Vihkamine kui investeerimisargument
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kui vaadelda seda, mis toimub hetkel Prantsusmaal, siis saame üheselt öelda, et vihkamine kui asi iseeneses võib olla argument investeerimisel.
Kuidas täpsemalt?
Siinkohal tuleks täita test: keda ma vihkan?
LHV
sotsid
ökohullud
Ansip
jääkarud
võimsa mootoriga autod
aeglaselt sõitvad ning liiklust takistavad autod
müügimaks
paadimaks
BMW -
Ei viitsi kedagi vihata, paras tõrts põlgust on maksimum sellel rindel. Investeerin ainult oma äri moderniseerimisse ja kinnisvarasse.
-
Uraani, oskad anda mõne vihkamise-investeerimivihje?
-
Vihkamine on nõme. Kindlasti ei aita see kaasa investeerimisel.
PS Mida peaks tegema siis, kui ei vihka ühtegi eelpoolmainitud asjadest? -
Kui soov viha pealt teenida, siis võiks kuhugi vanalinna pisikese buduaari püsti panna, kus lased endale 30.- eeg eest kinganina pe...e lüüa :)
-
Microsoftivihkajad investeerivad Applesse... :)
-
Mõisted eetiline investeerimine ja sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine pole midagi uut. Idee mitte rahastada oma vahenditest tegevusi ja nähtusi, mida sa kodanikuna heaks ei kiida, on tegelikult ju igati mõistlik ja põhjendatud. Ka peitub siin teatud pragmaatiline moment - kui ühiskond on mingi nähtuse suhtes üldjoontes taunival seisukohal, peitub sedalaadi nähtustesse investeerimisel päris arvestatav seadusandlik ja poliitiline risk...
Tallinna börsil möllajate jaoks on see teema kõige aktuaalsem ilmselt OEG kontekstis. Ma pole kaugeltki mingi hasartmängu(vastasuse)hüsteerik, aga pean tunnistama, et olen ise mõtisklenud selle üle, kas ma OEG-sse investeerides kaudselt ei aita kaasa ühiskondliku hasartmängusõltuvuse soodustamisele. Igastahes häirib asjade see pool mind mingil määral. Vaadates pragmaatilise poole pealt, väljendub see antud juhul riskis, et ühiskondliku surve tulemusena on regulatsioon hasartmängude korraldamise üle ajapikku pigem karmistumas ning ka see on aspekt, mida pikaajalisel investeerimisel ei tohiks unustada. -
Kokkuvõtlikult on selle teema püstituses peidus vana hea küsimus: "Kas raha haiseb?"
Minu arust mõni raha haiseb. -
Minu arvates legaalselt teenitud raha ei haise. Kui homme seadustatakse prostitutsioon ja mul on lõbumaja, siis seal saadud raha minu jaoks ei haise. Keegi tahab seda teenust osta, keegi tahab selle teenuse "tootmisel" tööd teha, kui see on seaduslikuks kuulutatud demokraatlikus riigis, siis mina probleeemi ei näe. Ma arvan, et investeerimisel ei peaks lähtuma piiblis kirjutatust.
-
Inimesel, kelle jaoks moraal = hetkel kehtiv seadus, ilmselt siinkohal eetilist dilemmat tõesti ei teki. Mina isiklikult ei ole veendunud seaduste ilmeksimatuses ja ülimuslikkuses tõe suhtes. PS. Antud teemat pole käsitletud mitte ainult piiblis vaid näiteks ka A.H. Tammsaare mahukas teoses "Tõde ja õigus". :)
-
Raha mis teenitakse tehinguga mille puhul on tehingu osapooled ning ka järelvalve rahule jäävad on hea ja haisematu tehing.
-
Vihkamist võib muidugi ka teistmoodi ära kasutada. Näiteks võib kasiinovastaste raha investeerida OEG aktsiatesse. Kui firmal läheb hästi, siis saab tema vastu võitlemiseks rohkem raha kulutada. Kui neil aga niigi halvasti läheb, siis pole ka kaotatud rahast kahju. ;)
-
Kujutame ette, et ühiskonnas valitseb selline suhtumine, et valdav enamus investoritest on hasartmängudesse investeerimise vastased, aga lubatud see on. See seltskond, kes investeerib kasiinodesse, naudib nüüd kõrgemat tootlikkust. Mitte kuidagi ei saa niimoodi võidelda selliste nähtuste vastu, mis sulle ei meeldi. Selleks on ikka poliitika.
-
Ma ei rääkinud tegelikult võitlusest kellegi või millegi vastu, vaid kõigest inimese individuaalsest moraalsest vastutusest oma tegude (sh. finantstegevuse) eest. Olgu ka öeldud, et kindlasti pole see aspekt minu jaoks investeerimisotsuste tegemisel ei esimene ega ilmselt ka mitte teine ning mingiks moraaliapostliks ma end samuti ei pea, kuid teema kui sellise, võiks iga investor enda jaoks vähemalt selgeks mõelda.
Kuskil ilmselt on iga inimese jaoks piir, millest edasi ei soovi ta minna. Mõnel on selleks isiklikud tõekspidamised; mõnel seadus; mõni aga ehk kaalub sedagi, et kui seaduse mittetäitmisest tulenev kahju (koos tõenäosusliku hinnanguga selle kahju realiseerumisele) ületab võimaliku saadava kasu, on see way to go... -
Parandus: pidasin loomulikult niipidi silmas, et kui kasu ületab võimaliku seaduse mittetäitmise kahju...
-
No selle jaoks on ometi fond. v. mingi muu vahekiht - kui sa ei tea, et sinu raha teenib 20% tootlust laste orjatöö ja jõhkra keskkonnasaastamise kaasabil kusagil arengumaades, ei saa see sind ka häirida.
-
kristjan kas sa oled JOKK-i pooldaja?
Kui juriidiliselt on kõik korrektne, siis see raha ei haise.
Telekomi ja Norma börsilt äraviimine oli ka juriidiliselt korrektne ja õigesti tehtud? -
mavep
oli küll,
Mina kirun seda siia maani (ka Sakut), kuna mu kanalast võeti ära 3 kuldmune munevat kana.
Kuid kui oleks minul võimalus need firmad 100% endale krahmata siis oleks sama teinud ja arvatavasti varem. -
Ei osanud kusagile mujale teemasse panna ja BH teemat ei tahtnud ka reostada. Üks vennike on teinud mingi naljaka "rahakordistamismängu" (mitte scam!)
http://itneeger.blogspot.com/2010/10/100eur-4-kuu-parast-kaotatud-voi.html -
Asi vähe teise nurga alt, nimelt psühhoanalüütilise nurga alt, ehk investorid võivad olla ka masohistid:
Cardiffi ülikooli doktori Paul Crosthwaite’i ärevusttekitaval hinnangul ei läinud pankurid ja muud investorid ülemääraste riskide peale välja mitte lihtsalt rahahimust, vaid hävitamiskihust ja lõhkumislustist.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/pankurid-lasksid-majanduse-pohja-oma-lobuks.d?id=34236949 -
nuvatt... ja siis pekstakse mind "vasakpoolsete" teemas, kui ma ytlen, et "risk on halb"
-
Tundub, et inimhinge kõige sügavamasse soppi on peidetud enesehävituslik kood, mis aktiveerub kui ühiskond muutub liiga stabiilseks.
-
Olevipoeg, yeaps siin peitub ka vastus lähisida tüüpide käitumisele, kuna neil on seal kõik stabiilselt persses :P
-
Lähis-idas on lihtsalt teine äärmus - looduslik valik oma täies eheduses. Lääne heaoluühiskond on siis see meie äärmus - ei mingit looduslikku valikut.
