut iga 5a tagant. Iga päev kaasa elada on natuke väsitav. -
Ja mis puutub võrdlusesse Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaaniga (et neil on veel kehvem), siis see ei lähe päris kokku vaatega, mis mul spordile on, s.t. püüd olla parim. High school footballer´ite puhul (ehk siis sportlased, kelle tipphetked jäävad siis küla parima tasemele) on minu iidol ikkagi Al Bundy. Kohalikest ei ole keegi lähedalegi saanud.
-
Ma ei arva, et meeskonnamäng eestlastele ei võiks sobida, isetsejaid on igal pool.
NL meistriks on tuldud ka võrkpallis ja korvpallis oli minu ajaarvamise jooksul parim koosseis siis, kui mängisid Tammiste, Lipso, Krikun, Salumets, Tomson jt.
Jalgpallis tuleb olla muidugi realist - maailma edetabeli esikümnesse me ei jõua kunagi, mingi ime läbi võib korra sajandis tiitlivõistluste lõppturniirile (EM, MM) jõuda. Juba elanike arv paneb ikka midagi paika. Nii, et kui eesmärk oleks olla parim maailmas ja muu ei rahulda, siis võiks palli toksimise ära lõpetada. Ja väga paljude teiste spordialadega, eelkõige võistkondlikega tegelemise ära lõpetada - mõtetu ressursi raiskamine.
Jäähoki juurde tagasi tulles - millisel võistkondlikul alal oleme maailma edetabelis kõrgemal kohal kui jäähokis?
Ma pole nüüd väga suur spordisõber, aga ega ühtki meelde ei tule (vehklemise naiskonnavõistlust ja meeste teatesuusatamist praegu ei arvesta, mõtlen selliseid palli või litriga alasid). -
Siin on nüüd väidetud paar korda, et eestlastele ei sobi meeskonnamänge. Ma ei usu seda. Riigi loomine ja meeskondade loomine on mõnes mõttes sama asi, ehk siis ühtekuuluvustunde loomine. Spordis on hea võimalus seda saavutada. Sport on rohkem kui mäng. Ajaloolised on eestlased pidanud võitlema okkupantide vastu, ja see on olnud rohkem kui piisavalt võitlust. Kuna hetkel valitseb rahu ja areng, siis on ikkagi inimestele vaja "võitlusi/võistlusi", ja need võitlused/võistlused ilmuvad alati kuskil ühiskonnas, küsimus on kuskohas. Aprillsündmused 2007 oli traagiline näide kui nad ilmusid vales kohas.
-
Nõustun US´iga, et eestlasest ei saa nö tiimimängijat ja individuaalalad sobivad paremini. Vabandan, et lähen teemast välja aga mulle isiklikult tundub, et näiteks motokross võiks olla see järgmine ... miks? Olen tähele pannud, et huvitaval kombel on just kross noorematele vanuses 13-20 kohutavalt populaarseks läinud. Ma sõitsin kümme aastat tagasi ja ainuke gruupi oli mu tollane girlfirend, kes igavledes passis kuidas ma käeluid murdsin. Praegu aga on iga tüübi kohta ca. 10 FOX´i särgis poolalasti ja hüsteeriliselt kaasaelavat miizut. Huvitav on see, et alast/tulemustest ei anta ka teles väga head ülevaadet!
Mind huvitab see, et miks ei räägi näiteks ETV üldse iga-aastasest rahvustekrossist?
Stefan,
Huvitav teema! Mult on küsinud ka rootslased/soomlased, et miks te eestlased hokit ei mängi? Ma olen alati vastnud ka nagu Blink (25/12/09 03:07). Minu arvamus on see, et OK üks/kaks/kolm eestlast kuskil tiimis, see toimib, aga, et terve eestlastest koosnev meeskond, see ei saa lihtsalt toimida. Miks? .. Sest eestlane ei ole teamplayer! Korvpall - kihvt, et sellid toimetavad.....Jalgpall - Ime, et üldse sellid midagi toimetavad (staadion ka!) .... Jäähoki - Võimatu
-
See, et eestlane ei ole oma olemuselt teamplayer ja seetõttu ei lähe meil meeskondlikel spordialadel hästi on ebausu ja stiilis "kui sul on uus auto, siis oled rikas" loogika vahele paigutuv teema.
Keegi vist eriti ei vaidle, et geneetiliselt on eestlased nii lätlaste kui soomlastega suht sarnased ning kultuuriliselt seal ka kuskil vahepeal, kuid ühtäkki meeskonnaaladel oleme kehvakesed, kuna lihtsalt meile need ei sobi?
