Finantskirjaoskus Eestis
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kirjutan oma õpingutega seoses uurimustööd finantskirjaoskusest Eestis ja tundub sedavõrd põnev teema minu jaoks, et äkki sobib siiagi mõtete vahetamiseks.
Üks võimalik FKO definitsoon keskkooli lõpetaja vaates:
FKO on kogum teadmistest, mis võimaldab inimesel aru saada:
-Rahanduse alustõdedest, mis võimaldavad teha põhjendatud isiklikke finantsotsuseid
-pakutavatest finantstoodetest, mis võivad mõjutada inimese finantsilist toimetulekut ja healolu.
Mida ma uurimustööga üritan tõestada, on see, et finantskirjaoskus on tänapäeval täpselt sama oluline teema, kui ajalugu, füüsika või matemaatika ja selle õpetamist tuleks alustada juba K-12. Selle õpetamisega on seotud aga esmapilgul täiesti ületamatuna näivad probleemid.
Kõige mõistlikum oleks FKOd õpetada inimestele seal, kus nad on selle õpetuse saamiseks saadval ehk siis koolis, aga kuna õpetajad on ise täpselt samal tasemel oma FKOga kui mis iganes tavaline keskmine Joe, siis vähe tõenäoline, et sellest midagi välja tuleks. Isegi kui selleks luua vajalik programm ja defineerida skoop.
Nagu ikka on kõige rohkem igasugu asju uuritud just USAs ja nii ka seda teemat. Oma uurimustöös võtan aluseks ühe USA uuringu, et pärast oleks võimalik andmeid millegagi võrrelda, muidu jääb selliseks omaette õhku rippuvaks asjaks.
Mõnusat targutamist ja konstruktiivset kaklemist meile sellel teemal, kui see peaks huvi pakkuma :) -
Noh, kodanikud l6petavad keskkoole saamata aru liitprotsenidlisest kasvamisest.
-
USA-s antakse õpetajatele soovitusi, et kui te räägite aabitsatele tunnis protsendist, siis oleks see hea võimalus illustreerimiseks kasutada midagi elulist näitena kõrvale. Probleem on aga selles, et õpetajad ei kipu õpetama või rääkima millestki sellisest, milles nad ise väga kodus ei ole, mis on ka täiesti arusaadav. Nii ongi, et õpilased ühelt poolt kurdavad, et tunnid on igavad ja teisalt jääb see igav ka abstraktsekts, sest noortel ei tekki õpitu ja reaalse elu vahel assotsiatsioone.
-
Teema on igati asine, a minu arust pole "finantskirjaoskus" seotud mitte niivõrd teadmiste (või nende puudumisega) rahanduse alustõdedest ja finantstoodetest, vaid mingi üldisemat laadi sotsiaalse või psühholoogilise käitumismalliga/-mustriga, mille muutmine ei olegi vahetult "õpitav".
"Raamatutarkusel" on siin kahtlemata mingi roll, aga nigelat FKO-d põhjustavate tegurite hulgas on ilmselt hulga olulisemal kohal sedalaadi individuaalsed tegurid, nagu inimese enda ambitsioonikus, riskihoiak/-käitumine, planeerimisoskus, suutlikkus üldistada (või vastupidi - konkretiseerida), soovkujutelmades elamine, soovimatus või tõrge oma hetketegevuse järelmeid tuleviku kontekstis vaadelda ja last-but-not-least: kõige labasem laiskus ja mugavus.
FKO omandamise suunaline haridustöö ei peaks seega toimuma mitte traditsioonilise õppetöö formaadis, vaid olema mingi segu (positiivsest) ajupesust, mis on ehitatud üles inimeses ahnuse ja saavutusvajaduse tekitamisele ning teiselt poolt "virtuaalse harjutuskeskkonna" loomine, kus inimene saaks lahendada ja läbi mängida sedalaadi protsesse nagu erinevad ettevõtlustoimingud; kapitali kaasamine/paigutamine/haldamine; eelarvestamine jne.
Kui selline uurimustöö valmiks psühholoogilises/sotsiaalses võtmes, võiks see päris huvitavaks kujuneda, aga puhtalt majanduskontekstis tõestada,et "finantskirjaoskus on oluline" kõlab ausaltöeldes lahtisele uksele jalaga lajatamisena ega oma kardetavasti ka erilist rakenduslikku potentsiaali. -
Siia sobib ka üks artikkel USAst samal teemal. Kokkuvõte on see, et USAs uuriti investorite finantsalaseid teadmisi. Ja saadi teada, et investorid ei saa aru liitintressist ega inflatsioonist; ei tea, mis vahe on aktsiatel ja võlakirjadel jne. Ehk et isegi USAs, kus on pikaajalised finantsalased traditsioonid, on olukord üsna nutune.
You're an Idiot. Statistically Speaking.
http://www.foolfunds.com/commentary/2012/09/letter-to-shareholders-september-2012.aspx -
Kaks sõna Kalev Jaik
-
Mõnes teises universumis oleks see väga asjakohane teema, aga praegusel ajal, kui iga põnn teab, et raha tuleb helikopteri pealt või halvimal juhul seina seest, siis milleks selline võltsmoraal ; ,, Ma ei tahtnud pangast suurt madala protsendiga laenu võtta, aga õnneks avastasin Monhuitti ja sain raha kiirelt ( kiiresti ) kätte....
