Kinnisvaraturu tipu ennustamine
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Suur osa Ukrainlasi on võetud lepingu-lepingu-lepingu süsteemiga ja riik ei saa siit mingit tulu.
Tellid Poola firma kaudu alltöövõttu, kõik maksud lähevad riigist välja ja elu on nagu lill. -
marker, kui inimesed ajutiselt liiguvad, siis see on OK. Ma arvan, et suurem osa ukrainlasi läheb koduse olukorra stabiliseerudes ka tagasi. Samas paljud eestlased, kes läksid 2008-2009 kriisi sunnil, enam tagasi ei tulnud, kuigi tööd on ka siin (jah, väiksema palgaga) küllaga. Praegu nad tagasi tulla ei taha, kuid kui näiteks 25-30 aasta pärast peaks Eesti elatustase olema Soomega võrdne, siis ilmselt tulevad. Tekib küsimus, kas peaksime neile siis vanaduspõlves tasuta arstiabi ja muid sotsiaalteenuseid pakkuma, kui nad oma aktiivsel tööeal siia ühiskonda ei panustanud?
-
Kui soomestunud eestlane tuleb vanaduspõlve veetma Eestisse siis ta saab pinssi (ka) Soomelt. Eks see on nende inimeste enda otsustada, kui nad kolivad enam kui pooleks aastaks pa. siis kaotavad Soome osad toed, nagu ka siis kui nad (või suva soomlane) Vahemere äärde koliksid. Seda siis kui nad on ikka Soome firma palgal olnud. Aga kui oli koguaeg Soomes elades kuidagi Eesti firma palgal olnud siis saab sots. teenused Eestilt, sest on ju panustanud.
Soome maksab med. kulud oma penskaritele EL-is kes elavad välismaal 6+ kuud pa tingimusel, et nood ei saa asukoha- või muult riigilt pensionit. Paras sokk, tea kas gyprokihundid jt. on mõelnud üldse neile asjadele. -
"Paras sokk, tea kas gyprokihundid jt. on mõelnud üldse neile asjadele."
Peab sellele üldse mõtlema?
Arvestades, et praegune sotsiaalsüsteem 20+ aasta perspektiivis pole tõenäoliselt üheski arenenud riigis jätkusuutlik, tundub õigem olevat panustada iseendale. Vaadates, milliseid ettepanekuid poliitikud (ja mitte ainult meie omad) on viimastel aastatel teinud, kõike seda "õiglasema kohtlemise" nimel, on oma tuleviku sidumine riigi heatahtlikkusega äärmiselt lühinägelik. -
juured
Ukrainlasel ja ukrainlasel on vahe. Need Ida-Ukraina põgenikud, keda minu lähikonnal on olnud põhjust kohata, on väga mõistlikud tegelased, kelle tausta ja isamaalisust võib võrrelda no näiteks meie eestlastega kusagil Kohtla-Järvel. Nad teavad täpselt, et nad tahavad tiblade anastatud kodumaale maha jäänud elu uuesti üles ehitada ning päris kindlasti ei soovi nad siin luua mingit umbkeelset oma slummi. Neid võib kenasti võrrelda eestlastega viiekümnendate Rootsis.
Suur osa Ukrainlasi on võetud lepingu-lepingu-lepingu süsteemiga ja riik ei saa siit mingit tulu.
Tellid Poola firma kaudu alltöövõttu, kõik maksud lähevad riigist välja ja elu on nagu lill.
Ja Lääne-Ukraina rahvuslastest ei maksa üldse rääkida - need on ikka päris perud tegelased. Heas mõttes siis. -
eestlased tulevad tagasi siis kui neil on Soome pension välja teenitud .
Saavad võib-olla isegi mõne järveäärse mökki endale lubada,kus vanuripäevadel kala püüda ja linnulaulu kuulata .
Elu Eestis on ikkagi seni odavam ja kodumaa on kodumaa. -
toompark
Kinnisvarateemas jauratakse pagulastest... Siin kinnisvarast...
Aga mõni mõte-kommentaar.
* Üürnik on seaduse käsitluses lepingu nõrgem pool.Analoogselt töövõtjale töölepingu seaduse mõistes. See oli nii ja üsna suure tõenäosusega ka jääb nii, kui VÕSi peaks isegi muudetama. Viimane on muideks töös.
Seega ei ole omanikul suuremaid õiguseid.