Probleem on peamiselt süsteemi puudumine ja rahvaarv, meil ei jätku lihtsalt igale meeskonnaalale talente ning kui isegi jätkuks, siis meil pole süsteemi, et neid 100% ära kasutada. Meil peaks käima süstemaatiline, non-stop, talentide otsing ning treeningprogramm nagu näiteks Sloveenias. Kui on vähe resursse, siis tuleb hoolikalt mõelda, kuidas neid kasutada. Hetlkel lihtsalt kujutatatakse meil vist spordialaliitudes veel ette, et me elame Saksamaal ja see, et meeskonnatäied üliandekaid ise kokku ei jookse on lihtsalt halb õnn vms. -
geneetiliselt eestlane lätlasega sarnane???
-
Ma ei laskuks süvageneetikasse, vaevalt, et nendest erinevustest midagi jäähokile või korvpallile olulist välja pigistaks! Kõik on heleda nahavärviga, kirdeeuroopa rahvad.
-
Vanaema - koht jäähoki reitingutabelis on umbes sama kui võrrelda murdmaasuusatamist 100m jooksuga. Jäähokit mängitakse arvestataval tasemel ca mõnekümnes riigis, samal ajal kui jalgpalli oskab ja saab mängida igaüks Norrast Nauruni.
-
Kindlasti on 5 head mängijat ja teami suunas mõtlevat inimest lihtsam leida kui 10. Seetõttu peaks eestlaste jaoks muidugi korvpall ja jäähoki reaalsem variant olema kui jalgpall. Aga nagu ma enne ütlesin, meeskonnamängudes on meil juba iseloomust tulenev disadvantage. Meile lihtsalt sobib individuaalsus paremini.
Näiteks individuaalsust soosivad võistkonnad: igasugused teatevõistlused ja minu pärast kasvõi sõudmise kaheksapaat. Igaüks ikkagi ajab oma asja, mis siis, et ühel alusel. Aga jalgpall, jäähoki, korvpall... see ikka eeldab, et mitu meest mõtlevad samal ajal samas suunas ja niimoodi pikema aja vältel. Küsimus ei ole isegi isetsemises. Vaadake näiteks kasvõi meie jalgpalli... mingil hetkel kellelgi tekib mängu ajal tohutu tahtmine, aga selle nullib see, et ülejäänud 9 mehel ei teki seda tahtmist samal ajal ja siis surutakse ka see üks tavarütmi tagasi.
Ja ärge saage valesti aru. See ei tähenda, et Eestist ei võiks tulla ka häid jalgpallureid. Erandid kinnitavad reeglit. Ikka tuleb. Aga 10 eestlast ühes võistkonnas?! Ma saan aru, et meil on 2 korda enam-vähem meeskonnamäng välja tulnud. Üks oli 800a tagasi Ümera jõel ja teine selle sajandi alguses Võnnu all. Kusjuures tegelikult toimusid need mängud mõlemad võõrsil (Lätis). Koduväljakul läheme krampi.
Selles mõttes oleks jäähoki Soome liigas vist mõistlik. -
US - edu sulle ideega, et jäähokis piisab võiduks 5 heast mängijast
-
>Aga nagu ma enne ütlesin, meeskonnamängudes on meil juba iseloomust tulenev disadvantage. Meile lihtsalt sobib individuaalsus paremini.
US, selgita palun selle väite tagamaid. Kust sul selline arvamus pärineb? Kas eestlaste individuaalsus on kultuuriline või geneetiline?
Kas Soomlased on meeskonnamängijad? Kui jah, siis miks? -
ssonics,
point oli pigem selles, et neid on vaja vähem kui jalgpallis. Lihtsalt et kui palju mehi peab platsil enam-vähem samas taktis korraga mõtlema. 5 on isegi suur number. 3 oleks ehk reaalne... 3 venda näiteks.
ozbot,
see mis soomlaste jäähokisse puutub, siis see on lihtsalt vähese konkurentsi, mingi ajutise hullustuse ja juhusliku kokkulangemise teema. Mina mäletan, kuidas aastakümneid said soomlased olümpiatel 4. kohti. Ja umbes 6 võistkonda oligi, kes seda mängu eriti tõsiselt võtsid: Kanada, USA, NSVL, Tsehhi ja Rootsi.
