Maksa sularahas - toeta ettevõtlust mitte panku! - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Maksa sularahas - toeta ettevõtlust mitte panku!

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Järjest rohkemaks läheb neid inimesi, kes maksavad kaardiga ja sularaha üldse kaasas ei kanna. Pangamaksetest läheb enamasti 1% kuni 10% pangale (suurte kaubakettide puhul alates ca 0,25%-st)
    Pangad panevad automaate järjest kinni jne.
    Inimesed, toetage parem kohalikke ettevõtteid kui suurpanku.
  • Asi on mõnes mõttes läinud isegi nii hulluks, et mõned aastad tagasi tahtsin maksta 500 kroonisega (kroonisega, mitte eurosega) Statoilis ja müüa küsis, et kust said selle?
  • maksa kaardiga, sest läbi panga käinud käivete pealt deklareerivad ja maksavad ettevõtted käibemaksu jms., toeta Eesti riiki, mitte maksupettureid! :)

    abesiki, see 500 EEK oli Sinu maksustatud tulu? :)
  • Vaatan seda automaatide sulgemise arutelu ning vägisi tundub, et mõni viieline tüdruk on kuskil Excel'i kallale lastud ning suure kulude kokkuhoidmistuhina kontekstis on väiksest rahalisest kokkuhoiust saanud PR-ämber, mille puhul on potentsiaalne kulu osutumas esialgsest säästust ilmselgelt suuremaks. Kurb kui inimestel puudub mõtlemises perspektiivitunnetus ja tegeletakse kulude mikromanageerimisega.

    Aga sularaha on jube tüütu, abesiki. Mündid-värgid-särgid. Ei viitsi nagu enam... ;)
  • Henno, isegi kui osad ettevõtjad maksavad tiba vähem makse sularaha pealt, on see märksa parem kui see raha on inimeste, mitte bürokraatia mootori vahel ringluses.

    500 krooni pealt olid ja on maksud makstud. Ma maksan liigagi ausalt makse.


    Muideks, sularahas makstes saab alati kaubelda ja kõige väiksemal juhul saad kaupmehe käest panga % võrra alla
  • Lübecki lähedal on väga lahe cash-and-carry kuhu mahuks kaks Ülemiste keskust sisse ära. Veini saab odavamalt vist ainult paradiisis. Aga maksmiseks sobib ainult raha, mitte plastik. Ilmselgelt loeb sealses marginaalis ka see protsent, mis pankadele ära makstakse.

    Meil kui lähed ise suurema koguse sularahaga midagi ostma, siis müüja vaatab sind sellise näoga, nagu sa oleks äsja kellegi ära tapnud. Teine variant on muidugi see, et kahtlustatakse valge pulbri kasumit.
  • Maksmine maksmiskes. Pigem nõudke tööandjalt palka sulas! See on pankadele veel valusam.
  • Kalduks siiski arvama, et arvesse on võetud ka kaardimaksete populaarsuses suurenemisest oodatav tulu, samuti keskmise arvelduskontodel lebava tasuta raha hulga suurenemine ja tehtud panus sellele, et PR probleem on lühiajaline ja väike. Riigil pole vist kah midagi sularaha kasutamise vähenemise vastu, Henno viidatud põhjustel. Klientidel pole niikuinii kuhugi minna, ükski teine pank nendesse kohtadesse niipea uusi automaate panema ei lähe.

    Ilmselt kui LHV tahaks, siis saaks päris hea hulga kliente, kui automaatide olemasolu viimasel nädalal suletava automaadi kõrval oma promo-lauakest hoiaks. Kui niikuinii peab kaardiga maksma hakkama, siis miks mitte hooldustasu vaba kaardiga?


    Karum6mm
    Vaatan seda automaatide sulgemise arutelu ning vägisi tundub, et mõni viieline tüdruk on kuskil Excel'i kallale lastud ning suure kulude kokkuhoidmistuhina kontekstis on väiksest rahalisest kokkuhoiust saanud PR-ämber, mille puhul on potentsiaalne kulu osutumas esialgsest säästust ilmselgelt suuremaks. Kurb kui inimestel puudub mõtlemises perspektiivitunnetus ja tegeletakse kulude mikromanageerimisega.