-
Tsiteerin statistikaseltsi 2007. aasta konverentsi "Statistiline kirjaoskus" ühte ettekannet:
"Sotsiaalteaduse bakalaureuse kraadi majandusteaduse erialal võib saada ka tudeng, kes ei ole läbinud kõiki olulisi majandushariduse aineid, ei ole valinud majandusteaduse moodulit ning ei ole õppinud ei statistikat, ökonomeetriat, teisi statistilis-matemaatilisi aineid ega ka teadustöö aluseid."
Jutt on Tartu Ülikoolist. -
Pealikul on väga õige point keskkonna olulisuse suhtes. Uuringud, millega ma olen tutvunud (peamiselt USA), ei näita kummalisel kombel märkimisväärset erinevust hilisemas finantskäitumises nende vahel, kes on koolis finantsidega seotud õppeaineid saanud ja nende vahel, kes seda ei ole saanud. Küll aga on paaris uurimuses rõhutatud just keskkonna mõju olulisust otsuste tegemisel. Seda nii ajateljel vaadeldavate keskkondade võrdluses (peale IIMS näiteks või suur deprekas), kui ka samal ajahetkel erinevates kommuunides käitumise erinevused.
Finantskäitumises on kindlasti oma osa mõlemal faktoril, nii teadmised kui ka välised mõjutused.
Ma ei tea, kui lahtisest uksest see sissemurdmine on sellel teemal kirjutada, kuskilt peab alustama. Keegi ei kahtle, et FKOd täna on vaja. Kui see on obvious, siis olekski alguseks hea ära fikseerida fakt, mis selle teadmisega peale on hakatud? Pelgan, et tulemus saab olema paras ikaldus teadmiste tasemes. Mulle ei ole veel ka väga põhjalikke töid Eesti kohta selles vallas kätte sattunud. Kui keegi on midagi sellist näinud, siis loeksin heal meelel. -
Üks põhjus, miks selline asi kunagi kooliprogrammi ei jõua, on see, et vasakpoolitsevad liberastid kukuvad lõugama nagu ratta peal. Retooriakas võib ilmselt kohata termineid nagu "finantsjuutlus", "ajupesu", "pankade vandenõu" jne.
-
Absoluutselt ja samal ajal puudub avalikult sektoril igasugune võimekus FKO õpetamiseks.
-
Ma ei oska hetkel detailsemalt kaasa rääkida, aga näiteks Westholmi gümnaasiumis on selline asi nagu majandusõpe ja seda juba algklassidest alates. Midagi sarnast tehakse ka Liivalaias. Milles täpsemalt see õpe seisneb, ei tea, samas tundub, et vähemalt natuke siblimist õiges suunas on ette võetud.
-
Kui minul tuleks kokku panna töötav õppeprogramm, kuidas inimene finantskirjaoskuse teele juhatada siis ehitaksin ma selle üles umbes sellise mudeli abil nagu ... Robert Kyiosaki oma "rikka isa" raamatuseerias. Jah, ma annan endale aru, et paljudel lõi selle mõtteavalduse peale nüüd ajus "sinine ekraan" ette, aga enne kui käed klaviatuurile tõstate, mõtleme veel korraks:
Mida Kyiosaki siis tegelikult teeb? Kaht väga lihtsat asja:
a) Paljastab inimestele hämmastava saladuse, et kui sa kõiki komme korraga ära ei söö, on sul homme ka kommi.
b) Seletab mudilastelegi arusaadavas keeles lahti raamatupidamise aabitsatõed e. selle kuidas cash flow bilansiga suhtestub.
...ja seda kordab ta erinevate näidetega illustreerides; erinevates variatsioonides ja perspektiivides üha uuesti ja uuesti, peatükist-peatükki, raamatust-raamatusse. Tegemist pole mitte haridusliku õppega, vaid sugestsiooniga, mille eesmärgiks on muuta inimese hoiakuid. Kui ikka ahviliku järjepidevusega jauratakse, et jahid ja eralennukid on su käeulatuses (tingimusel, et sa oled nõus sutsuke pingutama ja korraga kõiki komme ära söö) võtab inimene selle lõpuks omaks. Just nimelt: "võtab omaks", mitte ei "õpi selgeks". Ülejäänu pudi-padi: rahanduse alused, finantstooted jne., suudab inimene siis juba iseseisvalt omandada. -
ziff
Ma ei oska hetkel detailsemalt kaasa rääkida, aga näiteks Westholmi gümnaasiumis on selline asi nagu majandusõpe ja seda juba algklassidest alates.
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool on tulnud lagedale sellise initsiatiiviga, et õpilastele on loodud "harjutusfirma". Õpilased saavad asutamistoimingutest peale kõiksugu ettevõtlustegevused äärmiselt reaalsuslähedaselt läbi mängida. Hetkel on see küll vaid raamatupidajatele suunatud praktiliste oskuste omandamise õppevahend, aga ma ei näe mingit takistust, miks sama õppemudelit ei annaks ka finantskirjaoskuse andmisel kasutada. -
Puhk, sinu missioon: üks tunnistus on taskus mul, no tere,mina siin, vajab kindlasti täitmist, aga ära unusta riske.
Püüa jääda anonüümseks.
