Kinnisvaraturu tipu ennustamine - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Kinnisvaraturu tipu ennustamine

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Ja rääkides veel gaasisõltumatusest Venemaast. Eesti saab oma gaasi põhiliselt Läti suurest maa-alusest Incukalni gaasihoidlast, kuhu see pumbatakse tõepoolest Venemaalt. Seal hoidlas on gaasi nii palju, et jätkub klientidele kolmeks aastaks. Gaasi kogutakse sinna igal aastal aprillist oktoobrini kui tarbimine Baltimaades tunduvalt väheneb .

    Nii suurte varude korral pole Venemaal mingit võimalust gaasikraani kruttides Balti kliente külmetada. Taasiseseisvumisjärgse 26 aasta jooksul pole Venemaa kordagi Eestile gaasi kinni keeranud sel lihtsalt põhjusel, pealegi oleme erinevalt Ukrainast maksnud korralikult ja pole kippunud metaani vahelt varastama nagu sealmail on mõnikord juhtunud.

    Tõsi küll, lepingutes kokkulepitud gaasi hind on Eestis kirves, üks kallimaid Euroopas ja see on põhiline põhjus, miks asendada gaasikütet katlamajades kohaliku hakkepuidu ning turbaga .
  • Magistritöö - Eesti kinnisvaraarendajate valmisolek ehitada liginullenergiahooneid
    http://www.lugeja.ee/record/1444472
  • kindsigo
    Eesmärk on energiasõltumatuse saavutamine ehk vabanemine Vene gaasist. Viimased nädalad on hea näide olnud, mis Euroopas ootamatult külma talvega juhtuda võib ja millise riigi gaas Euroopat "päästma" tuli.

    Linna lähedal maal gaasitoru ei ole. Kilomeetri raadiuses kindlasti ei ole. Metsa on. Ahi on. Kuidasmoodi see nullenergiavärk nüüd gaasisõltuvust vähendaks, jääb mulle pehmelt öeldes hämaraks. Õnneks pole see 1930. aastal ehitatud maja puhul probleem :). Peaasi, et soe on. Soe on. Kõik ülejäänu on pseudoprobleem.

  • Stagna, Eestis on vähemalt 2 elektrijaama (kui ma ei eksi), mis töötavad gaasil. Tegemist on avariijaamadega.
    Tavaliselt need jaamad seisavad.
    Umbes nädal tagasi, kui siin külmad talveilmad olid, oli uudis et elekter (vabaturuhinna tõttu) on meeletult kallis, kuna paljud elektrijaamad Põhjamaades on avariide tõttu maas, seetõttu pani Elering tööle gaasil töötava elektrijaama, et elektrit toota.
    Vene gaasihindade juures, gaasist elektri tootmine on liiga kallis. Muidu oleks tervitand küll seda, et elektrit toota gaasist ning põlevkivist ainult siis kui elekter oleks põlevkiviõli tootmisel kaassaadus.
  • Marvin
    kindsigo
    Eesmärk on energiasõltumatuse saavutamine ehk vabanemine Vene gaasist. Viimased nädalad on hea näide olnud, mis Euroopas ootamatult külma talvega juhtuda võib ja millise riigi gaas Euroopat "päästma" tuli.

    Linna lähedal maal gaasitoru ei ole. Kilomeetri raadiuses kindlasti ei ole. Metsa on. Ahi on. Kuidasmoodi see nullenergiavärk nüüd gaasisõltuvust vähendaks, jääb mulle pehmelt öeldes hämaraks. Õnneks pole see 1930. aastal ehitatud maja puhul probleem :). Peaasi, et soe on. Soe on. Kõik ülejäänu on pseudoprobleem.

