Kinnisvaraturu tipu ennustamine
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tookord, 2007a suveks, oli USA kinnisvaraturulangus kestnud juba aasta või rohkemgi. Ja Eesti kinnisvaraturg sai põhja 2009a lõpupoole.
-
Turud on nagu hullumeelse viiuldaja poogen - kunagi ei tea millal suunda vahetab
-
See on küll ilusti öeldud, kes on autor?
-
Autor on ozbot @ 16:42
-
...eelmine kord feilas kohalik kinnisvaraturg siis, kui USAst sai alguse globaalne likviidsuspitsitus. Praegu vaatad, et turud usuvad, et käesoleval aastal tõstetakse intresse pea igal FOMC kohtumisel.
-
"Ilmselt läheb ka Soome turg langusesse, usun et hinnad langevad tänavu 12-17%"
See number tundub hirmutav, aga kas ka realistlik? Minu teada isegi 2008 kriisis ei langenud hinnad aastaga nii palju Eestis ega Soomes. Rootsis on viimase langusega hinnad kukkunud tipust ca 8% -
Tallinnas langes kinnisvara keskmine hind 2007a märtsi-aprilli tipust 2009a lõpuni ~60%.
-
Kas keegi teab, kuidas riik nüüd, kui maavalitsused on likvideeritud, konfiskeeritud varasid müüb? Vanasti tegid seda maavalitsused.
-
suffiks
Kas keegi teab, kuidas riik nüüd, kui maavalitsused on likvideeritud, konfiskeeritud varasid müüb? Vanasti tegid seda maavalitsused.
Kinnisvaraga tegeleb vist rahandusministeerium. -
Konfiskeeritud varad läksid väidetavalt maavalitsustelt PPA ja EMTA alla. Kiirel pilgul ei suutnud tuvastada seal müügikeskkonda, aga muidu on ka selline keskkond olemas https://www.oksjonikeskus.ee/
-
https://osta-ee.postimees.ee/kategooria/riigivara-ja-ettevotted See peaks nüüd õige keskkond olema.
-
Eieieiei. Vanasti müüsid maavalitsused:
1) arusaamatu protsessi alusel riigile kuuluvaid maid.
2) kohtute poolt konfiskeeritud varasid.
Kumbagi klassi neist varadest pole kunagi müüdud oksjonikeskus.ee kaudu, Osta.ee kaudu, samuti mitte Maa-ameti kaudu. Minu küsimus just ongi, kuhu liigub selliste varade müük. Kas see saab ka KOV'ide pädevusse liikuda? Et edaspidi KOV'id müüvad? -
suffiks, kohtute poolt konfiskeeritud varasid võõrandab seesama asutus, kes asja menetles, kas siis EMTA või PPA. Müüakse ka sealsamas osta.ee-s jm. internetikeskkondades.
kinnisvara ja väärtpaberite võõrandamine käib minu teada läbi Rahandusministeeriumi, muid erisusi ei tohiks olla -
Draax
suffiks, kohtute poolt konfiskeeritud varasid võõrandab seesama asutus, kes asja menetles, kas siis EMTA või PPA. Müüakse ka sealsamas osta.ee-s jm. internetikeskkondades.
kinnisvara ja väärtpaberite võõrandamine käib minu teada läbi Rahandusministeeriumi, muid erisusi ei tohiks olla
Ei müünud ainult menetlev asutus - terve ports varasid müüdi maavalitsuste kaudu. Aga sain osaliselt vastuse siit aasta vanast artiklist: PPA hakkab konfiskeeritud asju müüma. -
Hetkel ongi sellise vara müük, mis varasemalt maavalitsustes enampakkumisel oli, PPA ja EMTA käes. 90% autodest tuli PPA platsidelt ja valdavalt oli tegemist roolijoodikute masinatega. Vähemalt Harju maavalitsuse puhul ei tegelenud maavalitsus kogu konfiskeeritud vara müügiga, vaid osakesega sellest. Nagu Suffiks viimati ka viitas.