* Kui üürnikule antakse seaduslikult valdus, on õige seda seaduse alusel tagasi saada. St üürniku valdusesse antud eluruumi ei ole omanikul õigust minna. Kui läheb, on asi juba kriminaalne.
Sama kehtib lukkude kohta. Kui valdus on antud ja valdus võetakse ebaseaduslikult (mis sellest, et kehtivat lepingut ei ole) ära, kisub asi kriminaalseks.
Kuivõrd lukud on hetkel oluline teema... Üürnik võib iseenesest lukud omal soovil iseenesest ära vahetada. Peaasi, et üürilepingu lõppemisel ja valduse tagasiandmisel ta need esialgsetega asendab.
* Tähtajalist üürilepingut on võimalik lõpetada korraliselt tähtaja saabumisel. Või siis erakorraliselt nt tõsise üürilepingu rikkumise puhul, nt üürnik ei tasu üüri. Üürilepingu lõppemine ei pruugi tähendada, et üürnik on valmis valduse üürileandjale üle andma. Sellist probleemi peab lahendama kohtus. Muidu läheb jälle asi kriminaalseks.
* Kunagi justiitsministeeriumis ühel koosolekul märkis üks ministeeriumiametnik, et üürisektoris probleeme ei ole. Ta tugines sellele, et kohtuasju ei ole, st on vähe.
Praktikas lahendatakse üüriprobleemid jõulise Gennadi meetodil. Need asjad ei jõuagi kohtusse. Seda just neil põhjustel, et pahatahtlik üürnik amortiseerib korteri kiiresti ära ja omaniku kulud üha suurenevad.
Asja kurbloolisus on see, et kohtuveskid jahvatavad aeglaselt ja omaniku raha põleb sel ajal. Pärast saad õiguse, kuid mitte raha...
* Politsei ei tegele ja ei peagi tegelema üürilepingute lõpetamisega. Mullegi tundub, et teema avanud juhtumil on hulk rääkimata tahke.
Üks stsenaarium, mida ma unes nägin. Üürileandja üüris korteri või selle toa välja. Siis läks tülli üürnikega. Nüüd proovib väita, et üürilepingut ei olnudki.
* Tahaksin ka rõhutada tagatisraha teemat. Liiga sageli lepib üürileandja tagatisrahaga 1 kuu üüri ulatuses. Kui probleemid tekkivad ja nt 1 kuu üür jääb tasumata, jäävad üsnagi tõenäoliselt tasumata kõrvalkulud (kommunaalid). Seega 1 kuu üüri ulatuses tagatisraha ei taga tegelikkuses suurt midagi.
3 kuu üüri ulatuses tagatisraha (max, mida VÕS lubab) käib juba enamasti üle jõu. Peaks vähemalt 2 kuu ulatuses tagatisraha küsima.
Mis seis selle "kui üürile andja vajab elamispinda omatarbeks" klausliga võiks olla? -
Mis seis selle "kui üürile andja vajab elamispinda omatarbeks" klausliga võiks olla?
Olen selle kohta kunagi paarilt advokaadibüroolt arvamused tellinud ja ka kohtupraktikat uurinud. Kokkuvõte on lühidalt see, et omanikul pole praktikas sellega mitte midagi teha. -
Kirjalik vorm imperatiivse normina korrastaks vist turgu ja ravitseks mõned haigused, aga tõstaks arvatavasti hindu.
-
mike
Mis seis selle "kui üürile andja vajab elamispinda omatarbeks" klausliga võiks olla?
Olen selle kohta kunagi paarilt advokaadibüroolt arvamused tellinud ja ka kohtupraktikat uurinud. Kokkuvõte on lühidalt see, et omanikul pole praktikas sellega mitte midagi teha.
Juriidilisel isikul äripinna osas ikka peaks vist olema? -
Toompark,
Kas Sa selgitaks natuke ka seda seaduse osa, et miks peab võimaldama elamispinna üürnikule vee ja elektri kasutamise, kui kommunaalkulud ollakse võlgu? Seadus vist ei luba vett ja elektrit väljalülitada? -
Henri XI
mike
Mis seis selle "kui üürile andja vajab elamispinda omatarbeks" klausliga võiks olla?
Olen selle kohta kunagi paarilt advokaadibüroolt arvamused tellinud ja ka kohtupraktikat uurinud. Kokkuvõte on lühidalt see, et omanikul pole praktikas sellega mitte midagi teha.
Juriidilisel isikul äripinna osas ikka peaks vist olema?