    Aga sularaha on jube tüütu, abesiki. Mündid-värgid-särgid. Ei viitsi nagu enam... ;)


  • Kauba ja teenuste eest tasumine on üldse üks vastik toiming, lugesin hiljuti ühte uuringut, et 30% inimestest maksab arveid ainult vangla või jõulise genaadi hirmus, siit ehk ka põhjus, miks sedavõrd palju kaartimakseid sooritatakse, alateadlikult võib jääda mulje, et kaup saadi tasuta, imeline organ seal pealpool kõri.
    Isiklikus plaanis pooldan seda makseviisi, mis inimesele parema tuju loob, mulle endale meeldib tippi loopida ja seda on kaartiga räbal teha.
  • 113366
    Klientidel pole niikuinii kuhugi minna, ükski teine pank nendesse kohtadesse niipea uusi automaate panema ei lähe.

    Ilmselt kui LHV tahaks, siis saaks päris hea hulga kliente, kui automaatide olemasolu viimasel nädalal suletava automaadi kõrval oma promo-lauakest hoiaks. Kui niikuinii peab kaardiga maksma hakkama, siis miks mitte hooldustasu vaba kaardiga?


    LHV Pank kirjutab oma avalehel

    LHV Pank on parim koht, kus oma igapäevaseid rahaasju ajada. Selle asemel, et sinu raha eest suurt kontorivõrku ülal pidada, pakume sulle lihtsat ja kasutajasõbralikku internetipanka

    tajun siin arvamusavaldustes teatud topeltmoraali viljelemist, kui Swedbank paneb mõne väiksema kontori kinni, siis on kisa kui palju, aga LHV isegi ei kavatse kontoreid avada ja kõik on hästi :)
  • "In Italy it is illegal to pay in cash of more than 1000 euros, in France the limit is 3000 euros and Spain will be limited just as Italy soon"
    http://www.survivalistboards.com/showthread.php?t=209500
  • LHV pole midagi lubanud ja seega ei saa petta, aga Swedbank lubas olla minu lähedal ja minuga koos. Nüüd renegib. LHV puhul oleks samalaadne pettumus elektrooniliste maksete tasu või Balti aktsiate hoiutasu sisseseadmine.

    Kui mõlemad pangad muutuvad maainimese jaoks ainult internetipangaks, siis minu soovitus oleks igal juhul valida kasulikum tehing.
  • 113366
    LHV pole midagi lubanud ja seega ei saa petta, aga Swedbank lubas olla minu lähedal ja minuga koos. Nüüd renegib. LHV puhul oleks samalaadne pettumus elektrooniliste maksete tasu või Balti aktsiate hoiutasu sisseseadmine.

    Kui mõlemad pangad muutuvad maainimese jaoks ainult internetipangaks, siis minu soovitus oleks igal juhul valida kasulikum tehing.


    mina olen kuulnud, et tasuta lõunaid pole olemas
    proovi vahet teha turunduslikel kaalutlustel ristsubsideerimisel ja lihtsalt soodsal hinnakirjal
    Balti aktsiate hoiustasu 0 EEK võetakse LHV puhul kallima Balti aktsiate tehingutasuga tagasi vähemalt osaliselt, kes matemaatikas on paremini kodus, saab aru, et 3.20 EUR + 0,2% on tihti suurem kui 0,2% miinimum 3.20 EUR, näiteks 1000 EUR tehingusumma puhul vastavalt 5.20 EUR ja 3.20 EUR
    LHV kaardi puhul ju 1 EUR on sularaha väljavõtt, võtad kuus 1 korra raha ja oledki oma hooldustasuvaba kaardi eest rohkem maksnud kui mõnes muus pangas 0.96 EUR hooldustasu, mille eest on 2000 EUR väljavõtt kuus tasuta :)
  • Minu meelest peaks selle kaardimaksete probleemiga tegelema Konkurentsiamet. Olen üsna ebapädev teemas, aga kusagilt on meelde jäänud, et Pankade Kaardikeskus oli muidu konkureerivate asutuste kaasomandis. Mis tähendas, et ühelgi osapoolel polnud huvi hinnakonkurentsiga tegelda. Nüüd on vist see Kaardikeskus mingiks NETS-i nimeliseks asjaks ümber nimetatud ja struktuur segasemaks aetud.

