Püha Henri võitlus Swedbank-lohega - EPL
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tänases EPL artiklis (Vallo Toomet) on päris tõsiseks võttev mõttekäik.
Nimelt on heauskne investor andnud 2007.a. mitugi miljonit krooni investeerimiseks, ja portfell on oluliselt väärtust kaotanud, kui mitte kokku kukkunud. Investor jutkui püüdnud saavutada juba mõne kuu pärast portfelli müüki, kuid tulutult.
Aga asi pole selles. Artiklis koorub välja mõttelõng, mida kommentaarium selgemalt välja ütleb - Swed toppinud portfelli halva perspektiiviga väärtpabereid, et oma laenukahjusid "lahjendada".
Mõni näide, kuhu on inveesteeritud, kipub sellist mõtet looma küll. Tõsiseks võtab.
Mida arvate? -
link?
-
-
Kui see kõneeristuse lõik, mis seal artilis on, peabki klassifitseeruma müügikorraldusena, siis... no andke andeks! Kui raske on öelda konkreetselt - "Likvideerige portfell koheselt!" Kuidas selliste inimeste kätte üldse nii suured summad satuvad?
-
2korda2
Kui see kõneeristuse lõik, mis seal artilis on, peabki klassifitseeruma müügikorraldusena, siis... no andke andeks! Kui raske on öelda konkreetselt - "Likvideerige portfell koheselt!" Kuidas selliste inimeste kätte üldse nii suured summad satuvad?
Viivi: Millal soovite portfelli müüa?
Henri: Kohe.
Mis siin arusaamatut on? -
DanelK: see on Henri mälu järgi, mitte kõneeristuse lõik.
-
Kui ebalikviidseid Baltikumi võlakirju oleks koheselt müüdud turule kus nõuldus täielikult sellel hetkel puudus oleks see olnud sama mis paberid lihtsalt ära anda ja rahast oleks ilmselt järele jäänud veel vähem kui jäi. Küsimus on pigem selles, et kas ebalikviidse kraami ostmine oli kunde esialgsete plaanide ja soovidega kooskõlas või ei oleks neid tohtinud osta. Kuidagi jääb loost mulje, et tehti pikaajaline vähelikviidne portfell ja siis avastati, uups näe ei saagi teist suvalisel hetkel likvideerida.
-
Häda hakkas ikka sellest pihta, et mingi asset allocationi crew sai lõviosa oma "ideedest" sama maja meestelt, kes tooteid tegid. "Tooteid" tehti kahel põhjusel: Et tasusid saada ja et kergelt täbarasse olukorda sattunud laenukliente ei peaks kohe kotti laskma kui endal oli tunne, et enam peale ei taha midagi anda. Vastuolu tekkiski sellest, et pisut kahvatus seisus klientidele anti kokkuvõttes ikkagi pappi, aga mitte panga bilansist, vaid suuremate klientide omast. Ja minu meelest pole siiamaani paljud tegijad ja jagajad aru saanud, et tegelikult pole nii ikka ilus. Sellepärast võib Henri taoline härra ka veel kokkuvõttes oma raha saada. Tuleb ronida võimalikult kõrgele ja karjuda võimalikult heleda häälega. Pangahärradel hakkab lõpuks piinlik ja kui PR-mehed kvantifiseerivad (potentsiaalse) damage ära, siis võivad konfidentsiaalsed erikokkulepped kliendiga osutuda võimalikuks.
-
Muide miks BIGi ja Metro võlakirjade puhul allahindlus nii suur on? Eeldatavalt pole need võlakirjad 30-aastased vaid pigem peavad emiteerijad need lähiaastatel @face value lunastama - discount peaks peegeldama pankrotiohtu?
