Olukord pangandustööstuses ja ajakirjandustööstuses tekitab tõsist muret
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Eilses Postimehes materdab Pajula taas kõikvõimalikke asju - oma jao saavad TÜ, TTÜ ja Hispaania parlament. Lahmida on hea, aga kõigepealt võiks emakeele ära õppida.
Väike stiilinäide: "Kui mingil valdkonnal - käesoleval juhul siis haridustööstusel - õnnestub end reaalsusest üha enam irrutada ...."
Mulle teeb tõsist muret, kui SEB pank võtab tööle ökonomiste, kes ei tea, et haridus ei ole tööstusharu. Peaks oma rahad ja aktsiad vist igaks juhuks kuhugi mujale üle viima.
Hull on ka see, et ajalehtedes ei ole vist enam keeletoimetajaid, kes vähemalt suuremad idiootsused välja redigeeriks. -
Pakuks, et siin tegemist Pajula irooniaga, et haridusest on saanud kaup nagu iga teine ja ülikoolid on suured tootmisettevõtted ning mitte enam kultuuritemplid.
-
Vanaema, ma tegeleks veidi selgitustega kodanik HP vallatute kirjatykkide suhtes. Esiteks tema kriitika kohalike haridusasutuste suhtes on 6igustatud. Tööturu n6udmiste ja majandushariduse moodi asjaga koolil6petajate kompetentside vahel asuv kuristik on hiiglaslik! Teiseks on s6na "haridustööstus" HP-le vägagi omane iroonia, mis viitab sellele, et "toodetakse" masstoodanguna teineteisele äravahetamiseni sarnaseid "paberiga" tohmaneid. Kolmandaks meeldib HP-le aeg-ajalt kasutada laiemates massides seni mitte levinud uudiss6nu. Seega ma arvan, et HP kirjatykid eeldavad mingeid eelteadmisi. Erksa vaimuga inimesel ongi kohalikku reaalsust v6imalik taluda vaid selle yle nalja heites? :)
/Yhtlasi vabandan oma emakeele kirjapildi pärast. Klaviatuur ja asukoht ei v6imalda hetkel paremat. -
Vist ikka ei ole tegemist irooniaga. Tegemist on tõlkeveaga mida ei praktiseeri mitte ainult Pajula. "Meelelahutustööstus", "turismitööstus", "lennundustööstus" (lennuliinide, mitte lennukite ehitamise kohta) on kõik samast ooperist.
"Industry" tõlge ei ole tööstus, vähemalt mitte alati. "Education" on küll "industry", nagu seda on ka "banking", "agriculture", "tourism" jne. -
Vanaema, teades antud härrat, pakun t6enäosuseks, et tegemist ON irooniaga, ca 99.87%
-
Karumõmm
Olen väga paljuga nõus, mida viimastel kuudel kõrghariduse kriitikaks on öeldud. Samas puutudes majandusharidusega ja üliõpilastega tihedalt kokku ma olukorda nüüd ei dramatiseeriks ka - nagu ikka on helgemaid päid ja vähem helgeid (või laisku). Suur osa tudengeid ka töötab (masu ajal küll veidi vähem), lugemus on palju tagasihoidlikum, kui maailma parimates koolides jne.
Samas olles kokku puutunud ka arvukate vahetusüliõpilastega mitte nüüd maailma parimatest, aga lihtsalt tavalistest Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Soome, Poola, Tšehhi jne ülikoolidest mina küll ei ütleks, et meie tudengid neile alla jäävad.
"Masstoodangut" toodetakse võib-olla tõesti, kuid teineteisega äravahetamiseni sarnased lõpetajad küll ei ole - tulenevalt juba suurematest valikuvõimalustest kui varem, erinevatest töökogemustest, rahvusvahelisest tudengivahetusest ja eelkõige lihtsalt erinevatest inimestest koos nende eesmärkide ja tahtmisega. Ühesõnaga - nõus, et peaaegu iga loru jõuab diplomini kui tahab ja maksta jõuab, aga pilt on väga kirju.
Olen haridussüsteemi kriitikat, selle ümberkorraldamise plaane (sh ka algkooli ja gümnaasiumi tasemel) jälginud aastakümneid, eks kriitikas ole ka palju õiget (ei hakka probleeme ja nende põhjusi siinkohal analüüsima) aga kokkuvõttes on nende aastakümnete jooksul ellu läinud palju andekaid ja võimekaid noori inimesi, kes Eestit eri valdkondades edasi on viinud. Ja seetõttu mulle ei meeldigi mingi lausmaterdamine (nagu Pajulal ühes varasemas kirjatükis oli, et Eesti kõrgkoolidest on rohkem kasu kui kahju - st et nad tuleks kinni panna, ühiskond kokkuvõttes võidaks).