    Tallinna linnas on terve hunnik korrusmaju, ka päris kõrgeid selliseid, autonoomse gaasikatlaga. Kui hoone isegi katta päikesepaneelidega, siis suure tõenäosusega ei suuda need toota piisavalt elektrit, et tekitada nn. "nullenergiahoone".
  • ttrust
    Tallinna linnas on terve hunnik korrusmaju, ka päris kõrgeid selliseid, autonoomse gaasikatlaga. Kui hoone isegi katta päikesepaneelidega, siis suure tõenäosusega ei suuda need toota piisavalt elektrit, et tekitada nn. "nullenergiahoone".

    Jajah, kõik õige - omas kohas ja omas kontekstis. Lihtsalt selline ühe laia labidaga lajatamine taustu arvestamata on tobe.
  • Uuselurajoonides on tsentraalne gaas tavaline asi. Iga krundi juures on liitumispunkt. Hajaasustusega piirkonnas muidugi pole ja seal võiks puuküttega A-klassi maja väga edukalt toimida. Ega ahjuküte ei välista A-energiaklassi.
  • kindsigo
    Ega ahjuküte ei välista A-energiaklassi.

    Ma saan aru, et soojusvahetita korsten tegelikult sisuliselt välistab. Aga nagu juba mõista antud - pole minu probleem. Või siis on sedavõrra minu probleem, et ajutute olendite kehtestatud regulatsioonidega riigis on lihtsalt kehv elada, üldistusena.

  • Soojusvahetiga puuküttekamin ning soojusvahetiga pelleti-, kivisöe- või turbakütteahi? Individuaalelamusse? Paariselamusse?
  • Nojah, ja saabki omanik küttekulu 150 eur pealt aastas 140 peale. Lisaks paneb A-klassi diplomi kamina kohale.
    Siis hakkab päikesepaneelidega nikerdama. Suvel on elektrit ,eriti päevasel aal, kodus hädasti vaja.
  • Siis nikerdatakse megapapi eest endale kuhugi kuuri alla hulgim akusid, et päikesepaneelidest lõpuks ometi ka mingisugustki reaalset kasu oleks. Et külaliste ees mitte lolliks jääda.
    Elektrit välja müüa ei saa, sest elektri hind on päeval väga madal. Turumajandus ju.
  • ttrust
    Siis nikerdatakse megapapi eest endale kuhugi kuuri alla hulgim akusid, et päikesepaneelidest lõpuks ometi ka mingisugustki reaalset kasu oleks. Et külaliste ees mitte lolliks jääda.
    Elektrit välja müüa ei saa, sest elektri hind on päeval väga madal. Turumajandus ju.

    no laadid oma Tesla ära akude pealt:)
  • Puuküte polegi enam soodsam, kui maakütte jt. soojuspumpadega võrrelda. Ei jooksvate kulude ega investeeringu osas. Mugavuse teema peale selle. Seega pole uue maja puhul põhiküttena vist ei linnas ega maal enam väga teemaks. Tagavarakütte ja hubasuse loojana küll.
  • Marvin
    kindsigo
    Ega ahjuküte ei välista A-energiaklassi.

    Ma saan aru, et soojusvahetita korsten tegelikult sisuliselt välistab. Aga nagu juba mõista antud - pole minu probleem. Või siis on sedavõrra minu probleem, et ajutute olendite kehtestatud regulatsioonidega riigis on lihtsalt kehv elada, üldistusena.


    Telliskiviahju ja pottkiviahju kasutegur on 70-80%. Voolukiviahjul 80-85%. Ei ole tõesti võrreldav elektri- või gaasiküttega, mille kasutegur on ligi 100%, aga nii hull nüüd ka ei ole, et peaks soojustagasti korstnale vahele panema. Targemad pottsepad ehitavad soojamüüri selle jaoks, niiet lõõri teekond oleks maksimaalselt pikk enne korstnasse jõudmist ja suits jõuaks maha jahtuda. Kui on korralikult soojustatud maja ja tuul läbi aknaraamide läbi ei puhu, on A-klassi energiamärgist võimalik saavutada ükskõik mis kütteliigiga. Loomulikult ka pelleti- ning õliküttega, gaasiküttest rääkimata. Küll aga ei pääse ilmselt soojustagastusega sundventilatsioonist. Hõre maja ventileerib end ise, A-klassi maja aga ei tohi olla hõre ja vent peab vähemalt miinimumvõimsusega töötama 20-24h ööpäevas. Sooja õhku pole mõtet välja puhuda. Ahjul paned siibri pärast kütmist kinni ja sellega on korras, venti kinni ei saa panna.