-
ma arvan , et see pole ainuke selline stoori, eks neid ole kümneid selliseid.
ega pank sulle ei halasta, nii see on. võtavad oma ja sinu raha ka. üks soovitus on hea: mängi pangaga panga reeglite järgi. deponeerid raha seal küsi majale hüpoteeki või dire käendust.
vaat mis kostavad? -
Hetkel ei suuda linki leida, aga kunagi kirjeldas ka Urmas Sõõrumaa väga värvikalt, kuidas tema 5 millist tehti 500K
-
Ei oska härrale kaasa tunda. Kunagi keegi kirjeldas, kuidas Kruuda & Sõõrumaa olid linnas ainsad mehed, kes koole oskasid renoveerida. Sellest ajast peale on linnatänavatel asfalti pidevalt vähemaks jäänud ja Sõõrumaa võib endale linnarahva raha eest paar korda aastas uusi seiklusi Swedis lubada.
-
(like)
-
ahjaa, muidugi ei saanud Sweed korraldust MÜÜ! täita!
Põhjus oli ju krdi lihtne: võlakirjad, mis sellest portus olid ei olnud müüdavad... need olid ju sweedi enda swäpitud nn halvad laenud , millega sweednikud usinasti 2007 toimetasid. Ja milliste nahka nende junkbondi fond lendas.
Mr Henry oleks pidanud vähe varem nn. ärkamas, ehk august 2007 oli see aeg. Ehk siis kui need võlakirjad ta portusse tekkisid.
Isiklikult mul jäi suu ammuli kui seda va junkbondi fondi 2007 tutvustati ühel Sweedi üritusel. Aga ilmselt olin veitsa paremini informeeritud kinnisvaraturul toimuvast.. -
2007 oli see ilus aeg kui sweed ja seeb usinasti Stoki nõudel oma kinnisvara arendajaid laenuportfellist välja puksima hakkasid. August oli viimane kuu kui viimane nn laen kinnistu ostmiseks kuskil välja rändas.
Aga abi sai kõrvaltoast - võlakirjad laenu refinantseerimiseks....corporate finance - jee kõlab ikka tunduvalt paremini!
1997 oli täpselt same story... -
TNT,
Kuna sa paistad neid asju jätkuvalt hästi teadvat, siis olen tänulik, kui selgitad kahte punkti:
1. Kas see kõrvaltuba emissioone pakkudes varjas investorite eest emitentide finantsseisu või suisa võltsis aruandeid?
2. Kas portfellihaldurite motivatsiooniskeemid olid seotud kliendiportfellide tulemustega või mingi teise osakonna (laenuosakonna? corporate finance?) tulemustega ehk siis milline motivatsioon oli portfellihalduril sokutada kliendi portfelli mingeid teadlikult kahjulikke asju? -
endriko hu keers tagantjärele mis seal tegelikutl toimus, igaljuhul oli selle tulem kole asi :)
-
endriko, mina nende inimeste kõrval EI seisnud, seega ma ei oska öelda mida nad mõtlesid või ei mõelnud.
Fakt oli aga milleste eriti ei räägitud, oli et kinnisvaraarendajate välja puksimist rootsi pankade laenuosakondadest 2007 algusest alustati. Ju nad ikka aimasid , et asi oli läinud üle võlli.
Fakt , et need samad pangad neid võlakirju genereerisid.
Millegipärast need võlakirjad privaatpanganduse ja pensionifondide portfellidesse kuidagi maandusid.
Ja asjaosalised ei taha eriti sellest just rääkida. -
Jumaluke , sellistest asjadest on lausa raamtuid kirjutatud ja filme vändatud. Other people money ja where are the costumers yachts?
või midagi sellist.
Ära jäta oma raha ripakile ja ära usalda inimesi , kui asi raha puudutab. -
Tegelikult ei olnud ju probleem selles, et pangad kliente oma sodivõlakirjatoodangusse suunasid. See on normaalne shaakali lähenemine ja seda iga mõistlik inimene pankadelt eeldabki. Pank peabki oma huve kliendi huvidele eelistama, samas seda müügijutus varjates.
Probleem oli selles, et klientidele koti pähetõmbamist teostati sita juriidikaga. Ole mölakas, aga ole vähemalt pädev. Mis aga välja tuli oli, et lepingud olid koostatud 3-aastaste poolt ja järelvalve oli usaldatud 4-aastastele. Tulemuseks olidki kaasused nagu TR Majad, Kolle, Vertex ekstreemsete näidetena.