Ja eks palju ole ka rahas ehk riigieelarve prioriteetides kinni. -
... rohkem kahju kui kasu ...
-
Kui tegemist ON irooniaga, siis eeldavad emakeele reegilid kirjapilti "haridustööstus" või "haridus"tööstus või haridus"tööstus". Eesti keeles on nimelt olemas reegel, mis soovitab selle iroonia ka ilmutatud kujul, jutumärkide abil esile tuua.
-
Pajula artikkel oli päris hea tõesti. Kusjuures, kui ma ei eksi, sai antud tädi oma baka kätte. Mis on, leppigem kokku, suhteliselt retarded.
to: Vanaema
...aga kokkuvõttes on nende aastakümnete jooksul ellu läinud palju andekaid ja võimekaid noori inimesi, kes Eestit eri valdkondades edasi on viinud.
Pajula point oli ilmselt, et need andekad jõuavad Eesti elu uueks looma vaatamata sellele, mis kõrgharidusvabrikus toimub.
Tegelikkuses, tundub mulle, on Eesti kõrgharidusmaastikul toimuv paljuski varakapitalismi pärand, mis peaks mingi hetk (1 põlvkonna jooksul?) mööduma. Everybody wants to be a rockstar and movie god! Ehk siis kohalikus murrakus - avalikhaldur(?) või vandeadvokaat. Kutseharidus on Eestis way undervalued ja see on ebanormaalne. Eesti oleks nagu brüsseli ametnike aretusfarm, kus on USA tasemel õigusTÖÖSTUS. Tänu sellele, et kutseharidus on alahinnatud ja alarahastatud ja ebanormaalselt suur hulk inimesi siirdub maksumaksja kulul õppima midagi, milleks tal mingit eeldust ei ole, ongi tulemus, kus kohalikud kõrgharidusTEHASED lasevad välja tegelikult ebakvaliteetset kaupa. Inimene oleks pidanud minema ja pagariks või elektrikuks õppima ja oleks võinud selles vallas üle keskmise pädev (ja seega ka edukas) olla, selmet olle järjekordne turundusjuhi või avaliku halduse paberiga alavõimekas õnnetus, kes unistab Kedahuvitabmis Ministeeriumi asekantsleriks saada.
Pikk mäll tuli, lühidalt uuesti - haridusTÖÖSTUSE toodang on selline nagu ta on, kuna "ratsa rikkaks" mentaliteet on kandunud ka haridusse - "ratsa harituks", otsitakse prestiizhseid erialasid, et elukvaliteedis üle oma varju hüpata. -
suffiks, ma arvan, et P.Toobalile näiteks teed sa hetkel selgelt liiga. Ta on hariduse saanud ja ta ei puhka enne, kui kogu võlg selle hariduse eest on ühiskonnale tagastatud.
-
Kuidas see oligi - kohalik haridusmaastik on selline, kus noored kujutavad ette, et nad suudavad (suhteliselt) väikse rahasumma vahetada suure hyppe vastu sotsiaalses positsioonis?
-
puhjapojad- see võib ka vastupidi olla. Äkki tegelane maksab nüüd ühiskonnale hoopis kätte selle eest et pidi aastaid riigi poolt pakutavat haridust omandama ning see protsess tegi msikit sorti koleda damage.
-
Mis haridus sellel P.Toobisel, tähendab P. Toobalil on ?
-
To cynic: ega välistada ei saa siin midagi aga selles on sul raudselt õigus, et mingi hirmus damage kuskil faasis on toimunud.
-
Eesti "kõrgharidusmaastiku" suurim häda on pigem selles, et kõrghariduseks üldiselt tituleeritakse ka rakendusharidust ja laiatarbes pole käibes terminit akadeemiline (kõrg)haridus. Lai mass ei teagi mis viimane on. Avalikul haldamisel ja rahvusvahelisel juhtimisel pole miskit pistmist kõrgharidusega, teiseks näiteks eesti "turunduskõrghariduse" tase on nii kõrge, et ei paista hästi välja. Ei usu, et "rahvusvahelise ärikõrghariduse" tase madalam on. Õpetatakse ikka uskumatut jama, põhimõtteliselt lasteaia robotlikul tasemel ja läbi saavad inimesed töödega mis ei kannata mingit kriitikat. Kui see tilulilu kannaks, nagu kord ja kohus, rakendusliku lisahariduse nime, siis ok, ära tule mulle selle kassikooli diplomiga vehklema, alusta madalalt ja tööta end üles, siis saad ka palka, oleks nummi.