    Siin räägiti ka hindadest, leidsin ühe suht värske artikli hinnavõrdluse kohta:
    http://ehitusruudus.delfi.ee/hinnavordlused/hinnavordlus-milline-on-soodsaim-kuttelahendus?id=81021309

    ttrust ära ennast ise lolliks tee, kõik peale sinu teavad, et NordPoolSpot börsihind (millega ka Eesti on liitunud), on päeval kallim kui öösel, mõnikord on see hinnavahe lausa 2-kordne, eelmisel nädalal näiteks oli isegi 6-kordne seoses külma ilmaga.
  • kindsigo
    Uuselurajoonides on tsentraalne gaas tavaline asi. Iga krundi juures on liitumispunkt.


    Tegelt ka? Oskad sa näiteks Pärnu, Viljandi ja Rakvere näitel nimetada nende linnade elamurajoonid (nii uued kui vanad), kus on olemas gaasitrassiga mõistlikult liitumise võimalused? Vabalt võid lisada statistikat juurde ka muudest linnadest.
  • Selles tabelis pole kivisöega kütmise võrdlust.

    1 tonni kivisöe ( Kuzbass) kütteväärtus 7500 kWh
    1 rm kuivade kasehalgude kütteväärtus 1700 kWh

    1 tonn kivisütt käibemaksuga koos 168 eurot tonn
    1 rm kuivi kasehalge oli sügisel 50 eurot .

    Saame ,et 1 euro eest kivisütt annab 44,6 kWh energiat
    1 euro eest kasehalge 34 kWh energiat

    Kivisüsi on küttematerjalina kõige odavam.

    Muidugi, kui just pole oma metsa, millest küttepuid lõigata, mida paljudel õnneks siiski on. Siis pole küttel muud hinda kui oma töövaev.

    Puude kuivatamine kuuris on tasuta. Päikese ja tuule eest seni raha ei võeta.
    Vähe hakkajam mees saab ka korstna ja lõõride puhastamisega ise hakkama. Korralik tahkeküttekatel toimib ilma igasuguse hoolduse ja remondita vähemalt 40 aastat.
  • Vähe hakkajam mees saab ka korstna ja lõõride puhastamisega ise hakkama.


    Ei loe, et saab, sest riik ütleb, et ei tohi. Ainult vastava tähtsa paberiga korstnapühkija tohib seda tööd teha.