    Uuriv ajakirjandus võiks lahti harutada, kui palju kaardimaksetelt raha teenitakse vs kui riskantne see äri on (pigem kui riskivaba) ja kui suuri kapitalimahutusi on vajanud. Kõige vähemal juhul võiks pankadele liigkasuvõtmise eest nats negatiivset PRi teha. Paremal juhul võiks KA uurida, kas tegu ei ole kartelliga või olukorraga, kus mõni osapool omab olulist turujõudu. Abiks oleks tasude võrdlemine Põhjamaades ja mujal maailmas.
  • Moodsal ajal ei tohigi sul olla sularaha. Kohe on mingi rahapesubüroo platsis ja hakkab käsi väänama. Number on ise kust käsi hakatakse väänama jaburalt väike: natuke pealt 3000. Ei tohi sa osta endale ei asju ega maad!
    Täitsa haige!
    Selles mõttes on pankade lobbist riik õieti aru saanud: lastes pankadel maksustada sularahakäibe 1,5%või rohkemaga võib suht kindel olla, et ülejäänud rahamassi liikumiselt ilusti maksud ära makstakse..
  • Samas jälle 3,2+3,84>5,2 Eks eri tehingute arvuga ja suurusega näiteid saab mõlemat pidi konstrueerida. Mulle isiklikult tuleb soodsam. See pole elu küsimus ega eesmärk omaette, aga oleksin pettunud, kui see ära muudetaks.

    Samuti kui Swedi automaat juhtumisi enam ei ole kõige lähem või mugavam, siis Swedi kaardiga teise panga automaadist väljavõtt on 1€ +2,5%, €200 puhul näiteks €6

    [quote=Henno Viires]


    kes matemaatikas on paremini kodus, saab aru, et 3.20 EUR + 0,2% on tihti suurem kui 0,2% miinimum 3.20 EUR, näiteks 1000 EUR tehingusumma puhul vastavalt 5.20 EUR ja 3.20 EUR
    LHV kaardi puhul ju 1 EUR on sularaha väljavõtt, võtad kuus 1 korra raha ja oledki oma hooldustasuvaba kaardi eest rohkem maksnud kui mõnes muus pangas 0.96 EUR hooldustasu, mille eest on 2000 EUR väljavõtt kuus tasuta :)


  • kaardimakse korral muutub a/a-l lihtsalt üks number. nagu ei tajugi. sulas maskmine distsiplineerib kulutamist - näed oma silmaga kauba/väärtuse ekvivalendi kadumist põhjatutesse kassasahtlitesse. see teeb kurvaks. ja koonrimaks.

    ma ei tea kas legendidel, et laenu taotlemisel vaatab pank kaardiga sooritatud maksete ajalugu ja sisu, on tõepõhi all, aga suurel vennal on kordi keerulisem cash`i teekonda jälgida - näiteks kui olete juhuslikult kunstiakadeemia rektor, omate asutuse krediitkaarti ja teete sellega litsimajale ülekande, siis on keeruline loota ühiskonna mõistvat suhtumist.
    noh et stress ja loomekriis ja ka kunstinimene võib vahest tahta minna kergema vastupanu teed, mitte ainult ärarääkimist viljeleda.

    ja veel üks hoiatav näide, mis selgelt räägib sulli kasuks - mul oli aastaid tagasi kokkupuude riikliku jõustruktuuriga, seoses ühe puidufirma laoseisu arvestatava puudujäägiga. olin tunnistaja. uurijaga vestlusest sain aru, et ühe kahtlustatava kõik a/a-d sobrati läbi - sealt loodeti tõenäoliselt leida kahtlasi laekumisi.
    kaardimakse on jälg ja jälitatav jälg.