Täpsustuseks. Osta.ee on nüüd see online keskkond, kus saab tutvuda konfiskeeritud varaga, mida muidu oleks varasemalt müünud maavalitsus. Tol hetkel oli see lahendatud niimoodi, et maavalitsused edastasid informatsiooni oksjonil müüdava vara kohta ametlikes teadaannetes ja maavalitsuste kodulehel nüüd on viimane siis kolinud ostasse.
Suffiks, mida sa konkreetselt mõtlesid - arusaamatu protsessi alusel riigile kuuluvaid maid.
Mingil hetkel käis maavalitsusest kinnisvarana müügina läbi see korter https://tallinn.postimees.ee/3368435/kuulsa-kuberkurjategija-pirita-luksuskorter-ostjat-ei-leidnud -
heikko
Hetkel ongi sellise vara müük, mis varasemalt maavalitsustes enampakkumisel oli, PPA ja EMTA käes. 90% autodest tuli PPA platsidelt ja valdavalt oli tegemist roolijoodikute masinatega. Vähemalt Harju maavalitsuse puhul ei tegelenud maavalitsus kogu konfiskeeritud vara müügiga, vaid osakesega sellest. Nagu Suffiks viimati ka viitas.
Täpsustuseks. Osta.ee on nüüd see online keskkond, kus saab tutvuda konfiskeeritud varaga, mida muidu oleks varasemalt müünud maavalitsus. Tol hetkel oli see lahendatud niimoodi, et maavalitsused edastasid informatsiooni oksjonil müüdava vara kohta ametlikes teadaannetes ja maavalitsuste kodulehel nüüd on viimane siis kolinud ostasse.
Ok. Ma igaks juhuks saatsin küsimuse ka rahminni, eks näis mis nad vastavad.heikko
Suffiks, mida sa konkreetselt mõtlesid - arusaamatu protsessi alusel riigile kuuluvaid maid.
Mingil hetkel käis maavalitsusest kinnisvarana müügina läbi see korter https://tallinn.postimees.ee/3368435/kuulsa-kuberkurjategija-pirita-luksuskorter-ostjat-ei-leidnud
Selle lause mõte oli kahetine:
1) kitsamalt see, et aeg-ajalt müüsid erinevad maavalitsused erinevaid kinnistuid kirjaliku enampakkumise teel. Mitte tihti, mitte palju ja mitte alati mainstream objekte (näiteks hoonestusõigusega koormatud objekte jms, mis on kind of minu ampluaa). Minu jaoks oli see mehhanism (miks just MV, miks just mingil kindlal hetkel ja mis alusel neid müüki paisati) alati must kast, kuigi olen mitmeid objekte aegade jooksul selle protsessi kaudu ostnud.
2) laiemalt see, et olles üle 10 aasta pidevalt riigi, riigiettevõtete, riigiasutuste, KOV'ide ja maavalitsuste varamüüke (enamasti enampakkuamisel, aga mitte alati) jälginud ja neis ka osalenud, tundub mulle kogu see protsess ühe paraja kaosena. Protsessi kvaliteet kõigub seinast seina (tihti isegi asutuse sees), kuigi teoreetiliselt on see kõik meie üks riik. Maa-amet näiteks on üsna mõistliku süsteemi püsti pannud, osad KOV'id, Riigi Kinnisvara ja RMK mõnikord toimetavad mõistlikult ja mõnikord tobedalt (aga mitte korruptiivselt) ja osad KOV'id on selgelt sikku tegemas (näiteks üks piiriäärne venekeelne linn kipub vähegi suuremaid objekte müüma eelläbirääkimistega enampakkumisega, osad väiksemad KOV'id müüvad mõnikord esmaspäeval kell 8:45 Käov***jaani vallamaja saalis objekte, mille osalustasu on 5% alghinnast jms tobedus). Eelläbirääkimistega enampakkumine varade müügi puhul on enamvähem 100% signaal, et ostja on juba ette teada. Ühesõnaga kaos. -
suffiks
Draax
suffiks, kohtute poolt konfiskeeritud varasid võõrandab seesama asutus, kes asja menetles, kas siis EMTA või PPA. Müüakse ka sealsamas osta.ee-s jm. internetikeskkondades.
kinnisvara ja väärtpaberite võõrandamine käib minu teada läbi Rahandusministeeriumi, muid erisusi ei tohiks olla
Ei müünud ainult menetlev asutus - terve ports varasid müüdi maavalitsuste kaudu. Aga sain osaliselt vastuse siit aasta vanast artiklist: PPA hakkab konfiskeeritud asju müüma.