    Ja noh, vaadates kuidas kõike muudkui reguleeritakse ja sertifitseeritakse võib eeldada, et ega varsti ei tohi seda va küttepuud metsast ka ise tuua (peab ikka jälle paberiga mehel laskma ära tuua) ja küttepuud lihtsalt mingis suvalises eu-tüübikinnituseta kuuris kuivatada.
  • Mis siis nende energiaklassidega toimub? Kamraad otsib Tallinnas Kredexi toetuse väärilist korterit ja on tuvastanud üksjagu segadust nende energiaklassidega.
    - Uuele ehitisele antakse energiaklass kaheks aastaks nö. "teoreetilise arvestusena". Mitmesugused ehituslikud "iseärasused" võivad viia aga sinna, kus kaks aastat hiljem reaalse tarbimise põhjal tehtav energiaklassi hinne võib olla oluliselt erinev.
    - Tasub alati kontrollida, kelle allkiri on vastaval tunnistusel. Kinnitatud spetsialiste koondab kutsekoda.ee
    - Energiaklassi hinde andmisel on eeskätt esimeses, teoreetilises faasis võimalik mitmeid näitajaid kombineerida parema tulemuse saamiseks. Tõehetk saabub reaalse tarbimisega.
  • Vaatasin nüüdse energiaklassipaanika valguses oma elamise parameetrid üle. Maja ehitasin 2016 aastal, pinda 200m2, suured maast laeni aknad kõikides tubades, soojustagastusega vent, maaküte, ainult led valgustid, normaalne kaasaegne kodutehnika, elektrikerisega saun, neljaliikmeline pere, pimedal ajal majal üleni välisvalgustus - 2017 aasta energiatarve 8594kwh, st 43kwh/m2 aastas. A-klassi norm kuni 100kwh/m2 a. Polegi nagu eriti müstiline see A-klassi saavutamine.
  • mike
    kindsigo
    Uuselurajoonides on tsentraalne gaas tavaline asi. Iga krundi juures on liitumispunkt.


    Tegelt ka? Oskad sa näiteks Pärnu, Viljandi ja Rakvere näitel nimetada nende linnade elamurajoonid (nii uued kui vanad), kus on olemas gaasitrassiga mõistlikult liitumise võimalused? Vabalt võid lisada statistikat juurde ka muudest linnadest.


    Miks ma pean sinu eest guugeldama?

    https://www.adven.ee/ee/maagas/gaasivorgu-piirkonnad/

    Rakvere: http://www.rakvere.ee/yldplaneering2030/(20)gaasivork.pdf

    Pärnu Fortum: Müüme maagaasi ning osutame maagaasi jaotuse teenust (võrguteenust) Pärnu linna kahes võrgupiirkonnas - Pärnu jõe vasakkaldal asuvas Kesklinna ja paremkaldal asuvas Rääma võrgupiirkonnas.

    Kui sind huvitab konkreetne aadress, siis sisesta see siia: http://www.gaasivorgud.ee/gaasiteenuste-kaart/

    Jah, igal pool ei ole gaasitrassi. Ma pole seda väitnudki et on.
  • stagna

    Kivisüsi on küttematerjalina kõige odavam.

    Muidugi, kui just pole oma metsa, millest küttepuid lõigata, mida paljudel õnneks siiski on. Siis pole küttel muud hinda kui oma töövaev.

    Puude kuivatamine kuuris on tasuta. Päikese ja tuule eest seni raha ei võeta.
    Vähe hakkajam mees saab ka korstna ja lõõride puhastamisega ise hakkama. Korralik tahkeküttekatel toimib ilma igasuguse hoolduse ja remondita vähemalt 40 aastat.


    Ilus on mõelda, et küte oma metsast aga tegelikkuses midagi eriti soodsamat seal küll pole.
    Otsast lõpuni ju ise ei tee ja igasugune teenuse tellimine teeb nende väikeste koguste juures asja mõttetuks.
    No ja seda töövaeva seal ikka on...
  • Miks ma pean sinu eest guugeldama?


    Minu eest ei peagi. Lootsin lihtsalt, et kui veidi ringi vaatad, saad aru, et ajasid jälle jama. Aga ilmselt vist lootusetu kaasus ikkagi. Vahepeal deblokkimine oli halb mõte, parandan kohe vea.
  • Marvin
    kindsigo
    Ega ahjuküte ei välista A-energiaklassi.

    Ma saan aru, et soojusvahetita korsten tegelikult sisuliselt välistab. Aga nagu juba mõista antud - pole minu probleem. Või siis on sedavõrra minu probleem, et ajutute olendite kehtestatud regulatsioonidega riigis on lihtsalt kehv elada, üldistusena.