-
Pajula kirjutab neid jutukesi seetõttu, et tal on piisavalt aega ja ta on piisavalt edev, et "langeda kohaliku ajakirjandustööstuse tellimuste (provokatsioodide) ohvriks" :)
Saame ju aru, et ei pea olema "eriline geenius", et tänases Eestis midagi kritiseerida (piisab vabast ajast ja talupojatarkusest). Riik on väike ja vaesepoolne, ressursse igas mõttes on vähe, võimalustel on piirid ees, on raske motiveerida end kohapeal midagi tegema.
Mõtlen siinkohal, et kui Palula elaks näiteks Kreekas, siis oma põhitööd ta vist teha ei jõuakski - niipalju oleks pidevalt kritiseerida.
Ka riigikogus on meil ju tegelikult max 10% kollektiivist seadusandjale kohase analüüsi- ja otsustusvõimega, ülejäänud on sellised... noh kuidas öelda... tantsud ja laulud tähtedega...
Kodanikuna ja keskmisest suurema maksumaksjana oleks ma rohkem rahul, kui seal oleks vähem nalja ja rohkem strateegilist analüüsi ning keerulisi otsuseid nõudvat tööd.
Antud kommi mõte ongi tegelikult selles, et kritiseerida on lihtne ja populistlik, kuid keerulisem on pakkuda välja konstruktiivseid lahendusi, mis elukeskkonda paremaks muudavad. Seda viimast ma Pajula sulest palju lugenud ei ole.
PS! Positiivne on see, et nimetatud kodanik on enesehävitusliku joomise maha jätnud - seegi räägib kõrgest enesedistsipliinist. Iga inimene väikses Eestis on omaette väärtus. -
Mnjah, ainult ,, vanakooli,, sitkus sundis mind siit : (emakeele ära õppida) edasi postitusi lugema. Kui kedagi uljalt tampima asuda, võiks ka ise teemat kombata ,, ära,, mõiste on nn. topelteitus, mille kasutamine postitaja vanaema poolt vääriti kasutatud jvpm.
Mis Pajulat puudutab, siis teema mõistmiseks peab vist olema miskit ,,pajulafiib,, aga maakeeli : Tegemist hästi laagerdanud ,,kvaliteetveiniga,, mis jah paraku ei ole kõigile alati raha-kotti-mööda.
Väliseestlase kohta polegi vist nii palju kirjavigu :) -
suffiks
Seda, et kutsehariduse prestiiži, finantseerimist jms tuleks parandada hakati rääkima nii umbes 1980 ja räägitakse siiamaani. Aga soovita mõnel sõbral laps kutsekooli panna - see võib keretäiega lõppeda. Nii et kui noored tahavad ikka kõrgharidust siis on raske midagi muuta. Eks nt Rootsis oli sama probleem varemgi - vast juba nii ca 1970 - tööturg vajas üht, noored aga leidsid, et kapitalistid ei tohi oma huvidest lähtuvalt otsustada, mida nemad õppima peavad. Ja õppisid sageli asju, mida neil hiljem rakendada ei õnnestunud.
Aga tööpuudus on vist ikka jätkuvalt kõrgharidusega isikutel (märksa) madalam, kui üldine keskmine.
Õuna Antsuga nõus, et kritiseerida on kerge, kui vaimukust jätkub, siis saab sellega ka populistlikku populaarsust võita, midagi ära teha on märksa raskem. -
Osapooled:
* Ettevõtjad soovivad arendad oma firmat. Talle on oluline pideva kvaliteetse tööjõu supply olemasolu. Firma = keha = Planeet.
* Tööline soovib peamiselt head palka ja arenemisvõimelist keskkonda, sest arenemisvõime kui mitte praegu, siis tulevikus tähendab paremat palka. Tööline = satelliit.
* Riik. Riigi jaoks mul puudub hea metafoor. Aga riik saab oma kasu planeetide ja satelliitide maksustamisest.
Kehad on olemas enne meid ja jäävad siia pärast meid. Aegajalt nad hukkuvad. Tabab komeet või kukuvad kohaliku Päikese sisse. Planeedid st ettevõtted on satelliitidega st üksikisikutega võrreldes määratult suuremad, võimekamad, jätkusuutlikumad. Peamiselt ja ainult neil on olemas jõud (gravitatsioon = raha) protsesside juhtimiseks (raha paneb rattad käima). Seega kogunevad sateliidid (inimesed) kiiresti planeetide (ettevõtted) lähedastele orbiitidele tiirlema, kuna see on ainuke võimalus midagi korda saata. Üksinda kõledas kosmoses sihitult tuiata ei ole ju mõtet. Gravitatsioon (= raha) puudub.
Seega riigi peamine eesmärk on lennutada üles võimalikult hea varustusega sateliite (inimkapital olgu kvaliteetne) planeetide orbiitidele tiirlema. Isegi kui konkreetne üksik Planeet kukub Päikesesse (ettevõte läheb pankrotti) või muul moel ei suuda areneda, siis sateliidid eemalduvad orbiidilt ja leiavad uue orbiidi mille peal tiirelda. Sest nad ei saa muud moodi: gravitatsioon nimelt mõjub absoluutselt vääramatult.
Asja ära tegemine antud hetkel on kosmodroomide infrastruktuuri loomine satelliitide üles lennutamiseks: koolide renoveerimine/ehitamine, sisseseade muretsemine, kaasaegse õppeprogrammi üle mõtlemine (päriselt ka mõtlemine) ja ümarlauaarutelude pidamine eri sektorite kõneisikute/katuseorganisatsioonidega (sest avalikud haldurid ei saa aru mis reaalsus on). See ei ole ju raske ega keeruline.
Keeruline on leida adekvaatseid hoovamehi kes saaks aru ettevõtluse probleemidest ja kellel oleks ajumahtu panna kokku pilt selliselt et järgmised kümme aastat terve põlvkond noori satelliite midagi kasulikku õpiks. Meil on vaja hoovamehi kes:
1) mõtleks välja millist orbiiti Eesti soovib hõivata (strateegiline visioon)
2) valiks seejärel õiged koordinaadid (õppeprogramm)
3) ja lennutaks siis võimalikult palju võimalikult häid sateliite üles
Aegajalt võib minna midagi vussi. Selgub, et koordinaate on vaja muuta. See on ülimalt oluline oskus, sest ega probleemide ei ole ebanormaalsus. Probleemide esinemine on normaalne. Ebanormaalne on krooniline võimetus muuta koordinaate ja ikka veel saata üles sateliite milledele ei ole sisse ehitatud automaatsed orbiidi hoidmise süsteemid. Kui aga orbiiti hoida ei suuda (sitt haridus), siis on võimalusi kaks: sateliit kas kukub planeedi peale puruks või hajub ilmaruumi, kus ei ole gravitatsiooni (raha).
Probleem on hoovameestes. Kui nemad ennast ei liiguta, siis on edasi liikumine vaevaline. Hoovameeste eesmärk nr 1 on luua head kosmodroomid, eesmärk nr 2 on tuua orbiitidele tagasi kaduma läinud sateliidid (täiskasvanute täiendõpe). Reaalsuse nihestamien ei maksa midagi absurdset, nt 6,8 T-R-I-L-J-O-N-I-T-!-!-!-!-!-!-!-!-:-O krooni. Reaalsuse nihestamine maksab oluliselt vähem. Lausa nii vähe, et seda saab teha maksurahadega. Minu teooria miks seda siiski ei tehta: liiga vähe võimalusi korruptsiooniks. -
Vanaema,
eks ole jah, kõrgharitud haldusjuht saab alati minna ehitusele liiva viskama. Ses mõttes on kõrgharidus kasulik küll. Ning jaa - unts näivust (kassikooli "kõrgharidust") on paaalju parem kui tonn tegelikkust. -
momentum, riik on täht, mis paneb paika seadused ja regulatsioonid mille järgi toimetavad planeedid satteliidid, et planeedid satelliitidele liiga ei teeks ja et sattelliidid liiga aeglaselt ei tiirleks.
-
Muuseas, aga haridus ongi kaup, haridusturg on täiesti tavaline turg kus pakutakse toodet mis varieerub hinnas ja kvaliteedis, täiesti commodity turg, kus kvaliteedi reguleerib mingi standardikomitee, ning oluliseks määrajaks on ainult hind. See et see standardiagentuur seab madalad kvalitatiivsed normid, on juba tegelikult hardiusmini kapsaaed mitte koolide kapsaaed, sest nemad opereerivad hea meelega at the lowest possible level.
-
Täiesti õige, Tin!
Hariduse võiks jagada kaheks:
1) esmatarbekaup - teadmised, mis on vajalikud leiva teenimiseks
2) luksuskaup - teadmised, mille omandamisega (ja mille omandamise käigus) lahutatakse niisama meelt.
Kui tipptasemel santehnik on oma tööga korraliku algkappitali kokku ajanud, miks mitte siis minna õppima filosoofiat või ajalugu. -
Õuna Ants, sellepärast on ka palju sponsoreeritud tibinaid igasugu eksootilistel aladel btw.
