Eesti euroliitumise tracker 2
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Minugi poolt austatud ja pideva jälgimise all oleva Stefani teema "Eesti euroliitumise "tracker"" teema jätkuna...
Ma väidan, et ekspordil põhinev majanduskasv pole jätkusuutlik (10a ette vaadates). On aga sisetarbimisel. No 60% sisetarbimist, 40% ekspordi. See on kaudselt suunatud arvamusavaldus.
Nüüd € meil kohe-kohe on, lätlastel-leedukatel mitte. Ja Vike-Freiberga ajakirjanduse vahendusel ei arvagi, et €-ga ühinemine praegu miski mõistlik samm oleks. Siinsed foorumlased on kohati ennastunustavalt argumenteerinud, kuidas € meile edu meie armsate lõunanaabrite ees toob, kahjuks vähem on kuulda, mida eelist annab € meile võrreldes Rootsi, Taani ja Norraga, aga ok, neil pikk edumaa.
So, kuidas me mõõdame oma edumaad võrreldes lõunanaabritega? SKP? SKP PPI? CPI? Inimarengu indeksid? FDI? FA sur-def? CIA factbook? EIU arvamused? Liiklusõnnetuste vähenemine? Parem haridus ehk suurem number cum laude-sid per capita? Selgemad seadused ja seadusekuulelikkus? Liiklusõnnetuste vähenemine? IPO-d OMXT-s? Tulihingelisemad ja suurema suuga laulupeod? Rohkem jaanitulesid? Pikemad jõulud? Emotsionaalsemad Kadi Jaanisoo rattaretked? Pikemad pilvelõhkujad? Asjalikumad Äripäevad? Lapsesõbralikumad Kalevi kommipakendid? Asjatundlikumad ametnikud (euro)parlamendis?
Kui märkad mõnda taolist positiivset arengud, palun anna teada! Kui midagi mõõta annab, siis tuleb see ära mõõta ja siia kirja panna.
PS! Siinkirjutaja on euroliidu ja € suur pooldaja. -
Äkki võiks alustada sellest, et Eesti juhte enam fashistidena ja gangsteritena ei peetaks: :-)))
“The outcome of these policies if you are constantly meggling near the Russian borders with these fascist creeps: IMF-, NATO agents like Yushchenko of Ukraine, or Saakashvili of Georgia, or these Kaczyński twins in Poland or various collections of people in Latvia, Lithuania, Estonia; you´re tied to these gangsters, and if they decide to start a war, that rapidly escalates into thermonuclear World War Three.
This is worse than the NeoCons. Bush and Cheney newer got this far, as Brezinski, Soros and the other people running Obama.”
-Webster Tarpley, ajaloolane, kirjanik
The Obama Deception kell 47:00
Välisministeeriumil tööd jätkub...
Äkki suursaadik USA´s kutsuks Webster Tarpley lõunasõõgile, et dialoogi alustada. Või isegi parem, välis- või peaminister kutsuks teda Eestit külastama. -
Veel parem - Eesti alustaks dialoogi Venemaaga. Juba oleks aeg.
-
sry
lingis oli viga. Siin on õige link -
Ma loen siit välja kaudset vihjet, et Eesti peaks hakkama Baltimaade eesrääkijaks Venemaa suunal, mitte eeströökijaks, nagu praegu. President Ilves oleks sellega nõus, ja meie esimene mõtteviiside muutmise vallutuspiirkond peaks olema mu soovitusel Peterburg, tõsiselt. Selge see, kogu Venemaa üldist arvamust ei kalluta me enda soosingusse niikuinii, no mida peaks meist teadma siit rohkem kui 300km kaugusel olev Venemaa kodanik, tema arvamus allub täielikult keskvõimu arvamusele. Igatahes, ma ei oleks sama radikaalne nagu Kadri Liik.