    EI! kalevipojast ja tv-st meelde jäänud siili propagandale, et makske kaardiga.
    siil oli pankade poolt ära ostetud. sisuliselt sortside käsilane.
  • sularaha on endiselt täiesti seaduslik, nagu ka selle firmakassast iseendale 30ks aastaks 2% intressiga välja laenamine :)
  • abesiki, millest selline teemapüstitus? Swedi €750mln or smth n.ö. maksuta sisemiste kannetega ületõstmisest?
  • ma ei saa aru miks on eesti muutunud, stagneerunud, konservatiivseks ja tagurlikuks maaks.

    e-arveldused = hea = progressiivne
    sularaha maksed = paha = tagurlik
  • See pankade kaardikeskus paistab päris hea beezwacks olevat:

    ___ 2010 ___ 2009 ___ 2008
    Müügitulu: ___ 4 450 232 ___ 4 333 465 ___ 4 440 773
    Puhaskasum: ___ 1 934 861 ___ 1 650 327 ___ 1 475 209
    Aktsia-/ osakapital: ___ 504 902 ___ 504 902 ___ 504 902
    Omakapital: ___ 11 765 943 ___ 9 831 082 ___ 8 180 755
    Bilansimaht: ___ 12 359 043 ___ 10 315 276 ___ 8 726 880
    Töötajate arv ___ 33 ___ 33 ___ 32

    Rentaablus 40% sisuliselt infrastruktuuri äris. Not too shabby.
  • oot palju meil siin TVE näitel see lubatud rentaabluse lagi oli?
    kaardikeskus peaks ärevalt konkurentsiameti suunas piidlema.
  • TVE jäi lihtsalt rataste vahele kui ansip tahtis etsi tulubaasi õgvendada:) imho on selline tegevus ikka päris sarnane meie idanaabir praktikale. Aga püüdke nüüd üheskoos mõistatada kellele või millele kaardikeskus teenuseid osutab ja siis selle valguses aru saada miks sinna konkurentsiameti poole väga ei pea piidlema.
  • 1Meek kasumit per töötaja on suht harju keskmine.
  • Henno Viires
    maksa kaardiga, sest läbi panga käinud käivete pealt deklareerivad ja maksavad ettevõtted käibemaksu jms., toeta Eesti riiki, mitte maksupettureid! :)abesiki, see 500 EEK oli Sinu maksustatud tulu? :)

    Kui jälgida, et Sinu sularaha "läbib" kassaaparaati ja selle peale tekib tšekk, siis on müüjal raske maksudest kõrvale hoida.
  • Toetaks ka teie sularahas arveldamise kampaaniat, sest mõned aastad tagasi olin veel üks suuremaid sularaha toetajaid. Aga koos krooniga kadus ka igasugune tahtmine sularahas maksta. Ei saa mitte üle ega ümber sellest, et euro ei istu mulle mitte kuidagi. Lisaks sellele, et tegemist on inetu rahaga (mitte et rahal mingi kunstiline väärtus olema peaks, aga kroonil oli ometi kõike seda), on tegemist ka ebapraktilise ja ebakvaliteetse rahaga (mündimajandus võib hulluks ajada, rääkimata sellest, kui viletsast materjalist euromündid nähtavasti vermitud peavad olema - vaadake vaid aastavanuseid Eesti euromünte!).
    Nii et tooge tagasi EEK ning mina olen pardal.

    Mis puutub LHV-sse, siis võiks muidugi tulevikku vaadates kaaluda sularahaautomaatide tekitamist. Loomulikult pooldaksin ma ühtse pangaautomaatide võrgustiku loomist nagu seda juba arenenud põhjamaades tehtud on. Swedbanki jutt, et see kuidagi takistab neid pakkumast parimat teenust, ei kannata kriitikat. Nii et pangad jagagu kenasti automaatide kulud omavahel ära ning nii saab suurema paanikata ka hulk automaate kinni panna.
  • Ühistele automaatidele on olemas veel üks alternatiiv. Sularaha saab igast sularahamakset pakkuvast kohast. Näiteks igast poest/tanklast saaks sularaha kus on olemas kaardimakse võimalus.
    Teistes riikides pole seda ise kohanud aga Austraalias on praktiliselt võimatu poes ostu sooritada ilma, et sulle sularaha ei pakutaks ja sealjuures pole oluline, mis panga kaart (küll peab olema kaardiga seotud deebetkonto, krediitkontolt raha ei anta) sul on või mis panga makseterminal neil on. Sealjuures vähemalt kohalikele kaartidele teenustasu ei rakendata, Eesti kaardiga pole proovinud.