Ega ma nüüd viimase aja tulemustest midagi ei tea. Pole seda mängu 10a eriti vaadanud. Aga millal see Soome maailmameistriks tuli? Kuskil 10a tagasi? Pärast seda muutus see seal rahvuslikuks spordialaks, kus iga mees hakkas mängima. Aga küll see vaikselt normaalsusesse vajub. Samamoodi nagu juhtus meil korvpalliga. -
Minu arvates on spordi osas meil praegu täitsa õiged suunad. Üritangi pigem võrrelda eestlasi ja võistkonnamänge sellega, et jaapanlastele hakatakse selgitama, et nende tulevik on korvpallis.
-
Stefan, miks ei võiks olla saalihoki Eesti potentsiaal, arvestades ala populaarsuse kasvu Rootsis, Soomes, Norras ja ka Eestis. Lisaks Eesti mängijad Soome parimates klubides, Eesti koondis A-divisjonis, noored, naised samuti edukad jne. jne. Tean sedagi, et Ida- Virumaal ja ka mujal (Tartus) on paljud jäähokimängijad saalihoki omaks võtnud ja mängivad saalihokit isegi liigatasemel. Põhjuseks just paremad võimalused ja väiksemad kulud, samas mängu iseloom on suht sama, kepp käes ja viiekesi väljakul. Rootsis peaks saalihoki olema populaarsuselt 3 spordiala jalgpalli ja jäähoki järel...
-
Ja vaatasin ka üle, et kuidas siis näiteks MM-idel riigid medaleid on saanud. Soomlased on nendest jäähokit tõsiselt võtvatest 6-st riigist viimased. Kokku on välja jagatud 73 medalikomplekti (ehk siis 219 medalit). 6 riiki on saanud 199 medalit (kui loen ka Slovakkia endiseks Tsehhoslovakkia osaks). Eks see annab märku ka ala kandepinnast, kui 1920. aastast on 6 riiki saanud 91% medalitest.
6. koht Soome 10 medalit (1 kuld aastast 1995, 6 hõbedat ja 3 pronksi).
Kusjuures mulle oli üllatuseks, et Sveits on saanud 9 medalit! Aga vaatasin, et viimati aastal 1953.
-
US - mitte paha pärast, aga hetkel tulistad küll puusalt ja läbi metsa:D Soomlaste hokist - kahtlen kas on ikka tegemist juhusliku kokkulangevusega kui nad võitnud 4 medalit OM-lt ja 10 MM-lt, kuigi ainult 1 kuldne. Soomlaste häda lihtsalt Tre Kronor ja nende oskus Soomet teha.
Inimeste arvust - hokis rohkem mängijaid vaja kui jalgpallis ja korvpallis. Ei usu, et niisama toreduse pärast on mängul 20+ mängijat meeskonnas. Jalgpallis saad 13-15 hakkama ja korvpallis 8-10. Kõige olulisem lüli hokis/jalgpallis/korvpallis kesktormaja(center)/keskpoolik/mängujuht, kui seda positsiooni ei mängi väga hea tegelane, siis ei tule ka edu. -
Võib-olla tulistan küll puusalt. Mu peamine väide oli ikka meeskonnamängu mittesobivus teatud rahvustele. Jäähokiga on lihtsalt keeruline seda põhjendada, sest kui kandepind on nii hõre, siis mõnikord tulevad medalid ikka.
-
US, selgita ikkagi seda väidet MIKS eestlastel on iseloomust tulenev disadvantage meeskonnamängudes? Kas see on lihtsalt sinu arvamus või see baseerub mingitel andmetel/uuringutel? Äkki on asi lihtsalt suhtarvus mängija per rahvaarv?
-
Usun, et tõde on pigem väikeses rahvuses ja selles, et meil pole päris seda nn. paraadala.
Väikesed rahvad võivad mingil meeskonnaalal pääseda tippu juhul kui see ala on selles riigis a ja o. Meil aga konkureerivad korvpall/jalgpall/võrkpall omavahel teravalt nii talendikate sportlaste pärast (pikki mehi jahivad nii võrkpalli- kui korvpallitreenerid) kui sponsorite, publiku jms. pärast.
Suuremate riikidega võrdluses tuleb lihtsalt mängu kandepind - harrastajate arv, klubide arv, proffide arv, sealt tulenev tippude hulk.
Võib tuua näiteks mõne väikeriigi saavutusi meeskonnaaladel, aga need on pigem ühekordses sähvatused - üks kuldne generatsioon, kes on edukas nii u. 5-aastase tsükli jooksul, ja siis jälle põlvkonnavahetus ja kiire langemine.
Ka meil on neid sähvatusi ju aeg-ajalt olnud. Korvpallurid pääsesid mitte väga ammu EMi finaalturniirile (tõsi, said seal peksa), samuti võrkpallurid.