    Siin pole trikk mitte korstnas olevas soojusvahetis vaid selles kuskohast ahi põlemisõhu võtab. Õhk peab tulema mööda toru otse õuest, mitte läbi toa.
    Korstnas olev soojusvaheti oleks ka tore asi, eriti kui see ühendada soojuspumbaga mis tarbevett soojendab.
  • margin

    Siin pole trikk mitte korstnas olevas soojusvahetis vaid selles kuskohast ahi põlemisõhu võtab. Õhk peab tulema mööda toru otse õuest, mitte läbi toa.
    Korstnas olev soojusvaheti oleks ka tore asi, eriti kui see ühendada soojuspumbaga mis tarbevett soojendab.


    Nonäed, lõpuks keegi teab millest räägib. Mul ongi kamina õhuvõtu toru põranda sisse valatud ja see läheb läbi seina õue, terrassi alla. Saan ka osaliselt siseõhku kasutada, kui vastavad klapid avan.
  • mtr


    Ilus on mõelda, et küte oma metsast aga tegelikkuses midagi eriti soodsamat seal küll pole.
    Otsast lõpuni ju ise ei tee ja igasugune teenuse tellimine teeb nende väikeste koguste juures asja mõttetuks.
    No ja seda töövaeva seal ikka on...


    Kuidas keegi. Mulle näiteks meeldib teha tööd vabas õhus ja iseenda heaks.Isegi mitte niivõrd kasulikkuse pärast kui selleks, et end pisut liigutada, et liiga laisaks ja rasva ei läheks. Ja oma töö tulemust on alati nauditav vaadata .Pole kunagi enda tarbeks tehtud tööd arvestanud ümber rahasse, see on rohkem lust või hobi . Ning ega keegi 10 rm küttepuude pärast metsa lähe,kui juba minna,siis võetakse ikka suurem kogus käsile.

    Mõnele teisele jälle meeldib, et ei peaks kodus lillegi liigutama ja gaasi-automaatkatel teeb kõik sinu eest ära.

    See on elustiili ja hoiakute küsimus.

    Mõnel on niisugune hoiak, et miks maksta teistele või kulutada kallile automaatikale kui ma saan ise vajalikud asjad tehtud.

    Teistel on hoiak, et miks teha ise kui saab maksta teenusepakkujale või osta kalli automaatika.

  • Kindsigo, kui neid päikeseelektrijaamu siin igasse talusse nagu seeni tekkima hakkab, siis küll varsti päeval on elektri hind väga odav, just siis kui mikro-elektritootja oma elektrit müüa tahab.
  • mike
    kindsigo
    Uuselurajoonides on tsentraalne gaas tavaline asi. Iga krundi juures on liitumispunkt.


    Tegelt ka? Oskad sa näiteks Pärnu, Viljandi ja Rakvere näitel nimetada nende linnade elamurajoonid (nii uued kui vanad), kus on olemas gaasitrassiga mõistlikult liitumise võimalused? Vabalt võid lisada statistikat juurde ka muudest linnadest.


    Erand, minul on liitumispunkt krundi otsas aga poliitilistel põhjustel seda ei kasuta.
  • ttrust
    Kindsigo, kui neid päikeseelektrijaamu siin igasse talusse nagu seeni tekkima hakkab, siis küll varsti päeval on elektri hind väga odav, just siis kui mikro-elektritootja oma elektrit müüa tahab.


    Sa vist väitsid just, et EE ärimudel on katki ja "varsti väga odav elektri hind päeval" hakkab hiigelkahjumeid tekitama EE jaoks? Julged sõnad, saame näha, kuidas su prognoos täitub :)

  • Elektri väiketootmisel müügi jaoks pole tulevikku.Ei tasu ära.
    Enda tarbeks nikerdamine on teine asi.
    Kuid kui müüa tahad, siis ikka kümneid gigavatt/ tunde aastas nagu Sõnajalad müüvad.