Postulaat - lollidelt tulebgi raha ära võtta, on siin solidaarsusvabas maanurgas niivõrd juurdunud, et kindlasti oleks kogukonna liigne FKO paljudele finantsturuosalistele peavaluks.
Tuletaks meelde, et kõiksesuuremad pangateenustasud(vähemalt võrreldes Rootsi panga emamaaga)on meil, kõiksesuuremad pensionifondide haldamiskulud on meil, kõiksesuuremad pankade poolt väljastatavate tarbimislaenude intressid EU-s on meil(Eesti 20+%,Slovakkia 10+%, teised riigid alla 10%) jne.
Eilne EPL: http://www.epl.ee/news/majandus/lapse-kogumiskindlustuselt-teenib-pank-umbes-350-eurot.d?id=65040158 Ja helistatakse juba 2,5 aastase lapse vanematele, et nad oma raha pikaajaliselt pangas hoiustades osaliselt selle kaotaksid.
Kui me ei teaks, kui aeglaselt, õigemini lootusetult muutub/pöördub/reformub eesti haridussüsteem(koos sõber haldusreformiga on nad igavese poliitilise reformeerimise subjektid), siis võiks sinu uurimise lõpptulemus(pole raske prognoosida,et see on umbes selline: FKO madal, vaja masse harida, kool - avita) tekitada finantsvahendussektoris muret. Kui muidu jagavad pangad vahest PR eesmärkidel tudengitele stipendiume, siis mida saaks nad sinuga ette võtta? Tänase erilise laenusoovija puhul kõik laenud topelt intressiga?
Unistagem korraks, et sinu uurimuse tulem on nii ootamatu, et valitsevad ringkonnad satuvad paanikasse ja lasevad FKOskamatuse likvideerimiseks FinantsAabitsa üllitada ja selle igas eesti koolis aasta jooksul kohustuslikuks õppevahendiks kuulutada.
Mis oleks seal õpikus täht A?
Pakun omalt poolt - ära hoiusta(kogu) pangas pikaajaliselt raha.
Muide-siit sulle väike mõte, võta või jäta, Aabitsana - Ast Üni võiksid oma soovitused FKO parandamiseks, eeldatavalt nadi olukorra muutmiseks formuleerida.
Aabits,teadagi ei asenda kirjaoskuse arendamisel lapsele vanemaid. Usun,et nii on ka FKO-ga. Valdav on vanemate eeskuju ja soov laps järjele aidata.
Jõudu.
Õppimine-uurimine hoiab vähemalt vaimu värske, kuigi sinu pingutuse tulemi kasu koha pealt kogukonnale olen suhtkoht pessimistlik. Kui sa just doktorit ei tee. Siis ehk midagigi. -
Mis must nüüd küll saab? :)
Pikas perspektiivis ma ei ole üldse kindel, et pangale loll klient on kasulikum kui asjast arusaav klient. Kõige parem laen panga jaoks on ikkagi töötav laen.
Ma selle Kyiosaki osas väga väidelda ei viitsi aga mulle toob kogu see rikas isa bullshit punnid näkku. Mantra sarnane asi on see tõesti aga selle tulemuseks on ei midagi rohkemat, kui et mingit tolad ostsid endale siin Eestiski kastiga hõbedat voodi alla ja arvavad, et nad on teinud hea investeeringu.
Fakt on see, et tänases päriselus on FKO väga lähedal millelegi sellisele nagu tavaline kirjaoskus, kõne ja peldikuskäimine. Vähemalt mingist osast sellest arusaamine võiks anda korraliku edge nende ees, kes sellest üldse aru ei saa. -
kunagi juhtusin lugema mingit uurimust, mis väitis vähese "fko" andmise olevat persooni finantskäitumisele suisa kahjuliku. Sisuliselt tekkis sama efekt, nagu näiteks algaja lumelauduri puhul, kes ilma kiivrita ei julge eriti mingeid trikke ette võtta. Paned talle aga kiivri pähe ja võid juba lahase igaks juhuks valmis panna. Nii et kui on otsustatud öelda "A", siis tuleks "B" ja kõik need muud tähed ikkagi ette võtta.
-
kristjan
kunagi juhtusin lugema mingit uurimust, mis väitis vähese "fko" andmise olevat persooni finantskäitumisele suisa kahjuliku. Sisuliselt tekkis sama efekt, nagu näiteks algaja lumelauduri puhul, kes ilma kiivrita ei julge eriti mingeid trikke ette võtta. Paned talle aga kiivri pähe ja võid juba lahase igaks juhuks valmis panna. Nii et kui on otsustatud öelda "A", siis tuleks "B" ja kõik need muud tähed ikkagi ette võtta.
Kõlab vägagi usutavalt ja see minu arust avaldub just väga hästi igatsugu Cashflow klubi ja kyiyiyiyosaki laadsete tegevuste puhul. -
Ma kaldun ka pigem arvama, et nii saab inimese kellel on iga maailma asja kohta vähemalt 15 min pikkune naivistlik arvamus.
-
Kiyosaki raamat noorel inimesel 1-2 korda läbi lugeda on tegelikult väga mõistlik. Avardab noore inimese väikest maailmapilti kõvasti. Aga mingist teatud hetkest tuleks raamat/ideoloogia käest ära võtta, kuna võib osutuda kahjulikuks (hõbedakastide voodi alla ostmine). Ehk tegu on omamoodi ohtliku "ravimiga" FKO alal, kus "narkomaaniks" saamine võib käia päris kiiresti.