PS. Täna digilaulupeol kuulates "Sind surmani" tekkis mul mõte väga ere, et me ei taha kunagi tagasi sellise iseloomuga majanduskasvu, nagu meil oli 2006-2007, sest selle struktuur oli vale. Nagu umbes praegu Hiinas. Samas kordan juba ennast, viimaste numbrite järgi on meie nii-öelda uue ajajärgu majandus ekspordipõhine, mida me samuti pikas perspektiivis ei soovi (või?). Kuna ma ise suur mõttehiiglane pole, siis sellega mu mõtted piirdusidki, aga imelik tunne valdab, sest viimasel ajal on diskusioon majanduse driver-ite üle kahanenud olenematuks. Ehk ongi see koht pausiks meie kollektiivses mõtlemises, sai ju suur katastroof ära hoitud ja vaja lihtsalt toibuda. Teisisõnu, kohati on EV-l seisukoht, et on mingid majanduslikud prioriteedid, aga me ei näe ka mitte vahepealseid tulemusi, ärge öelge, et tänapäeval on riigi tasandil kasumlike projektide time-to-market 5 aastat. Kokkuvõttes, kui see olukord ei muutu, siis minu arust pole seoses €-ga meil tekkinud mingeid uusi eeliseid võrreldes lähinaabritega. -
Pikem otsene soovitus kui kaudne vihje.
-
Naljakas on aeg-ajalt ikka ja jälle lugeda kuidas keegi soovitab "alustada dialoogi" Venemaaga. Kuidas see täpselt välja nägema peaks? Dialoogiks on vaja kahte osapoolt.
-
Somm, kuidas Sa seda dialoogi ette kujutad? Mõni konkreetne ettepanek (mitte viited vandenõudele) oleks abiks...
-
Taustaks Eesti dialoogile Venemaaga võiks vaadelda Venemaa suhteid Soomega. Viimased on nii head, soojad, sõbralikud, intiimsed, usaldusväärsed, kui suhted kahe riigi vahel üldse olla saavad. Ja siit minu küsimus - ja mis siis? Kas mainutud suhted on kuidagi edendanud Soome bisnest Venemaal? Ei, venelased on soomlasi kottinud sammoodi kui teisigi. Räägime liha ja piima ekspordi kottimisest, räägime soome ärimeeste äride riilikust ülevõtmisest, räägime puidutollidest, räägime mis asjast tahes.
-
ziff,
järgmine aasta annab tohutult võimalusi, kuna Tallinn on üks Euroopa kultuurpealinnadest.
Ma pole tutvunud selle kavaga, aga oletan, et seal on mõni vene rahvakultuuriüritus. Võiks mõelda, et niisuguse ürituse avakõneleja (või üks nendest koos nt. Ilvese/Ansipiga) oleks Medvedev, Putin või Lavrov või Vene kultuuriminister. See nüüd kohe tuli meelde. -
Tuli meelde, et võiks Tallinnasse kutsuda venelasi vene kultuurit näitama (nt. armee koor, Bolshoi teater; noorte orkester või balett vms. Võiks isegi anda venelastele võimaluse niisugune(-sed) üritus(ed) korraldada. Kas Tallinnal on sõpruslinn Venemaal, kui jah, neid tuleks ilmtingimata külla kutsuda ja oma kultuurit näitama.
-
Leidsingi Tallinna sõpruslinnad Venemaal: Peterburi ja Moskva.
-
Venemaa-Soome suhe : hea
Venamaa - Eesti suhe: halb
=>Venamaa mõte on, et maailm peaks arvama, et Eesti on "halb"
Venemaa-Savisaar suhe : hea
Venaemaa-Ansip suhe : halb
=>Venemaa mõte on, et maailm peaks arvama, et Ansip on "halb"
Samas aga: Eestis on ajaloo tõttu selline paranoilisus Venemaa vastu, et Venemaal on tõepoolest raske luua häid suhteid Eesti rahvaga.
=> => Eesti jaoks on kõige parem 1) status quo poliitika 2) võimalikult suur integreerumine Euroopa Liiduga -
Somm, kas sa tõesti pead normaalseks, et peaminister või välisminister peaks adresseerima iga lollaka arvamusavaldusi, kes neid mingis propagandafilmis "gangsteriks" ja "fashistiks" nimetab? Nii ei saaks ju üldse riiki juhtida, kuna lollakaid, kel on oma arvamus "asjadest" on rohkem, kui neid jaksaks üle lugeda.