    See on nagu lehmapidamine, mastaap annab tulemuse.
    Pole enam mõtet pidada kahte lehma, kuid 200 lehma võib juba ära tasuda.
  • stagna
    Selles tabelis pole kivisöega kütmise võrdlust.



    Normaalne inimene vabatahtlikult kivisöega ei küta.
  • misso
    mike
    kindsigo
    Uuselurajoonides on tsentraalne gaas tavaline asi. Iga krundi juures on liitumispunkt.

    Tegelt ka? Oskad sa näiteks Pärnu, Viljandi ja Rakvere näitel nimetada nende linnade elamurajoonid (nii uued kui vanad), kus on olemas gaasitrassiga mõistlikult liitumise võimalused? Vabalt võid lisada statistikat juurde ka muudest linnadest.

    Erand, minul on liitumispunkt krundi otsas aga poliitilistel põhjustel seda ei kasuta.

    Poliitilised põhjused on Venemaa imperialism? Ühte pidi mõistlik. Teist pidi on nüüd torudes osa gaasi juba Leedu terminalist imporditud ja mida rohkem me (loe: baltikum ja tulevikus ühendatud põhjala) gaasi tarbime, muude palju rohkem õhku rikkuvate kütuste kõrval, seda rohkem meelitame me siia turule tulema näiteks väga odavat Ameerika kildagaasi. Kui just vahepeal ka Euroopas kildagaasi tootma ei hakata.

    Ega venemaa impeeriumil gaas seetõttu müümata ei jää....
  • mx77
    stagna
    Selles tabelis pole kivisöega kütmise võrdlust.



    Normaalne inimene vabatahtlikult kivisöega ei küta.


    Normaalne inimene ei kirjuta teisele ette, millega see oma kodu peaks kütma
  • stagna
    mx77
    stagna
    Selles tabelis pole kivisöega kütmise võrdlust.



    Normaalne inimene vabatahtlikult kivisöega ei küta.


    Normaalne inimene ei kirjuta teisele ette, millega see oma kodu peaks kütma


    Kirjutab küll, kui see teine hakkab tema keskkonda ja elmistingimusi kahjustama. Näita mull sellist kivisöega köetavat keskütteahju, kust seda räiget tapvat haisu korstanst ei tule.
  • Sina ei kirjuta mulle midagi ette.Seni kuni seadus lubab Eestis kivisütt katlas põletada, kütan sellega.

    Ja meil kütab siin terve elurajoon kivisöega ja keegi pole veel mingi haisu üle kurtnud.Sa võib-olla ajad segi nende hulludega, kes oma plastik-prügi katlas põletavad.ja ei raatsi prügiveole raha kulutada. Need haisutavad tõesti rõvedalt ja see on muide ka keelatud.




  • Mõnele kohe meeldib oma sütt ise kaevandada. Elustiil ja hoiakud.

  • Moodsad ajad, 2018 on lumberjack out ja coalminer in.


  • mike
    Vaatasin nüüdse energiaklassipaanika valguses oma elamise parameetrid üle. Maja ehitasin 2016 aastal, pinda 200m2, suured maast laeni aknad kõikides tubades, soojustagastusega vent, maaküte, ainult led valgustid, normaalne kaasaegne kodutehnika, elektrikerisega saun, neljaliikmeline pere, pimedal ajal majal üleni välisvalgustus - 2017 aasta energiatarve 8594kwh, st 43kwh/m2 aastas. A-klassi norm kuni 100kwh/m2 a. Polegi nagu eriti müstiline see A-klassi saavutamine.