* Raamatu all pean silmas "Rikas isa, vaene isa", kuna teised on rohkem või vähem edulugude peale üles ehitatud. -
Sellest millalgi hiljuti (paar viimast aastat, täpselt ei mäleta) avaldatud uurimusest FKO kohta Eestis ja ka mujal Euroopas (või lausa maailmas) jäi mul selline arusaam, et elementaarsed teadmised polnud Eestis sugugi mitte halvad, aga nende praktilise rakendamisega, ehk siis tegeliku finantsdistsipliini ja muu mõistliku käitumisega on lood palju hullemad.
Üks huvitav küsimus oleks see, et kas ja kuidas mõjub kuuma supiga keele kõrvetamine? Et siis kuidas käitub edaspidi tegelane, kes on oma vitsad kiirlaenuga kätte saanud? Kas ja mida kogemusest õpitakse? Proovida näiteks valim kokku panna isikutest, kes olid maksehäireregistris aastal 2010 ja uurida, milline on nende olukord aastal 2013 ja millised on nüüd nende teadmised ja käitumised. Tõsi muidugi, et vastamismäär (või mis see response rate õige eestikeelne vaste iganes on) ei ole kardetavasti kõige parem. -
tqnism
Sellest millalgi hiljuti (paar viimast aastat, täpselt ei mäleta) avaldatud uurimusest FKO kohta Eestis ja ka mujal Euroopas (või lausa maailmas) jäi mul selline arusaam, et elementaarsed teadmised polnud Eestis sugugi mitte halvad, aga nende praktilise rakendamisega, ehk siis tegeliku finantsdistsipliini ja muu mõistliku käitumisega on lood palju hullemad.
Ei ole halvad?! Selles: http://www.minuraha.ee/public/Finantskirjaoskuse_uuring.pdf 2010 läbi viidud uuringus esitatakse küsitletavaile küsimus:Te paigutate 1000 krooni hoiusele, mille garanteeritud intressimäär ühes aastas on 2%. Te ei tee rohkem makseid sellele arvele ega võta sealt ka midagi välja. Kui palju raha on sellel arvel esimese aasta lõpuks, pärast seda, kui intressimakse on tehtud?
Õige vastuse (1020) suudab sellele küsimusele anda vastanutest keskmiselt 64% sh.:
- 1. haridustasemel olijatest: 52%
- 3. haridustasemel olijatest: 71%
- vanemas vanuserühmas: 54%
- mitte-eestlaste hulgas: 54%
- naiste ja madalama sissetulekuga rühmas: 58%
MASENDAV JU!!! Offf siin ohkis, et keska lõpetajad ei saa pihta liitprotsendile. Mida rääkida liitprotsendist, kui 36% inimestest ei saa lihtprotsendilegi pihta. -
Reaalse finantskirjaoskusega inimene teab, et peale kontohooldustasu, ülekandetasu, lepingutasu jm tasude tasumist on seal kontol tegelikult umbes-täpselt 900 krooni ringis.
See 2% jutt on vaid ullikeste püüdmiseks ;) -
TauriA
Kiyosaki raamat noorel inimesel 1-2 korda läbi lugeda on tegelikult väga mõistlik. Avardab noore inimese väikest maailmapilti kõvasti. Aga mingist teatud hetkest tuleks raamat/ideoloogia käest ära võtta, kuna võib osutuda kahjulikuks (hõbedakastide voodi alla ostmine).
Üldiselt rääkisin ma muidugi sellest, et FKO õpe tuleks ehitada üles nn. Kyiosaki eneseabi-sugestsiooni "mudelile", mitte sellest, et õppematerjalina tuleks kasutada Kyiosaki raamatut. :) Aga normaalne inimene peaks muidugi maailmapildi arenedes suutma vajadusel ka Kyiosaki raamatust "välja tulla", ilma et sellest püsivat brain-damage-t jääks. Ja kes sinna "kinni jääb" on niiehknaa suht lootusetu juhtum.
Lapsele sa seletad maailma ju ka alguseks selliselt, et näe, päike tõuseb idast ja loojub läände ning hakkad alles hiljem lisama sellele teadmisi, et no tegelikult kehtib seegi ainult põhjapoolkeral; seejärel mingi hetk tunnistad, et selle päikese "tõusmise" jutuga ajasid sa tegelt natuke pada ning hoopis maakera tiirleb päikese ümber ja siis kunagi hiljem tulevad mängu nõrk vastastikmõju, aegruumi kooldumine massi läheduses ja ehk ka kvantfüüsika.
Kui sa finantsmaailmas oma esimesi arglikke sammukesi tegeva inimlooma juurde kargad ja talle kätega vehkides optsiooni-"kreeklastest" ja futuuride contangost jahvatama kukud, on see sama hea, kui väikelapsele päikese tõusmist gravitonide ja Higgsi bosonite vastastiktoime kaudu selgitada üritada. -
puhkjapojad1
Ma selle Kyiosaki osas väga väidelda ei viitsi aga mulle toob kogu see rikas isa bullshit punnid näkku. Mantra sarnane asi on see tõesti aga selle tulemuseks on ei midagi rohkemat, kui et mingit tolad ostsid endale siin Eestiski kastiga hõbedat voodi alla ja arvavad, et nad on teinud hea investeeringu.
Ma olen paari raamatut neist lugenud ja küll ei mäleta, et seal oleks isegi soovitatud hõbedat voodi alla varuda.
Peamised poindid rikkaks saamiseks olid umbes, et lase teistel enda eest tööd teha ja võta selle pealt matti; kasuta erinevaid võimendusi, et võtta oma vähestest ressurssidest maksimum ning ole paindlik ja kasuta kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid.
Kolmas raamat jäi mul küll pooleli, kuna sealt peale nende põhitõdede enam midagi uut tulemas polnud, aga ma ei usu, et ta kuskil oleks käskinud hõbedahunniku otsas istuda ja oodata kuni rikkus majja tuleb. -
Noh, hinnang, et head või halvad, on IMHO mõistlik eelkõige siiski võrdluses. Siit lingilt leiab tulemused ka muudes maades: http://www.fin.ee/finantskirjaoskus .
Nii jube, kui see ka ei ole, aga täpselt sama protsent oskas sellele küsimusele õigesti vastata ka Saksamaal. Üleüldse, puht teoreetiliste teadmiste poolest ei jäänud Eesti Saksamaale oluliselt alla, või õigemini... Eesti oli Saksamaaga samal tasemel ja jäi (koos Saksamaaga) alla ainult Ungarile(sic!) .
Käitumuslikult aga jäi Eesti alla kõigile, peale Albaania, kellega ta jagas viimast kohta.
Lõhnab selle järgi, et me mitte (ainult) ei tea vähe, vaid käitume lollilt. Võibolla pole probleem mitte niivõrd teadmistes, mida saaks anda kooliharidusega, kuivõrd eeskujudes? Mis oleks, kui finantseeriks Õnne 13, tingimusel, et seal näidatakse majanduslikult mõistlikku käitumist. Pere eelarve kokkupanemist, pikaajalisi eemärke, mõistlikku säästmist, järelmaksu mõistlikkuse kaalumist ja muud säärast? Hea tahtmise korral saaks seda sinna paigutada küll, ka nii, et see läägeks ei läheks. -
PeaLiK
Lapsele sa seletad maailma ju ka alguseks selliselt, et näe, päike tõuseb idast ja loojub läände ning hakkad alles hiljem lisama sellele teadmisi, et no tegelikult kehtib seegi ainult põhjapoolkeral; seejärel mingi hetk tunnistad, et selle päikese "tõusmise" jutuga ajasid sa tegelt natuke pada ning hoopis maakera tiirleb päikese ümber ja siis kunagi hiljem tulevad mängu nõrk vastastikmõju, aegruumi kooldumine massi tulemusel ja ehk ka kvantfüüsika.
Kui sa finantsmaailmas oma esimesi arglikke sammukesi tegeva inimlooma juurde kargad ja talle kätega vehkides optsiooni-"kreeklastest" ja futuuride contangost jahvatama kukud, on see sama hea, kui väikelapsele päikese tõusmist gravitonide ja Higgsi bosonite vastastiktoime kaudu selgitada üritada.
Miks peaks lapsele valetama? Ma olen tähele pannud, et lapsed aktsepteerivad, kui asjade põhjustest arusaamine neile esialgu üle jõu käib ja on valmis seda ka hiljem mõistma. Kui seda lähenemist kasutada, siis peaks ka ok olema inimestele öelda, et raha jagab hr Sotsiaalminister ja muu pärast pole vaja muretseda, kuna muidu võib ta ära ehmatada? Hiljem võib ju öelda, et sai valetatud ja rikkus ikka sotsiaalabist ei tule jne ...?
Ma arvan ka, et spetsialistidele mõeldud finantsinstrumentide tundmine ei ole finantskirjaoskuse osa. Seda tõestavad nii pankrotis ärimehed kui pangad, rääkimata riikidest.
PS. Maa tiirlemine ümber Päikese ja päikesetõus pole omavahel eriti seotud. -
PeaLiK
a) (Kyosaki) Paljastab inimestele hämmastava saladuse, et kui sa kõiki komme korraga ära ei söö, on sul homme ka kommi.
Ootaks siia SideKicki seletust selle kohta, kuidas ta väided, et a) Eesti peaks põlevkivi nii ruttu ja odavalt kui võimalik ahju ajama ning et b) Norra teeb valesti kui nafta pealt makse kogub ja raha alles hoiab, selle tarkuseteraga seonduvad. -
raulir
PeaLiK
a) (Kyosaki) Paljastab inimestele hämmastava saladuse, et kui sa kõiki komme korraga ära ei söö, on sul homme ka kommi.
Ootaks siia SideKicki seletust selle kohta, kuidas ta väided, et a) Eesti peaks põlevkivi nii ruttu ja odavalt kui võimalik ahju ajama ning et b) Norra teeb valesti kui nafta pealt makse kogub ja raha alles hoiab, selle tarkuseteraga seonduvad.
Sa raulir ikka suudad kohe. Mida kuradit on FKO teemal pistmist sinu isikliku lahmimisega SK ja energiaturu suunal?