Ma rääkisin praegusest olukorrast. Enne olid jah MV-d, aga sellest aastast neid enam ju pole.
suffiksile veel, et riik ja KOV on selles mõttes ikkagi eri asjad, et meil on kahetasandiline riik. Riigiasutustele kehtib kõigile ühesugune kord ja praktikad kipuvad ka olema pigem sarnased. Ka maavalitsused olid osa riigisektorist ja kuulusid keskvalitsuse alla, seega põhimõtted üsna sarnased.
KOVid aga panevad kõik "soolot" ja toimetavad mingi enda kehtestatud linnavara haldamise korra vms. järgi. -
"2017. aasta IV kvartalis alustati Tallinnas 729 uue korteri ehitamist, mida oli 50% rohkem kui 2016. aasta ning 37% rohkem kui 2015. aasta samal perioodil. Kasutusse tuli samaaegselt 636 uut korterit ning ehituslube väljastati 1 081 uue korteri ehitamiseks. Kasutuslubade arv kasvas tasakaalukalt 6,2% võrra kuid ehituslubade arv kasvas koguni 235% võrra."
-
vaadake haveni ja laev.eu uus arendushindu out of the mind ei usu, et pikka pidu seal on...
-
... tundub et müük nagu Laeva arendusel edeneb ka, sest päris paljud korterid on vähemalt weebilehe põhjal müüdud. Kuid küsida Haabersti 4-toalise korteri eest, millel puudub isegi suur rõdu või terass 471 000 EURi on ikka tõeline müsteerium.
-
Siga kallis on, ja pikalt ka müügis ligunenud. Samas suur maja.
Kontorid on eriti jõhkralt hinnastatud. Seal on nimelt thind tärniga ja märkus, et km lisandub. -
Sama probla mis Merirahus ka, et ühelpool on vaade (well, Kopli naftapaakidele) ja teiselpool on päike (Laevas koos Õismäe/Loomaaia/Veskimetsa vaatega). Ikka väga mannetu. Need kes selliseid hindu sellise asja eest maksavad...
-
Pirita on selles suhtes oluliselt parem valik neile, kes merevaadet hindavad - saab lisaks õhtupäikesele ka korraliku kilukarbivaate.
Üks asi on uusarendustel puhul ka veel müstiline, et samal ajal kui korteri enda ruutmeetri hind on keskmiselt kuskil 2500-3000 EURi, siis 10 m2 parkimiskoha eest küsitakse 20 000, mis teeb betoonplatsi ruudu hinnaks 2000 EUR. Taolise loogikaga hiilgavad ka panipaigad. Näiteks selle sama Laeva projekti 3 m2 panipaik maksab 4500, mis teeb ruudu hinnaks 1500 EURi. -
Aga kui turg on valmis maksma, siis oleks ju rumal jätta võtmata.
-
Tuttav just rääkis kogemustest, kuidas käis Tallinnas "paberil olevat" uusarendust kauplemas. Pidi valmima aasta pärast ja esimesel hetkel hind ka sobis. Kokkusaamisel aga selgus, et korteriga on kohustuslik osta ka parkimiskoht. Arendus kesklinna piirkonnas ja huvilisel pole mingit plaani endale mingit neljarattalist sõpra hankida. Hetkel otsib edasi.
-
Minu meelest on tavaliselt suht lihtsalt võimalik kaubelda parkimiskoht ka hinna sisse, kui plaanis on osta vähemalt 3-toalist korterit. Võib-olla osaliselt on ka hinnad nii ulmelised, et inimesel tekib kauplemise järel suur võidurõõm, et näe sain paarkümmend tonni soodukat, ja seetõttu jääb korteri baashind puutumata.
20 000 on ikka räige hind, jagades 10 aasta peale teeb see 166 EURi/kuus + intress, selle eest saab Taxify-ga päris pikalt ringi udjada. Lisaks ennustan ka kesklinna parkimiskohtade nõudluse vähenemist tulevikus. Esiteks pole autot kesklinnas elades ja töötades väga vaja, teiseks soovivad tänapäeva noored järjest vähem autot omada ning lisaks võivad ka isesõitvad autod 10-15 aasta pärast reaalsuseks saada. -
... ja kolmandaks enamike uusarenduste parkimiskohtadele Passati mõõtu auto õieti ei mahu.
-
R.Ott
Tuttav just rääkis kogemustest, kuidas käis Tallinnas "paberil olevat" uusarendust kauplemas. Pidi valmima aasta pärast ja esimesel hetkel hind ka sobis. Kokkusaamisel aga selgus, et korteriga on kohustuslik osta ka parkimiskoht. Arendus kesklinna piirkonnas ja huvilisel pole mingit plaani endale mingit neljarattalist sõpra hankida. Hetkel otsib edasi.
Meil mingil hetkel hakkas omavalitsus arendajatelt nõudma, et piisaval arvul parkimiskohti olgu olemas, muidu planeeringut ei kinnitata. Et ei juhtuks enam nii nagu eelmise buumi ajal, et elanikud parkisid oma autosid kõnniteel ja naabrite murul ja lõpuks pidi vald ise parkla neile ehitama, et see anarhia lõpeks. Vahet pole, kas inimesel on auto või mitte, aga parkimiskoht peaks tal ikka olema, kasvõi külaliste jaoks. Kui tal pole vaja siis, rentigu naabrile teise auto jaoks välja. -
Olevipoeg
R.Ott
Tuttav just rääkis kogemustest, kuidas käis Tallinnas "paberil olevat" uusarendust kauplemas. Pidi valmima aasta pärast ja esimesel hetkel hind ka sobis. Kokkusaamisel aga selgus, et korteriga on kohustuslik osta ka parkimiskoht. Arendus kesklinna piirkonnas ja huvilisel pole mingit plaani endale mingit neljarattalist sõpra hankida. Hetkel otsib edasi.
Meil mingil hetkel hakkas omavalitsus arendajatelt nõudma, et piisaval arvul parkimiskohti olgu olemas, muidu planeeringut ei kinnitata. Et ei juhtuks enam nii nagu eelmise buumi ajal, et elanikud parkisid oma autosid kõnniteel ja naabrite murul ja lõpuks pidi vald ise parkla neile ehitama, et see anarhia lõpeks. Vahet pole, kas inimesel on auto või mitte, aga parkimiskoht peaks tal ikka olema, kasvõi külaliste jaoks. Kui tal pole vaja siis, rentigu naabrile teise auto jaoks välja.
Olevipoeg, väiksemates KOVides nii tehaksegi. Tallinna kesklinnas jälle lähtutakse tihtipeale eeldusest, et kesklinnas elaval inimesel pole tingimata autot vaja. Ja teatud mõttes on see õige ka, sest südalinna hoonestus peaks olema pigem tihe, mitte suurte lagedate parkimisplatsidega majade vahel nagu äärelinna madalamate kortermajade puhul näha võib.
Arendajatel on juba eelmise buumi ajast jäänud see probleem, et tahetakse müüa parkimiskohti ja panipaiku eraldi, saades selle eest täiendavalt mingi nuts. Praktikas tähendab see tihti, et 20-30% parkimiskohtadest jääb üldse müümata. Lõpuks istuvad need korteriomanditena arendust juhtiva OÜ vm. keha bilansis ja tuleb enne projekti formaalset lõpetamist kuhugi "ära kantida" või võileivahinna eest maha müüa. Ostjaskond on samas reeglina limiteeritud sama maja või kvartali elanikega.
Elanikel on jälle hiljem KÜ majandamisega probleem, kui sellised parkimiskoha omanikke kellel korterit ei ole tekib liiga palju. See tähendab, et huvid ei ole KÜ koosolekul enam sarnased ja küsimustes kokkulepetele jõudmine on keerulisem. Kui algusest peale oleks müüdud nii, et koos korteriga tuleb ka parkimiskoht ja panipaik, oleks seisukohad veidi homogeensemad. -
Foorumi erinevates teemades oli vahepeal juttu, et lollid Brüsselis ei saa aru, et Lõuna- ja Põhja-Euroopas on erinev kliima ning ehitusnõuded peaks olema erinevad.
Sellest artiklist saan aru, et täpsed nõuded kehtestab iga liikmesriik ikka ise ja konkreetseid numbreid Brüssel ette ei kirjuta: Liginullenergia nõue pidurdab uute elamute ehitamistNõue tuleneb Euroopa Liidu direktiivist, mille kohaselt peavad liikmesriigid sätestama energiatõhususe miinimumnõuded, mis on tehniliselt mõistlikud ja tagavad parima alginvesteeringu ning energiakasutuse püsikulude summa. Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) läbi viidud uuringu kohaselt on kuluoptimaalne tase uute hoonete ehitamisel juba praeguseks hetkeks kerkinud A-energiaklassi tasemele.
Seega liginullenergia (tobe sõna) teemal paluks edaspidi sõimata "lolle" MKM'ist ja TTÜ'st. -
Siin on ikkagi kellegi karvane käsi ümbrikuga mängus, et seda paanikat kunstlikult õhutada. Viidatud artikkel on musternäide sellest. MKM ja TTÜ-d lollide karjaks päris nimetada ei maksa. See väide, et Eestis pole selliseid maju piisavalt monitooritud, on lollus. Muidugi on. Lisaks on mujal maailmas selle teemaga juba aastaid tegeletud. Ka Põhjamaade kliimas. Üks hea näide siin:
http://www.buildup.eu/en/practices/cases/vallda-heberg-swedish-certified-passive-house-residential-area
Ma ei väida, et liginullenergiamaja tingimata ülihädavajalik oleks meie kliimas, aga kindlasti ei saa väita seda, et pole piisavalt andmeid ja fakte nii Eesti kui välismaa näidete baasil, mille pealt pädevaid otsuseid ja strateegiaid teha. Ehitajad ilmselt kardavad marginaalide langust ja sellest ka see paanika ja (kunst)pisarad. -
Sa oled kindsigo liiga heal arvamusel TTÜ võimekusest.
Olles isiklikult pisut seotud eesti puitmajatööstusega, siis võin sulle öelda, et TTÜ sörgib meie majatootjatel sabas nii umbes 5 aastase hilinemisega. -
Ok, usun seda. Aga ütle siis sina, kas see nutt ja hala on põhjendatud või suudaksid tegelikult ka puitmajatootjad juba täna A-klassi maja valmis teha ilma mingi ulmelise ruutmeetri hinna tõusuta?
-
kindsigo
Ok, usun seda. Aga ütle siis sina, kas see nutt ja hala on põhjendatud või suudaksid tegelikult ka puitmajatootjad juba täna A-klassi maja valmis teha ilma mingi ulmelise ruutmeetri hinna tõusuta?
Ei ole probleemi, üllatavalt on eesti puitmajatootjate tootearendust mõjutanud palju skandinaavia turg, kus tundub, et ei ole nii ranged nõuded. Näiteks tšehhi majatootjatel on oluliselt soojapidavamad lahendused tavatootmises (ca 400 mm seinapaksust). Meil on tavaline 200+50 -
Keegi puitmajatootjatest võiks vastulause kirjutada, et mis te jamate, vabalt suudame A-klassi maju ehitada kui vaja on ja see ei lähe ropult kalliks.
-
Küllalt huvitavaks läheb olukord ka "ehitamiseks looduslikult ebasoodsates asukohtades", no näiteks Nõmmel. Kuna Nõmmel kasvavad suured puud, siis on peaaegu võimatu seal päikesepatareidega energiat toota, et liginull kätte saada.
-
2450 eurot ruutmeetrihind väikelinnas on ikkagi päris kirves .Location, location, location ! on see mis maksab. See Kungsbacka pole ju Rootsi Viimsi, Nõmme või Pirita.
See on Rootsi Maardu või Põlva
Eestlastele sa seda pähe ei määri ja soomlastele samuti mitte . Kui juba oma maja, siis need rahvad tahavad ikka korra nädalas saunas kah käia ja laval vihelda. -
kindsigo
Keegi puitmajatootjatest võiks vastulause kirjutada, et mis te jamate, vabalt suudame A-klassi maju ehitada kui vaja on ja see ei lähe ropult kalliks.
Neid ei huvita, kuna 80% läheb ekspordiks. -
stagna
Eestlastele sa seda pähe ei määri ja soomlastele samuti mitte . Kui juba oma maja, siis need rahvad tahavad ikka korra nädalas saunas kah käia ja laval vihelda.
Mul on saun 9 kW kerisega. Energiaarvutustes on vist sauna kasutus 1 kord nädalas sisse kirjutatud, ei viitsi praegu seda täpselt välja otsima hakata. Arvutasin maja ehituse ruudu hinna ka välja - ca 900 EUR/m2 kui netopinda arvestada. Energiatõhususarv on hetkel 83, aga paneelid tulevad juurde, siis langeb korralikult ja on paugust A-klassi maja.
Ja mul ei ole mingi küprokmaja kõige odavamatest materjalidest. Aeroc on seinas Fibo asemel, korralik Isoveri vill, üks kallimaid maakütteseadmeid, põrandaküte, tammeparkett, kamin, saun, talveaed (üleni klaasist seintega!), 3-kordse klaasiga ja paksu raamiga aknad. Ühesõnaga mitte kuskilt pole tagasi hoitud. Ja siis lugeda seda hala meediast, et A-klassi maja ei saa endale mitte keegi lubada? Möh? -
Mine räägi seda mõnele Põlva või Valga elanikule kah. Aga osta enne kiiver... :)
-
Kahjuks jah, Kagu-Eesti piirkonna ostuvõime on harju keskmisega võrreldes nutuselt väike. Seal võib see A-klassi maja teema tõesti probleemiks osutuda. Aga mitte Harjumaal, kus elab pool Eestit või umbes nii. Maapiirkonnas tavaliselt ehitatakse üldse puuküttega maja ja küte tuleb omaenda metsast, seal ei hakka keegi sundventilatsiooni peale raha raiskama.
-
Peale 2020 ei ehita enam mingit ahiküttega maja... S.t. teise poole saadame lihtsalt kus kurat ja kõik on nunnu??
-
Probleem pole ju selles, kes kui energiatõhusa maja suudab ehitada. Väga tore kui Kindsigo suutis ehitada almost passiivmaja 800 euroga ruutmeeter ja kui talle see väga meeldib, siis on ju OK. Milles ma siiski kahtlen, et see on nii odavasti võimalik.
Küsimus on selles, miks peab seadusandlikult inimestele seda A-energiaklassi peale suruma. Ma ei näe selleks mingit vajadust ja mulle on taolised riiklikud sunnimeetodid vastikud .
See sarnaneb Hrustsovi aegsele eeskirjale, kus individuaalelamu elamispind ei tohtinud olla rohkem kui 60 ruutmeetrit. Selle eeskirja mõte oli puhtpoliitiline, et keegi liiga suures ega heas majas ei saaks elada .Ametlikult põhjendati seda aga niiviisi, et säästa ehitusmaterjale riiklikuks suurelamuehituseks, mis oli prioriteet .
Ja oi kuidas siis sellest eeskirjast mööda hiiliti.Küll projekteeriti ja ehitati lisatube, mida nimetati pesuköökideks, panipaikadeks jms, et ikka mahuks elamispind 60 ruutmeetri piirangusse.
Hiljem tobe eeskiri tühistati ja Eestis hakkasid kohe kerkima eramajad, kus elamispinda oli ametlikult üle 100 ruutmeetri ja rohkem . -
Eesmärk on energiasõltumatuse saavutamine ehk vabanemine Vene gaasist. Viimased nädalad on hea näide olnud, mis Euroopas ootamatult külma talvega juhtuda võib ja millise riigi gaas Euroopat "päästma" tuli. Ei ole hea perspektiiv, kui ühel külmal päeval seda gaasi äkitselt ei tule. Ka Eesti Valitsus ütles selgelt välja - gaasi aktsiis tõuseb ainult selle pärast, et vähendada selle tarbimist ja sellest sõltumist.
Kui me oleks Venemaa osa, meil puuduks selline probleem, gaasi oleks lademes ja mingit A-klassi maja keegi ei nõuaks. Gaasist tehakse ka elektrit, seega ka elektritarbimist soovitakse alla tuua ja sellest ka see hõõglampide keelustamine.
Isiklikult pooldaks maapiirkondades ahjuküttega majade erandkorras lubamist, seal see toss kedagi ei häiriks ka ja puud oma metsast, miks mitte. -
margin
Küllalt huvitavaks läheb olukord ka "ehitamiseks looduslikult ebasoodsates asukohtades", no näiteks Nõmmel. Kuna Nõmmel kasvavad suured puud, siis on peaaegu võimatu seal päikesepatareidega energiat toota, et liginull kätte saada.
Nagu omal ajal said lasnamäe elanikud endale pisikesed krundid, kuhu oma daatša püstitada et saaks roheluses juua, nüüd siis peaks jagama nõmmekatele krunte kusagil lagedal kõnnumaal, kuhu nad saaksid oma ette nähtud päikesepatareid paigutada.
Aga siiski - kui Eestisse ehitatakse tuumajaam, siis kaoks ju igasugune energiasäästmise mõte ära "loodushoiu" seisukohalt. Kui raha elektri eest maksmiseks on, siis küta nii palju kui kulub, tekkinud soojus kiirgab kosmosesse. Süsihappegaasi ei teki.
Ja linnamaju peakski elektriga kütma, mitte gaasiga, puiduga või tsentraalse keskküttega, mis omakorda tuleb kohalikust tossavast suurest katlamajast. -
Päikesepatareid oleks efektiivsemad, kui neid kasutada konsentreeritud farmides. Täna on Eesti energiale kuuluv Elektrilevi võrgutasudega sellist liiki tootmise ära tapnud. Samas oli Elektrilevi 2015 ja 2016 puhaskasumid prisked 50 milj. ja 60 milj. Katusepaneelidega pääseb vähemalt suurtest võrgutasudest.
Iseenesest pole midagi tuumaenergia vastu, aga suur miinus on, et kogu jaama ehitus võtab aega 10+ aastat ja teisalt on see niivõrd kapitalimahukas, et energia hind ei tule konkurentsivõimeline. -
Kes see Eestis gaasist elektrit toodab ja kui suur protsent on see Eesti elektritoodangust ?
Elektri kohalt on Eesti üsna sõltumatu ja ainus, miks meil praegu veel Venemaaga võrguühendust on vaja, et hoida sagedust ja vahel ka sinna müüa kui nad tahavad osta .
Samuti elamute osas võiks ju teha statistika palju neid köetakse gaasiga, palju elektriga, palju kaugkütet kasutab hakkepuitu, turvast, paljud eramud kütavad kivisöe ja puudega .
Üks näide Tartu kohta
AS Anne Soojuse alla kuulub Tartu Elektrijaam ja kőik kontserni Fortum Tartu katlamajad (Anne, Ropka, Aardla, Tulbi, Tuglase,Tarkoni ja mõned väikekatlamajad). Installeeritud soojusvőimsus küünib 303 MW-ni. Soojusenergiat ja kaugjahutust müüakse võrguettevõttele AS Tartu Keskkatlamaja.
Kõige olulisemaks tootmisüksuseks on kohalikel kütustel (hakkepuit ja turvas) töötav moodne Tartu Elektrijaam (valmis aastal 2009), mille elektritootmise jääksoojus kasutatakse sügis/talv/kevad perioodil täielikult ära Tartu linna kaugküttevõrgu baaskoormuse katteks. Elektrijaama elektriline võimsus on 25 MW ja soojuslik võimsus on 50 MW. Lisaks on elektrijaam varustatud nn. suitsugaaside "pesuriga", mis puhastab suitsugaase ja võtab suitsugaasidest tagasi soojusvõrku kevad-suvi-sügisperioodil veel 15 MW soojusenergiat.
Olulisel kohal on Anne Katlamaja, mille kohalikel kütustel töötavate katelde koguvõimsus on 2x20 MW ja reservis olevate gaasikatelde koguvõimsus on 60 MW. Lisaks on katlamaja varustatud suitsugaaside pesuriga, mis võtab suitsugaasidest tagasi soojusvõrku kevad-suvi-sügisperioodil veel 6 MW soojusenergiat. Kohalike kütuste kasutamine tagab gaasi hinnaga võrreldes oluliselt madalama energia hinna. Üldiseks eesmärgiks on vähendada gaasi kasutamist.
Tipuvõimsuse katlamajaks on gaasil töötav automaatjuhtimisega Ropka katlamaja (valmis aastal 2014) võimsusega 2x38 MW.
Nagu näha pole gaas kaugelt peamine küttematerjal Tartu kaugkütte jaoks, köetakse põhiliselt kohaliku kütusega ja gaasikatlad on reservis.
Pakun, et suurem osa eramuid kütab siin kas puude,kivisöe või vedelkütusega, gaas ja elekter on hoopis kallim küte. Vedelkütusele aktsiisi lisamine on kindlasti ka selle populaarsust vähendanud.
Ning kui Venemaa tahab Eesti energeetikale tõepoolest katastroofilise käki keerata, piisab tal sellest kui Narva veehoidla tase kaks meetrit alla lasta.
Vaat siis on seis tõesti kusine, elektrijaamad jäävad seisma.
Kellele košmaarid meeldivad võiks parem sellest und näha. -
Suure Isamaasõja ajal lasti paanikatekitajad lihtsalt maha. Sõja aeg, arusaadav.
Praegu, tõejärgsel ajastul tundub paanikatekitamisest aga omamoodi majandusharu tekkinud olevat. Midagi suhtekorralduse, ajakirjanduse ja poliitika vahepealset.
"Varsti" "paljudes linnades" keelatakse diiselmootoriga autod ära. Veel parem, keelame ära sisepõlemismootoriga autod, sest paanikakülvaja jaoks võib Rudolf Dieseli leiutatu mõistmine liiga keeruliseks osutuda.
"Varsti" "mitmel pool EL-s" "kindlasti ka Eestis" keelatakse ahiküttega majad ära. Ahiküttega majade omanikud võivad end soovi korral koos majadega põlema panna. Läheb vähem puid ja Eesti mets jääb puutumata.
jne jne jne.
Peatage maakera, ma tahan maha minna! -
ziff
Peale 2020 ei ehita enam mingit ahiküttega maja... S.t. teise poole saadame lihtsalt kus kurat ja kõik on nunnu??
Kui nüüd veidi arooniat ajada, siis tulemusena tekkiva "turutõrke" jaoks on ju valitsus ette näinud, et ehitatakse maksumaksja kulul riiklikud üüri-kortermajad :-P -
kindsigo
Eesmärk on energiasõltumatuse saavutamine ehk vabanemine Vene gaasist. Viimased nädalad on hea näide olnud, mis Euroopas ootamatult külma talvega juhtuda võib ja millise riigi gaas Euroopat "päästma" tuli
Seejuures ehitatakse ikka veel ainult kahekordse klaaspaketiga kaetud kontorihooneid. MIs häda see eramajaomanikke selle juures peedistada on?