Õnneks on universumis tasakaal ja kõik need sepad, kes finantsinnovatsiooni kohapeal korraldasid ja kas klientidele või oma tööandjale kümneid või sadu meeke maksma läksid, kannatasid ka isiklikul tasandil väga suurelt, mõned pidid lausa pikale palgalisele suvepuhkusele minema, seega balance in da universe. -
TNT,
Võlakirju genereeriti ammu enne 2007. aastat ja ei tekkinud see protsess sinu väidetud puksimistega seoses. Ega sa ometi arva, et investorid pidasid nende võlakirjade riski samaväärseks pangalaenu omaga? Kui sulle pakutakse võlakirja intressimääraga Euribor + 10% ja sama ettevõtte laen on Euribor + 2%, kas sul tekib sekundikski mõte, et need on sarnase riskiga ja sarnase tagatusega asjad? Kas ettevõte, kelle tagatised on juba seotud, ei või kallimat lisaraha kaasata mujalt?
Sa tunnistad, et asja juures ei olnud, kuid tuima järjekindlusega pillud süüdistusi ja väidad end paremini teadvat, kuidas teised inimesed tegid oma tööd. Mul ei ole seost ülalviidatud artikliga, kuid arvan, et olin neile teemadele sinust palju lähemal. Kõige räigem ja ebaõiglasem sinu postitustes on süüdistus, et buyside inimesed tegid tehinguid mitte kliendi vaid kellegi kolmanda huvides. Sa ju sisuliselt ütled, et portfellihalduril oli mingi agenda või ta sai kelleltki pistist. Palun lõpeta sellise BS levitamine. Need olid ebaõnnestunud investeeringud ja riskide vale hindamine, ei enamat. Ära otsi huvide konflikti kohast, kus seda ei ole.
Tin,
Kui keegi kirjutab Delfi foorumis ja ütleb, et portfellihaldurid on pätid, siis tõesti hu keers. Kui aga muidu arukas inimene arukas foorumis levitab sirget valet, siis minu arvates teeb see kahju kogu valdkonnale, kogu valdkonna inimestele.
P.S. Kiire vaade avalikku EVK registrisse näitab, et viidatud EPL artiklis mainitud kolmest väärtpaberist võis äärmisel juhul üks väärtpaber olla selle panga poolt korraldatud (kinnitust sellele ei ole, kuid ei välista) ja kaks väärtpaberit ei olnud selle panga poolt korraldatud, EI OLNUD selle panga "tooted". Lugupeetud vandenõuteoreetikud võiksid nüüd hakata punuma fantaasiaid sellest, kuidas konkureerivad finantsgrupid öösel salaja mainitud panga klientide kontodele neid väärtpabereid "sokutasid".
P.P.S. Ja otse loomulikult ei ole õigustust kliendi korralduste mittetäitmiseks, kui asi ikka oli nii nagu artiklis väidetakse. -
endriko,
Ma ei usu et keegi väga pisara poetaks kui kogu see valdkondo kollektiivse väljasõidu obinitsasse teostaks. -
endriko,
arve minule privaatpanganduse kliendina oli ca 2,5 vana raha. Periood oli ise lühike : 12 kuud. Ma ei hakka kirjeldama miks, kuidas see asi lõppes ja mis vahepeal sai ja kes need toredad investeerimis-haldurid olid.
Aga see oli ammu ja kõik on oma haavad ise ära lakkunud.
Millalgi läheb K3 ka + ja see on lahe.
Ja lahe on ka see , et tavalistele ristiinimestele seda radioaktiivset kraami ei müüdud. Ma kord proovisin midagi 2007osta aga loobusin sest see oli kuidagi keeruline ja defitsiitne.
Ja tegelikult ei oma tähtsust kas seb müüs neid sweeedile või sweed seebile. Tähtsust omab see, et seda klientide raha eest osteti.