Nagu see, kui mingi vandenõuteoreetik nimetab Bushi terroristiks ei tähenda veel, et , et ta seda ka on või et laiem üldsus teda selleks peab, nii on ka selle Eesti juhtkonna "fashistideks" olemisega. Oleks ülimalt mage, kui valitsus sellisele kraaksumisele reageeriks. -
Jüri Adamsit viimasest Maalehes lugenuna ja omapoolse ehk meelevaldse üldistusena, uued põlvkonnad ei kanna endas seda Vene-Eesti vastasseisu edasi. Hea (laksu ei tule) või halb (laks tuleb) tulemusena, näitab ajalugu. Ütleme siis nii tänases kontekstis, et äritegemise tulusus on kõrge, aga riskid samuti kõrged.
-
Leesik, mis tähendab seda, et normaalset stabiilset äri ei taha keegi ajada.
Ahjah slaavikutel ikka see postimperiaalne stress mis takistab neil normaalselt läbisaamast ükskõik kellega peale prantsusmaa ja nigeeria. -
IMHO ei oleks kultuuripealinna kutsuda venelasi Venemaalt vene kultuuri näitama. Ei tuleks siia Suur ega Väike Teater, ei Putin ega Medvedjev. Nad lihtsalt ei tule, sest miks nad peaksidki? Tuleksid viimase ja eelviimase järgu tähed - aga on meil seda vaja?
-
Jüri Adamsil oli hea artikkel Leesik. Siinsed foorumlased, kes euroopa föderalismist unistavad, võiksid ka lugeda. Rahandusliitu astudes läheme mülkasse ja sohu, mitte, et me seal juba poleks. Eesti probleem saab olema sarnane PIIGS riikidega, kuigi meil defitsiiti ei aeta eelarvet sellises ulatuses.
See on meil praegu käes juba. Eurotsoon on surmalõks väiksema konkurentsivõimega majanduste jaoks. Juhtub nii, et tuleb laenubuum ja kõik laenavad. Süsteemi tekib raha juurde. Laen loob pangadeposiidi üks ühele. Pangadeposiit ostab import nänni, ehk lahkub kodumaalt, aga laen ei lahku kuhugile. Pangadeposiite, ehk raha jääb süsteemis vähemaks. Eurofännid ütlevad siinkohal, et sissetulekud peavad nüüd kohanema, kuna kurss kõikuda ei saa ja EL on täis defitsiidi terroriste, kes rahandusest mitte midagi ei taipa. Sissetulekud kahanevad ja samad laenud tarvis teenindada, laenud ei kahane ja laenatud ei ole inimtöötundides, vaid eurodes.
Kas pikas plaanis püsima jääb süsteem, on kahtlane. Võib jääda, aga see on mõttetu kannatamine. Ja mingit föderalismi ei tule Euroopasse. Põhiseaduse loomine nurjus täielikult, EL ei ole riik.
Kannatavad tegelikult ka suurema konkurentsivõimega riigid, ma lihtsalt seletasin skeemi niipidi lahti. Surmalõks. -
Milline siis oleks tänapäeva maailmas see hea rahasüsteem milles konkurentsivõimetud riigid kenasti elada ja chillida saaksid?
-
elu on üks hädaorg, ära surema peab kord
-
ja kuna varem või hiljem peab surema, siis parem juba varem, saab selle ebameeldiva asjaga ühele poole... :)
"Luuletus by Kristjan1
laenamine paha, elada ei taha" -
Näed saingi eurofännidega kokku. No ega meil valikuid ka pole siin enam. Ühe teise teema all siin hakati mulle föderalismi luuletusi rääkima, omariiklusest on need sellid kohe nõus loobuma. Saaks mõnele rikkale ja tugevale pugeda, ehk võtab meid oma hõlma alla.
http://money4nothingchicks4free.wordpress.com/2010/08/16/imf-ja-minu-allkirjad/ -
Kui valikuid pole ja ideid ka pole kuidas parem oleks siis milleks vinguda?
-
Valikuid on tegelikult küll, aga mune pole kellegil. Nagu 1933l aastal USAs, kui dollar devalveeriti kulla suhtes ja kullaga indekseeritud laenud tühiseks tunnistati ning hüpoteeklaenud muudeti piiratud vastutusega laenudeks.
Sina Cynic oled tõenäoliselt esimene, kes liberaalide kamara juraga välja tuleb siis, et välismaised investeeringud ja riigi usaldusväärsus.