Lisan ka juurde, et ei oota viimasele küsimusele vastust. -
Päris mitmed uuringud näitavad, et õpeta või ära õpeta, arusaajate protsent kipub sama olema. Samas teisipidi vaadates, ma olen üsna kindel, et ma ise ega ka paljud siinsed kirjutajad ei võtaks mitte kunagi mitte ühtegi SMS laenu. Kuskil oleks justkui mingi kindel joon, kust siis hakkab päris FKO. Hoolimata keskkonna mõjust (BIGi ja mingite Minetti SMS Raha) reklaami ajupesust, no ei võta rsk. Vägisi kah ei võta.
-
See SMS-laen on päris huvitav teema. Tunnistan, et ma tõesti ei tea, kas sihtgrupp:
1) Pole kuulnud asja negatiivsetest külgedest
2) On kuulnud, aga neil on pohui
Kui variant 2, siis tõesti "õpeta või ära õpeta, arusaajate protsent kipub sama olema".
Huvitav, kas sms-laenajad on kunagi ka sellist elu elanud, et finantspuhvrit säästude näol kogunud? Ma ei räägi mingist rämedast papihunnikust vaid tagasihoidlikumalt, näiteks 1 kuu väljaminekud või ootamatute väljaminekute tarbeks. -
Võtaks SMS laenu küll, kui midagi muud üle ei jää. Vannuks ja maksaks. Muidugi, mida ekstreemsem intress, seda ekstreemsem peaks olema olukord. Aga ei saa päriselt välistada, et teinekord tasub ka ühepäevase laenu eest 100% intressi maksta.
-
Jah, kui ma kukuks siia planeedile ei tea kust, kedagi ei tunne ja taskus ainult ID kaart. Vastasel juhul läheks küsiks kasvõi vanaema käest. Need kipuvad olema vaata et parema FKOga kui suuerm osa aktiivsetest keskealistest.
-
puhkjapojad1
Sa raulir ikka suudad kohe. Mida kuradit on FKO teemal pistmist sinu isikliku lahmimisega SK ja energiaturu suunal?
Lisan ka juurde, et ei oota viimasele küsimusele vastust.
See oli lihtsalt näide sellest, kuidas eestlased ei oska teooriat ja praktikat kokku panna. Täpselt nagu nimetatud uuringus kirjas oli. -
raulir
puhkjapojad1
Sa raulir ikka suudad kohe. Mida kuradit on FKO teemal pistmist sinu isikliku lahmimisega SK ja energiaturu suunal?
Lisan ka juurde, et ei oota viimasele küsimusele vastust.
See oli lihtsalt näide sellest, kuidas eestlased ei oska teooriat ja praktikat kokku panna. Täpselt nagu nimetatud uuringus kirjas oli.
Tundub, et osad eestlased ei oska veel nii mõndagi. Näiteks teemas püsida ja isiklikuks minemata intellektuaalselt huvitavat vestlust arendada. -
PeaLiK
tqnism
Sellest millalgi hiljuti (paar viimast aastat, täpselt ei mäleta) avaldatud uurimusest FKO kohta Eestis ja ka mujal Euroopas (või lausa maailmas) jäi mul selline arusaam, et elementaarsed teadmised polnud Eestis sugugi mitte halvad, aga nende praktilise rakendamisega, ehk siis tegeliku finantsdistsipliini ja muu mõistliku käitumisega on lood palju hullemad.
Ei ole halvad?! Selles: http://www.minuraha.ee/public/Finantskirjaoskuse_uuring.pdf 2010 läbi viidud uuringus esitatakse küsitletavaile küsimus:Te paigutate 1000 krooni hoiusele, mille garanteeritud intressimäär ühes aastas on 2%. Te ei tee rohkem makseid sellele arvele ega võta sealt ka midagi välja. Kui palju raha on sellel arvel esimese aasta lõpuks, pärast seda, kui intressimakse on tehtud?
Õige vastuse (1020) suudab sellele küsimusele anda vastanutest keskmiselt 64% sh.:
- 1. haridustasemel olijatest: 52%
- 3. haridustasemel olijatest: 71%
- vanemas vanuserühmas: 54%
- mitte-eestlaste hulgas: 54%
- naiste ja madalama sissetulekuga rühmas: 58%
MASENDAV JU!!! Offf siin ohkis, et keska lõpetajad ei saa pihta liitprotsendile. Mida rääkida liitprotsendist, kui 36% inimestest ei saa lihtprotsendilegi pihta.
Isegi hea tulemus. Ma arvasin, et seis on hullem. Liitintressiga ja muu sarnasega saab asi ilmselt hullem olema kui lihtustatud matemaatika õppekava läbijad ellu astuma hakkavad. -
Ütlen veel seda, et kui üritada FKO praktilist kasutust meil ja mujal võrrelda, siis peab arvestama ka sellega, et meil on küll SMS-laenud, BIG ja muud koledused, aga meil vist? praktiliselt ei ole illegaalseid laenuhaisid ja payday-laene.
-
Kui netis leviva tehtele: 4x4+4x4+4-4x4=? Suudetakse leida väga palju erinevaid vastuseid (16-320) ja väidetavalt 73% inimesi vastab valesti, siis on elu kurb. Mis siis protsendist rääkida.
-
Osad inimesed t6lgendavad "enne korrutan ja jagan, siis liidan ja lahutan" reeglit s6na s6nalt.
-
Heaks FKOskuse arendamise vajaduse ning inimese eelduste/võimekuse testimise ülesandeks võiks olla:
"Kui esialgu poes 100 krooni maksev kaup kallines 10 (%)- i võrra ning seejärel aja x möödudes sama kaup odavnes samuti täpselt 10(%)-i võrra, siis mitu krooni maksis kaup ajaperioodi lõpuks?"
PS.
Ei maksa arvata, et ülesanne alustuseks liiga lihtne oleks-- tubli 1/3 paneb ilmselt siingi kindlalt puusse... :-(
Edasijõudnutelt võiks juba eeldada selle ülesande modifikatsiooni:
"Kui poes maksev kaup kallineb esialgu 10 (%)- i võrra ning seejärel aja x möödudes sama kaup odavneb samuti täpselt 10(%)-i võrra, siis mitme %- i võrra on kaup kallinenud või odavnenud ajaperioodi lõpuks võreldes esialgsega?"
Päris tublidelt aga võiks juba pärida:
"Kui esialgu kallineb kaup 10 (%)- i võrra, siis mitme (%)-i võrra peab sama kaup odavnema, et ta maksaks ajaperioodi lõpuks täpselt sama palju kui esialgu maksis?"
Möönan, et viimasele õige vastuse leidmine käib enamusele kauge kaarega üle võimete :( -
Minule manab "Finantskirjaoskus" vaimusilma ette tuletise matemaatika-, ajaloo- ja keelealastest teadmistest. Tegu on ju ikka niiöelda loogikaülesandega. Matemaatikaoskusel on suurim osakaal kujundamaks teadmistetausta, mis võimaldaks finantsteemasid loogiliselt lahti mõtestada. Võtmekohana näeksin eelkõige massides arusaama kujundamist, et suures osas on matemaatika kirjeldamise keel, mitte tüütu võrrandite süsteem.
-
Finantskirjaoskus: asjadest arusaamine, tahe asjadest aru saada.
Facebook on ilmatuma tore loom. Saad sheerida, laikida ja kommida. Selle juures on aga üks konks - seda saavad teha igasugused: nii targemad kui mitte nii targad. Väljendub näiteks kampaaniate "sunnime Statoilis bensu hinna 1€ peale liiter!" Uuem mood kõlab sääraselt:Eero Eenla von Württemberg
28. september
Kuule STATOIL, kule NESTE ja teised orjad samas pundis. Mis faking maailmaturu-hindadest te räägite kui igal pool mujal maailmas on kütus 2 korda odavam?
USA - $3,71 gallon , ümberarvutatult 0,7742 € / liiter
allikas usatoday.com ,28.sept 2012
Bensiin 95 Venemaal - ümberarvutatult 0,75€ liiter, 27.sept.2012
MIS FAKING asi on maailmaturu hind, nälkjad?
PeaLik, Kiyosaki puhul ma rääkisin konkreetselt raamatust, sa süsteemist. A'la sina: pokaal punast veini X ajahetke järgi on kasulik, mina: Gruusia Alzany Valley on hea valik! -
meelis07
Heaks FKOskuse arendamise vajaduse ning inimese eelduste/võimekuse testimise ülesandeks võiks olla:
"Kui esialgu poes 100 krooni maksev kaup kallines 10 (%)- i võrra ning seejärel aja x möödudes sama kaup odavnes samuti täpselt 10(%)-i võrra, siis mitu krooni maksis kaup ajaperioodi lõpuks?"
PS.
Ei maksa arvata, et ülesanne alustuseks liiga lihtne oleks-- tubli 1/3 paneb ilmselt siingi kindlalt puusse... :-(
Edasijõudnutelt võiks juba eeldada selle ülesande modifikatsiooni:
"Kui poes maksev kaup kallineb esialgu 10 (%)- i võrra ning seejärel aja x möödudes sama kaup odavneb samuti täpselt 10(%)-i võrra, siis mitme %- i võrra on kaup kallinenud või odavnenud ajaperioodi lõpuks võreldes esialgsega?"
Päris tublidelt aga võiks juba pärida:
"Kui esialgu kallineb kaup 10 (%)- i võrra, siis mitme (%)-i võrra peab sama kaup odavnema, et ta maksaks ajaperioodi lõpuks täpselt sama palju kui esialgu maksis?"
Möönan, et viimasele õige vastuse leidmine käib enamusele kauge kaarega üle võimete :(
10. klassi matemaatika. Enam vähem sama ülesannet lahendasin oma lapsega paar nädalat tagasi. -
Juhtum elust:
kodanik vaatab silti: "ostes korraga 2 toodet X saate 25% alla"
küsib: "kui ma ostan 4 toodet, kas ma siis saan 50% alla?" -
Minu arvates pole hea FKO tunnuseks oskus protsenti võtta, vaid oskus majandada.
Nagu eelpoolviidatud uurimuski näitas, oskavad eestlased üle keskmise hästi protsenti võtta, samas tegelikus elus nad oma rahade majandamisega nii hästi toime ei tule. Isegi kui me õpetame inimese seda viimast ülesannet korrektselt lahendama, ei tähenda see, et ta tegelikult suudaks ja tahaks perele eelarvet koostada ja sellest kinni pidada.
