Kinnisvaraturu tipu ennustamine
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
leidsin maailma kõige parema saun-peldik-vannituba lahenduse:
https://kinnisvaraportaal-kv-ee.postimees.ee/uurile-anda-renoveeritud-2toaline-korter-lasnamae-3080747.html?nr=3&search_key=a9ab00c9410f897ac77d6579e2bed4ad -
Köök rõdule ehitatud?
-
NeverL
leidsin maailma kõige parema saun-peldik-vannituba lahenduse:
https://kinnisvaraportaal-kv-ee.postimees.ee/uurile-anda-renoveeritud-2toaline-korter-lasnamae-3080747.html?nr=3&search_key=a9ab00c9410f897ac77d6579e2bed4ad
Leiliruumi seestvaade on veel lõplikust tõest puudu...aga tase igal juhul:) -
ElCato
NeverL
leidsin maailma kõige parema saun-peldik-vannituba lahenduse:
https://kinnisvaraportaal-kv-ee.postimees.ee/uurile-anda-renoveeritud-2toaline-korter-lasnamae-3080747.html?nr=3&search_key=a9ab00c9410f897ac77d6579e2bed4ad
Leiliruumi seestvaade on veel lõplikust tõest puudu...aga tase igal juhul:)
See ongi seestvaade! ;-) -
NeverL
leidsin maailma kõige parema saun-peldik-vannituba lahenduse:
https://kinnisvaraportaal-kv-ee.postimees.ee/uurile-anda-renoveeritud-2toaline-korter-lasnamae-3080747.html?nr=3&search_key=a9ab00c9410f897ac77d6579e2bed4ad
Roosaare & Co korterid on täielik amatöörlus selle funktisonaalsustest pungil korteri kõrval.
Kraanikauss liigub vist siinidel või on üles tõstetav? Või tõmmatakse wc potti ettepoole, kui asjatada vaja? :-D
-
Tegemist on võimsa lahendusega! -
Kraanikausi tagune sein tundub olevat siseuksele tehtud (siseuks ära plaaditud). Idee on huvitav, aga kuidas seda vanni kasutada saab ja mis mõttega jääb segisti lihtsalt keset seina, kui kraanikauss ära keerata? Miks seda kraanikaussi on vaja üldse ära keerata?
Kuidas saun/vann kuumaks köetakse? -
juured
Tegemist on võimsa lahendusega!
Vot sellest pildist õnnestus üle hüpata! -
Henri XI
Kraanikausi tagune sein tundub olevat siseuksele tehtud (siseuks ära plaaditud). Idee on huvitav, aga kuidas seda vanni kasutada saab ja mis mõttega jääb segisti lihtsalt keset seina, kui kraanikauss ära keerata? Miks seda kraanikaussi on vaja üldse ära keerata?
Kuidas saun/vann kuumaks köetakse?
Keris on sellel pildil paremal seinal näha.
Kuidas selline saunatamine pesumasinale mõjub? -
Henri XI
Kraanikausi tagune sein tundub olevat siseuksele tehtud (siseuks ära plaaditud). Idee on huvitav, aga kuidas seda vanni kasutada saab ja mis mõttega jääb segisti lihtsalt keset seina, kui kraanikauss ära keerata? Miks seda kraanikaussi on vaja üldse ära keerata?
Kuidas saun/vann kuumaks köetakse?
Kuidas te aru ei saa, et kraanikausi keeramise järgselt tekib sinna duššinurk.. Ja mis puutub vanni kasutamisse, siis kellel on vaja täiesti avatud vanni kui sisse kannatab ronida ka kolmandiku võrra avatud vanni ;) Üldiselt on see tehniline lahendus ikka kõrgema inseneri tasemel, mida võis kohata nõuka aegadel.. Raske on muidugi mõista, et kui suur vanni JA sauna sõber pead asa üheaegselt olema, et midagi sellist omale genereerida :D -
Henri XI
Kuidas selline saunatamine pesumasinale mõjub?
Kerise ees on ju saunauks, mis "säästab" pesumasinat. Küll aga tekitab küsimusi see, et kuidas on vann isoleeritud pesuruumist, et lavalt kuumus ei leviks tuppa? -
hugeli
ElCato
NeverL
leidsin maailma kõige parema saun-peldik-vannituba lahenduse:
https://kinnisvaraportaal-kv-ee.postimees.ee/uurile-anda-renoveeritud-2toaline-korter-lasnamae-3080747.html?nr=3&search_key=a9ab00c9410f897ac77d6579e2bed4ad
Leiliruumi seestvaade on veel lõplikust tõest puudu...aga tase igal juhul:)
See ongi seestvaade! ;-)
Sealt vasakule tundub nagu ka miskit olema...lava tõenäoliselt. Sportlik huvi oligi, et mis kõik sinna vanni peale ehitatud on ja kas sisse pugemiseks on pildil nähtav lahtine osa. -
smith
Henri XI
Kuidas selline saunatamine pesumasinale mõjub?
Kerise ees on ju saunauks, mis "säästab" pesumasinat. Küll aga tekitab küsimusi see, et kuidas on vann isoleeritud pesuruumist, et lavalt kuumus ei leviks tuppa?
Oot, kus see uks on? Ma näen ainult lengi.
Kas siis avatud duśśinurga vastas on elektrikeris? Mõni mees peaks seda ohtlikuks. -
Selle ruumi põhjaplaani oleks vaja! :-D
-
Rõdu arvelt on suurendatud pinda...alles oli ju risk, et need rõdupaneelid tulevad küljest ära...
-
Tundub, et tegemist on nõukaaegse tüüpplaneeringuga 1- toalise korteriga, mis ise 2-toaliseks tehtud. Välisuksest sisse minnes oli seal vanasti ilmselt konku ning edasi pisike vannituba - nüüd siis konku+vannituba kokku saunakompleksiks tehtud :-). Endise köögi asemel on nüüd magamistuba, ja uus köök siis hoopis rõdule tehtud :-) Tõeline nõukogude meistrimehe kätetöö!
-
Suurik
Tundub, et tegemist on nõukaaegse tüüpplaneeringuga 1- toalise korteriga, mis ise 2-toaliseks tehtud.
Tunne on täiesti õige. Nii täpselt ongi. Ise olen aastakümneid tagasi sellises tüüpplaneeringus 2-l eluperioodil olnud. -
antsukene
Suurik
Tundub, et tegemist on nõukaaegse tüüpplaneeringuga 1- toalise korteriga, mis ise 2-toaliseks tehtud.
Tunne on täiesti õige. Nii täpselt ongi. Ise olen aastakümneid tagasi sellises tüüpplaneeringus 2-l eluperioodil olnud.
ma olen näinud küll, et 2 toalisest on 3 tehtud.. Köögist magamistuba ja suurde tuppa siis kööginurk. -
Okei, läheb lahti. Mind diskrimineeritakse, mulle ei anta laenu.
-
Kinnisvaraturg tõmbas pidurit üle Eesti
https://m.postimees.ee/section/517/6424397
"Tänavu septembris langes Tallinnas nii tehingute arv kui ka nende rahaline maht. Kokku tehti Tallinnas septembris 762 tehingut, mille kogusumma oli 80,3 miljonit eurot. Mullu samal ajal tehti korteritega 824 tehingut summas 82,1 miljonit eurot." -
Mul ei ole midagi ka kainestavate nootide vastu aga paneks ikka täielikuma pildi. Samast artiklist: "Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis septembris aastaga 4 protsenti 1823 euroni, selgub maa-ameti statistikast. Võrreldes augustiga tõusis ruutmeetri keskmine hind 1,8 protsenti. Ruutmeetri mediaanhind kasvas Tallinnas aastaga 7,3 protsenti ja võrreldes augustiga 3,8 protsenti 1778 euroni."
Seega hind jätkuvalt kasvuteel ja tehinguaktiivsus langemas - eks paari kuu pärast saab hinnata mõlema trendi püsivust. -
Kui me räägime uutest korteritest, mis statistikat oluliselt mõjutab, siis pakun, et hind ''kasvuteel'' number näitab statistikas 6-12 kuud tagasi sõlmitud võlaõiguslike lepingute sõlmimist asjaõiguslikeks, ehk siis Maa-Ameti statistikas kajastuvad notariaalsed asjaõiguslikud lepingud. Seega, hinnad millega täna sõlmitakse uute korterite tehinguid, hakkavad statistikasse jõudma samuti viiteajaga. Kui tehinguaktiivsus on langenud, siis ilmselt ka hinnatõus praegu rahunenud. Tunnetuslikult on seda tegelikult näha mitmete liiga kõrgete hinnatasemetega arendusprojektide puhul, kus preagu lisaväärtusena pakutakse tasuta parkimiskohta või panipaika. Usun, et sügisel ja talvel näeme liiga kõrgelt hinnastatud arenduste pakkumishindade korrigeerimisi 5-10%.
-
See tuli ka ära. Kinnisvara hind tõuseb ja jääb tõusma.
-
Mõned lehed eespool arvati, et kui see Assaku servas Würthi kõrval olev kolemaja asustatud saab, siis on uus buum haripunktis. Ma paar päeva tagasi liikusin sealkandis - päris jõuline ehitustegevus on igal pool ümberringi, nii et ma ennustan, et sellega läheb vähem aega kui võiks arvata.
Aga muus osas see Tallinna lähiümbruse ehitusmaastik näeb juba päris eelmise buumi sarnane välja. Kopad on maas igal pool, uusi põlde ehitatakse täis ja kus ei ole veel ehitama hakatud, seal juba taristu (põllule tõmmatud teed ja laternapostid) ootavad. Pindi müüb mingeid "Uus-Rae" ridaelamuid või korterelamuid, mis ei asu ei Peetris ega Jüris, vaid in the middle of fcking nowhere kusagil Peetri ja Jüri vahel.
Selle taustal on näha ka eelmise buumi jälgi nagu seesama kollane maja Assakul - nimelt siis mõnede põldude peale tõmmatud laternapostide rivid, mis on seal umbes 12 aastat olnud. Postid pandi maha, aga asfalti mitte ja midagi neil kruntidel ehitama ei hakatud. Nüüd näeb see pilt üsna veider välja - söötikasvanud põllul luitunud laternapostid lindudele peatuspaika pakkumas. Äkki see on uus buum, kui need tänavad ja krundid kunagi lõpuni arendatakse? -
Näiteks Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis oli 1960. aastal rahvaarv vaid 25 000. Täna on see piirkond aga elav metropol, kus elab peaaegu kaks miljonit inimest. See tähendab, et on väga palju rohkem eluaset vajavaid inimesi. Mõistagi on kinnisvara hinnad kasvanud koos nõudluse ja elanikkonnaga.
Nii et tõepoolest on mitmeid põhjuseid, miks kinnisvara hinnad on kasvanud ja jäävad alati kasvama, kuid kõige suurem korrelatsioon on ikka kasvava rahvaarvu ja sellest tuleneva kinnisvara hindade tõusu vahel.
See on meelelahutuslik lugemine, millel on väga vähe pistmist analüüsimise, statistika ja reaalsusega. Võrrelda Abu Dhabi rahvaarvu aastal 1960 ja täna ning seda kasvu 25 000 pealt kahe miljonini nimetada kõige suuremaks korrelatsiooniks ja siis pakkuda objekte Eestis, on tore pullitegemine. Varsti ei mahu me ei Tallinnase, Tartusse ega ka Kolkakülasse ära ja korterihinnad on sama palju tõusnud nagu riikides, kes on leidnud hirmsuure hulga naftat. -
tqnism
See tuli ka ära. Kinnisvara hind tõuseb ja jääb tõusma.
see on ju siseturundus ja reklaam. Mida asjalikku sa sellisest ootad? -
MLindepuu
Nii et tõepoolest on mitmeid põhjuseid, miks kinnisvara hinnad on kasvanud ja jäävad alati kasvama, kuid kõige suurem korrelatsioon on ikka kasvava rahvaarvu ja sellest tuleneva kinnisvara hindade tõusu vahel.
See on meelelahutuslik lugemine, millel on väga vähe pistmist analüüsimise, statistika ja reaalsusega. Võrrelda Abu Dhabi rahvaarvu aastal 1960 ja täna ning seda kasvu 25 000 pealt kahe miljonini nimetada kõige suuremaks korrelatsiooniks ja siis pakkuda objekte Eestis on tore. Varsti ei mahu ma ei Tallinnase, Tartusse ega ka Kolkakülasse ära ja korterihinnad on sama palju tõusnud nagu riikides, kes on leidnud hirmsuure hulga naftat.
Statistika küll ütleb, et tõesti viimased paar aastat on Eesti rahvaarv kasvanud. See kasv on küll väga kitsalt kontsentreeritud Tallinna ja lähiümbrusesse, aga siiski. -
Draax
Statistika küll ütleb, et tõesti viimased paar aastat on Eesti rahvaarv kasvanud. See kasv on küll väga kitsalt kontsentreeritud Tallinna ja lähiümbrusesse, aga siiski.
Oh, ega ma ei ürita väita, et Eesti rahvaarv ei ole kasvanud. Ma lihtsalt kardan, et see kasvumäär on pisut väiksevõitu olnud selleks, et kuuekümne aasta pärast Tallinn ja selle lähiümbrus 80x suurema rahvaarvuga, saab olema Abu Dhabi moel. Sellises tempos, nagu eelmise aasta 3000 inimese võrra suurenemine, läheb meil üle 400 aasta lihtsalt rahvaarvu kahekordseks saamisega. Arvestades seda, et loomulik iive oli siiski negatiivne ja see number tuli sisserände pealt, ei julgeks ma siiski nii optimistlik selle järgneva 400 aasta osas olla ja loodaks, et ehk suudame pikas perspektiivis veidike plussi jääda. Mistap ehk nii absoluutides ma neid korrelatsioone ja põhjusi ALATI-teks ei seostaks puhtalt Eesti rahvarvu kasvuga. :D -
Araabia Ühendemiraatides leiti naftat. See on juurpõhjus, miks tõmbekeskuseks muututi.
Lihtsalt niisama ei tule inimesed kõik koos kuhugile rukist lõikama.
Kui kuum on kohalik kullapalavik ümber Tallinna? Eks tõusvate intresside keskkonnas mõne aasta pärast hea takkajärgi targutada. -
To: Rizzo: Tallinn elab läbi täpselt sama fenomeni mida elavad läbi ka väga paljude muude maade metropolid - inimsed kolivad mujalt riigi piirkondadest metropoli. Lihtsalt mujal on see sama fenomen suures osas läbi elatud ning kuigi neis riikides protsess jätkub, pole selles midagi uut. Meil on see fenomen "uus" sest okupatsiooniaja elukorraldus oli teine. Euroopas jätkub seesama protsess kenasti edasi.
-
EL lõunaosa järjest kerkivad suvetemperatuurid ja kõrbestumine -> inimesed juba vaikselt liiguvad /hakkavad järjest enam liikuma ka EL sees lõunast põhja poole. Mingeid piiranguid selleks ei ole ja nt itaallastel on juba oma kogukond Tallinnas täiesti olemas. 30a pärast võiks Eesti rahvaarv vabalt 2-3m olla..
-
Krista
EL lõunaosa järjest kerkivad suvetemperatuurid ja kõrbestumine -> inimesed juba vaikselt liiguvad /hakkavad järjest enam liikuma ka EL sees lõunast põhja poole. Mingeid piiranguid selleks ei ole ja nt itaallastel on juba oma kogukond Tallinnas täiesti olemas. 30a pärast võiks Eesti rahvaarv vabalt 2-3m olla..
nojah, mis on hullem, kas paar kuud kuumust või 6 kuud sitta suusailma? Meie ja lõunaosa vahel on terve Euroopa, kuhu asuda. Ma loodan küll, et Krista ennustus ei täitu, see oleks küll eesti rahva kiire lõpp. Aga eks üha rohkem inimesi on mobiilsed, suvel siin, talvel kusagil lõuna pool jne. -
pahurik
nojah, mis on hullem, kas paar kuud kuumust või 6 kuud sitta suusailma? Meie ja lõunaosa vahel on terve Euroopa, kuhu asuda. Ma loodan küll, et Krista ennustus ei täitu, see oleks küll eesti rahva kiire lõpp.
Huvitav, miks see rahvaarvu praegune suurenemine peaks väga selle eesti rahva kiiresti ära lõpetama? Elasime üle ristisõjad, mille käigus saabus siia ikka päris palju muud rahvast. Elasime üle Liivi sõja ja Põhjasõja koos kaasas käinud katkulainetega. Peale põhjasõda oli vist Eesti rahvaarv 100000-120000 (parandage kui eksin) -
mx77
pahurik
nojah, mis on hullem, kas paar kuud kuumust või 6 kuud sitta suusailma? Meie ja lõunaosa vahel on terve Euroopa, kuhu asuda. Ma loodan küll, et Krista ennustus ei täitu, see oleks küll eesti rahva kiire lõpp.
Huvitav, miks see rahvaarvu praegune suurenemine peaks väga selle eesti rahva kiiresti ära lõpetama? Elasime üle ristisõjad, mille käigus saabus siia ikka päris palju muud rahvast. Elasime üle Liivi sõja ja Põhjasõja koos kaasas käinud katkulainetega. Peale põhjasõda oli vist Eesti rahvaarv 100000-120000 (parandage kui eksin)
sa ikka lugesid numbreid ka? 2-3 miljoni tähendab, et eestlaste % langeks alla kolmandiku. Nende numbriteni ei jõutud isegi NL ajal. -
Ma tean ainult, et 6-7 tuttavat on Eestist kolinud hoopis Hispaaniasse päikserannikule elama.
Puhtalt kliima pärast.
Kunagi ma ühte hispaanlast tundsin, kes siinkandis justkui elas aga tolknes siin ta pigem sellepärast, et eesti naistel on püksikumm oluliselt lõdvem kui hispaania plikadel.
See kliimameeste jutt on ikka nii loll.
-
Vanad ajad võrdluseks hästi ei sobi. Matsirahvas oli väga paikne, laulis ja pajatas oma kultuuri läbi pärimuse väga järjepidevalt edasi, muust maailmast nad suurt midagi ei teadnud va saarlased, kes ringi purjetasid. Rahvas ja kultuur sai püsida ja elas üle sõjad ning katku. Tänapäeva infoühiskonnas on väiksesel rahvusel raske ellu jääda kui valdav osa infotulvast jõuab kohale võõrkeelsena ja mardipäeva asemel on halloween. EL sisene vaba liikumine võib olla ohuks väikestele, kui musta mandri rahva sissetung lõunapoolseid riike kahvanägudest tühjendama asub. See kõik on muidugi vaid teooria ja võimalik, et selliseid arenguid ei juhtu kunagi ja elame siin Balti mere ääres kenasti edasi oma hõreda asustusega maal, kus oleks ruumi väga paljudele seoses linnastumisega.
-
Keskajal moodustas eesti keelt rääkiv maarahvas väga suure enamiku siinsest elanikkonnast, sest ristisõdijaid oli arvuliselt väga vähe, sakslastega asustatud linnad olid väga väikesed. Ning niipea kui soodsad ajad saabusid, taastus maarahva arvukus kiiresti, sest sündivus oli suur.
Linnarahva ja maarahva vahel oli terav piir, sest maarahvas oli rüütlimõisates pärisorjad ja seega väga paiksed.
Ainus kes Eesti maarahvast võisid välja tõrjuda mõnedes piirkondades, olid siia Taani ajal toodud rootslased, tänu sellele on Eesti rannik rootsi kohanimesid täis. Aga neil see õnnestus ainult rannikupiirkonnas ning tõenäoliselt polnud siinsetel rootslastel ega maarahval mingit konflikti omavahel.
Praegu on asi kultuuris. Kas siia saabuvad vene keelsed hordid (sest vene keelsed on rõhuv enamus uutest sisse tulijatest) tahavad eesti keelt ära õppida ja siia eestlaste kultuuriruumi integreeruda? Eriti kui neid hakkab arvuliselt aina rohkem ja rohkem olema. -
ttrust
Keskajal moodustas eesti keelt rääkiv maarahvas väga suure enamiku siinsest elanikkonnast, sest ristisõdijaid oli arvuliselt väga vähe, sakslastega asustatud linnad olid väga väikesed. Ning niipea kui soodsad ajad saabusid, taastus maarahva arvukus kiiresti, sest sündivus oli suur.
Linnarahva ja maarahva vahel oli terav piir, sest maarahvas oli rüütlimõisates pärisorjad ja seega väga paiksed.
Ainus kes Eesti maarahvast võisid välja tõrjuda mõnedes piirkondades, olid siia Taani ajal toodud rootslased, tänu sellele on Eesti rannik rootsi kohanimesid täis. Aga neil see õnnestus ainult rannikupiirkonnas ning tõenäoliselt polnud siinsetel rootslastel ega maarahval mingit konflikti omavahel.
Praegu on asi kultuuris. Kas siia saabuvad vene keelsed hordid (sest vene keelsed on rõhuv enamus uutest sisse tulijatest) tahavad eesti keelt ära õppida ja siia eestlaste kultuuriruumi integreeruda? Eriti kui neid hakkab arvuliselt aina rohkem ja rohkem olema.
Ma lappasin seoses oma põlvnemise uuringuga läbi päris palju vahetult põhjasõjajärgseid kirikumeetrikaid ja üllatav oli tegelikult aadlike ja talurahva kannete suhe, elik siis talurahva kandeid oli aadlike suhtes suhteliselt vähe. Peale Põhjasõda läks usutavalt ikka suurem osa sünde kirikus registreerimisele. -
Vahetult Põhjasõja järel vaevalt et suurem osa talurahva sünde kirikus registreeriti. Pärast katku ja sõda vaevalt, et igal pool õpetajat võtta oli. Riigivõimul oli kah vähemalt esialgu registreerimisest võrdlemisi ükskõik.
-
tqnism
Vahetult Põhjasõja järel vaevalt et suurem osa talurahva sünde kirikus registreeriti. Pärast katku ja sõda vaevalt, et igal pool õpetajat võtta oli. Riigivõimul oli kah vähemalt esialgu registreerimisest võrdlemisi ükskõik.
Vaatasin ikka päris mitme kihelkonna kirikuraamatud läbi (aastad 1710-1740), kanded olid väga täpsed ja korrektsed, õpetajate puudust ka nagu ei paistnud olevat. Lisaks ka vakuraamatud tollest perioodist, samuti täpsed. Tundub et see Põhjasõda siiski riiklikku bürokraatiat väga ei murendanud. -
MLindepuu
Draax
Statistika küll ütleb, et tõesti viimased paar aastat on Eesti rahvaarv kasvanud. See kasv on küll väga kitsalt kontsentreeritud Tallinna ja lähiümbrusesse, aga siiski.
Oh, ega ma ei ürita väita, et Eesti rahvaarv ei ole kasvanud. Ma lihtsalt kardan, et see kasvumäär on pisut väiksevõitu olnud selleks, et kuuekümne aasta pärast Tallinn ja selle lähiümbrus 80x suurema rahvaarvuga, saab olema Abu Dhabi moel. Sellises tempos, nagu eelmise aasta 3000 inimese võrra suurenemine, läheb meil üle 400 aasta lihtsalt rahvaarvu kahekordseks saamisega. Arvestades seda, et loomulik iive oli siiski negatiivne ja see number tuli sisserände pealt, ei julgeks ma siiski nii optimistlik selle järgneva 400 aasta osas olla ja loodaks, et ehk suudame pikas perspektiivis veidike plussi jääda. Mistap ehk nii absoluutides ma neid korrelatsioone ja põhjusi ALATI-teks ei seostaks puhtalt Eesti rahvarvu kasvuga. :D
Eestis on minu meelest kaks tegurit, mis kinnisvaraturgu pikas perspektiivis mõjutavad.
Esiteks baasnõudlus, mis tuleneb turuosaliste arvust (rahvaarvust), aga ka vanusest (eakad ei ole kinnisvaraturul tavaliselt nõudluse poolel).
Teiseks see, et me endiselt likvideerime elamufondi suhtelist võlga. Eestis on nõukogude ajast vähe elamispinna m2 inimese kohta ja elatustaseme/sissetulekute kasvamisega koos liiguvad inimesed suuremale elamispinnale (2-toaline->3-toaline->ridaelamu->maja). Isegi kui elanike arv ja sellest tingitud nõudlus jäävad muutumatuks, draivib see teine motivaator turgu endiselt.
Tallinnas on viimasel paaril aastal lühiajaliselt need surved akumuleerunud - kõigepealt pealinna rahvastiku arv on väikeses kasvus ja teiseks on keskmine palk oluliselt tõusnud. Palgatõus on samuti kontsentreeritud pealinna (st. siin kasvab keskmisest isegi rohkem ja muudes maakondades keskmisest vähem, samal ajal kui muudes maakondades on rahvaarv kas stabiilne või isegi kahaneb).
Mina pikas perspektiivis Tallinna ja lähiümbruse kinnisvarahindade pärast küll ei pabista. Kindlasti käib nõudlus natuke üles-alla, lähtuvalt sellest mida teeb makro ja euribor. Kindlasti ei tähenda soodne turg seda, et kõik arendajad suudavad kasumlikult oma projektid ära juhtida. Aga nii 20 aasta peale on üsna tõenäoline, et see stabiilne kinnisvara hinnatõus, mida alati näiteks tuuakse, siin ka toimub.
Teiste linnadega on veidi teine lugu, sest tööjõuturg on väljaspool pealinna haavatavam, palgad madalamad (ja tõusupotentsiaal tagasihoidlikum) ning elanike arv ei kasva vaid pigem kahaneb ja elanike koosseis muutub vanemaks. See tähendab, et nõudlus on stabiilne ja/või langeb. Võib isegi spekuleerida, et teatud rahvaarvust allapoole tekib turutõrge, kus tõesti midagi ei arendata ja ka need üksikud kohalikud, kes sooviks ja suudaks uut kinnisvara soetada, peavad põhimõtteliselt endale ise maja ehitama, sest korteriturg on 0. -
Väärt teemapüstitus Tuuli Jõesaarelt
Möödunud aastal osteti vaid 63% kodusid laenuga. Kas eestlased on rikkaks saanud või ei anna pangad enam laenu?
TLTR: Väljaspool Tallinna-Tartut on kodulaenu saamine oluliselt raskendatud, pangad ei ole huvitatud suurema (asukoha)riski võtmisest, seejuures ka KredExi käenduse rakendamisest. Kel pole raha välja käia, kasutavad skeeme nagu väikelaenu klapitamine jmt. Regionaalpoliitiline mõttekoht, võiks minu arust valimiste kontekstis rohkem tähelepanu pälvida -
Ma ikka väga imestan, miks mitte ükski erakond seda teemat üles pole võtnud. Topitakse raha kahe käega igasugustesse kahtlase väärtusega "regionaalarengu" projektidesse, aga seda, et maal sisuliselt polegi võimalik eluaseme soetamiseks või remondiks laenu saada (= seal inimese moodi elada) pole keegi tähele pannud.
Isiklik kogemus on mõne aasta tagune, kus mul värskelt valmis saanud (ja masuaja naljahindadega ehitatud) majaga kinnistu tagatisväärtus hinnati ca 50% peale reaalsest ehitusmaksumusest koos 10 ha metsaga. Hindaja põhjendas kenasti ära: viimase kahe aasta kalleim kinnistu ost-müük Põlva maakonnas oli 45 000 eur ja ta ei saa väärtust kõrgemaks hinnata...
Mind see väga ei seganud, aga kui ma tahaks seal pidevalt elada, siis pmst polegi mingit varianti. Ela kuuse all.
Mu meelest oleks suht elementaarne, et sellise turutõrke (ja see on tegelik turutõrge) ületamiseks pakuks riik nt läbi Kredexi täiendavat laenugarantiid, mille lagi on seotud keskmise ehitushinnaga m2 kohta.
Alternatiiv on lõpetada kogu tsirkus "regionaalarengu" teemal ja deklareeridagi piirkonnad väljaspool Harjumaad ja Tartut perspektiivituteks ning lõpetada sinna raha matmine. Kelle jaoks seda siis lõpuks tehakse? -
Sakuska, kui sa ise oleksid pankur, siis kas sa annaksid laenu asjale mida pärast maha müües saaksid murdosa sellest summast, mida laenuks andsid?
Sa võid näiteks mingi kolkas oleva maja renoveerimiseks raisata 150000 või lausa 300000 eurot, aga kas pärast seda maha müües saad müüa selle hinna eest (pluss mõistlikud laenuintressid)?
Sellises kohas elades peabki elama omavahenditest, kui just riik tagastamatut toetust ei paku.
Tee sinna mingi "ettevõtmine" ning saad EAS-st, ettevõtlusfondidest või struktuurifondidest toetust. -
ttrust
Sakuska, kui sa ise oleksid pankur, siis kas sa annaksid laenu asjale mida pärast maha müües saaksid murdosa sellest summast, mida laenuks andsid?
Maal ei ole minu teada ei default rate ega recovery rate oluliselt erinevad linnade (Tallinn, Tartu) vastavatest näitajatest. Lihtsalt turg on hõredam, kuna elukondlikku kinnisvara on haldusüksuse kohta kordades (suurusjärkudes) vähem, sellevõrra ka tehinguid vähem ja seetõttu omakorda ka hinnastatistika vähem usaldusväärne (valim väiksem). See ongi turutõrge.
"Omavahenditest elamine" on ka strateegiline valik riigi poolt, aga miks ta siis kuradi koolidesse, lasteaedadesse ja kohalikesse teedesse sellist pappi matab? Ma pakun, et kogu Eesti maapiirkonna 10 aasta reaalne laenudefaulti kahju oleks kogusummas võrreldav paari kilomeetri kergliiklustee maksumusega. Ja neid ehitatakse kümneid kilomeetreid igal aastal. WTF?
EDIT: muidugi ei tasu maale ehitada 300 000 eur maksumusega maja. Aga sa midagi piirmäärade kehtestamise võimalusest oled kuulnud? Ma pakun, et 1000 eur/m2 ja 100 000 eur kogusummas lahendaks probleemi. -
Sakuska, koolid, lasteaiad jne on riigi infrastruktuur ja regionaalarengu projektid on selle infrastruktuuri ümber keerlevad igasugused programmid.
Sinu eramaja kusagil privaatsel talukrundil seda ei ole.
Kui riik hakkaks andma Sinu kirjeldatud viisil laenugarantiid, siis ilmub Riigi ukse taha terve rida igasuguseid ahveriste, kes on välja mõelnud igasuguseid skeeme ning küsivad riigilt, et kui Sina said, siis tema peab ka saama.
Garantii tähendab ju seda, et kui asi hapuks läheb, peab riik selle laenuandjale kinni maksma.
Et riigilt mingit raha saada, on riik välja mõelnud igasugused programmid, aga selleks pead Sa tegelema mingi ettevõtlusega, mis on nende riigilt raha saamise programmide eelduseks.sakuska
EDIT: muidugi ei tasu maale ehitada 300 000 eur maksumusega maja. Aga sa midagi piirmäärade kehtestamise võimalusest oled kuulnud? Ma pakun, et 1000 eur/m2 ja 100 000 eur kogusummas lahendaks probleemi.
Aga kui laenuandja sinna 100000 eur alla topib, kas pärast seda asja müües ta saab selle raha + intressid tagasi? Ja müük peab ikka toimuma mõistliku aja jooksul. -
sakuska
Ma ikka väga imestan, miks mitte ükski erakond seda teemat üles pole võtnud. Topitakse raha kahe käega igasugustesse kahtlase väärtusega "regionaalarengu" projektidesse, aga seda, et maal sisuliselt polegi võimalik eluaseme soetamiseks või remondiks laenu saada (= seal inimese moodi elada) pole keegi tähele pannud.
On küll üles võtnud. Keilas pidavat olema kellegi Keskerakondlase valimisplakat lubadusega kodulaenutoetusest. -
Ma jälle linlasena olen segaduses, mis sellest paremaks läheb, kui need Põlva ja Kadrina kinnisvarahinnad linnade eeskujul laenurahaga kosmosesse pumbata? Või mis see hea number siis peaks olema, kui 63% on "vaid" ja halb number?
-
Kinnisvarahindade kosmosesse pumpamisest pole mitte keegi rääkinud. On räägitud sellest, et väljaspoole Tallinna ja Tartut ei ole võimalik laenu abil kodu ehitada ega soetada. Sellel on mitmesuguseid tulemeid - näiteks see, et elamufond lihtsalt vananeb kätte ära. See omakorda tähendab, et maakonnalinna ei ole võimalik näiteks õpetajat palgata, sest tal pole mitte kusagil elada.