Last, but not least. Meeskonnaaladel ei piisa sellest, et sul on 8 korvpallurit või 15 hokimängijat või 13 jalgpallurit. Igale positsioonile peaks olema kaks, heal juhul isegi 3 võrdset meest (hokis vähemalt 3 kõva viisikut) et tekiks korralik meeskonnasisene konkurents ja mõne mehe alavorm või vigastus ei lööks tervet meeskonda rivist välja. Üksikuid staare on meil ju olnud - Müürsepp kossus, Poom jalgpallis. Aga ühele mehe najale kogu tiimi ei ehita. -
US
Kas annaksid lingi, kust seda medalistatistikat saab uurida? -
Kui Soome on hokis 6 tõsiselt asjaga tegeleva riigi seas medalite arvult 6. kohal, siis vast võib seda osaliselt seletada ka sellega, et nad on ka elanike arvult selgelt väikseim selles seltskonnas.
Ja siit vast tõsiseim piirang meile ükskõik millisel populaarsel meeskonnaalal - pole lihtsalt kriitilist massi. Islandi väravpallimeeskond on suur erand ja ilmselt ajutine erand. -
Veidi teisest valdkonnast, aga selle individualismiga seoses:
Sageli võib lugeda arvamusi, et eestlane ei ole hea teenindaja (kohe põhimõtteliselt ei sobi selleks). Kõrvalmaik nagu selline, et selline kummardamine, ümmardamine meile ei sobi, nagu liiga uhke rahvas. Ma kohe kuidagi ei nõustu sellise lähenemisega - soomlased, rootslased on igati head teenindajad (isikliku kogemuse alusel) aga vot meile ei sobi. Ja hea teenindus ja lipitsemine pole minu jaoks sünonüümid. -
Eestlased ei ole head teenindajad, sest see töö ei ole au sees ning eestlaste teeninduskultuur on umbes seal samas kus kliendikultuur- ehk siis eesti klient üldiselt väärib oma teenindajat.
-
Jah, aga see ei tähenda, et nii peakski jääma.
-
See teenindusvärk tuleneb otseselt sellest, et:
1) Eestis puudub ajalooline töölisklass
2) Pelgalt paar aastat tagasi "olime me kõik võrdsed" ja nüüd on naabrimees pankur, mina aga olen ju sama tark kui temagi, eks... -
See on ka muidugi õige, et Eestis ei ole kriitilist massi mehi, kes arvaks, et jäähoki on üldse mingi lahe spordiala, millesse oma elu panustada. Selleks peaks vist 1 mees NHL-i saama, siis olukord kindlasti paraneks. Aga ma arvan, et siis läheks ka ca 5-10a vaja, et ala populaarsus kasvaks. Ajalehed kirjutavad, inimesed loevad, noored lähevad jäähokitrenni jne.
Mulle päris meeldib, kuidas näiteks Tondiraba tennisehallis lapsevanemad oma võsukesi kantseldavad. Tundub, et päris paljudel on ikka ka väike tipptennisisti kasvatamise lootus. Kasvatatakse distsipliini juba noorest peast alates. Ja taustal mängib telekas, kus päev mängib mingi vene tennisekanal ja näitab maailma tippe mängimas. Päris hea keskkond. -
Tegelikult on hoki isegi suht popp aga mängimiseks on vaja üldiselt halli ja varustust. Kui meil oleks piirkondi, kus suurem osa talvest oleks veekogud kindlalt jääs, siis ehk võiks sealtki tulla mingi tõuge ala viljelemisele, kuid neid eriti ei ole ja kuna senine süsteem hokis ei ole näidanud, et suudaks kasvatada korralikul tasemel mängijaid siis ega lapsevanemad ju sinna oma lapsi nii massiliselt ei topi ka. Siin tuleb juba rahvaarv mängu- panen huupi aga ma ei usu, et Saksamaal on hoki suhteliselt populaarsem kui Eestis, kuid kui siin läheb trenni 1 poiss siis seal läheb sama populaarsuse peale sinna 80 ja tahes tahtmata mõni on nendest andekas ja satub õige treeneri juurde ka. Meil on see võimalus 80 korda väiksem.
-
gavia
Saalihoki on kindlasti sport mis sobiks Eestis (nii nagu Rootsis/Soomes), ent samas pole raha samasugune nagu jäähokis või jalgpallis, kuna populaarsus pealtvaatajate poole pealt on paraku väiksem. -
Natuke jalgpalliinfo Rootsist:
Rootsis on:
3 375 jalgpalliklubit
~500 000 mängijat
270 896 litsentseeritud mängijat (neist 67 833 naisi)
8 700 meeskonda kes mängivad "Korpen"-is. (Korpen'is on igasugused meeskonnad nagu küla tuletõrjemehed, või valla administratiivtöötajad või misiganes grupp)
5 708 jalgpalliväljakut
Mängisin ise 8-16 eluaastad.