    Kuidas see tehniliselt täpselt lahendatud on, ei oska kahjuks öelda aga eks neid võimalusi oleks vast mitmeid.
  • allan223
    Ühistele automaatidele on olemas veel üks alternatiiv. Sularaha saab igast sularahamakset pakkuvast kohast. Näiteks igast poest/tanklast saaks sularaha kus on olemas kaardimakse võimalus.
    Teistes riikides pole seda ise kohanud aga Austraalias on praktiliselt võimatu poes ostu sooritada ilma, et sulle sularaha ei pakutaks ja sealjuures pole oluline, mis panga kaart (küll peab olema kaardiga seotud deebetkonto, krediitkontolt raha ei anta) sul on või mis panga makseterminal neil on. Sealjuures vähemalt kohalikele kaartidele teenustasu ei rakendata, Eesti kaardiga pole proovinud.

    Kuidas see tehniliselt täpselt lahendatud on, ei oska kahjuks öelda aga eks neid võimalusi oleks vast mitmeid.

    Minumeelest Rootsis on mulle ka mitu korda pakutud seda teenust. Eriti väljaspool Stockholmi.
  • Minu kogemus pole küll otseselt sularahas maksmisega seotud aga kaudselt siiski. Esmasp. ja Teisip. oli vaja kanda SEB-ist ja SWED-ist ettevõtte raha LHV kontole. Ülekanded tegin mõlemal päeval ära ca. 16:30. Kas te arvate, et see raha jõudis sama õhtu LHV-sse? Tutkit brat, mõlema krdi Swenssonite panga TASULINE Eestisisene makse jõudis LHV-sse järgmisel hommikul ca. 9:00-9:30. Vasutipidised maksed e. LHV-st suvalisse teise panka liiguvad ülehelikiirusel e. ca. 30 minutiga. Mida krdit teevad SEB ja SWED minu rahaga iga päev 2-3 tundi ja vahel terve öö kuigi ma maksan neile kopsakat ülekande tasu? Kuidas LHV suudab raha kiirelt liigutada ja teised pangad ei suuda? See trall, et raha liigub Seebi ja Sweedi kaudu aeglaselt hakkas pihta ca.1,5 a. tagasi.

    Eelnevat arvestades on tõesti mõistlik arveldada suures osas sularahas mis küll ettevõtete puhul on natuke raskendatud sest igapäevaseid arveid tuleb ikka ülekandega maksta aga siin aitab LHV.
  • kuusemaa
    Minu kogemus pole küll otseselt sularahas maksmisega seotud aga kaudselt siiski. Esmasp. ja Teisip. oli vaja kanda SEB-ist ja SWED-ist ettevõtte raha LHV kontole. Ülekanded tegin mõlemal päeval ära ca. 16:30. Kas te arvate, et see raha jõudis sama õhtu LHV-sse? Tutkit brat, mõlema krdi Swenssonite panga TASULINE Eestisisene makse jõudis LHV-sse järgmisel hommikul ca. 9:00-9:30. Vasutipidised maksed e. LHV-st suvalisse teise panka liiguvad ülehelikiirusel e. ca. 30 minutiga. Mida krdit teevad SEB ja SWED minu rahaga iga päev 2-3 tundi ja vahel terve öö kuigi ma maksan neile kopsakat ülekande tasu? Kuidas LHV suudab raha kiirelt liigutada ja teised pangad ei suuda? See trall, et raha liigub Seebi ja Sweedi kaudu aeglaselt hakkas pihta ca.1,5 a. tagasi.