Ei. -
Henri XI
Toompark,
Kas Sa selgitaks natuke ka seda seaduse osa, et miks peab võimaldama elamispinna üürnikule vee ja elektri kasutamise, kui kommunaalkulud ollakse võlgu? Seadus vist ei luba vett ja elektrit väljalülitada?
Vee,kütte, elektri väljalülitamine on tõepoolest isegi võlgnevuse puhul keelatud.
See on õiguslik teema. Ma ei ole jurist, olen ökonomist.
Aga teema peaks olema see, et teenusepakkujal on õigus kraane kinni-lahti keerata.
Taust on see, et eluase on põhivajadus ilma milleta hakkama ei saa. Nii peab eluaseme kvaliteet olema selline, et eluase on kasutatav.
Tegelikult muidugi peaks siin omavalitsuse tugi kõrval olema, mitte eraomanik ei peaks omast taskust sotsiaalteenust pakkuma. -
Hooldamiseks võiks vist kütte välja keerata küll?
-
Milliste allikate põhjal on jõutud arusaamisele, et vett, elektrit ja kütet ei või kinni keerata?
Kui üürileping on võlgnevuse või muu rikkumise tõttu lõpetatud ja üürnik ei koli välja, siis valdust jah ei saa vägisi ära võtta. Küll aga ei kohusta miski üürileandjat jätkama üüripinna varustamist vee, elektri, kütte vm kommunaalteenustega.
Keerulisem on olukord juhtudel, kus tekkinud on võlgnevus aga lepingut üles öeldud ei ole/ei saa veel öelda. VÕS-i järgi on üürileandja kohustatud tagama lepingu kehtivuse ajal asja hoidmise kasutamiseks sobilikus seisundis. Elektrivarustuse katkestamine kujutab endast kindlasti selle kohustuse rikkumist. Kas rikkumine on vabandatav (nt põhjusel, et tegemist on vastastikuste kohustustega ja ka üürnik on oma kohustuste täitmisega viivituses) sõltub juba konkreetse juhtumi asjaoludest. Tuleks vaadata kui suur on võlg/rikkumine ja millised on üürileandja muud tagatised. Iga väikese makseviivituse puhul ei ole tõenäoliselt elektrivarustuse peatamine põhjendatud. Reeglina on üürileandja saanud üürnikult tagatisraha ning lisaks saab üürileandja teostada seadusest tulenevad pandiõigust. Kuni nende tagatistega on võlgnevus kaetud, ei saa äärmuslike meetmete kasutamist ilmselt põhjendatuks lugeda. Ei välista, et teatud juhtumite puhul võib osutuda õigustatuks mõjutusmeetmena näiteks elektrivarustuse katkestamine aga ilmselt on selles olukorras juba tekkinud alused ka üürilepingu ülesütlemiseks. Õigem oleks sel juhul alustada üürilepingu ülesütlemisest ja vajaduse tekkimisel lülitada võrguteenused välja peale lepingu lõppemist. -
easy
Reeglina on üürileandja saanud üürnikult tagatisraha ning lisaks saab üürileandja teostada seadusest tulenevad pandiõigust.
Kuidas see eraisikust üürniku puhul reaalselt välja näeks?
Sisened korterisse ja korjad nänni kokku? -
-
Juhuslikult just eelmisel nädalal oli mul diskussioon sel teemal (kas saab välja lülitada eluks hädavajalikke teenuseid, kui üürnik laseb täiega üle). Minu lahendusvariandiks oli: omanik kutsub päästeameti vms pädeva organi esindaja hindama paigaldise (küttesüsteem) korrasolekut. Ametnik leiab (eluohtliku) puuduse ja fikseerib aktis "kasutamine lõpetada puuduse kõrvaldamiseni". Seejärel saab omanik kütte kinni keerata viidates ametniku aktile. Puuduse kõrvaldamine on aga "takistatud" omavahendite puuduse tõttu, too aga põhjustatud üürniku ülelaskmise tõttu.
Ei ole kindel, et töötaks ja korterelamus pole enmasti küttesüsteemi väljalülitamine ka võimalik. -
2korda2
Juhuslikult just eelmisel nädalal oli mul diskussioon sel teemal (kas saab välja lülitada eluks hädavajalikke teenuseid, kui üürnik laseb täiega üle). Minu lahendusvariandiks oli: omanik kutsub päästeameti vms pädeva organi esindaja hindama paigaldise (küttesüsteem) korrasolekut. Ametnik leiab (eluohtliku) puuduse ja fikseerib aktis "kasutamine lõpetada puuduse kõrvaldamiseni". Seejärel saab omanik kütte kinni keerata viidates ametniku aktile. Puuduse kõrvaldamine on aga "takistatud" omavahendite puuduse tõttu, too aga põhjustatud üürniku ülelaskmise tõttu.