Poiste/tüdrukute jalgpalli organisatsioon Rootsis on põhimõtteliselt selline:
- Igas külas on jaögpalliväljak
- Vald hooldab seda väljakut
- Laste vanemad trennivad lapsi (tihti ilma palgata)
- Laste vanemad sõidutavad mängudele (tihti ilma tasuta)
- Klubid koguvad raha erinevatelt mängudelt (bingo, lotteriid jne)
Seega võib iga poiss või tüdruk Rootsis hakata mängima jalgpalli ja ainukene kulu on kingad.
Klubide parimad mängijad antakse võimalus mõnikord aastas trennida koos teiste klubide parimate mängijatega selles maakonnaosas. Maakonnaosade parimad poisid/tüdrukud võivad mängida maakonnameeskonnas jne. -
Ehk siis, Rootsis on jalgpall rahvuskultuur mis hõlmab väga palju inimesi ja suuresti baseerub vabatahtlike inimeste tööl. Selle spordi ilu on kahtlemata madalad kulud, ja samas ongi nii et äkki umbes 50% poistel meeldib jalgpalli mängimine (juhul kui neile antaks võimaluse).
Jäähoki on rohkem rahal baseeruv tegevus. Et Tallinn saaks Soome esiliiga meeskonna oleks ilmselt alguses vaja sisse osta poole meeskonna Soomest, mis aga ei pruugi olla raske arvestades neid sisetulekuid mis oleks võimalik korjata Tallinna (ehk siis suurlinna) publikumilt. -
stefan, ära suurlinna publikut nüüd nii üle ka hinda.
Jalgpall - populaarne spordiala, hoolimata sellest, et koondis saab pidevalt peksa. Regulaarselt käib koondise võistlusmänge jälgimas suurusjärk 5000 inimest. Üle selle tuleb publikuhuvi, kui vastaseks on Inglismaa, Portugal, Hispaania vms.
Koduse liiga publikuhuvi - olematu. Nõmme Kalju on erandina suutnud endale viimasel ajal arvestatavat fännkonda tekitada, aga üldiselt on ka neil väga hea tulemus, kui üle 1000 inimese publikut kokku saavad.
Korvpall - populaarne spordiala. Publikuhuvi on heitlik - kohalikust liigast ainult Cramo-Rocki mõõduvõtt toob täismaja Tallinnas saali, mõned euromängud ka, aga kohe, kui meie klubi on paar korralikku pakki saanud (s.t. näidanud, et on sel hooajal taas kotikud), kaob ka publik. Koondise viimase koduse turniiriga oli sama - esimese mängu ajal oli publikut saalis, kolmandaks mänguks oli saal pea tühi. Fännid löövad kiirelt käega.
Jäähoki - korvpalli ja jalgpalliga võrreldes olematu harrastajate arvuga spordiala, olematu tasemega kodune liiga, kus võistlevad 95% amatöörid ja skoorid on mingi 9:1 või 12:0. Ja sina pakud, et Tallinnas resideeruv, Soome liigas mängiv, enamuses soomlastest koosnev tiim saaks olulise publikuhuvi? Not really. -
Saalihoki koondis alustab laupäeval MMi tugeva Rootsi vastu
http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/saalihoki-koondis-alustab-laupaeval-mmi-tugeva-rootsi-vastu.d?id=35930605
Avaldan siinsamas hiljem tulemust ;-) -
Rootsi-Eesti
21-1
(sport vana ja väga populaarne Rootsis) -
Soome-Taani
8-1
:-) -
saalihoki ka mõni sport või asi, peale põhikooli lõppu on seda piinlik vaadatagi, mis siis mängimisest veel rääkida. Jalgpallis on esindatud Rootsil ka igipõlised rootslased nagu Zlatan Ibrahimovic, no comments!
-
Rootsi on jah natuke teine koht, seal on ka hobuste võiduajamine ja jalka teisel tasemel. üldse palju asju mida me endale lubada ei saa. Eesti suurune riik ei saa lubada endale vingeid meeskondi kuid suudab luua kangelaslikke üksikindiviide.
-
Soome-Kanada
14-2 -
Somm, kas sinul kaob ka terve mõistus sama hetk kui litrit näed?
-
Ei.
Tavaliselt sporti eriti ei jälgi.
Huvi on ainult stefanile teha tünga :.)
Soome võitab MM-tiitli !