    Eelnevat arvestades on tõesti mõistlik arveldada suures osas sularahas mis küll ettevõtete puhul on natuke raskendatud sest igapäevaseid arveid tuleb ikka ülekandega maksta aga siin aitab LHV.



    veidi üldharivat infot pankadevaheliste maksete kohta

    http://www.eestipank.ee/pub/et/yldine/pank/maksesysteem/esta.html

    Eesti Pank edastab pankadele teistest pankadest laekunud maksete osas infot igal täistunnil, pangad omakorda edastavad ka Eesti pangale infot neilt väljaminevate maksete osas iga täistund

    seega kõlab jutt LHV suvalisse teise panka ülihelikiirusel liigutatud maksetest ca 30 minutiga veidi liialdatud, näiteks 13:01 tehtud makse ikka teise panka enne 14:00 ei jõua, sest LHV ei edasta seda enne 14.00 ja suvaline pank ei saa seda enne 14.00 kätte
  • Henno, mis põhimõttega kiirmaksed toimivad? Tädi võtab toru, helistab ja teine tädi teises pangas kannab käsitsi raha peale?
  • ipsum
    Henno, mis põhimõttega kiirmaksed toimivad? Tädi võtab toru, helistab ja teine tädi teises pangas kannab käsitsi raha peale?


    http://www.eestipank.ee/pub/et/yldine/pank/maksesysteem/arveldus.html

    Eesti Pank haldab kahte pankadevahelist arveldussüsteemi: üleeuroopalist kiirmaksete süsteemi TARGET2-Eesti ja jaemaksete süsteemi ESTA.

    TARGET2-Eesti arveldab üleeuroopalisi eurodes algatatud makseid reaalajas, st et süsteemi vahendusel saab arveldada nii piiriüleseid kui siseriiklike euromakseid. TARGET2-s toimub maksete arveldus ühekaupa ning süsteem on mõeldud kiirmaksete arveldamiseks (Loe lähemalt).

    ESTA toimib fikseeritud ajagraafiku alusel ning on mõeldud süsteemi liikmete vaheliste kreedit-tüüpi jaemaksete arveldamiseks. Maksed edastatakse süsteemi maksejuhiste kogumitena. ESTA kasutab maksete arveldamiseks iga süsteemi liikme poolt sisse makstud rahalist tagatist
  • Henno poolt kirjeldatu vastab tegelikkusele, kuid samas on täheldatud, et vähemalt üks ülatoodud pankadest praktiseerib makse kinnipidamist järgmise infovahetuseni, st. näiteks kl.13.01 algatatud makse liigub läbi Eesti Panga mitte kl.14.00, vaid kl.15.00.
    Kiirmaksed (RTGS) toimivad pankade vahel otse SWIFTi vahendusel.
  • peemot
    Henno poolt kirjeldatu vastab tegelikkusele, kuid samas on täheldatud, et vähemalt üks ülatoodud pankadest praktiseerib makse kinnipidamist järgmise infovahetuseni, st. näiteks kl.13.01 algatatud makse liigub läbi Eesti Panga mitte kl.14.00, vaid kl.15.00


    ma selles nii kindel ei oleks, sest tegin eile peale 11.00 makse, mis oli peale 12.00 kohal teises pangas

    suuremates pankades need infovahetuse failid vist lähevad ca 15-20 minutit enne täistundi lukku ja ma ei ole päris kindel kas näiteks kontorites tehtud maksed lisatakse iga täistunni kohta või kogutakse need pangasiseselt miski muu ajakava alusel