    Uuest aastast 2018 on A klass alla 50, B klass 51-120.
    Mitte mingi valemiga ei tule sinu maja bürokraatia järgi A klass, seda saavutab vaid taastuvenergia lahendust kasutades. Miks? kui said tulemuseks 43?
    Sellepärast, et see ilus värviline leht võtab arvesse selle, millega sa energia toodad.
    Mina seletan oma klientidele alati ära, kui mõtetu asi see märgise täht on järgmise näitega, see on labane, aga inimene kes tellib 1 korda maja projekti, saab vähemalt asjale pihta.
    Ütleme, et maja soojustatud vastavalt nõuetele ja kogu soojaläbivuse saame 100. Nii, see 100 korrutatakse läbi kaalumisteguriga.
    Puit 0,75x100=75kwh/m2 x a ehk B
    Elekter 2 x100=200 ehk D
    Õhk-vesi pump (kasutegur 2,6) 2x100/2,6=77 ja taas B

    Kui sa oma 43 x läbi kaalumisteguriga, mis elektri puhul on 2, on tulemus 86 ja sul on B maja.

    Ainuke leht, kus oluline kirjas käib märgise juurde (enam seda ei tea) on selline tulemuste leht, kus on võimalik välja lugeda neto energiavajadused ilma hookus pookuseta.

    https://drive.google.com/file/d/1RuDE1h7yhHZgwn5x_MsmiEB5-WAnP7YZ/view?usp=sharing
  • Crowdestate.eu lehe järgi on Mustakivi 25 (end. Mereakadeemia) investeering investoritele tagastatud ennetähtaegselt (tähtaeg oli august 2019).
    1,5 miljonit, mis paari päevaga kaasati, on koos intressiga tagasi turul ja optimism ilmselt endiselt kõrgel. Niimoodi on tipuni ikka natuke maad veel minna.
  • Ma tunnistan, et mind on raske üllatada. Aga, kui ma kuulsin, et ühes Tallinna Hipsterville'i uusarenduses küsitakse parkimiskoha eest 50k EUR, siis olin ma tükk aega vait. Puhta ja kuiva tunde säilitamiseks kavatsen ma suhtlemisel edaspidi igasuguseid selliseid arendajaid vältida. :-D
  • Mereakadeemia renoveerijate esialgsetes reklaamides-artiklites käidi välja summa 40000€, mille eest pidi selles majas korteri saama, nüüd kus asi reaalselt müügiks läks, on aga odavaim korter 70000€.
  • ttrust
    Mereakadeemia renoveerijate esialgsetes reklaamides-artiklites käidi välja summa 40000€, mille eest pidi selles majas korteri saama, nüüd kus asi reaalselt müügiks läks, on aga odavaim korter 70000€.


    Kui selle hinna eest ostetakse, siis mis valesti on?
  • ...otseselt pole midagi valesti. Praegu.

    Jurassic Park 2:


    Dr. Ian Malcolm: Oh, yeah. Oooh, ahhh, that's how it always starts. Then later there's running and um, screaming.

    :-D
  • Neid parkimiskohtade hindu ei saa liiga tõsiselt võtta. Arendajal on kohustus neid teha, iga korteriühiku kohta vähemalt üks, tihti rohkem. Arendajal pole vahet, kui palju iga üksik ühik maksab, tema äriplaan on kogu arenduse müügitulu peale tehtud, s.h. eluruumid, panipaigad, parkimiskohad. Kinnisvaraportaalidest ja ostjatest tulenevalt saavad enim tähelepanu arendused, kelle eluruumi €/m2 on “kõige mõistlikum”. Siis lastaksegi eluruumi hind alla ja tõstetakse muude osade hinda. See ei garanteeri keskmisest kõrgemat kogumüügi hinda, aga peaaegu alati tähendab palju elavamat ostjate tähelepanu.
  • Blink
    Neid parkimiskohtade hindu ei saa liiga tõsiselt võtta. Arendajal on kohustus neid teha, iga korteriühiku kohta vähemalt üks, tihti rohkem. Arendajal pole vahet, kui palju iga üksik ühik maksab, tema äriplaan on kogu arenduse müügitulu peale tehtud, s.h. eluruumid, panipaigad, parkimiskohad. Kinnisvaraportaalidest ja ostjatest tulenevalt saavad enim tähelepanu arendused, kelle eluruumi €/m2 on “kõige mõistlikum”. Siis lastaksegi eluruumi hind alla ja tõstetakse muude osade hinda. See ei garanteeri keskmisest kõrgemat kogumüügi hinda, aga peaaegu alati tähendab palju elavamat ostjate tähelepanu.