Argentiinas nii ei läinud, riik adopteeris iseseisva rahandussüsteemi ja majandus hakkas kasvama nagu pärmitaigen. Tulid investeeringud ja oli usaldusväärsus. -
Eesti tingimustes ei viiks isesesisev rahandussüsteem koos vabalt ujuva kursiga ei kuhugi. No näiteks mis oleks juhtunud, kui kroon oleks devalveeritud? Piltlikult öeldes oleks juba järgmine päev tegelikult võetud kasutusele euro, kõik lepingud, palgad oleks tehtud ümber. Palka oleks hakatud saama mitte 15K nagu enne, vaid 1000 euro väärtuses kroone. Ma ei leia, et selline lepaleherahandus oleks hea, pigem halb, sest igale hinnale, lepingule keevitataks otsa nii 10% valuutariski overheadi ja kinnisvarakunnide asemel ruuliksid meil valuutavahetajakunnid.
-
Nüüd ma olen küll kõike näitunud- Argentiinat seatakse väikesele avatud üleminekumajandusega riigile rahapoliitika osas eeskujuks ja seda investeerimisalases foorumis :-)
-
Valimised tulemas. Lugesin killukesi EPL-ist, mida maksude kohta lubatakse.
Oh, ma ei jõua ära oodata, millal ettevõte reinvesteeritud kasum taas kord maksustatud saab. Tulles tagasi majanduse struktuuri probleemide juurde, siis hetkel on mu arust palju korratud probleemid ettevõtete tasandil, näiteks: (1) raha istub lihtsalt bilansis raha real, (2) investeeritakse rohkem kui "optimaalne" oleks, (3) tehakse ühe juriidilise keha alt mitu äri, näiteks kontsern, kus on nii laevaremonditehas kui ka kurgikasvatus (halvemal juhul läheb ärist raha välja transfer pricing-u maksudega).
Praegune süsteem toetab "nõrga" eesmärgiga ettevõtlusvaldkondi, et kriisi üle elada, kuigi selle seaduse mõtte rakendamise ajal seda loomulikult nii ei planeeritud. Kui olukord muutuks, oleks lambad söönud (riik) ja hundid terved (majandus).
Muideks, paar aastat tagasi ringles Euroopa Komisjoni kabinettides ringi idee kehtestada ühtne ettevõtete tulumaksubaas EU-s. Keegi teab, mis sellest saanud on? -
Jumal tänatud, et meil on võimul Reformierakond, kes hoiab ära suuremad lollused maksude teemal.
-
Cynic Re: Eesti euroliitumise tracker 2 24/08/10 15:37
Nüüd ma olen küll kõike näitunud- Argentiinat seatakse väikesele avatud üleminekumajandusega riigile rahapoliitika osas eeskujuks ja seda investeerimisalases foorumis :-)
no aga Krugman ja/või Roubini on ka Eestit võrrelnud Argentiinaga ... mitte küll siin foorumis :) -
Teie viga seisneb selles, et teie pead on täis rahandusalaseid müüte. Teie arvates on Eestile kasulikum, et 100 000 inimest ei tööta, ometi luuakse ainult inimeste tööga majanduslikke väärtusi. Teie arvate, et Brüsseli onu tuleb meid rikkaks tegema, aga ei tule. Te saate näiteks aru, et iga kord, kui kommertspank väljastab laenu, tekib sellest saüsteemi raha juurde. Te isegi ootate seda, et erasektor jälle laenama asuks ja sellest majanduskasv sünniks. Mis oleks, kui riik trükiks raha ja ehitaks Eestile tuumajaama? Täpselt samuti tekib süsteemi raha juurde, aga nüüd on see teie arvates inflatsiooniline. valdav enamus sellest, mis teile rahast õpetatud on, on totaalne jama. Aga ajage edasi oma eurojura. Selline rahandussüsteem pikas perspektiivis jätkusuutlik pole. Teie arvates on ju kasulikum, et 100 000 inimest tööd ei tee.
-
Aga palun valgusta siis meid. Lase oma tarkusevalgusel meie peale paista.
-
Kristjan, aga seleta siis palun kuidas need 100000 inimest majanduslanguse ajal oleks tööle saanud? Või majandustsükleid vältida? Et devalveerime aga järjest ja loodame, et keegi ei oska sellega arvestada ja et devalveerimine ei mõjuta hindu?