    lisaks ülalpool viidatud lingi andmetel võimalus, et Eesti Pank võib terve täistunni maksete kogumi tagasi lükata kui selles sisaldub vigase formaadiga makseid üle lubatud veapiiri
  • Ma sain ka kommentaarid pankadest täna ja sellest täistunni süsteemist olen ma teadlik kuid Swed ja SEB "hoiavad" reaalselt raha kinni ja üsna tavapärane on, et sa pead arvestama min. 2 tunniga ja tegelikkuses isegi pikemalt. Reaalsed näited on igapäevased sest erinevate firma kontode vahel rahaliigutamist on pidevalt. Kui ma saadan LHV-st raha SEB-i ja SWED-i näiteks 14:35 siis võin ma suht kindel olla, et see on hiljemalt 15:15 peal. Vastupidel juhul pean ma arvestama 1,5-3 tunniga. Mida nad teevad ja kuhu nad oma ülekande faile genereerivad ma ei tea kuid mina nimetaks seda costs savinguks e. hoiame ja kogume suurema hunniku makseid ja siis saadame. Kõige tigedamaks ajab SWED-i ja SEB-i puhul see, et nad küsivad tasu selle eest kui ma isegi kannan firma samas pangas olevate kontode vahel raha. Seda ilusat päheõpitud infotelefoni tibinate juttu kuidas neil kõik tegelikult käib ja nemad on korrektsed, seda ei saa võtta tõsiselt kui reaalne elu näitab muud. Oleks tegu mõnede kordadega aga see on krooniline. Kui sa teed ülekandeid igapäevaselt enda ettevõtte kontode vahel siis näed seda kõige paremini.
  • Belgias kus sularahaautomaate on suht vähe, olen mitu korda bensukast nii rahhi võtnud, et maksad kaardiga mingi summa ja saad sama summa sulli vastu. Ei näe põhjust, miks bensukad peaks vastu olema sellisel viisil sula väljastamisele.
  • Bensukad, mis Andruse arvates võiks maapiirkondades asendada nii posti kui sularaha pakkujaid võiksid, majutada ka vallajuristi, kes vabal ajal poole kohaga kohvi müüks ja vajadusel algkooli tunde annaks, ruum ju soe :)
  • See EUR on üks kurjavaimu santlaagri raha!
    Vea neid kopkaid kaasas nagu loll. Joomas linnas käid, siis ei jõua hommikul pükse maast ülesse tõstagi - 30-40 euri müntides taskus. Kõik kuradi joogi täpselt timmitud baaris : 5.50. Annad paberi tagasi saad münte. Täis peaga pole aimugi palju sulle neid münte antakse! Või ei anta.
  • Ja need mitte-/antavad mündid võid kõik kehvapoolse kvaliteediga jookide eest jotsiks jätta. Hea kerge tunne hommikul peavaluga ärgates :)
  • kui neid tüütuid münte liialt tülinaks koguneb siis võib mu poole selle murega pöörduda. piisava koguse korral tulen ise järgi ja viin nuhtluse ära.
  • ära nuuma rikast paksu
    pankurit ja maamaksu
    maksa taskust otse sulas
    pärast oled krahviks külas

    pangakaart on kurja juur
    sest pankuri protsent on suur
    vahelt taks see võtab käest
    rahast ilma jätab nagu võluväest

    parm Vaasja õlleuimas
    pangakaardi võttis tuimalt
    nüüd nuumab rootsi sotsi
    ilma et et saaks aru mütsi

    Vaasja lugu täbar
    ei aima tema räbal
    et pankur rüüpab rõõmsalt
    parm Vaasja õlletoobrilt
  • Sularahaga arveldamisel on vähemasti see pluss, et erinevad valuutad näevad natuke erinevad välja. Mitte nagu EVK teatisel kus piltlikult 10 eurot + 10 eurot = 20 eeki.
  • teema pealkiri ei pela. panku toetad ikkagi.
    "Võtsin Sampo (deebet)kaardiga Swedi automaadist veidi suurema summa sularaha. Teenustasu 25 eurot... Mille eest??? Mis ajast???" imestab Rõivas Twitteris.
  • TNT
    See EUR on üks kurjavaimu santlaagri raha!
    Vea neid kopkaid kaasas nagu loll. Joomas linnas käid, siis ei jõua hommikul pükse maast ülesse tõstagi - 30-40 euri müntides taskus. Kõik kuradi joogi täpselt timmitud baaris : 5.50. Annad paberi tagasi saad münte. Täis peaga pole aimugi palju sulle neid münte antakse! Või ei anta.
    Huvitav, mida sa sügaval vene ajal oleksid teinud, kui nominaalselt oli rubla väärtus kordades suurem kui eurol, samas olid kopikad palju väiksemad, kui on euromündid? Neid tuli ju luubiga vaadata! Tol ajal väiksem arveldus ainult kopikates käiski.

  • Endise Eesti sent oli ka väärt ühik. Eelmine aga ......
  • 3- ja 5-kopikaline olid ikka parajad tõllarattad, rublasest mündist rääkimata. 20-kopikaline oli vist samas mõõdus 3-kopkasega.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon