Ettevõtluse Arendamise SA
Log in or create an account to leave a comment
-
Pagan, kas ma olen paranoiliseks hakanud, aga midagi on nagu proportsioonist väljas
Toetuse saaja
Spot Parking OÜ
Projekti nimetus
SPACE PARKING OPTIMIZATION TECHNOLOGY
Toetuse summa (EUR)
608650.00
Projekti maksumus (EUR)
1739000.00
Maakond
Programm
Teadus- ja arendustegevuse projektide toetus (2007-2013)
Firma ise siis:
http://www.parking15.com/spot/
Ei ole kunagi eriti EAS-i taibudest vaimustuses olnud, aga veidi üle aasta vanale firmale, aktsiakapitaliga 4000 EUR selline nuts hammaste vahele vista, eriti kui veel arvestada, et tootma hakkavad sakslased??? -
Ega kosmoses parkimine mingi odav asi olegi.
-
Ma arvan, et kui me teeks siinse foorumi erksamatest peadest ühe OÜ, siis saaks päris palju igasuguseid toetuseid küsida - ja ka saada. ;) Riot on!
-
Pisut suurem tuulehoog puhub selle kaardimajakese ehk "SPACE PARKING" -u lihtsalt kokku. Welcome To Estonia!
-
Eksportiv ettevõtte. Moskvas tellimus olemas. Mida veel võiks EAS tahta?
-
no deem, siin ikka tõsised kohapeal tootvad ja 100% eksportivad ettevõtted saavad kordades vähem raha ja see läheb teadus- ja arendustegevuseks. WTF? Tootma hakatakse niikuinii mujal, st. tootmisvahendeid ei hangita. Kas tehnilise dokumentasiooni koostamiseks kulub vanas rahas ca 10 miljonit raha? Oleme ausad, mingit raketiteadust ju see asi endast ei kujuta. Kes on kuulnud mõistest "high storage", siis sellised täisautomaatsed ladustuslahendused on juba ammu-ammu olemas tööstuslikus kasutuses. See kas sa teed selle horisontaalseks või vertikaalseks on juba puhas raua joonistamise küsimus.
-
just nimelt, see on müstika mis EASis läbi läheb sealsete eksperdite hinnagutega.
http://www.eas.ee/ettevotjale/innovatsioon/tootearendus/hindamine
kriteeriume vaadates, siis kõik kriteeriumid nagu said üle 2 punkti? Tuleb siis välja,et polnud ühtegi teadjamat eksperti kes oleks alla 2 puntki andnud kriteeriumile "toode ja tehnoloogia" -
Karum6mm
Ma arvan, et kui me teeks siinse foorumi erksamatest peadest ühe OÜ, siis saaks päris palju igasuguseid toetuseid küsida - ja ka saada. ;) Riot on!
Selline OÜ, MTÜ vms võiks olla küll, mille üldine eesmärk on välja selgitada, mis on Tallinna Börsi saatus.
Ja konkreetsemad eesmärgid on suurendada huviliste (aktsionäride) hulka nii kodu- kui välismaal. -
Mulle pakuti kunagi võimalust sellesse projekti investeerida. Liiga ilus pilt oli.
-
Hõkk, EAS menetleb venekeelseid dokumente?
-
Umbes 7 a tagasi pakuti meie korteriyhistule sarnast autode parkimise systeemi. Asi lubati yles panna paari kuuga, pakkujatel oli n2idata ka pilte tegelikult eksisteerivatest ja t88tavatest lahendustest koos kontaktandmetega. Kui netis veidike otsida, siis leiab sarnase asja pakkujaid ysna mitmeid.
Mulle j22b arusaamatuks, kuidas vaid renderdatud piltide alusel selliseid summasid eraldatakse. See, et keegi k2is miski venemaa ametniku jutul - nii palju kui ma olen t88tanud venemaaga seotud ettev6tetes - sama h2sti v6iks sama kindlaks p6hjenduseks sellele 2riplaanile olla kellegi m2rg unen2gu eilsest 88st. -
http://www.youtube.com/watch?v=9P-WOl8fu-M
see on ikka päris realistlik renderdus neil. -
http://www.youtube.com/watch?v=9P-WOl8fu-M
...
Videos nähtav garaazhiboks mahutaks teoreetiliselt 3x7=21 autot. Kujutage nüüd palun ette, et suur garaazhiboks majutaks sama tehnilist lahendus pakkudes 13x17=221 autot ... ja see boks oleks täidetud 80-90% ulatuses autodega, mis te arvate, et kui palju peaks aega kuluma, et auto "välja manööverdataks" halvimal juhul ?? Pakun, et vähemalt 30 minutit, juhul kui garaazhiboksi sissepääs on enam-vähem sama suur kui eelpool nähtud videos. Normaalselt (7 min) saaks auto kätte ainult siis, kui boksi täituvus oleks 10-20% ... mis aga sellisel juhul muudab käesoleva projekti majanduslikult mõttetuks (ei tasu ära mitte kunagi).
Paistab, et EAS poolt projekti heakskiitjad ja 10 milku krooni eraldajad arenduseks pole kompetentsed, mis ei takista muidugi benderitel raha küsimast.
-
Istanbuli parkimismajad töötavad nii, et annad uksel võtmed tüübile, kes pargib auto teiste sekka nii, et eest, tagant ja külgedelt ei jää millimeetritki vahet. Kui auto kätte soovid saada, siis aetakse kõik ees seisvad autod välja ja pärast uuesti sisse tagasi. See käsitöö annab hoopis parema tulemuse ruumi mahutamises ning mulle tundub, et ka kiiruses. Kuigi süsteemil on oma suur miinus, sest kui annad oma võtmed kõrvalise isiku kätte ja auto kaob või parkimine hästi ei õnnestu, siis kindlustus kahju ei kata, aga kuna kogu linn kasutab neid, siis usalduse peale levib teade kiiresti, kus miskit juhtunud on.
Hollandis olen mitmel pool ja ka kortermajade näinud juures nn. liftimeetodit, et nupu peale nihutatakse õige "korrus" sinu autoga sulle ette, ka see on oluliselt kiirem praegusest projektist. Huvitav, kuidas neil seal äriplaanis konkurentide osa kaetud oli?
Eraldi küsimus on muidugi see, et lahendusi on vaja tõesti tihedalt asustatud riikides/linnades. Saksamaa ok, Hiina ok, kui autostub rohkem, USA ja Venemaa ilmselt eelkõige mõned linnad, aga Eesti turule pole ilmselt mõtet küll müügieelarvet kulutada. -
masinist, tegu on tavalise optimeerimise ülesandega ning siin ei ole midagi eriskummalist. Selleks, et tagada lineaarset- või polünoomset keerukust piisab ülesande tükeldamisest - loe korruste (tasandite) lisamisest. Samuti optimaalsete (mitte vähimate, vaid mõistliku arvu) sammude tegemisel kulub kogu süsteem vähem tõstes platvormid uue auto parkimisel ümber.
Te pingutate oma kriitikaga üle. Tunne nagu meid petetaks või on sooritatud metsik kuritegu. -
Eestis on sellisel lahendusel enam kui küll turgu. Tallinna magalarajoonide majade vahel parkivate autode parkimisprobleemi lahendamine. Praegu on see tohutu probleem. Küsimus on üldkulus ja väljaehitamise rahastajas.
Te kunagi ise olete probleeme lahendanud või ainult teenite oma palga välja? -
hex
http://www.youtube.com/watch?v=9P-WOl8fu-M
see on ikka päris realistlik renderdus neil.
Kusjuures kui sa inimeste liikumist vaatad, siis kavalpead on video kiiremini jooksma pannud :) -
winger
Eestis on sellisel lahendusel enam kui küll turgu. Tallinna magalarajoonide majade vahel parkivate autode parkimisprobleemi lahendamine. Praegu on see tohutu probleem. Küsimus on üldkulus ja väljaehitamise rahastajas.
Te kunagi ise olete probleeme lahendanud või ainult teenite oma palga välja?
kuule, kas sa kujutad ette hommikul kuskil magalarajoonis sellise parkla ees saba, kui enamus majaelanikke suht samal ajal (koolid ja ettevõtted alustavad suht ühel ajal) oma autosid ootavad, a 15 min. per auto? Ma näen ainukese kasutuskohana suurte lennujaamade long-term parklaid.
Aga küss ei olegi üldse ju selles. Las otsivad endale investori ja teevad. Mind häirib see, et sisuliselt antud projekti toetusmeede "teadus- ja arendustegevus" ei ole tegelikult täidetud, sest analoogseid projekte on maailmas juba olemas, teostuse nüansid ei anna arendustegevuse mõõdet välja, teiseks ei looda eestisse töökohti juurde, sest nagu aru saan hakkab tootma saksa firma ja arvestades saksa tööjõu hinda läheb põhinuts sinna, ning eelnevalt avaldatud äriplaani vaadates teenib veel tundmatu laenuandja. Ma igatahes panin järgmise aasta kalendrisse 1. juuli kohale märkuse vaadata selle firma aastaaruannet :). -
Oleks aeg tulla maa peale tagasi. Kui Tallinnas on isegi liiga kallis parklamaju ehitada, siis sellise riistapuu paigaldamine ei tuleks isegi mõttessegi.
-
mx77
Mind häirib see, et sisuliselt antud projekti toetusmeede "teadus- ja arendustegevus" ei ole tegelikult täidetud, sest analoogseid projekte on maailmas juba olemas, teostuse nüansid ei anna arendustegevuse mõõdet välja, teiseks ei looda eestisse töökohti juurde, sest nagu aru saan hakkab tootma saksa firma ja arvestades saksa tööjõu hinda läheb põhinuts sinna, ning eelnevalt avaldatud äriplaani vaadates teenib veel tundmatu laenuandja. Ma igatahes panin järgmise aasta kalendrisse 1. juuli kohale märkuse vaadata selle firma aastaaruannet :).
Kunagi ma käisin kah otsimas, kus see kühvel küll on, sest see peab olema, aga siis ma sain noole põlve .... -
ttrust, päri. Praegu on need betoonehitised. Ma ei tea, palju selline metallkonstruktsioonina parkla maksaks + hooldus- ja ülalpidamise kulu, aga arvestades et analoogsel metallkarkassil lahendusel on enamus ettevõtete tootmishooned ehitatud, on siin majanduslik alus olemas.
Millele ma viitan on see, et praegu pekstakse segast pannes ise segast. -
mul küll jäi seda ülal avaldatud biznis plani vaadates, et parklahoonete eneste ja maa hinda ei ole selles sisse arvestatud. Natuke liiga ümarad ja liigilusad numbrid olid.
-
winger, cool off ja ära sõima palun. Päris mitmed inimesed siin tegelevad iga päev probleemide lahendamisega, mitte ei teeni ainult palka.
See, et EASi asjadel pilku peal hoitakse, on täiesti normaalne. See, et osasid asju kritiseeritakse, on täiesti põhjendatud, sest EASist tuleb vahel ikka väga imelikke otsuseid.
Kui mingid djuudid on käinud Moskvas ja seal kellegagi kohtunud, siis on selle tähendus 0. Ma olen ise paar aastat Moskvas asju ajanud ja ühte võin kinnitada. Kui see lahendus tõesti tundub kellelegi seal huvitav, siis tehaske see nende endi poolt ära ja mingi spot parking oü mulgikapsad ja verivorst näeb sealsest rahavoost ainult und. Seega on teadliku inimese jaoks äriplaanis selle vene rea väärtuseks ümmargune 0.
Teiseks on siin juba märgitud kitsaskohti. Kui maja kohta on 30 autot, siis nende väljaparkimine võtab hommikul aega mingi tund aega ja see on ju jabur. Nimetatud video jooksis vähemalt 2 kordse kiirendusega.
Kolmandaks ei ole kogu selles asjas midagi uuenduslikku ega innovatiivset. Ma söön oma mütsi ära, kui selle peale ei olda mujal maailmas varem tuldud.
Kokkuvõttes täiesti tavaline äriprojekt oma riskidega ja ei midagi uuenduslikku. -
Huvitav on vaadata kuidas 2D mudeli peale tekkisid mõttekonstruktsioonid mis jäävad 2d raamistikku kinni :)
Need mured on lahendatavad lihtsate lisa transpordikordidoride ja punktidega. Kus piisab iga nelja rea tagant üks korrus allpool asuv väljatranspodirida, ning alati saab ju ajastada, et auto väljastatakse kellaajaliseslt ning kärutatakse õue ooteplatvormile.
Küsimus on ainult selles kas ja kui kiirelt selline süsteem ennast tagasi toodab, ning mis on käitamiskulu, ehk palju energiat see tarbib vs parkimise optimeerimisest saadud tulu.
Kuigi jah, selliste summade väljastamist sellisele projektile, hmm mis nende inimeste taust on kes seda teevad ? -
Mis on selliste toetuste moraalne alus? Ma saan aru, kui Arengufond oleks sellesse ettevõttesse osaluse ostnud, aga mis õigust on Eesti või Euroopa maksumaksjate raha lihtsalt ANDA KINGITUSEKS sellise äri edendamiseks (isegi, kui tegu pole aferistidega ja seade pole "popovi raadio" vaid tõesti uuenduslik ja hea perspektiiviga asi)? Riik võtab maksudena kodanikelt ja ettevõtetelt raha ja lihtsalt kingib seda teistele kodanikele ja ettevõtetele, kes eeldatavalt on paremal järjel kui keskmine maksude maksja. Vaeste ja väetite toetamist ma mõistan, aga ettevõtjad peaksid leidma oma äriplaanidele finantseerimise siiski FFF ja finantsvahendussüsteemi kaudu.
Muide kui mõni korteriühistu selle paigaldaks, siis arvatavasti tuleb tellida ka päris kallis hooldus ja olemas peab olema hädaabiteenistus. Sama kehtib ka välismaale müümisel. Pakun, et vähimgi mootori või hüdraulika rike põhjustab parkijatele paljudeks tundideks korraliku peavalu. Ennetada saab seda ainult regulaarse hooldusega - või peaks selline pidevas liikumises süsteem peale paigaldamist järgmised 10 aastat hooletu olema? Ostja (jaetarbija) peaks olema omakorda veendunud, et hooldus ja varuosad on seadme eluea jooksul tagatud. Sama teema on näiteks liftide ja eskalaatoritega. Kes ostaks sellise asja välismaiselt väikefirmalt? -
Tin
Huvitav on vaadata kuidas 2D mudeli peale tekkisid mõttekonstruktsioonid mis jäävad 2d raamistikku kinni :)
Mitte yheski kohas polnud n2ha, kuidas 3D transport lahendatud saab olema. Sellise punktist A punkti B ulatuva veoketip6him6tte kasutamisel saab see paras p2hkel olema.
Teine suur probleem, mis autoparkimise systeemide puhul tekib, on auto algse parkimise t2psus. Mingit lahendust sellele polnud n2ha.
Lisaks ma panin video puhul t2hele, et see kelk, mis platvormide all jooksis, ulatus ainult garaazi esinurka. Kolmas rida oli yldse liikumatu.Tin
Küsimus on ainult selles kas ja kui kiirelt selline süsteem ennast tagasi toodab, ning mis on käitamiskulu, ehk palju energiat see tarbib vs parkimise optimeerimisest saadud tulu.
Gatwicku lennujaamas on samuti pikaajaliseks parkimiseks suur muruplats koos kahe t6mmu osavparkijaga. T2iesti ilmselt tuleb nende pidamine odavam, kui k6rgtehnoloogilise systeemi ehitamine ja ylalpidamine. -
Tin, igasuguseid asju saab teha. Anna mulle pappi ja ma execudin sulle ära 4G võrgu ehituse Marsile.
-
Mind tõsiselt häirib eeldus - venelased said Eesti maksumaksja raha mängimiseks.
Probleemidest Eesti ettevõtlusesse välismaise partneri (või -töölise) kaasamisel on piisavalt kajastanud ja naeruvääristanud Siim Teller oma blogis ning pole mingit alust väita, et sellest on mööda mindud. Sellest tulenevalt seada Eesti venelastele tõkend toetuse saamiseks puhtalt nende etnilisest kuuluvusest on väiklane. Väita, et nad said liiga palju raha jääb kindlalt mõtlemise taha ja see on piiratud kas teenitava palgaga või siinai rakendatud lahenduste eelarve väiksusest. Kritiseerimisel tuleb alati hinnata oma võimekust pidada vastu vastuargumentide tulvale. Ei oma mõtet armu anda, kui ei argumenteerita ratsionaalselt.
Äri tegemise iseärasustest Venemaal on meile teada ning kes paremini oma ajaloolises sünnimaal hakkama saaks kui lähivälismaal elavad aatekaaslased. Puhki kirjeldus kuidas Moskvas äri tegelikult käib on reaalsuse kirjeldus ning kuidas taotlejad kavatsevad seda riski maandada ei ole tegelikult meie teha.EASi innovatsioonidivisjoni direktori Ilmar Pralla uudist, et "EAS andis 600 000 eurot toetust tundmatule Vene tehnoloogiafirmale".
"SPOT Parking OÜ projekti „Space parking optimization technology” eesmärgiks on automatiseeritud mitmetasapinnalise parkimistehnoloogia arendamine, et suurlinnades parkimisprobleemide leevendamiseks kasutada efektiivsemalt olemasolevaid võimalusi. Peamisteks eeliseks saab parkimissüsteemi väljaehitamisel olema madalad kulud ja turvalisus," lisas Pralla.
"SPOT Parking OÜ on Eestis registreeritud ettevõte ning projektimeeskonna liikmed on Eesti kodanikud, seega on väide, justkui oleks tegemist Vene ettevõttega, vale ja pahatahtlik," sõnas innovatsioonidivisjoni direktor.
Projekti tegevuskava näeb EASi väitel ette tööstusliku prototüübi valmimise koostöös Saksamaa tehnoloogiaettevõtetega.
IP jääb eestisse. Saksa oskustööliste kvalifikatsioon on piisavalt pädev tegema valmis tehnilise prototüübi. Taotluse esitaja on leidnud prototüübi koostaja kui ka paigaldaja. Viidatud filmis ongi tegu prototüübiga, sest seda on kohe näha. See, et film on kiirendatud, ei ole tüssamine / soolapuhumine vaid nende viis n.ö. turustada. Kodulehe ja üleslaetud videode kirjelduste ja detailidele pühendumus viitab otseselt seltskonna vähest võimekust usutavalt müügitööd teha. Võibolla pole see praegu teema, sest küsimus on prototüübi (ja politeerimise?) etappi jõudmine.
Ma ei tea, mida teaduslikku selles lahenduses on, kuid ainuüksi fakt, et see on kuskil olemas, ei ole ka väide, mille alusel mitte sellega edasi minna. Horisontaalselt parkimisalust ümber jaotatavat süsteemi pole märganud. Selle eelis muudest lahendustest seisneb selles, et parkimiskohtade arv saab vastata hetke nõudmistele ehk korrusel saab olla aluseid nii palju kui on otstarbekas. Muutes parkimismaja tasapinna süsteemi kui moodulehitiseks, saab seda teineteise peale ladudes korruseid juurde lisada. See annaks kokkuhoiu paigaldusajas ja -kuludes - keegi ehitab piisava tugevusega vundamendi valmis ja moodulkorrused monteeritakse peale.
Milline on filmis nähtud ülekandeketi vastupidavus ja kuluvus, eriti külmade ilmade puhul (Moskvas -40C pole haruldus), see on tehniline risk, aga seda saab töö käigus ja versiooniuuendustega paremaks teha. Sellise agregaadi keerukus ei ole suurem kui mitme korrusmaja liftide hooldamine.
Tootearendus on küll. Teadustegevus? Mida iganes seal tehakse, leidis EAS selle vajalikuks selle meetme alt rahastada.
10MEEK üle ollakse kuri (kuna venelased) aga see, et Webmedia sai 2010 23MEEK Biomeedikumi IT süsteemi täiendusteks väitega, et nad tahavad selle ka eksporditavaks teha (naer saalis), pole keegi viitsinud tähelepanu pöörata.
Neid kohti kus EAS on eksinud / võis eksida on enam kui see projekt. Nüüd ootaks ajakirjanduses ka otseühendust süsteemi arendajaga. -
puhkjapojad1
Tin, igasuguseid asju saab teha. Anna mulle pappi ja ma execudin sulle ära 4G võrgu ehituse Marsile.
Mine räägi Mobisatiga ;-P -
ei noh, webmediast ei hakka ma üldse rääkima, see on omaette peatüki teema :D. võtta EAS toetus mingile lahendusele, siis see lahendus suunatud läbirääkimistega riigihankel riigile tagasi müüa, siis võtta veel EAS-ist eksporditoetust ja siis see sama lahendus veel kuskile mujale müüa.
-
Ma toon ühe reaalse EASi poolt toetatud projekti näite, mis näitab arusaamise lahusust asjadest ja nende hindades tavainimesele ning valdkonnas sügavalt sees olijale.
Audes küsis EASilt kas ekspordi- või müügitoetust. Sai. 125 000 sai. Võibolla natukene sinna-tänna, aga üle 100 000.
Nad ostsid selle eest ühe lampvõimu ja kõlarikaablid. Võim oli kasutuses umbes aasta või poolteist, aga alla kahe. Vahetati välja parema vastu. Kaabli osas ei oska täpselt rääkida, aga need kes sealt eraldusid, olid sama kaabli pärast oma toodete demomist vahetanud parema vastu.
Nüüd ennem, kui siin hakkab tulema laviin etteheidetega, et lampvõim ei saa maksta sadatuhat ja enam krooni või kõlarikaablit 20 kilo eest on absurdi tipp, siis ma kordan uuesti - neile jäi sellest lahjaks ning selleks, et saaks müüa, demonstreerida, messidel eristuda ja tehingud lõpuni viia, oli neil seda vaja. Toetus läks igati õigetesse vahenditesse.
Oleks keegi tavahindaja teadnud, mida nad selle eest hangivad, oleks päris korralik skandaal üles puhutud. -
Ja kui mitme aasta jooksul siis nüüd Eesti maksumaksjad selle €125000 + EAS adminkulud läbi Audese suurenevate maksude tagasi saavad? Kui seda võimu oli neil müügitöös vaja, miks nad seda pangalaenuga ei ostnud? Miks Eesti riik sinna pandud raha eest osalust ei saanud? Kuidas täpselt garanteerida, et selline unikaalne asi, mida on väga raske hinnata, ei maksnud tegelikult näiteks €80000 ja keegi pärast väikest kickbacki ei saanud?
-
winger
Ma toon ühe reaalse EASi poolt toetatud projekti näite, mis näitab arusaamise lahusust asjadest ja nende hindades tavainimesele ning valdkonnas sügavalt sees olijale.
Audes küsis EASilt kas ekspordi- või müügitoetust. Sai. 125 000 sai. Võibolla natukene sinna-tänna, aga üle 100 000.
Nad ostsid selle eest ühe lampvõimu ja kõlarikaablid. Võim oli kasutuses umbes aasta või poolteist, aga alla kahe. Vahetati välja parema vastu. Kaabli osas ei oska täpselt rääkida, aga need kes sealt eraldusid, olid sama kaabli pärast oma toodete demomist vahetanud parema vastu.
Nüüd ennem, kui siin hakkab tulema laviin etteheidetega, et lampvõim ei saa maksta sadatuhat ja enam krooni või kõlarikaablit 20 kilo eest on absurdi tipp, siis ma kordan uuesti - neile jäi sellest lahjaks ning selleks, et saaks müüa, demonstreerida, messidel eristuda ja tehingud lõpuni viia, oli neil seda vaja. Toetus läks igati õigetesse vahenditesse.
Oleks keegi tavahindaja teadnud, mida nad selle eest hangivad, oleks päris korralik skandaal üles puhutud.
pole probleemi, audes teeb tõesti geniaalselt häid asju, mida tõestab nende juba olemasolev edu maailmaturul (mitte mingi kahtlane kokkulepe ex-linnapeaga) ja nad annavad reaalselt tööd üle 60-le inimesele, kusjuures tehes seda Ida-Virus, mis ei ole sotsiaalselt kõige ideaalsem piirkond. -
Täpsustuse huvides mainin, et Eestis on olemas:
-- Audes - Audes + Orpheus tooteseeria.
-- AlfStyle Audio - Audes Blues absoluutne high-end ots, omale meeldiva viimistluse valimise võimalusega.
-- Estelon - nullist arendatud uued kõlarid koos kodumaise tööstuse kaasamisega valuvormide ja -võimaluste testimisega.
Kaks viimast on omavahel seotud ettevõtted ja ei ole seotud Audesega. -
oled sa kindel, sest AlfStyle kodukal ilutseb kenasti AUDESE logo?
-
Mitte ma ei ole kindel, vaid ma tean.
-
siis on see küll veider. kas see logo ei kuulu Audes LLC-le. Ma arvan miskipärast, et neil on kaubmärgikaitsega kõik väga korras ja kontrolli all, kuna see suht oluline vara.
Edit: ok, on jahh, aga see Vassilkov on siis ikka paras põrsas:
http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/16A8082AB5449048C22579A6005E5A0C?OpenDocument&Eesti -
Lisaks kaubamärgi varastamisele on ka teisi viise kaubamärgi kasutamise osas.
-
EAS toetab kartulipiirituse tootmist "innovatsioonina" :). Pagan, minu meelest põletati eestis juba 100 aastat tagasi kartulipiiritust
Liivi Talu OÜ
KARTULIJÄÄTMETEST BIOKÜTUSE TOOTMINE
16000.00
16000.00
Põlva
Innovatsiooniosakute toetus (2007-2013) -
to: mx77. Innovatsioon seisneb siin selles, et tol ajal oli piiritus, nüüd on aga "biokütus". Tol ajal kallati kurgust alla, nüüd kallatakse paaki.
-
Aastataguse "kuuma teema" lõpp:
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/easi-toetuse-saaja-laks-pankrotti.d?id=65736910 -
ja huvitav, et Rosimannuse kõrvad paistisd jälle kuskilt tooli tagant :D
-
Mis te arvate EAS uue juhi palgast?
Kas riik ei pinguta oma struktuuriülsuste juhtide palgaga pisut üle? eriti kui arvestada, et raha pole vaja endal teenida ja väga suure osa jagatava raha jagamise tingimused on EL poolt paika pandud. -
Raha jagamise tingimused on jah EL paika pannud aga nagu selgub, on nende tingimuste järgmine kõrgem pilotaaz. Eks palgas sisaldub ka kompensatsioon lumpeni ja ajakirjanduse pideva sõimu eest ja pidev kingasaamise oht sinust sõltumatutel asjaoludel.
-
siis peab ju ütlema, et ministrid on meil ikka terasest munadega mehed, neid sõimatakse veel rohkem aga palgad väiksemad.
poisi CV ei ole ka väga kena, kas keegi äkki teab miks ta SEB-ist kinga sai? -
mx77
Mis te arvate EAS uue juhi palgast?
Kas riik ei pinguta oma struktuuriülsuste juhtide palgaga pisut üle? eriti kui arvestada, et raha pole vaja endal teenida ja väga suure osa jagatava raha jagamise tingimused on EL poolt paika pandud.
Arvestades vastutuse ja sarnaste ettevõtetega konkureerimise vajaduse puudumist on selgelt ülemakstud. Viisakas oleks kindlasti maksta veidi rohkem kui Eesti keskmine töötasu. -
Fäst änd fuuurious end of parking.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/pankrotihaldur-muub-easi-toetuse-saanud-firma-vara.d?id=66585149 -
Tin, kas pankrot ei peaks olema normaalse äriprotsessi osa? Idee oli ju hea... proovisid, läks perse. Kurb.
-
Offf
Tin, kas pankrot ei peaks olema normaalse äriprotsessi osa? Idee oli ju hea... proovisid, läks perse. Kurb.
Küsimus ongi selles, et antud juhul pole vist tegemist normaalse äriprotsessiga. Kardan, et oma raha ei pandud üldse mängu. Eriti teeb asja huvitavaks see, et varad on panditud kolmandale firmale, mille osanik (ülla-ülla) on ka Spot parkingu osanik.