Muidugi jah aeg oli selline kui kõik olid kergelt ära keeranud ja tegelesid oma naba imetlemisega. Ja Kassisaba 1500 m2 sisehoovi krunt maksis 100 000 000. Miks mitte osta siis Q Vara võlakirju tootlusega 10% või oli see 15%?
-
vanasti pakuti parimates majades vähemalt käsitehtud sokolaadi , konjakit ja sigareid. lahe oli olla seal klient nagu.
-
Erinevus, nagu ma aru saan, on siis selline, et kui sa oled tavaline inimene siis pead oma 10 millikest tavalises fondis ära põletama, aga kui oled kõvem tegija, ütleme 100 milliga, siis tuleb seda Alo Lillepea isiklikult põletama.
-
TNT, on üks hea vanasõna - kõike, mida saab seletada vaimupimedusega, pole mõtet selgitada pahatahtlikkusega.
-
iroonia, miks see teema mind häirib on nimelt selles:
Kui sina võtad laenu, siis pandid ja garanteerid ja annad veel isikliku käenduse. Ja kui feilid mis iganes põhjusel võetakse sult kõik. Kõik, lõpuks läheb naine koos lastega ka minema, sest sa oled luuser.
Kui pank võtab su raha manageerida, siis ei vastuta ta ABSOLUUTSELT mitte pennigi eest. Paneb su raha huugama ja sa jääd veel nn. juhtimistasu võlgu. Saadab veel inkasso seda juhtimistasu välja nõudma.
Ja siis mingid noored kuked tulevad sulle juriidikat rääkima, kuidas vasak käsi tegi mida parem ei teadnud. -
TNT,
järgmine kord, kui raha panka viid, küsi tellerilt isilikku käendust :-) -
mul on selline kokkulepe nendega, et nad ei näpi seda ja ei tüüta mind näiteks oma fondijutuga
-
Uus keiss, aga sama modus operandi ehk selge retsidiivsus:
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/artur-talvik-swedbanki-juhtidele-te-trampisite-vaikeinvestorite-oigused-ja-huvid-jalge-alla-ning-petsite-neid?id=81772407 -
sama jama . pole midagi uut.
-
Pigem teeb asja huvitavaks see, et raske oli leida advokaati, kes panga kohtusse kaebaks. Kõigil eluasemelaenud, ärilaenud, mõni tahab pangas karjääri teha, kliendisuhted jne
-
See kirik, kus lollid peksa saamas käivad : )
-
Mis nende Rumeenia investeeringu dokumentidega ikka lahti on?
https://www.ohtuleht.ee/879005/katrin-lusti-blogi-miks-swedbank-vassib -
Katrin Lust: "Ausalt öeldes ma ei oleks uskunud, et viimane "Kuuuurija" nii paljusid inimesi nii emotsionaalselt kõnetab ja et Eesti suurim pank on jätnud paljudele ülbe mulje. "
Huvitav kas Katrin Lusti tutvusringkond elab kusagil kuupeal või Kaimani saartel, seal kus Swedbanki pole? Nii tähtsa ameti pidaja peaks ikka eluga ja suhtumistega kuluaarides kursis olema. -
Graafik
Mis nende Rumeenia investeeringu dokumentidega ikka lahti on?
https://www.ohtuleht.ee/879005/katrin-lusti-blogi-miks-swedbank-vassib
Pekki läinud investeeringute tegemise aluseks olevad dokumendid pole avalikkuse ette sattunud. Ehk siis raha on kuhugi kadunud, aga mis asjaoludel, seda tahetakse üles leida. -
ttrust
Graafik
Mis nende Rumeenia investeeringu dokumentidega ikka lahti on?
https://www.ohtuleht.ee/879005/katrin-lusti-blogi-miks-swedbank-vassib
Pekki läinud investeeringute tegemise aluseks olevad dokumendid pole avalikkuse ette sattunud. Ehk siis raha on kuhugi kadunud, aga mis asjaoludel, seda tahetakse üles leida.
Õigemini kaduma läinud dokumendid mis seovad panka nende pekki läinud investeeringutega. Pank omal ajal vahendas neid investeeringuid. -
ttrust
ttrust
Pekki läinud investeeringute tegemise aluseks olevad dokumendid pole avalikkuse ette sattunud. Ehk siis raha on kuhugi kadunud, aga mis asjaoludel, seda tahetakse üles leida.
Õigemini kaduma läinud dokumendid mis seovad panka nende pekki läinud investeeringutega. Pank omal ajal vahendas neid investeeringuid.
Mulle on jäänud ajakirjandusest mulje, et raha pole mitte kuhugi kadunud, vaid pandi hakkama tüüpilise skeemiga - osteti odavalt suvalist maad kokku ja müüdi lollikestele eksklusiivkruntide pähe suurusjärgus kuni 10x kallimalt. Nüüd üritavad siis pügada saanud aru saada, et kas pank oli alguses kursis, et maa hind on seal tegelikult kordades odavam, või mitte. Kui oli kursis, siis saab pangalt hakata kahjutasu nõudma. Vastasel korral aga on tegelike petturite tõestatud tuvastamine ning nende käest kahjutasu saamine samaväärne tühja tuule taga ajamisega... -
Mulle on jäänud kõrvalseisjana mulje, et nendest avalikkuse ette jõudnud untsu läinud asjadest käivad kannatanutena läbi paljuski kattuvad nimed. Ju siis otsivad teravaid elamusi ja meelelahutust aga kvaliteetse meelelahutuse eest tuleb teatavasti maksta. Küll ei leita Armeeniast kulda, siis lähevad krundid Bakuus untsu. Ah jaa- vahepeal teeniti vist jumala abiga Bulgaarias kõvasti raha aga siis keegi ei virisenud, et pank raibe võttis riski. Või siis ongi selline taktika, et kasum mulle ja kui tuleb kahjum siis meedia abil pressib kahjumi pangalt välja. Küsimus sellest kui palju pank enne projekti investeerimist asjast teadis muidugi jääb. Näiteks kas oli põhjust kahelda vajalike lubade saamises või mitte? Kõrvalt vaadates ei sa me seda kunagi teada.
-
Tean vähemalt 2 kodanikku, kes investeerisid Bakuu-projekti, sest Musta mere rannik oli sel ajal jube kuum kaup...
-
Karjamaad ja põllud moonduvad elamupiirkondadeks üldjuhul kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja teatavasti selline metamorfoos on maaomanikule ülimalt kasulik nähtus. Võtame arvesse, et Rumeenia on EL kõige korrumpeerunum riik ja üldiselt on KOV rohkem korrupsioonialdis kui keskvalitsus. Neid kahte asjaolu arvestades - kui tõenäoline on, et Rumeenia maafondi äriplaan nägi ette põllumaade muutumist elamumaadeks ilma, et localitate bossid väikese või ka suurema dolja saavad? Ostame maa, teeme omavalistsusele avalduse, KOV volikogu liikmed heidavad koosolekul rõõmust selili ja siputavad käsi-jalgu, kuuldes lugupeetud Eesti investorite tulekust, muudavad maa sihtotstarbe ja lubavad ehitada ükskõik mida? Maade eest üleliia palju maksmine tundub selles kontekstis igati OK, kui maksti õigele inimesele - aga mis siis hapuks läks ja kas Swedbank arvas, et Rumeenia äri on võrreldav investeerimisega Rootsis ainult et 30x kasumlikum on nagu natuke arusaamatu.
-
Rumeenias vist ei olnud tegemist elamuehituse kavaga kui ma õigesti mäletan. Seal osteti maad kus oli palju kvaliteetset kruusa peidus (vist mingid uuringud olid tehtud) ja kuna EU rahade toel pidi kohe minema hirmsaks teede ehituseks siis tundus no brainer. Leverage peale! Kuni selgus, et mingid mõttetud väljamaalased põhimõtteliselt lubasid ei saa. Mis sellest, et see kruusane soss põllumaana ka kuhugi ei kõlba.
