Streik
Log in or create an account to leave a comment
-
Streikijad nõuavad suuremat palka. Seekord on streikijaid erinevatelt elualadelt ja peegeldus saab olema ühiskonnas laiem.Riigile kulub väike kriitika ära.
Minu meelest on palga tõus vale vahend olukorra lahendamiseks. Targem oleks survestada hindu.
Elektri hinda on survestada lihtne.Kui ikka paarsada tuhat klienti elektri arvet paar kuud üle ei kanna ,siis on see ilmne märk, et hinnaga on midagi lahti.
Kaubanduskettidele kolm päeva tarbijapoolset moratooriumit kutsuks esile vähemalt mingi koosoleku, kus hakatakse hinnalangetamist arutama.
Bensiini hind kukub nähtavati kohe, kui kolm päeva keegi bensiinijaamas ei käi.
Tallinki pileti hind kukub kohe, kui kolm päeva keegi Soome ei sõida.
Samuti toimivad nähtavasti muud tarbijatega seotud teenused/tooted. Ja selline mõjutamine võib viia ka tulemuseni.
Tekib oht,et mõned tarbijad harjuvadki väiksema teenuse/toote hulgaga.
Samas kui tarbijal raha ei ole, peab turg nii või teisiti kokku tõmbuma ja ka hindu langetama. Ja streik seda vist näitab,et tabijal raha ei ole. -
Kruvi keerab selga Eesti Gaas ja valdavalt Eesti Energia. Muu on marginaalne.
Bensumehed ka leiavad kuda hinda tõsta. Kui muu ei aita , siis kisuvad miski pinge araabias ülesse. -
Et siis läheks äkki ka streigiks kõrgete aktsiiside vastu?
Tulemus - jätaks palgad ja riigimaksud üle kandmata. Huvitav, kas maksuametisse saaks mingi ametliku kirja viia, et vot tööanadjate streik ja ei saa seetõttu palka maksta ega makse üle kanda? -
Mul jäi kah 2009-2010 kasummm veidi väiksemaks, peaks minema streikima ja suuremat sissetulekut nõudma.
-
Ei tea millal uus "punane", Taligapäev, kalendrisse ka lisatakse?
-
Üks ostmisstreik on juba välja kuulutatud, mõned googleotsingud:
http://a5.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos-ak-ash4/421267_333897483300078_100000394862564_1072131_928960792_n.jpg
http://foorum.elion.ee/foorum/viewtopic.php?f=10&t=21120
http://et-ee.facebook.com/hinnavaatlus/posts/282469745149996
http://www.facebook.com/pages/Black-March/231497276929161 -
To: Tonis:
Elektri hind tõuseb Soome hinnaga samale tasemele, see on Euroopa liidu nõue ja vabaturu nõue. Elektri eest mitte maksmine tähendab lihtsalt hulgim tööd kohtutäituritele (nad blokeerivad su arve ja võtavad sealt vajaliku summa maha), elekter keeratakse võlgnikel kinni ja vaevalt hakkab keegi mingeid muid järeldusi tegema.
Bensiini hind ei kuku kuhugi. Bensiin müüakse naaberriiki, kui seda siin keegi ei osta. Lihtsalt mõned bensiinijaamad pannakse ajutiselt kinni, bensiinimüüjad saavad palgata puhkuse.
Kaubanduskettide puhul mõjub see siis, kui valitakse välja üks kaubanduskeskus. Muidu on see üritus läbi kukkunud.
Tallinki puhul võib selline streik mõjuda, minu arust. -
TNT
Aktsiiside langetamine Eestis hindu ei langeta, need jäävad samaks. Selle kohta olevat tehtud mingi uuring isegi.
Et siis läheks äkki ka streigiks kõrgete aktsiiside vastu?
Tulemus - jätaks palgad ja riigimaksud üle kandmata. Huvitav, kas maksuametisse saaks mingi ametliku kirja viia, et vot tööanadjate streik ja ei saa seetõttu palka maksta ega makse üle kanda? -
ttrust
Elektri hind tõuseb Soome hinnaga samale tasemele, see on Euroopa liidu nõue ja vabaturu nõue.
EL nõue, et kogu liidu alal oleks sama el. hind.....mitte tootmiskuludel, konkurentsil jmt. põhinev hind vaid ühtne hind?? -
Kui Estlink 2 valmis saab, siis kujuneb elektri hind turu nõudluse/pakkumise järgi. Kuna Soome on meist 10x suurem elektriturg, seal on pidev elektri puudujääk, siis tõuseb meie hind Soome tasemele.
-
Väga mõnus, et hind tõuseb.
Mina olen kindlalt streigi poolt. Solidaarsus iseenesest maksab ka midagi. Näiteks Saksamaal on õpetajate ja MP-d palgad pigem võrdsed kui neljakordselt erinevad. Oleks ainult hea, kui streikijate asemel saaksid end õpetajatena teostada võimekad (kahjuks annab tänapäeval soolidse väärikuse ainult raha) inimesed.
Ma ei üldista. Nt mu 2aastase lasteaias on väga hea, neile maksaks või ümbrikus peale.
12-aastase kool (lütseum) on pigem ajude n... Tobe, et pean ütlema, et ta kooli liiga tõsiselt ei võtaks.
EE-st rääkides: kui tõenäoline börsile tulek hetkel on? Ootaks väga. -
Ärge ajage segamini streiki ja boikotti ja lihtsalt huiamist. Kui sa teenust tarbid ja selle eest ei maksa siis sa oled Huiar. Kui sa keeldud teenust tarbimast siis oled boikotter ja kui sa keeldud teenust osutamast siis oled streiker.
-
8. märtsil saab siis lahedalt linnas asju ajada ilma, et mingid trolli- ja lihtsalt bussid ees tolgendaksid. Hulk ebaõiglaselt suletud sõiduradu peaks ka neil päevil rahva käsutuses olema?
Õpetajate streigi aluseks olevad nõudmised on paras naljanumber: juba praegu on keskmist õpetajat 1.3 korda vajalikust rohkem ja isegi Vabaöhumuuseumi lähedases koolis õppivat last tuleb hoiatada ministeeriumi ja metoodikakeskuse jumalate poolt kinnitatud programmi nüristava ja hukutava mõju eest. 2/3 õpetajatest on mõtlemisvõimetud käsutäitjad, kellel täiesti ükskõik meie laste vaimne tervis ja nende tulevik, peaasi, et linnuke kirjas ja endal mugav olemine. -
Kuna koolis oleme kõik käinud, siis haridus on kindlasti see valdkond, mida suudame vaevata arvustada (õppekavade sisu, õpetajate pädevus, palk jne). Kui tohib, siis ma tooks õpetajate palga kõrval välja veel paar ebakohta, mis on jäänud palgaküsimuse varju:
1) õpetaja ametikoha ümberkujundamine
Lihtsustatult kirjeldades on olukord järgmine. Õpetaja on kooli tööle võetud küll ametikohale, kuid selle eest makstav tasu kujuneb vastavalt antavatele tundidele. Seega, kui soovid täiskoha (umbes 600eur-i neto) palka, siis pead aastas andma 880 kontakttundi. Tunde aga „jagatakse“ õppealajuhataja suva järgi. Ehk sinu reaalne sissetulek oleneb kellelegi meeldimisest.
Näide koolist – koolis töötab kolm matemaatika õpetajat, kellel kõigil täiskoormus. Kaks õpetajat panevad kolmesid pigistades silma kinni (endalgi lihtsam, järelvastajaid pole ja ülemused heade tulemuste tõttu rõõmsad), aga üks on aus. Temal kujunevad tulemused vastavalt õpilaste sooritustele (ta nõuab, teeb järeltöid ja hindeid niisama välja ei pane). Lähtudes tervest mõistusest, peaks koolijuhid eriliselt hindama viimast. Aga tegelik olukord on risti vastupidine. Ta on pinnuks silmis, sest viib kooli tulemused teistega võrdluses alla. Temast on vaja vabaneda! Vabanemiseks ei pea teda isegi koondama, vaid augustis (kui pedagoogid tööle tulevad) mängitakse õpetajate koormused ringi ehk kahele „heale õpetajale“ pannakse tunde juurde ja sellelt ühelt võetakse vähemaks. Tulemuseks on olukord, kus normaalne õpetaja saab 10 päeva enne kooli algust teada, et järgmisel õppeaastal saadav töötasu on näiteks 400eur-i kuus. Mida see inimene selles olukorras teeb? Otsib loomulikult uue töökoha ja tihti mitte koolis.
Sellise perversse olukorra lahendamiseks saaks muuta õpetaja ametikohta selliselt, et saadav töötasu ei oleneks antavatest tundidest. Kui 880 tundi õpetajale miskil põhjusel anda pole, siis leitakse kas lisatöö, mis täidab selle puuduoleva vahe või koondatakse ametikoht üldistel riiklikel alustel.
Loomulik oleks ka olukord, kus õpetaja ametikoht täidetakse näiteks 5.aastaks, peale mida toimuks avalik konkurss. See välistaks onupojapoliitika ja hoiaks koolist eemal need, kes on vanuses 50+, ei viitsi midagi teha ja ootavad pensioni saabumist.
2) õpetajakoha täitmine 5-10 aasta perspektiivis
Arvestades statistikaameti aruannet, siis aastal 2018 on Eestis puudu ligikaudu 4000 eri astme pedagoogi. Vähe sellest, et noored ei tule kooli tööle, ei tulda täna enam ka õpetajaks õppima. Aga miks peaks? Palk alla keskmise ja mikrokliima enam kui ussipesas.
Näide lasteaiast. Ühes rühmas on tööl õpetaja koos abiõpetajaga. Viimane kantseldab lapsi, koristab ruume, toob toidu lastele ette ja tegeleb muu sellisega. Töötab hommikul 7-st õhtul viieni. Palk sellise töö eest on 200eur-i kuus kätte. Ma arvan, et kommentaarid on üleliigsed!
3) koolijuhile tähtajaline tööleping
Selleks, et haridusasutustes mingigi selgus majja saaks, tuleb see mädanev pea värskema vastu vahetada. Praegu naudivad paljud lasteaedade ja koolide juhid lahedat elu. Midagi eriti tegema ei pea (kui välja arvata hoolekogule meeldimine), sest erilist kontrolli ka pole, kui just mingi jamaga hakkama ei saa. Nagu marssal oma kepikesega – keelab-käseb, poob ja laseb. Paljude koolide personal kurdab, et peale tähtajatute lepingute sõlmimist 3-4 aastat tagasi, on juhtide jalg nii sirgu läinud, et ei tunne enam inimest ära. Mõni pidavat kolm päeva nädalas tööl käima (tunnid toimuvad, palk jookseb, mis maagi seal niisama istun).
Ei toonud siia praegu teadlikult sisse kutseharidust, sest see on paljudele kauge teema. Aga lahendamata probleeme sealgi rohkem kui küll – betoon ja kaasaegsed seadmed on, aga õpilasi ja professionaalseid õpetajaid kipub nappima. Lahendus ei ole ka ju gümnasistide sundkorras kutsekooli toomine, mille tase ei vasta millelegi.
Tõsist vee segamist on reformi näol vaja, sõbrad! Liialt kauaks on konnatiik kopitama jäetud. -
Mulder, kolmanda punkti kohta - võin küll eksida, aga minu teada on koolijuhtidel täna tähtajalised töölepingud.
Omaette teema sealjuures on see, et kui tähtaeg kukub ja kuulutatakse välja uus konkurss, siis tihtipeale ei ole alternatiivset valikut, eriti väiksemates linnades. Valiku teeb tavaliselt linna haridusamet ja tahaes tahtmata kujuneb valik subjektiivselt - kui direktor on eelneva perioodi jooksul ametnikega kaasa noogutanud, siis lubatakse tal jätkata. Kui aga piisavalt pinda käinud, siis leitakse keegi uus asemele. -
ttrust, ilmselt on nii : aktsiiside langetades hinnad ei lange.
Kindel on aga ka , et aktsiiside tõustes hinnad ei lange.
Karm trend: Tallinna Börsil olid praktiliselt kõik ettevõtted 4Q tulemustega kahjumis.Kaudsete maksude määr on nii kõrgeks tõstetud, et ei ettevõtetel, ei eraisikutel EI OLE RAHA. Kogu vaba raha läheb kuu esimese kahe nädalaga elektri, kommude , sooja ja maksude eest tasumiseks. -
ajutine käibemaksumäära tõus 18nelt 20le?
ajutine töötuskindlustusmäärade tõus , mis see oli? - 8 KORDA? -
Olen samuti mõtteid mõlgutanud Eesti haridussüsteemi üle ning jõudnud järeldusele, et lakkamatud reformid, määrused, seadused, atesteerimised jms bürokraatia ei vii kuhugi. Praegune kõrge tase (näiteks PISA testide tulemus) on saavutatud vanast rasvast ja Haridusministeeriumi kiuste.
Olukorra parandamiseks on ainult üks võimalus: tuleb tõsta palka. Ning mitte viiendiku võrra, nagu streigiga nõutakse, vaid vähemalt paar korda. Sellisel juhul hakkaks tööle turu nähtamatu käsi: suurem palk tekitaks suurema konkurentsi, nii et ühele õpetaja ametikohale kandideeriks vähemalt paarkümmend inimest. Nõnda saaks koolidesse tööle valida parimad ning lisaks tõuseks pedagoogi amet taas ausse.
Olles Saatana advokaat, toon välja ka kaks põhilist vastuväidet.
1. Raha on halb motivaator ja rikub iseloomu. Sära silmis: vaat see on põhiline!
Ameeriklastel on selle kohta paar head ütlemist: "Money talks, bullshit walks." ning "If you pay with peanuts, you will get monkeys." Silmade sära ning eneseteostuse nimel töötamine on kahtlemata tore, kuid reaalsuses see ei tööta. Juba vana Maslow teadis seda.
2. Kust see raha võetakse? Mille arvelt!?
See raha tuleb võtta demograafilise augu ja urbaniseerumise arvelt. Õpilaste arvu vähenemine ning maakohtade tühjaks jäämise tõttu tuleb koolide ja õpetajate arvu kõvasti kärpida. See on küll raske ning regionaalpoliitiliselt vale, kuid muud ei jää üle. Harimatus maksab veel hullemini kätte. Teine ammendamatu resurss oleks korruptsioon, õigemini sellest loobumine. Kui jätta maksumaksja raha loopimine parteide rahastajatele ning muudele lehma lellepoegadele, saaks haridussüsteemi jalule küll. -
Ma nagu ka ei pannud tähele, et "Tamjärve koolis" mingi streik oleks tulemas. Spetsiaalselt vaatasin kooli kodulehelt järele :)
-
Offf
Ma nagu ka ei pannud tähele, et "Tamjärve koolis" mingi streik oleks tulemas. Spetsiaalselt vaatasin kooli kodulehelt järele :)
RaM Kool pole kunagi streikinud. Samas üks teine erakool, mis on 100% munitsipaalomandis ( ja väidetavalt õpeajate palgad suuremad kui RaM Koolis) streigib täiega. -
ostius,
mina ei usu, et palga mitmekordistamine oleks õige tee. Suurendama peab aga palk ei tohiks olla eesmärk, mille nimel õpetajaks hakatakse. Mõtlemiseks: http://www.youtube.com/watch?v=u6XAPnuFjJc -
RaM kooli õpetajate toetusavaldus: http://www.ramkool.edu.ee/yldinfo/syndmused&event=864
-
Ei oma tähtsust palju keegi midagi teeb või mis koormusega õpetajad töötavad. Enamuse elu on tänases Eestis sitt ja selle vastu tuleb sõdida. Reform puldist maha. Rahva viha suundub reformierakonna vastu ja see on õige. Reformierakond= mõisnikud (rikkurid) vs. tavalised inimesed e. talupojad-orjad. Ka vanasti põletati mõisaid. Aeg on käes. Loodan, et koalitsioon laguneb peatselt.
-
Nõustun, et reformierakond on liiga ülbeks läinud aga ma ei saa aru miks inimesed loodavad, et üleöö Eesti on rikkas ja saab maksta sama palka mis näiteks Soomes. Soome nägi selleks 60 aastat vaeva ja ehitas end üles. Kuidas peame meie 20 aaastaga suutma seda? Paneb imestama kuidas Lätis ja Leedus asjad kulgeva, kus palgad on mdalamad ja hinnad pea samad mis meil.. newtwork millist alternatiivis sa näed praegusele koalitsioonile?
-
network
Ei oma tähtsust palju keegi midagi teeb või mis koormusega õpetajad töötavad. Enamuse elu on tänases Eestis sitt ja selle vastu tuleb sõdida. Reform puldist maha. Rahva viha suundub reformierakonna vastu ja see on õige. Reformierakond= mõisnikud (rikkurid) vs. tavalised inimesed e. talupojad-orjad. Ka vanasti põletati mõisaid. Aeg on käes. Loodan, et koalitsioon laguneb peatselt.
Kas härra Kutsar on jälle linnavalitsuses lastud arvuti juurde? -
network
Ei oma tähtsust palju keegi midagi teeb või mis koormusega õpetajad töötavad. Enamuse elu on tänases Eestis sitt ja selle vastu tuleb sõdida. Reform puldist maha. Rahva viha suundub reformierakonna vastu ja see on õige. Reformierakond= mõisnikud (rikkurid) vs. tavalised inimesed e. talupojad-orjad. Ka vanasti põletati mõisaid. Aeg on käes. Loodan, et koalitsioon laguneb peatselt.
http://www.genealoogia.ee/tartu/lood/taluhaarberid.htm
vanasti lisaks mõisate põletamisele ka teeniti raha ning saadi sel teel ise peremeheks ja ehitati endale mõis :)
hiljem ei olnud tolle aja networkidel enam mõisaid põletada, selle asemel saatsid peremeheks saanud talupoegi Siberisse -
network
Rahva nimel räägib kõige kõlavamalt kesikute partei. Nemad kasutavad tihti oma retoorikas sõna "rahvas". Ometigi seesama rahvas neid ei vali. Ei tea küll, miks?
Ei oma tähtsust palju keegi midagi teeb või mis koormusega õpetajad töötavad. Enamuse elu on tänases Eestis sitt ja selle vastu tuleb sõdida. Reform puldist maha. Rahva viha suundub reformierakonna vastu ja see on õige. Reformierakond= mõisnikud (rikkurid) vs. tavalised inimesed e. talupojad-orjad. Ka vanasti põletati mõisaid. Aeg on käes. Loodan, et koalitsioon laguneb peatselt. -
Head homset streiki! Et neil diisel paaki ära külmuks.
-
Ahjaa, ma loodan, et Savisaarel põlevad homme Mersu xeoonid läbi. Tunne, et ta pääseb täiesti puhtana sellest jamast. Mingi asi võiks tema kannatuste karikasse vähemalt kukkuda. Muidu pole jumalat ega õiglust siin ilmas.
-
Küll kukub, kui mitte kohalikel valimistel, siis vähemalt riigikogu valimistel.
-
Freeraiderid. Ääretult kahju, et nad hästi organiseeritud ürituse äsa solkisid. Klõpsa.
-
Mul on tunne, et kohe-kohe lendab pea gaziljon tükkideks. Kui ikka süvitsi sõnumisse minna, siis juhe mitte ei jookse kokku, vaid see võtab universumi kõiksuse absoluudse dominantsi kvadrandi suhtes selles dimensioonis*.
* või midagi sarnast. -
Savikas võiksmõne tänavaaugu ära parandada ja lasteaiakasvatajatele raha tagasi anda.
Aga EI.
Sigudikud tegelevad sotsiaalselt ebastabiilse keskkonna loomisega. On kujavaimu joptvajud. -
Kommentaari algus on "Kõrgharidusega inimeste palk" -teemas.
Õpetajate streik pole palgaga seotud. Paljalt palga pärast poleks streikima hakatud. Streigi põhjused seisnevad selles, et valitsus on paljude inimeste ja seltsimees Taliga ametiühingute vastu oma "arrogantsi" näidanud. Selleks on töötukassa ja haigekassa nõukogudes toimuv kemplemine, kollektiivlepingute seaduse muutmine ja muud säärased solvumise-põhjused.
Samuti paistavad ametiühingud jõudnud oma ARENGUS niikaugele, et aeg on katsetada, et kuidas "hammaste näitamine" ka välja kukub. Millalgi peab ju seda katsetamist alustama, eesti riik on juba 20 aastat eksisteerinud, kriisis majandus on tinginud "revolutsioonilise situatsiooni" tekkimise, vähemalt Taliga-suguste arust.
See nähtus on nagu kasvaval (taga-kaukaasia) lambakoera kutsikal, kus kutsikale on geenidesse sisse kirjutatud, et teatavas vanuses tuleb tal oma peremehega kaklema hakata, et selgeks teha, kes on karja juht.
Taligal on tekkinud ametiühingutes konkurendid ning nüüd peab ta lõpuks midagi "tegema", mitte ainult pläkutama.
Et just õpetajad streikima pandi, siis arvatavasti leiti et neid streikima saada oleks olnud kõige lihtsam. Aga ametiühingutel on haaret laiemalt - toetusstreike tekkis nagu seeni pärast vihma.
Mina isiklikult ei tunne, et õpetajate streik tekkis rohujuuretasemel, et on olemas mingi õpetajaskonna sisemine nõudmine, et "edasi jätkata ei saa, streigime!". Vägisi on tunda, et selle kõige taga on ametiühingute kõrgem juhtkond oma ambitsioonidega.
Tulemus on ka käes - seltsimees Taliga käis juba meedias hõiskamas, et ametiühingud olevat uusi liikmeid saanud.