Ei ole kindel, et töötaks ja korterelamus pole enmasti küttesüsteemi väljalülitamine ka võimalik.
See plaan eeldab, et see puudus küttesüsteemis eksisteerib või ametnik on nõus koostama fiktiivse puudusega akti. -
uusarendus Endoveri moodi - Rocca Tower'si kohta on väga ilusate piltidega koduleht valmis tehtud, kuid tegelikkuses ei kuulu kogu hoonete all olev maa täna isegi mitte veel neile. Kõige magusam tükk (ilma milleta puudub neil ka ligipääs osadele oma olemasolevatele kruntidele ja seeläbi ka tulevastele tornidele) on täna Maa-ameti poolt oksjonil müügis. Nii et kõik infot levitama ja pakkuma, aega on kuni 11.12! Väga magusa asukohaga maatükk igale arendajale.
https://endover.ee/endover/project/rocca-towers/
https://www.maaamet.ee/maamyyk/index.php?lang_id=1&eo_id=13468 -
-
Ära mölise, mees! Flower(hill) Tower!
-
Kuidas te aru ei saa, inimesed ei taha elada labaste nimedega hoonetes nagu: onn, vana korterelamu, paneelikas, jätkake ise....
-
suffiks
Rocca Towers...
Astangu Plaza
Maardu Residence
It's Õismäe, nigga!
Aadress: Ehitajate tee 147b, Rocca al Mare, Tallinn
Oleks võinud mingi uue nimega tänavajupi tekitada. Ehitajate tee kõlab ikka nagu Õismäe-Mustamäe paneelikas. -
Rocca al mare on kõikjal! Tea kas google definitsioon on õige selle piirkonna osas, kui nii siis wtf.
-
Väga ei saa arendaja süüks ajada seda jaburat nimetamist antud piirkonnas.
Kui nüüd väga täpselt asumite järgi vaadata, siis Õismäel ei asu minu teada ühtegi suurt paneelmaja.
Õismäe asum on siis Merirahu piirkonnas.
Väike-Õismäe asum on see paneelmajade piirkond. -
Tarbijakaitseameti keiss?
-
Olles ise Õismäel kasvanud, võin käsi südamel öelda, et mitte keegi, mitte kunagi, ei rääkinud sellest piirkonnast kui "Väike-Õismäest". See oli Õismäe.
Ja jaburat nimetamist saab 120% arendaja süüks panna, arvestades, et arendaja ärimudelist 60-400% moodustab peldikasukohtades keskpärastele hoonetele bling-visuaali loomine ja fäänsipäänts nimede panemine. -
peeter82
Oleks võinud mingi uue nimega tänavajupi tekitada. Ehitajate tee kõlab ikka nagu Õismäe-Mustamäe paneelikas.
Õige!
147 Contractors' Avenue, Rocca Al Mare, Monaco by the Baltic
Üldisemas plaanis on selle arendaja objektid karikatuur. Nagu DJT on vaese mehe kujutelm sellest, milline rikas inimene on, samuti on StartUnderi arendused minu meelest nagu kehviku kujutelm eksklusiivsusest. Aga see mudel tundub, et töötab retsilt hästi. Nii hästi, et neil on veel karikatuursemaid väikevendi tekkinud, näiteks Roosaare butiik müüb ka uksehoidjaga kööktube (vähemalt 3d-visuaalide põhjal). -
Geogr. õigemaid nime-ideid Startunderile: Haberes Towers või Habers Hof Türme. Kadakasakslust terve kapatäis.
Äkki juba tõesti aitab kuradi plääzadest, towersitest jt. idiootlikest (ja mööda) laenudest. -
suffiks
Olles ise Õismäel kasvanud, võin käsi südamel öelda, et mitte keegi, mitte kunagi, ei rääkinud sellest piirkonnast kui "Väike-Õismäest". See oli Õismäe.
Just seda ma räägingi ju, et antud piirkonnas on nn ametlik nimi üks ja rahvasuus teine kasutusel.
Muidugi igale sarale plaza nimeks panna on ajuvaba. -
Plaza on "väljak", miks ükski EVs ehitatud "plaza" pole väljak vaid on ehitis on suht keeruline mõista.
(“town-square or central place of gathering”), from Latin platea, from Ancient Greek πλατεῖα (plateîa)
-----
Jeerum kui nüüd mõni kv arendaja saab siit idee ja hakkab maju square'ideks nimetama, õismäelastel läheb keel sõlme aga vähemalt ülipeen tundub uus maja. -
vägisi meenutab see lugu, kus Gabrovo poiss sai ka kasumit kuna jäi bussist maha ja jooksis terve tee bussi taga ... tema isa arvates oleks aga takso taga joostes rohkem raha teeninud ...
-
...no tee või tina, kuid viimase kahe päeva jooksul siin foorumis kirjeldatu kipub vägisi tsükli piikimisele viitama.
-
Kuulsin, et valmistatakse ette suuremat hagi et diskrimineerivad kohanimed nagu Lasnamäe, Kopli, Mustamäe, Õismäe, kohanimede registrist eemaldada. Tallinnasse jäävad Pirita, Kesklinn, Kalamaja, Kadriorg, Rocca al Mare ja Nõmme.
-
See on tõsi -- see ringjas grupp põhiliselt nõukogude aegseid paneelelamuid on Väike-Õismäe. Õismäe ise jääb sealt päris kaugele eemale ning kujutab endast individuaalelamute piirkonda.
-
ttrust
See on tõsi -- see ringjas grupp põhiliselt nõukogude aegseid paneelelamuid on Väike-Õismäe. Õismäe ise jääb sealt päris kaugele eemale ning kujutab endast individuaalelamute piirkonda.
Õismäe eksklusiivsust tõstab veel seegi, et nimi olla alguse saanud täna Liberty suvemõisana tuntud maalapilt.
Loodetavasti märkab keegi oma arenduse nüüd nimetada nt Twin Towers of Liberty :) -
Miski jõuluheldus või on vahepeal muss vait jäänud?
- -
"Ostes meilt korteri kingime teile seinad ja lae tasuta!"
-
opex
Miski jõuluheldus või on vahepeal muss vait jäänud?
-
Vaadates projekte, asukohti ja ruudu hindasid, siis võiks nende kolme näite puhul olla tegemist pigem ülepakkumisega kõrgema otsa hinnatasemel, kus nagunii seda ostujõulist kontingenti on vähem ja lisaks kipuvad need summad olema juba sellised, et miks siis üldse kambakesi kuskil ebamugavas kortermajas elada... Ehk ärme siit kohe projekteeri "kriisi" kogu sektorile.
Mis puutub Rocca Tower´isse, siis kas Endover on süüdi, et tänapäeva inimesi saab toodet ostma panna naeruväärse turundusega? Loll on pigem see, kes seda ise oma ettevõtmises ära ei kasuta kui näeb kõrvalt, kuidas see edukalt töötab. Ja viide, et mine osta Endoverile vajalik krunt sealt maaameti oksjonilt ära.. Sorry, aga mis su upside sellest on? Pärast istud selle surnud hobuse seljas. Endover on siiani teinud projektile ainult veebilehe, mis selle investeeringu kulu ja risk neile kokkuvõttes on, et nad oleksid hiljem veri ninast väljas sunnitud sult selle krundi kallimalt ära ostma? :) -
Tähelepanekuna.
Tallinna uute korterite aktiivsetest pakkumistest ostetakse kuu jooksul keskmisena 10% ära.
Kallimate korterite segmendis (Kesklinn-Kalamaja) on vastav näitaja 7%.
Ja mõlemas võtmes mõningate tagasihoidlike jõnksudega üles-alla nii üsna stabiilselt juba 4-5 aastat. -
See Rocca Towers projekt jookseb ka ilma selle pargijupita välja - peaasi et raha jagub ehituseks. Jõulude ajal on ikka parkimiskohti tasuta pakutud.
-
Olukorras kus nominaalkasv majanduses on +10% aasta baasil on raske näha mulli kinnisvaras. Kui see nominaalkasv aeglustub nt. 6% juurde järgmine aastas ja esimesi arendusprojekte pannakse kõrgete ehitushindade tõttu seisma tundub mulle, et turg praeguse hingetõmbega tasakaalustub.
Ülemistel ja Kalamajas on oluline osa lõuna- ja õhtusööjaid mitte-eesti emakeelega. Ise usun sellise mini-Singapur-run jätkumisse ja neid hispaania/ukraina/poola/india progejaid jms tuleb siia veel palju lisaks. See on täiesti teine maailm ehitajatega võrreldes. Ja ma ka loodan, et mõned neist loovad siin pere ja jäävadki siia. Kortereid on neile ka vaja.
2-3 aasta pärast on meil siin kohv 5EUR ja pigem muretseme selle pärast, et lõhe nö IT-maailma ja tavatööd tegeva inimese elukvaliteedis järjest suureneb. Kõik ei jaksa seda 5EUR kohvi osta ja see teeb tuju pahaks. -
Vähem kui tunniga on eelmine postitus saanud neli miinust? Milles probleem?
Kui see, mida proteo kirjutab, on vale, siis vaielge vastu! Lihtsalt miinuste panemine õigele rajale ei aita. -
Esiteks on sel aastal majanduse nominaalkasv olnud 8.5%, mitte 10+, sama kehtib proteo ülejäänud jutu kohta.
Ma võiks isegi proteoga kihla vedada, et 2-3 a. pärast ei maksa meil siin kohv 5 euri, kuigi ma tean paari kohta, kus see täna juba 5 euri on. Samas loll ei ole see, kes küsib, vaid see, kes maksab.
Millega tuleb nõustuda on see osa, et kortereid on vaja, sest riigil puudub regionaalpoliitika ja vähegi normaalse palga saamiseks tuleb Tallinna kolida või peale kooli siia jääda. Selle poliitika tagajärgi me veel hakkame nägema lähitulevikus. -
pahurik
Esiteks on sel aastal majanduse nominaalkasv olnud 8.5%, mitte 10+, sama kehtib proteo ülejäänud jutu kohta.
Ma võiks isegi proteoga kihla vedada, et 2-3 a. pärast ei maksa meil siin kohv 5 euri, kuigi ma tean paari kohta, kus see täna juba 5 euri on. Samas loll ei ole see, kes küsib, vaid see, kes maksab.
Millega tuleb nõustuda on see osa, et kortereid on vaja, sest riigil puudub regionaalpoliitika ja vähegi normaalse palga saamiseks tuleb Tallinna kolida või peale kooli siia jääda. Selle poliitika tagajärgi me veel hakkame nägema lähitulevikus.
10 vs 8,5% osas tuleb nõustuda. Muude argumentide osas tundub, et nõustud minu poolt kirjutatuga. Vähemalt ühtegi vastuargumenti ei suutnud tuvastada. On vaid väheütlev ning tagauksega viide võimalikule kihlveole kohvi hinna osas.
Kas on mõni konkreetsem või siis vastupidi pikema vaate mõte ka, miks minu lühiarutelu vale on? -
Ma peale nende mõne valefakti nagu mingit arutelu ei märganud. Lisaks olid mingid isiklikul vaatlusel põhinevad väited Kalamajas ja Ülemistes sööjate kohta. Nõustusin jah sellega, et kortereid on vaja, aga põhjus on teine kui sinul, st regionaalpoliitika puudumine, mis tingib inimeste, eriti noorte Tallinna kolimise. See IT inimeste mujalt siia liikumine pigem mõjutab seda korterite kallimat segmenti. Mis mullistumist puudutab, siis seda me saame teada tavaliselt tagantjärgi, mitte ette. Lisaks puudub ülevaade, kui palju kortereid on ostetud lihtsalt investeeringuks, st lootusega välja rentida või edaspidi kallimalt edasi müüa. Kui hinnad enam ei tõuse või intressid oluliselt tõusevad, võivad neist paljud turule jõuda, aga veelkord, nagu eespool ka juttu oli, siis regionaalpoliitika ja üha suurenev migratsioon ida- ja lõuna poolt peaks nõudlust üleval hoidma.
-
proteo
2-3 aasta pärast on meil siin kohv 5EUR ja pigem muretseme selle pärast, et lõhe nö IT-maailma ja tavatööd tegeva inimese elukvaliteedis järjest suureneb. Kõik ei jaksa seda 5EUR kohvi osta ja see teeb tuju pahaks.
Kas Sa ennustad, et siin rakendub analoogne stsenaarium San Francisco (Silicon Valley) ümbruskonnaga? Ega see muidugi päris võimatu ei ole -- aga loodetavasti päris nii hulluks ikka ei lähe :)
https://www.salon.com/2018/12/02/silicon-valley-is-undermining-democracy-with-its-dangerous-ideology_partner/