    uhh, korra tekkis tunne, et nüüd ongi krahh varsti kohal.
  • https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/22/eestis-euroopa-uks-odavam-pollumaa-hind
    Sellest ma pole aru saanud, kuidas need käärid nii suured võrreldes nö arenenud Euroopaga on - kui Eestis eelmise aasta keskmine hektari hind oli 2.7k eur (EL-s soodsam ainult Rumeenia), siis Hollandis ja Itaalias vastavalt 63k ja 40k eur hektar.
    Ühelt poolt kindlasti mõjutavad väiksemad toetused, mis paremal juhul tulevikus ühtlustuvad: (https://majandus24.postimees.ee/4437479/baltimaad-ja-poola-taotlevad-pollumajandustoetuste-uhtlustamist), kuid isegi siis ei näi tõenäoline, et lähima dekaadi jooksul see hind isegi 25%-ni jõuaks sellest, mis näiteks Itaalias on, kus hinnad samuti kerkivad (tõsi, mitte nii kiiresti kui näiteks Eestis).
  • Karum6mm
    Ma tunnistan, et mind on raske üllatada. Aga, kui ma kuulsin, et ühes Tallinna Hipsterville'i uusarenduses küsitakse parkimiskoha eest 50k EUR, siis olin ma tükk aega vait. Puhta ja kuiva tunde säilitamiseks kavatsen ma suhtlemisel edaspidi igasuguseid selliseid arendajaid vältida. :-D


    Küsitakse vist ikka 25 000 EUR, 50 000 EUR on 2 parkimiskoha hind - mitte et see pilti oluliselt ilusaks muudaks ... suure tõenäosusega on korteriostjal kohustus osta ära need parkimiskohad, ilma korterit ei müüda.

    Sealsamas ligidal aga parkimiskoha hind vaid 15 000 EUR. Reaalselt uutes kortermajades 12 000 EUR eest soojas garaazhis parkimiskohti ostetakse massiliselt kui tehingustatistikat vaadata.
  • Monte
    https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/22/eestis-euroopa-uks-odavam-pollumaa-hind
    Sellest ma pole aru saanud, kuidas need käärid nii suured võrreldes nö arenenud Euroopaga on - kui Eestis eelmise aasta keskmine hektari hind oli 2.7k eur (EL-s soodsam ainult Rumeenia), siis Hollandis ja Itaalias vastavalt 63k ja 40k eur hektar.
    Ühelt poolt kindlasti mõjutavad väiksemad toetused, mis paremal juhul tulevikus ühtlustuvad: (https://majandus24.postimees.ee/4437479/baltimaad-ja-poola-taotlevad-pollumajandustoetuste-uhtlustamist), kuid isegi siis ei näi tõenäoline, et lähima dekaadi jooksul see hind isegi 25%-ni jõuaks sellest, mis näiteks Itaalias on, kus hinnad samuti kerkivad (tõsi, mitte nii kiiresti kui näiteks Eestis).

    Ilmselt tähtsaim põhjus peale klimaatiliste on meie väiksemad toetused, ka viimane piimakriis, kus meie valitsus käitus vastupidiselt teiste EL omadega, ei toetanud raskel ajal.
  • Stocka lään korterelamute ruudu hinnad. Bounce jäi nõrgaks:

  • Täpset statistikat ei oma, aga Tallinnas ringi liikudes tundub, nagu oleks viimase ja järgmise aastaga valmimas kesklinnas rohkem elamispinda, kui seda eelneva 10 aasta jooksul.
    Päris mitmed erinevad suured ja väiksed projektid.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon