Zampoliti noorus .Poliitiliselt ebakorrektne versioon.
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Peaminister sulges enda järel raske kabinetiukse ning ohkas. Tal polnud õrna aimugi ,mida edasi teha ning hing oli kuidagi raske ja tuim.
Aastad nõudsid oma. Võib-olla oli vaenulikul meedial õigus, võib-olla oligi ta lihtsalt väsinud.Polnud enam seda energiat mis varem.
Mis edasi, koju sõita, õhtust süüa ja totakat telerit vaadata ? Või hoopis Tartu, kus alati meeleolu paranes, kus inimesed polnud nii vaenulikud ja kus Tammelinnas sai normaalselt magada, sest harjumuspäraselt logistasid raudteel naftavagunid ja Riia tänavalt kostus autode kauget müra, mis alati magusa une tõi ...
Ta oli alati vihanud vaikust ja just seda oli tal praegu üleliia.Kuid Tartu oli liiga kaugel ja juba hommikul oli vaja tööl olla, see oleks liiga kurnav.
Selmet koju minna, otsustas Zampolit hoopis oma valdusi lähemalt uurida. Suure valitsushoonega oli ta üldiselt tuttav, kuid korrus, kus ta kunagi polnud veel käinud , oli kelder.
Ruumid seal olid üllatavalt suured ja igasugust vana kola täis. Tuletõrjeinspektor oleks siin saanud sada trahvi teha ja veel teine sada oleks varuks jäänud. Kuid tal polnud mõtteski kellelgi kituma minna, seesuguseid keldreid oli Eesti täis, tal endal oli ka kodus umbes samasugune.
Liikudes ruumist ruumi ja püüdes end tolmuga mitte ära määrida, märkas ta äkki endale järgnevat ihukaitsjat, kes püüdis küll diskreetset vahemaad säilitada, kuid seepärastki käis talle räigelt närvidele.
" Kao kus kurat, sind pole vaja siin !" , käratas Zampolit äkki tigedalt ja märkas rahuldustundega, et ihukaitsja ehmatas, jäi seisma ja justkui liibus vastu keldriseina, julgemata talle enam järgneda.
" Ikkagi austavad, " mõtles Zampolit rahuldusega. " Tubli poiss, peaks talle mõne medali andma või kutse presidendi vastuvõtule, las toob pruudi ka kaasa, elamus kogu eluks ! "
Zampolit oli veendunud , et presidendi vastuvõtt on iga eestlase märg unistus ning lahke ja abivalmi mehena oli ta alati valmis mängima fantaasiaga, et orgunnib kutse mõnele totaalsele töllmokale, kes pole seda üldse väärt,, ja kes just seetõttu on talle elu lõpuni tänulik osutatud suure teene eest.
Jõudes väga tolmusesse ruumi, kus olid mingid papp-kastid vanade paberitega ja ajalehtedega, tekkis Zampolitis äkki soov lugeda, mismoodi ja mida tollal kirjutati.
Ta teadis küll hästi, mislaadi tollased ajaleheartklid välja nägid , ta oli neid omal ajal tüdimuseni lugenud, kuid nostalgia on võimas tunne ning ta haaras esimese ettejuhtuva kolletunud ajalehe.
See oli EKP Tartu Linnakomitee ja EKP Tartu Rajoonikomitee häälekandja ajaleht " Edasi " .
Esilehel oli artikkel sellest kuidas Eesti kommunistlikud noored sõidavad Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu XVIII Kongressile Moskvasse. Lisatud oli foto komnoortest, kes parajasti Tartu raudteejaama perroonil end rongi peale sättisid.Ootamatult nagu valukihvatus ristluudes, mis talle juba kurikuulsast autoavariist saadik tuska valmistasid, läbis Zampoliti äratundmisrõõm : just , needsamad laia säärega teksad, seesama shikk nahkjope, mulletsoeng, mis igal tüdrukul põlved nõrgaks pidanuks võtma...jah, see oli kindlasti tema ise.
Ja järsku haaras Zampoliti igatsus olla taas noor, vaba , tõeliselt rõõmus ning muretu.
Uskuge või mitte, Zampolit igatses olla taas komsomol, kes sõidab Kongressile, suure kodumaa pealinna, kus ta pole veel kunagi käinud. Rongis, kus on samasugused delegaadid nagu ta ise, mõned ka väärikamad "taadid", mõned lausa keskaõpilased, suht kehvalt riides, vaid sada rubla taskus, kuid väga optimistlikud, väga potentsed ja tuleviku suhtes täiesti muretud.
Mõte sellest, et komsomolikongressi asemel peab ta järgmisel nädalal sõitma hoopis NATO tippkohtumisele, riietuma nagu mingi ilueedi ja ajama poliitkorrktset möla überigavate tüüpidega Saksast ja Taanist, ajas teda peaaegu füüsiliselt öökima.
---------------------
Ta oli vaevalt jõudnud oma sinise Adidas spordikoti perroonile maha panna ning proovis tuule käes mulletit siluda kui kohale kappas võitluskaaslane, keda organisatsioonis üksmeelselt kutsuti Indrek Teiseks. Too pühkis laubalt higi ja jope oli tal kahtlaselt punnis.
"Tere, Ilus Mets," tervitas tulevane Zampolit kaaslast irooniliselt, Juba siis oli ta uhke oskuse üle nimetada asju niiviisi nagu ei keegi teine .Kuid Indrek ei teinud nöökamisest väljagi.
" Näe,resto oli suletud, kuid ära tõin ! " kiitis Indrek Teine oma oskusi manööverdada raskes nõukogude kaubandusmaailmas ning näitas jopehõlma alt oma saaki. Seal oli pudel Vana Tallinna ja teine Viru Valget.
" Viinale ajame vagunis päkad silma, kuid vanake kulub Moskaus ära. Sama hea kui valuuta, isegi parem, miilitsad ei hakka kiusama "
" Moskaus ? " küsis Zampolit imestunult.
" Jah, niiviisi on nüüd moodne öelda. Kas sa siis pole seda Tschingis khaani lugu kuulnud ? Igal pool mängitakse, diskodel ja puha . Ma Varendi käest võin hankida plaadi,kui tahad, võid ümber lindistada.."
"Kas see pole mitte nõukogudevastane ja keelatud ? ", küsis Zampolit ettevaatlikult.
" Kindlasti on , " irvitas Indrek kuratlikult.. " Kõik head asjad on nõukogudevastased ja keelatud . "
http://youtu.be/VPvNlU11VBI
Zampolit üritas juurelda, kas ka tema uhked Ranger teksad, mille ta oli ostnud Peetri täikalt 200 rutsi eest ja nahkjope võiks olla nõukavaenulikud ja keelatud, kuid enne kui ta jõudis mingile järeldusele, hakkas paistma Moskva rong.
" Kuule, ma sain piletid neljasesse kupeese, Donald ja Joosu on juba Tallinnast seal, " selgitas Indrek, koukides samal ajal pudelite vahelt rahakotti, mis pidanuks pileteid sisaldama.
" Tule taevas appi! " pahandas Zampolit," sa toppisid meid Donaldiga samasse kupeese..!"
"Parem ikka kui Esimene Indrek. Piilul pole vigagi, isegi anekdoote võib rääkida, ta kaebama ei lähe. Ning Joosut sa ju tead vanast ajast. Tal on nüüd uus väljanägemine, vaevalt tunned üldse jorsi ära. Kannab tübeteikat. Sel on kaks otstarvet : irvitada nõukogude rahvaste sõpruse üle ja varjata kiilakat."
( järgneb ) -
Krdi hea kraam. See et meie Zampolit oma noorust taga igatseb, näitab kas või see, et tema Tallinna korter asub täpselt selle koha peal, kus ta kunagi zampolitina paguneid teenis.
-
12.06.2011 Pärnus: Tõhus riik ja erasektor ning ettevõtluseks soodus majanduskeskkond muudavad Eesti põhjamaiselt jõukaks, kinnitas Reformierakonna esimees Andrus Ansip erakonna üldkogul.
„Liberaalses ideoloogias ellu viidud poliitikad on teinud Eesti majandusest läinud kümnendi ühe maailma kiiremini kasvava majanduse. Ning prognoosid kinnitavad kiire kasvu jätkumist. On vaid üks tingimus – jätkuma peab reformierakondlik majanduspoliitika. Siis liigume sihikindlalt oma eesmärgi suunas, lähemale põhjamaisele heaoluriigile,“ ütles Ansip erakonna teatel.
järgnev on fiktsioon ja ei tugine ajaloolisetele faktidele. aga nii oli...
12.07.1986 Tartus: Tõhus riik ja riigisektor ning sotsialistlikule võistlusele orienteeritud majanduskeskkond muudavad Eesti NSV jõukaks Liiduvabariigiks, kinnitas Kompartei Tartu Rajoonikomitee orgosakonna esimees Andrus Ansip partei üldnõupidamisel.
„Sotsialistlikus ideoloogias ellu viidud parteipoliitika on teinud Eesti NSV majandusest läinud kümnendi ühe sotsialistliku maailma kiiremini kasvava majanduse. Ning prognoosid kinnitavad kiire kasvu jätkumist. On vaid üks tingimus – jätkuma peab sotsialistlik plaanimajanduslik majanduspoliitika. Siis liigume sihikindlalt oma eesmärgi suunas, lähemale kommunistlikule heaoluriigile,“ ütles Ansip partei teatel. -
Liberaalses ideoloogias ellu viidud poliitikad on teinud Eesti majandusest läinud kümnendi ühe maailma kiiremini kasvava majanduse.
Pole küll teema, kus liberalismi ja konservatismi üle targutama hakata, tõin selle tsitaadi välja vaid seetõttu, et seesamune näitab, et meie Zampolit pole nooruses zampoliti tööks hädavajalikku demagoogiaoskust minetanud. Julgen nimelt väita, et Eesti majandusedule pani aluse hoopis Laar oma konservatiivse monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Ainus majandust suurelt mõjutanud liberaalne asi oli pankade laenupoliitika, aga sellegi on asjaosalised ise takkajärgi veaks tunnistanud. -
Vagunis oli palav ja umbne. Kupeede lükanduksed olid puha lahti, kuid õhk oli ikkagi ebameeldiv ning paks.
Nagu Indrek oli ennustanud, nii oligi - Donald ja Joosu olid juba end akna all sisse sättinud ning Zampolit märkas hämmastusega, et Joosul oli tõepoolest tübeteika peas, isegi selles palavas ruumis.
Tartlased tervitasid ja said väheentusiastliku pominavastuse.
"Issake, siin võib kirve lakke riputada, " kritiseeris Zampolit olukorda." Kas seda akent siis lahti ei saa, väljas on juba peaaegu suvi "
" Ma juba proovisin, " ühmas Piilu tüdinult. "Mina seda küll lahti ei oska teha. Vagunisaatja kah ei osanud muide "
" Siila jest, uma ne naado", kommenteeris Teine Indrek tagantpoolt ja trügis akna juurde. " Las ma õige vaatan ise . "
"No muidugi, " leidis Ints kohe asjatundlikult põhjuse. "Siin on ju kruvid ette keeratud et talvel joodikud seda lahti ei kakuks ja kupeesse ära ei külmaks. Ma lähen hangin kruvikeeraja "
Andu otsis silmadega, kuhu spordikotti panna ning Donald märkas seda.
" Meie Joosuga oleme komsomoliveteranid, meil on alumised kohad, " selgitas ülemus autoriteetselt. "Salaagad kolivad ülemisele narile"
Talle ei tundunud, et Joosu oma kahepäevase habeme, kulunud teksajaki ja tübeteikaga oleks rohkem veteran kui tema ise, kuid vaielda polnud mõtet.
Ja juba oli ka Ints tagasi ning hakkas usinalt akna kallal askeldama. Ning imelugu, vaevalt minutiga saigi akna lahti.Juba tuldi ka naaberkupeest tema abi paluma ja Ints ei osanud abipalvetele kunagi ära öelda.Samas oskas ta igale probleemile momentselt leida lahenduse ilma ülemustelt korraldusi küsimata .Just seetõttu ei ennustatud talle ka hiilgavat komsomolikarjääri vaid üldine arvamus Keskkomitees oli, et tast tuleb tubli majandusmees, näiteks mõne ehitusettevõtte direktor.
Joosu oli end mõnusalt sisse sättinud akna all ja luges kogu selle sagina ajal häirimatult raamatut.
"Mida loed ? " päris Zampolit jutujätkuks.
Joosu pööras raamatukaane tema poole.
" Kurt Vonnegut ,Tshempionide eine" luges Zampolit sealt. " Ma olen sellest raamatust kuulnud. Kuidas on, huvitav? "
Joosu tõstis silmad ja mainis surmtõsiselt : " Väga naljakas raamat. Ma ei suuda naeru pidada"
" Jajah, " kiitis kupeesse tagasijõudnud Ints takka. " Mulle meeldisid need riistanaljad seal. Et kui pikk on neegril ja kui pikk sinivaalal. "
"Kui pikk on siis sinivaalal ? " sekkus Donald järsku kõnelusse.
" Noh, ma täpselt ei mäleta seda kohta." vastas Indrek lõbusalt. " Siia kupeesse igatahes ära ei mahuks "
Vahekäigust kostis käteplaksutamist ja seejärel Indrek Esimese valjuhäälset hõiget : "Seltsimehed delegaadid, palun hetkeks tähelepanu ! Tulge lähemale, et igaüks kuuleks"
Komnoored ilmusidki kupeeustele , kuid kitsasse koridori enamus trügida ei söandanud.
" Meie delegatsioon on nüüd koos, tartlased jõudsid ka ilusti pärale. Päevakorras on nüüd õhtusöök restoranvagunis ja ühtlasi tutvume ka üksteisega,kes seni veel ei tunne.Ma tean, et siin on mõnel viinad kaasas, kuid need palun ilusti jätta kupeesse.Nagu te kõik isegi teate, valitseb komsomolis kuiv seadus. Läki nüüd ."
" Teadagi, " ühmas Indrek Teine seepeale täpselt sama intonatsiooniga nagu Ivo Schenkenbergi talumats pärast seda kui Gabriel oli jõkke visatud.
Õhtusöök ja vastastikune tutvumine restoranvagunis kulges Indrek Esimese taktikepi alla sujuvalt ja tõrgeteta. Enamus noori tundsid teineteist niikuinii ,kasvõi EÜE päevilt, ülemusi teadis igaüks, kuid oli ka tundmatuid nägusid, mõned vene töölisnoored, sekka isegi paar keskkooliõpilast. Zampolit lasi silmad üle kontingendi käia ning pidi pettumusega tõdema, et tüdrukud polnud põrmugi ilusad, tugevasti alla harju keskmise. Silma torkas ainult üks kenake, kuid väga noor. Neiu naeris palju ja nakatavalt, oli ilmselt väga elevil tema jaoks erakordsest sündmusest, et just teda, kes polnud ei ülemus, ei aktivist ega karjerist, ega omanud isegi tähtsaid tutvusi, oli valitud välja kümnete tuhandete hulgast, et esindada väikest Eestit Kremli Kongresside Palees.
" Ära parem mõtlegi, see on alles keskkoolist " katkestas Andu mõtisklused Ints, kes oli just vägeva seakarbonaadi pintslisse pistnud ja rüüpas mineraalvett peale." Pealegi, ma juba uurisin järele, ta pole üldse niisugune.Väga aus, väga hea tüdruk.Pole meietaoliste jaoks .Las naudib pisikesi rõõme, seni kuni elu karmilt asjad paika paneb."
"Posle obeda, po zakonu Arhimeda, pologajetsa kurit. ", teatas Donald jubeda aktsendiga ning koukis taskust välja sigaretid Zolotoje Runo.
"Taevas halasta, sa ometi ei kavatse seda jäledat põhku siin tõmmata ?!" protesteeris Zampolit. " See jube mentooli kärsahais ajab ju öökima. Ints, otsi talle midagi normaalset."
Ints tõigi kohe välja sigaretid Winston ja suitsetajad panid tobid tossama.
Restoranvagunist lahkuda polnud veel tahtmist. Siin oli avaram, kuidagi mugavam ja siin tohtis suitsu teha. Asjaolu, et delegatsioon oli ühes kohas koos, kasutasid ära ka kaasasõitvad ajakirjanikud.Andu tundis ära ühe Noorte Hääle reporteri ning ringi askeldas ka ta vana tuttav 5. keskkooli päevilt, tuntud Tartu psühhiaatri poeg, kellele ennustati zhurnalistikas suurt karjääri. See tüüriski tuttavaid nähes kohe nende laua suunas. Tal oli peos märkmik ja pastakas ning ilmselt käsil mingi intervjuu viimistlemine.
" Kuule, kes sul oli koolis eesti keele õpetaja ?" päris Mart kärsitult
"Leisner, aga mis siis ? " imestas Zampolit
" Siis sa pead ju teadma kas kirjutatakse reaktsiooniline või reaktsionäärne ?"
" Kas kavatsed keemiast seinalehte nupukese kirjutada ? " ei saanud Zampolit jätta tögamata.
" Jäta lora ja ütle kas kodanlus on reaktsiooniline või reaktsionäärne !", ei jätnud keeleuurija jonni.
" Kodanlus on tagurlik, " selgitas Zampolit armulikult. " Ja täpselt niiviisi kirjutagi"
Oli ilmne, et selle lihtsa sõnaga ei jäänud zhurnalist rahule, kuid edasi ta ka ei pinninud.
( järgneb ) -
Zampolit juba arvas, et on zhurnalistide küüsist pääsenud, kuid ta eksis.Nende laua suunas purjetas habemik pikajuukseline noormees, reporterimakk rihmaga üle õla ja mikrofon laskevalmis.Andu ei osanud korrapealt öelda, keda see tüüp meenutas, kuid kangesti tuttava moega oli küll. Justkui oleks kuskilt plakatilt teda enne näinud või raamatufotolt... Ning järsku tal plahvatas : see on ju Karl Marx, ainult nii 30 aastat noorem kui plakatitel !
Joosu märkas reporterit esimesena ja sosistas tungivalt : "Kark alla, teeme kaabet !"
Kuid juba oli hilja, noor Marx oli platsis, tõmbas endale lisatooli, sättis selle laua äärde, võttis istet ning tutvustas end mitte lubaküsivalt vaid nentivalt : "Riho Mesilane, kui tohib, paar sõna Eesti Raadiole..."
"Humorist, ma olen ta aforisme lugenud", sosistas Ints Zampolitile kõrva. Kuid Zampolit Loomingu Raamatukogu ei lugenud ja talle ei öelnud see nimi midagi.
Õnneks küsis reporter Zampoliti käest ainult väga lihtsaid küsmusi ning sai ka lihtsaid ja siiraid vastuseid.
"Tartu kommunistlike noorte meeleolu on enne Kongressi väga hea "
"Peale Kongressi me kavatseme tutvuda ka Moskva vaatamisväärtustega, külastada Lenini mausoleumi ning VDNH kosmosepaviljoni. Plaanis on veel Tretjakovi galerii, Ostankino teletorni ja Borodino panoraami külastus. "
Siis pööras reporter mikrofonitoru Donaldi suunas, tema silmadesse ilmus saatanlik naeratus ning ta esitas Piilule küsimuse, mida Zamoplit kohe kuidagi poleks oodanud:
" Kuidas te hindade seltsimees Pastuhhovi eilset artiklit Komsomolskaja Pravdas " Leninlikul teel" ? Milliseid järeldused ja suunised sellest artiklist on ELKNÜ jaoks eriti olulised ? "
Joosu suutis end suurivaevu taltsutada, et mitte avatud mikrofoni ees naerma pahvatada. Zampolit kahvatas ja aimas halba. Kuid ta oli alahinnanud Donaldit. Piilu polnud mingi papist poiss ja võis aja jooksul pürgida sama kaugele kui Indrek Esimene.Täiesti külmavereliselt võttis Donald pintsaku põuetaskust mainitud Komsomolskaja Pravda ja hakkas reporterile puistama tsitaate ja kommentaare. Rääkis soravalt ja veenvalt, kordagi komistamata ja täiesti nii nagu oleks kodus kogu etteaste pähe õppinud.
Zampolit kadestas seda etteastet, ta tunnistas endale, et ise oleks selle küsimusega jänni jäänud või hakanud mingit udu ajama.Kuid reporter polnud veel omadega valmis. Noor Marx pidas mõjuka pausi ja pani siis Piilule niisuguse paugu, mida tõepoolest keegi oodata ei osanud :
"Kas on tõsi, et kodanlik nõukogudevastane Eesti luuletaja Hendrik Visnapuu oli teie sugulane ?"
"Mis ???! " kähvatas Piilu tigedalt, läks üle näo punaseks, siis valgeks ja siis jälle punaseks. " Ah sa lurjus, kuidas sa julged, kutsikas, kas sa üldse tead, kes ma olen ?!" lõugas ta, kaotanud täiesti enesevalitsuse. Taipas siis, et kõik see jääb makilindile, püüdis end taltsutada ja pomises : " See on alatu provokatsioon...ma kaeban ..." ning teadmata mida öelda edasi, jäi shokeeritult vait. Makilint käis ikka plastkaane all ja Marx irvitas oma saatanlikku irvet.
Järsku langes raske käsi reporteri õlale ja vastuvaidlemist mittesalliv hääl ütles vaikselt : "Pane makk seisma " Reporter vaatas üle õla ja nähes Indrek Esimest, täitis käsu.
Otsekohe muutis delegatsiooni juht tooni ja hakkas ikka veel vihast vahutavat Donaldit rahustama.
" Seltsimees reporter tegi ju nalja, kuid sina ei mõista humoristi. Oli ju nali, eks ole ?" küsis ta Mesilaselt.
"Jah, muidugi, " vastas marxihabe. " See niikuinii sisse ei lähe, lõikavad välja.Tegelt parem ma kustutan ise kohe maha, " lubas ta ja hakkas linti tagasi kerima.
"Pole vaja, " ütles juht, "las jääda arhiivimaterjaliks. 50 aasta pärast on ajaloolastel seda maruvahva kuulata .Või on kellelgi selles suhtes kahtlusi ? "
" Ei ,ega kahtlusi pole mul mingisuguseid," vastas ootamatult tummahammas Joosu. " aga mul on kõhklused ! "
"Humoristid,", ühmas pealik . " Mingi meelejahutaja ," ning jalutas rahulikult oma lauda tagasi.
http://youtu.be/rHrzkKkYMDk
Tagasi kupees, ei suutnud Donald ikka veel rahuneda. Ta käis edasi tagasi ja jauras aina ühte ja sama
teksti .:
"On alles kutsikas ! Kuidas ta julges ? See pole lihtsalt võimalik... Ja miks pealik teda kaitseb ? Mis saladus seal peidus on ? Peab ikka kõva seljatagune olema et niiviisi lõugu laiutada."
"Kas sa ei tea habemikust midagi, mis tüüp see on ?" pöördus ta lõpuks Intsu poole.Kuid Intsul polnud selles suhtes mingit jututuju.
" Rahvas räägib igasugust lora, ega kõike ei saa uskuda, " põikles ta vastusest kõrvale " Kuid ole temaga ettevaatlik.. nii igaks juhuks. "
"Aitab juba sellest jamast, " ütles järsku Joosu ja pani Vonneguti kõrvale. " Ints, tiri valge lagedale ja teeme väikse tiribitski enne und. "
Ja täpselt nii nad tegidki. Kui Pihkva saabus, sai pudel tühjaks ning seltskond asutas end magama.
"Ma loodan, et keegi seda hernesuppi ei söönud, " märkis Zampolit kobides ülemisele magamisasemele. "Seda gaasirünnakut pole meil küll vaja "
"Jätame akna natike irvakile, " leidis Joosu lahenduse. " Väljas on nii soe, ega me ära ei külmeta"
Kõik neli jäid vaikseks ja Joosu hakkas peaaegu kohe norskama. Akna taga pimeduses libises mööda Venemaa ning kupeesse tungis toomingate õitsemise vänge lõhn. "Täpselt sama lõhn mis Tartus, " mõtles Zampolit ning vajus samuti unele.
-
Moskva võttis meie reisiseltskonna vastu ereda päiksepaiste ja paarikümne soojakraadiga. Nahktagi siin enam vaja ei läinud,kuid tübeteika kuulus ilmselt iga ilma juurde.
Perroonil ootsid neid juba vastuvõtjad, Maria Fjodorovna ja Mihhail Nikolajevitch. Mõlemad umbes 30ndates aastates ja paistis et naine oli pealik ning pikka kasvu hea rühiga nägus mees ta abiline.
Peale kohustuslikke tervitusi ja pärimisi reisi kohta, teatas Maria neile aga paha uudise :
"Meil oli kogu delegatsioonile bronn hotellis, kuid kahjuks on juhtunud väike eksitus ja hotell on ülebroneeritud. Paraku peame 3 delegatsiooni liiget majutama koolimajja "
Delegaadid lõid kahisema ja tekkis ootusärevus :kõik teadsid, et kohe valitakse välja ohvrid, kes koolivõimlas peavad magama.
" Rahustuge, seltsimehed" lohutas neid Maria. " See on peaaegu sama hea kui hotell. Täiesti omaette elamine, metroo lähedal ja isegi soe vesi on dushiruumides. Mihhail Nikolajevitch korraldas kõik suurepäraselt: madratsid, tekid, linad , padjad - kõik on juba seal. Niisiis 3 delegaati lähevad Mishaga kaasa. Kas vabatahtlikke on ? "
Ints trügis kohe komnoorte summast esile ja teatas ootamatult : "Meie oleme !" ning osutas ka Joosule ja Zampolitile.
" Kas sa lolliks oled läinud ?!", kähvas Zam nördinult eesti keeles, et vastuvõtjad aru ei saaks. " Miks meie peame kooli minema, las keskaõpilased lähevad. Või treialid-freesijad " viitas ta töölisnoortele, kes ilmselt tundsid juba kergendust, et raske saatus neist seekord imekombel mööda oli läinud.
" Nii on isegi parem, küll sa ise hiljem näed ! " ajas Ints peale.
"See on siis otsutatud, " teatas Maria kergendatult. " Misha, juhata nad kooli, näita kuidas metroos sõita ja ülelüldse - nad on nüüd sinu vastutusel, " kamandas ta siis oma kaaslast.
Metroojaam oli lähedal ja kandis asjakohast nime Komsomolskaja. Misha osutus jutukaks ja nutikaks noormeheks, kes kohe teatas, et on peaaegu meie delegaatide kaasmaalane - ta oli sündinud ja üles kasvanud Lätis, Jurmalas.
Zam aga ei suutnud ikka veel rahuneda ja jauras aina selle ümber kuidas on küll võimalik hotelli ülebroneerida- kas administraator siis lugeda ei oska ega tea kuipalju tal hotellis kohti on ? Kogu jutt käis loomulikult vene keeles, sest Misha eesti keelt ju ei osanud
" Kõik on võimalik," teatas äkki Joosu. " Ma ükskord Tapal nägin rongi , kuhu oli haagitud kaks üheksandat vagunit "
" See pole sama, " vaidles Zampolit vastu. " Rongis on ikka samapalju ruumi, olgu vaguninumbrid mis tahes"
" Stop mashina, " ütles äkki Misha ja jäi keset kõnniteed seisma. Tema nägu valgustas järsku lai naeratus ning naeru kõkutades tiris ta põuetaskust lagedale märkmiku ja pliiatsi " Poisid, te andsite mulle just hiilgava idee sketschi jaoks. Ma pean selle üles kirjutama, muidu läheb meelest ära "
http://youtu.be/KYhNPeUgz94
( alates 1 min. 25 sek :))
" Kas te olete siis kirjanik ? " päris Ints kuidagi väga huvitatult samal ajal kui Misha kribas kähku mõne laused paberile.
" No mitte just päris kirjanik, " vastas Misha tagasihoidlikult. " Mõned följetonid on mul ilmunud. Ja teate, tegime lennundusinstituudis väikse teatritrupi, ma kirjutan seal repertuaari. Kavatseme sellega BAM-ile sõita ja suure ringreisi teha.Püüame , et mõned Moskva kirjanikud meile kah materjali kirjutaks, üksi kogu repertuaari täis kirjutada on raske "
"Kas te siis tunnete kuulsaid Moskva kirjanikke ? " päris Ints
" Keda sa silmas pead ? " küsis Misha vastu, minnes järsku üle sinale. " Moskvas on üle 2000 kirjaniku. " deklareeris ta laia irvega. " Kuid üldiselt jah, mõnda ma ikka tunnen. Kui neis ringkondades liigud, tekivad tutvused kiiresti "
Nad olid jõudnud metroojaama, kus maapealses saalis tuli esmalt hankida 5 -kopikalisi, just niipalju maksis metroosõit.Selle jaoks oli kassa, kuhu oli vaid väike järjekord.
" Säh, mine vaheta ära," ütles Ints, võttes jopetaskust kortsus kolmerublase. " Me ootame seni siin"
Zampolit asuski järjekorda , kuid nägi silmanurgast, kuid Indrek midagi kiiresti Mishale seletas,mille peale Misha nõustuvalt noogutas. Ka Joosu oli kuidagi huvitatult seal kambas ja tal tekkis tugev tunne, et seal arutati midagi niisugust, mis polnud määratud tema kõrvadele.
Kui ta peotäie müntidega seltskonna juurde naasis, võttis Misha üles hoopis uue teema.
" Ma tean, et jänest sõita pole ilus ja teie seal Eestis täidate kõiki seadusi korraliku saksa täpsusega, kuid igaks juhuks ma õpetan teile nipi kuidas 5 kopikaga saab kasvõi 10 inimest metroosse. Need väravad seal - ta osutas eskalaatorite ees paiknevatele metall-piiretele - on automaatsed. Lasete 5 kopikat sisse ja väravad lähevad lahti. Kui olete läbi läinud, plaksatavad väravad taas kinni. Kuid seda, kas olete läbi läinud, jälgib fotoelement. Ühelt poolt tulev valguskiir peab tabama fotosilma teisel pool, siis on reisija väravast läbi. Kui nüüd võtta tugevasti teineteise ümber kinni ja mängida meremadu, siis inimeste vahel pole hetkekski pilu, kust valguskiir võiks läbi minna. Automaat hoiab värava lahti niikaua kuni viimane mees on väravast läinud. Peab ainult peale passima, et valvurile vahele ei jääks. Noh, kas teeme ära, 4 meest ühe hinna eest ? "
Meie delegaadid vaatasid üksteisele otsa ja raputasid päid.
" Ei, me parem lähem ilusti, raha ju on "
"Nii ma arvasingi, " resümeeris Misha." Gorjatshie estonskie parni..."
Eskalaatoriga sügavale maa alla jõudes viis Misha nad kohe seina juurde, kus asus suur metroo plaan.
" Moskva metroo on kõige loogilisem metroo maailmas, " teatas ta. " Isegi täielik idioot saab selle süsteemi selgeks poole päevaga. Normaalne inimene 5 minutiga "
"Me oleme praegu Koltsevaja Linija, Komsomolskaja jaamas.", sihtis ta plaanil nende asukohta
" Kuid meil on vaja sõita Varshavskaja jaama siin . Selleks me sõidame ringliini pidi Paveletskajani, seal kõnnime maa all teisele perronile, kust tuleb rong Varshavskajani. Ning pidage silmas, et niikaua kui me maa alt ei välju, võime metroos 5 kopika eest ringi sõita palju tahame "
Zampolit vaatas plaani ja sai tõepoolest kõigest aru.
" Igaks juhuks ostame ajaleheputkast teile ka metroo plaanid, võite seda siis vabal hetkel uurida, " jätkas Misha . " Ehkki Moskva metroos ära eksida pole võimalik, igal pool on sildid ja plaanid olemas, ka rongides. "
Koolimajas võttis neid vastu direktriss ise. Neis juhatati klassiruumi, kus pingid olid üksteise otsa tõstetud ühe seina äärde ja pool põrandapinda oli vaba. Siia oleks võinud mahutada kasvõi 10 inimest ilma mingi probleemita. Teise seina ääres olid suured jõupaberist pakid madratste, tekkide ja linade-patjadega.Ka neid oleks ilmselt jätkunud kasvõi kümnele.
" See on tuttuus kraam, otse sõjaväelaost toodi, " kiitis Misha, rebides jõupaberi lahti ja näidates lumivalget lina kolmnurkse sinise templiga. " Ükski soldat ega starshina pole veel nende peal maganud.
Poisid, te tegite õige valiku. Siin on teil täitsa omaette olemine ja mis peaasi: erinevalt hotellist, siin pole lutikaid ega kirpe! "
" Kas siis Moskva hotellides on lutikad ? " küsis Zampolit imestunullt
" On , ja mitte vähe, " teadis Misha
" Siin on teile klassi võti, " selgitas direktriss, ulatades Zampolitile võtme " Asjad võite siia jätta ja ukse lukku keerata kui linna peale lähete.Võimla dushiruumid on üle koridori, seal on ka tualetid. Me üldiselt teeme siin tiivas remonti ja õppetööd siin ei toimu. Hommikusöök on kooli sööklas täpselt kell kaheksa, ma andsin spetsiaalselt korralduse, et köögipersonal tuleks varem tööle.Me ei saa ju komsomoli delegaate näljastena kongressile saata . Õhtusööki me kahjuks teile pakkuda ei saa, kuid linnas on sööklaid ja restorane piisavalt. "
Zampolit pidi tunnistama, et kuulus vene külalislahkus ületas tugevasti tema ootusi.Tundus, et vastuvõtjad olid tõepoolest pingutanud, et külalised tunneks end hästi ning et neile jääks Moskvast head mälestused.
Nad panid asjad ära, keerasid klassiukse lukku ja vaatasid ükteisele otsa.
"Kuhu siis esimesena läheme ? " küsis Misha arupidavalt. " Punane väljak, Lenini mausoleum ja GUM ?"
" See kõlbaks küll, " nõustus Ints. " Homme hakkab juba kongress pihta, siis pole meil aega mausoleumi sabas seista ja GUMi järjekordades passida "
Tagasi metroojaama jõudes andis Misha neile iseseisva ülesande:
"Et Punasele Väljakule saada, peame väljuma Ploshsad Revoljutsii jaamas. Kuidas sinna küll saada ?"
Ints uuris suurt plaani seinal ja vuristas nagu päheõpitud koolitükki kiiresti :
" Varshavskaja,Kashirskaja, Paveletskaja,Ploshsad Sverdlova, ümberistumine, Ploshsad Revoljutsii "
"Ma ju ütlesin, et igaühest saab 5 minutiga metroo asjatundja, " kiitis Mihhail Nikolajevitsh külaliste intelligentsi ning kõik 4 astusid just ettesõitnud rongi.
Rongi valjuhäälditest kostis praginat ja uljas naishääl teatas reisijatele :
"Ettevaatust, uksed sulguvad ! Järgmine peatus Kashirskaja. "
Nõukogudemaa südameni Punase Väljakuni oli meie kangelastel jäänud vaid 20 minutit rongisõitu. -
Eks ta ole. Meil ju kah kommentaariumis mõningaid kommunistlike vaadetega inimesi, kes sõimavad üht teatud mittekommunisti kommunistiks just nimelt sellepärast, et too mittekommunist ei jaga kommunistlikke vaateid.
-
loodetavasti tuleb täna ka kolm osa :)
-
Sul juba toimetaja on, kui ei ole, aitan
-
Tättvere on juba 20 aastat ümbermaailmareisil, stagna avastab endas novellisti andeid, mul ka väike unistus, Vabaduse platsi haljaspiirkonda mõned hauad lasta kaevata, kivid kirjadega ja puha sinna juurde... ühel kivil sampoliti pärisnimi, et Edgar rohelist tuld näitaks...kunstiprojekt või sedasi...Pudel punastveini ja midagi nn. keskeakriisi taolist. Aga igaljuhul respekt, mees!
-
Tundub, et stagna on saanud suunava telefonikõne vanade aegade vaimus kirjutamise koomale tõmbamiseks :)
-
Pidin ka just stagna käest küsima, et kas ta ei karda paljastamist ja parteist väljaheitmist. On ju tegemist nii eheda tekstiga, et kirjutaja peab raudselt nende endi hulka kuuluma.
-
Kui stagna liikumispiirang lõppeb ja ta taas kirjutama saab hakata, siis tasuks tal ehk ühendust võtta Kadri Paasiga, kes kirjtab elulooraamatut Zampoliidist :) Hetkel veel paar vaba poognat saadaval kuulu järgi