-
Tiit Harju oleks nagu surnust üles tõusnud.
-
Cynic, ega meil midagi enam teha polnud ju tegelikult, ma olen realist ja tean, et selliseid samme nagu mina välja pakkusin, ei oleks iialgi astutud. Ma ausaltöeldes isegi pooldan eurole üleminekut praegu, sest me oleme nurka mängitud. EEK parem ju küll pole kuskilt otsast.
Kuidas need inimesed oleks tööle saanud? Ma ju seletasin valitsuse defitsiitne kulutmine ujuvkursiga valuutatsoonis(ega EEKi ju valitsus niimoodi trükkida ei saa).Trükkimisest rääkisin sellepärast, et te ei saa muidu aru, te hakkate rääkima valitsuse defaultimisest jne. Seda on PIIGS riikidele samuti hädasti tarvis. Neil on ühised tunnused, erasektori võlakoormus kõrge, tööpuudus kõrge, jooksevkonto defitsiidis. Kui kasinusmeetmeid rakendavad, ajavad majanduse depressiooni, sest majandusse on raha vaja. Ja depressiooni ei satu ainult PIIGS, vaid terve Euroopa finantssüsteem nakatub.
Siin üks aegunud klipp, aga seletab ka sja ära.
http://finance.yahoo.com/tech-ticker/blame-germany-galbraith-says-%22extreme-brinkmanship%22-imperils-europe-476698.html?tickers=EUO,VGK,^DJI,^GSPC,UUP,GLD,XLF -
Sellised sammud paraku väikeses avatud majanduses ei toimi kuigi edukalt. Praktiliselt kogu riigipoolne abi läheb jooksevkonto kaudu välja ja tulemuseks on see, et hetk hiljem ollakse samas kohas tagasi ainult et suurema avaliku sektori võlakoormaga. Tegelikult ongi ju kõik täna peetis olevad PIIGSi rigid peetis suurelt osalt just selle sama riigipoolse majanduse elavdamise püüdluse tõttu. Ja need on meist oluliselt suuremad riigid.
-
Cynic pajatab siin linnalegende, aga ma kõike ette võtta praegu ei jõua, teen seda tulevikus enda blogis.
Praegu aga joonistan väikese mudeli siia.
Meil on riigid A ja B. Neis riikides on ujuvkurss ja valitsus on raha monopolist. Sellise valitsuse võime defitsiitselt kulutada on ammendamatu (ta võib raha lihtsalt trükkida).
Mõlemates riikides oli kinnisvarabuum. Erasektor laenas kommertspankadest ja ühel hetkel tekkis kriis. Pangad enam ei laenanud ning tõõpuudus kasvas 20%ni. Riigis B elasid defitsiidi terroristid, nad kärpisid ja tõstsid makse. Riigis A otsustati eelarve defitsiiti ajada ja tuumaelektrijaam ehitada. Inimeste sissetulekud suurenesid ja nad suutsid kinnisvaralaene teenindada.
Kas suurenenud sissetulekud põhjustasid inflatsiooni
Ei põhjustanud, sest rikkust loodi juurde. Hästi lihtsalt- See, mille võrra sissetulekud nüüd suuremad olid, ostis elektrit, inimesed kütsid enda välibasseine elektriga ja mõnulesid nendes aasta ringi. Heaolu tõusis, majandus kasvas. Lisaks sellele tekkisid sellest ka erainvesteeringud, sest tuumajaama ehituse rahast saadud sissetulekute tõus võ'imaldas seda. Ehitati tehaseid, laevu jne.
Mis juhtus riigis B. Majandus vindus aastaid, laenud defaultisid, inimesed sõimasid teineteist stiilis-ära võta siis võlgu, kui maksta ei suuda. Lisaks sellele siirdus osa riigi B kodanikke riiki A tööle ja lõi seal nüüd rikkusi.
Mis juhtus riigi A valuutakursiga.
Seda mina ei tea, kui teaksin, saaksin FOREX turul rikkaks. See sõltub väga paljudest asjaoludest. See võis tõusta, aga võis ka langeda. See pole tegelikult oluline. Valuutakursi tõusmine küll edu indikaator pole.
See finantspornograafia, mida me enda ümber näeme, on põhjustatud liberaalide ideede poolt. Tekkinud on olukord, kus rahvusvahelised finantsinstitutsioonid suruvad riike põlvili.
Ühes õiges riigis on valitsus peremees. Selleks peab ta olema raha monopolist, selleks peavad kommertspanganduses olema regulatsioonid.
EMU ja valuutakomitee süsteem on meile kahjulikud, sest ei võimalda saadaolevaid ressursse meie hüvanguks ära kasutada. Meie majanduslikku arengut saab tegelikult piirata vaid ressursside nappus. Raha on inimeste väljamõeldis, raha pole ressurss. Jutud et raha pole, on ebapädevad juba fundamentaaltasandil.
Kui noor inimene tõõd ei leia, siis välismaale ta läheb, mõne aja pärast on tal keel suus ja sinna ta jääb võõrriigile rikkusi looma. Liberaalid ei saa aru, et nad saevad seda oksa, millel ise istuvad. Mul on kaks õde, kes on arstiks õppinud riigi kulul, aga nemad enam tagasi ei tule kunagi(see ei ole nüüd otseselt rahandusega seotud). EMUl on hävituslik mõju meie ühiskonnale. See on nagu kullastandard.
Kullastandard ei sobi ühiskonda, kus on sotsiaaltoetuste süsteem, kus arvatakse, et ka vaesed peaksid kõrghariduse saama, arstiabi saama jne, sest saabub kriis ja valitsus peab uksed sulgema, nii ei saa riik toimida. Finantsfundamentalistid tahavadki riike seisata.
Väikeses avatud majanduses toimivad sellised sammud väga hästi, see jooksevkonto defitsiidi müüt ei ole ka midagi muud, kui müüt. Selle võtan tulevikus enda blogis ette, olen seda ennegi kuulnud. -
Kui raha on pelgalt kokkulepe, miks siis on olemas inflatsioon, mis inimeste sääste õgib? Võiks ju kokku leppida, et raha ostujõud on konstant.
-
Kristjan1, kas sa ikka kujutad ette kui volatiilne oleks ujuv EEK ja mis see meie majandusega teeks? Vaata näiteks HUFi ja korruta seda volatiilsust veel mingi ühest suurema arvuga sest meie majandus on kordades väiksem. Ja nüüd vaata kui suured võrreldes teiste riikidega (nendega kellede tarbeks vaikimisi kooliraamatuid kirjutatakse) on meil suhetearvud eksport/GDP ja import/GDP. Ja siit edasi pole teab kui keeruline aru saada et valuuta volatiilsus oleks meie jaoks oluliselt suurem probleem kui USA jaoks. Pealegi kajastuks iga kursimuutus kohe hindades.
-
Kristjan1, nii huvi pärast, mis aastal sa makromajanduse ja rahvusvahelise majanduse kursused läbisid?
-
Kristjan1,
sinu lihtsustet jutu juurde - peale kinnisvarabuumi ei saanud tuumajaama ehitada, sest pangead ei andnud laenu ja kohaliku valuuta eest neile seda ei müüdud. Kohalikku valuutat dollariteks vahetada ei õnnestunud. Mis nüüd? -
Nende mudelite üldistustase on nii suur, et need ei kvalifitseeru adekvaatset mudelitena näite ilmestamiseks. Ja kohe kindlasti mitte ei ole floativ EEK Eesti huvides nagu Cynic juba hästi selgitas. Sellised instrumendid nagu float, aktiivne Treasury office jm lihtsalt ei päde Eesti kontekstis. E-I P-Ä-D-E-!-!-! Ei ole inimesi kes suudaks struktuuri püsti hoida. Ja isegi kui oleks, siis oleksime lootusetult lihtne saaks kriiside korral spekulantidele.
-
Kristjan1, kus sa oma blogi pead?
Muideks ma soovitan sul võtta kasutusse päris oma enda raha, siis saad sama moodi seda raha trükkida ja selle eest endale päris oma tuumajaama osta (sa ju tead neid tarnijaid, kes tuumajaamu lepalehtede vastu vahetavad)
Ühesõnaga, mine nüüd oma erakonna foorumisse parem seda jama ajama. -
Siin on nüüd igasugu arvamusi, mõni saab päris hästi aru, millest ma räägin, lollustele ma vastama ei hakka.
volatiilsem oleks ujuvkursiga EEK kindlasti, kui mõni suur valuuta. Mina Eesti rahandustegelastega suhelnud ei ole peale Mart Sõrgi ja sedagi aastaid tagasi. Mees oli toona veelnunud, et ujuvkurss tagaks Eestile kiirema arengu. Defitsiitsest kulutamisest me ei rääkinud, aga sellist liiki rahandussüsteem nõuab seda lausa. Tundub, et nad kõik on sattunud selle mõtte küüsi, mis Cynicutki vaevab, et suur valuuta ja finantsstabiilsus. Tegelikkuses loob see teist sorti ebastabiilsust.
Kui asi on nii lihtne nagu ma kirjeldan, siis kuidas näiteks igasugu poliitikud sellest aru ei saa.
Sest nende teoreetiliste kontseptsioonide juured, mida nad omal ajal õppisid, asuvad kullastandardis. Majandusõpikuid igal aastal ümber ei kirjutata. rahast saadakse totaalselt valesti aru.
Mulle vist õpetati juba lapsepõlves, et turul on teatud hulk kaupasid ja teatud hulk raha, kui raha juurde panna, siis tuleb inflatsioon, aga see ei päde absoluutselt, sest inimesed hakkavad siis tööle rikkust looma. Seda me praegu ootamegi, et erasektor laenama hakkaks ja majanduskasv sünniks. Erasektori poolt laenatud rahast jääb kaks poolt, ühelt poolt võlg ja teiselt poolt krediit, ehk raha. Kui valitsus laenab, siis see on nn tasuta raha erasektori jaoks. See loob finantstabiilsust, võlakiri jääb maha, aga mis võlakohustus see ikka nii väga raha monopolistile on. Sellise riigi võlg ei ole mitte häbiplekk, vaid rahvuslik aare. -
Ühesõnaga oled jõudnud äratundmisele, et rahapakkumise ja inflatsiooni vahel puudub seos? Mul on sulle hea soovitus. Unusta kõik muu jura ära ja pane see lause koos väikese põhjendusega mõnes enamlevinud keeles kirja ning järgmine Nobeli majanduspreemia on sinu oma.
-
Õigus küll, mäletan väga hästi, et enne krooni kehtestamist ju nii oligi! Raha (rubla) trükiti piiramatus koguses ja seda oli. Inflatsiooni polnud ollagi. Inimesed töötasid ja lõid rikkust. Majandus kasvas mis mühises. Laenu sai igast pangast 1% intressiga. Paradiis oli, aga siis kroon rikkus kõik sele ilusa ära.
-
Sina Cynic oled jõudnud äratundmisele, et, kui kommertspangad trükivad raha, siis see inflatsiooniline pole. Kui seda teeb riik, siis on.
Vaevelge edasi oma müütide käes. Nagu kommunist, kes on näljas ja täiu täis, aga õnnelik ise selle üle.
Kas sa priitp tahad väita, et raha ei tule juurde süsteemi, kui erasektor laenab? Näed nüüd ise, kuidas sa ämbrisse astud.
Aga meie valitsus trükib raha praegu sisuliselt, kas hüperinflatsioon, katastroof. -
Kommertpankade poolt tekitatav raha valjendab eraisikute/ettevotete kohustusi. Riigi poolt trukitav raha valjendab riigi poolt voetavaid kohustusi. Eraisikute/ettevotete poolt taitmata jaetud kohustused valjenduvad kellegi (kommertpankade) kahjumis. Riigi poolt taitmata jaetud kohustused valjenduvad inflatsioonis. Panga vale laenupoliitika maksab kinni pank ise, riigi vale rahapoliitika maksame kinni me koik.
-
No aga kui riik "annab laenu" et teatud projektid käima tõmmata, mille tagajärjel on inimestel võimalik teenida see raha, et need võlad kinni taguda.
-
Ohh, loen mida siin kirjutatakse ja mis tõde kuulutatakse. Tegelikult on mu jaoks reaalsus see, et makros pole absoluutseid tõdesid. Need tõed ja loogilised seosed on isegi nõrgemad kui meditsiinis (võtad aspiriini -> midagi läheb paremaks). Aga majandusest huvitatud inimesed vajavad teatavaid mudeleid, et arutleda.
Huvitav, kas siinolijate arusaamu majandusprotsessidest mõjutab ka see, millise kooli nad lõpetanud on? Kõrgkooli ma mõtlen. TTÜ? Audentes kunagi oli võimsa Arrakuga? EBS loomulikult. (On veel rahva poolt tunnustatud majandushariduse allikaid Eestis? Jätkake nimekirja.) Kas need, kes juba hommikul kell 7 (ok, veel varem, Austraaliat saab juba 1AM jälgida vist) Bloombergi vahivad, on tões ja usus Tartus oma hariduse saanud? Ja need, kes laulva kergusega kella 6 paiku õhtul CNBC käima panevad, et paar põnevat treidi teha, on peamiselt tasulise hariduse Tallinna mail saanud? Ja leidub teatav kogus tegelasi, kel pole mingit hariduslikku tausta, aga siiski võtavad sõna, vahel ka väga veenvalt. Mind hakkas see sotsioloogiline dihhotoomia huvitama, mis siin LHV foorumis toimub. -
raha on raha ja inimestel pole absoluutselt vahet, kas tuli kommertspangast, või riigilt.
hästi lihtne jutt
kasvagu majandus 50% mingil ajaperioodil, aga raha kogus jäägu samaks, sest selle kasv on mudilaste arvates inflatsiooniline
no väljendugu see inimeste sissetulekutes näiteks enne 10 leiba ja nüüd 15 leiba, kuna raha kogus jäi samaks, siis see pidi olema deflatsiooniline, sest inimeste rahalised sissetulekud ei tõusnud. Kas te ootate deflatsioonilist majanduskasvu? Siis olete küll päris sassis ja reaalsusest irdunud.
Makros ei ole sul midagi teha, kui sa rahandusest aru ei saa. Kujutage ette, et kõik Euroopa riigid teeksid eelarve ülejäägiga ja hoiaksid seda nii 20 aastat, moodustaksid mingisugused reservid kuskil. Peale 20 aastat hakkaksid neid reserve kulutama. Sellel on täpselt sama efekt nagu raha trükkimisel, kõigepealt nad lihtsalt hävitasid selle raha ja siisa trükkisid. Makro ja mikro asjad on erinevad. Kui sina said sellest aru, siis sa saad asjadest parremini aru, kui Jürgen Ligi, IMFi ametnikud Bill Clinton jne. Clintoni põhilause oli omal ajal Save Social Security, mis on fundamentaalne lollus. Eestil on tulevikus plaan eelarve ülejäägiga teha, mis meie majanduse jaoks on äärmiselt kahjulik. Kui me ei vaata Eestit enam iseseisva majandusena, siis ärme üldse makrost räägime enam. Me ei räägi ju Tartumaa joolksevkonto defitsiidist. Aga meie valitsus on nagu KOV finantsidelt.
Üks küsimus suurele ringile: Kas Lätis oli ikaldus, et neil olnuks tarvis ressursse laenata välismaalt? Nüüd istub IMF neil kukil, tööjõud on maksustatud 50%-õnnitlen liberaalid, hakkama saite. Mina ei oska nimtada ühtegi riiki Euroopas, Aasias, ega Ameerikas, kus tööjõud oleks nii kõrgelt maksustatud. Ida Euroopas võttis see liberaalide porno kõige võimsamad mõõtmed, sest inimesed siin on kommunismist pääsenud ja teatud kompleksidega.
Käisin hiljuti Lätis ja ületasin kiirust. Politsei pidas kinni ja ütles mulle, kui suur trahv olevat. Siis hakkas hästi sõbralikult küsima, et palju see meie rahas olla võiks ja nii mitu korda. Ma kohe ei julgenud pakkuda, et ehk on lõks, aga siis mõtlesin, et saan end lolliks teha-ma arvasin, et pean trahvi maksma :) Mul sulas oli kuskil 120-130 EEKi vahel, ütlesin, et annan talle selle. Käskis dokumentide vahele panna ja dokumendid talle anda, siis läks istus korraks oma autosse, tuli tagasi ja ulatas mulle dokumendid ning soovis head reisi. Siin teemaväline, aga see näitab minu meelest, kui armetus olukorras nad on.