Eraldi teema on veel see, et inimesed ei suuda seostada abstraktset matemaatikat ja tegelikku elu. Kõige klassikalisem näide, mida siingi foorumis liiga sageli näha on, on miljonite ja miljardite segiajamine.
Kolmas teema on usuküsimus. Näiteks vaba turu uskujad on kindlad, et kõik kommid tuleb kohe ära süüa. Mõned jälle usuvad, et Kreekale tuleb anda nii palju raha, kui nad vähegi ära suudavad kulutada, olgu selleks kasvõi viis ringrada - muidu juhtuvad ju kõik need jubedused, millest siin juba aasta tagasi räägiti ... (Millegipärast pole neid asju juhtunud? Usklikes ei tekita see küsimust - ju siis "jumal" seekord andis patud andeks.) Sama usuküsimus toimib ka üksikisiku tasandil - mulje jätmine, "raha on kulutamiseks", "edukad teevad ka nii" jne.
Ehk siis finantskirjaoskus ei ole protsendivõtmine ega intressi mõiste täpne defineerimine. Nende asjade kohustuslik nõudmine ei aita inimesi rikkamaks saada. See on majandamisoskus - kõiki komme ei sööda kohe ära, raha ei ole vaja anda võhivõõrastele lihtsalt ilusa jutu eest. Ka pole mõistlik tarbida finantsteenuseid, millest aru ei saa. -
Vabandan ette isikliku vastuse pärast.
Taator3a
Mis oleks seal õpikus täht A?
Pakun omalt poolt - ära hoiusta(kogu) pangas pikaajaliselt raha.
Põhjendust paluks.
Kumb inimene näitab paremat FKO-d: kas see, kellel on alati 1000 eurot arvel või see, kellel on arvelduskrediit ja krediitkaart alati 1000 eurot miinuses?
Või kumb inimene on parema FKO-ga: kas see, kelle erakorraline reserv 1000 eurot on tähtajalisel hoiusel või see, kellel on sama 1000 tavalisel nõudmiseni arveldusarvel? -
Muide, finantskirjaoskusest, või on see nüüd üldse päris see...
Misasi see oli, tänu millele on Eestil kui riigil õnnestunud hoida madalat riigivõlga ja vajadusel kärpida ja mitte teha hoogsaid palga-pensionitõuse ja nii edasi? (ok, ärgem hakakem siin ja praegu vaidlema selle üle, kas see ikka on nii, või on see puhas müüt või mida iganes muud).
IMHO on asi selles, et enamikule inimestest olid selged või siis enam-vähem kõik aktsepteerisid selliseid väiteid:
1) sa ei saa kulutada rohkem, kui sul on,
2) kui sa võtad laenu, siis pead sa selle tagasi maksma.
Tänu neile piirangutele ei saavutanud igasugused "andke meile rohkem raha"-stiilis protestid üldist toetust.
Selge see, et iseennast nende reeglitega väga seotuks ei peetudki, küll aga naabrit, sõpra ja oma riiki. -
FKO ei oma absoluutselt mitte mingit seost inimeste finantsilise olukorraga, ainuke asi mis seda seost omab on emotsioonide taltsutamise oskus.
-
Ma kopipasteerin nüüd natuke kommentaare Facebookist, sest väga masendav on ja ei finatskirjaosata:
"Urve Saar
Imeks pandava käitumisega on meie riik. Ei hooli nad meie inimestest. 358milj.eur anti kreeklastele. Ligikaudu 25 000eur iga inimese kohta antav summa läks võõrastele. Meie noortelt võetakse ära pangalaenuga soetatud elamine. Kuhu neil minna on? Kas Kreekasse? Kui iga inimene oleks saanud riigilt selle summa siis võiks pere ilusti ära elada, ilma probleemideta."
"Urve Saar Kuule Andres!Oled sündinud tiigri aastal ja sellise loomana sa ka käitud. Tiigri tugevusena ründad ka siis, kui kõht on täis. Tunned ennast metsade valitsejana ka siis õige olevat, kui see on või vale. Ei oska lugeda ega aru saada, mida öelda tahetakse. Peaasi, et saaks asjas `vett sogada`rünnates ja lollitades. Targa ja tasakaaluka inimesena, võiks ikka aru saada, kui lugesid, et pangalaenuga ostetud asjad võtab ära pank, kui võlgu jääd. Riik võiks ju noori aidata ja laenud ära maksta, mitte kreeklasi aidata. Mis siis Kreekas siis nüüd nende abistamise juures head on? Kaos missugune, ainult protestivad."
"Urve Saar kas eluase on siis luksus? Kas arstiabi on siis privileeg? Tulge mõistusele!Kui meil oleks korralikud palgad ja pangad ei petaks suurte mahhinatsioonidega inimestelt raha, siis ei oleks seda lõhkilaenamist. Pankadel on õigus seadusega õhust võetud numbritega välja laenata raha, mille kate on ainult 10% ja sina pead selle laenatud õhu nendele intressidega tagasi maksma. See on ju ammu teada."
"Galina Lissitsin Aga teleuudistes selgelt oeldi et Eeesti pangad saavad toetuse,(pange tahele) kuna neil on raskusi......"
"Ivar Pikker Kapital ei kasva kunagi jumala armust, ega ka kasvataja jõupingutustest. Kapital saab kasvada ainult ühiskonna arvelt."
"Galina Lissitsin LAEN ON LAEN! Ja seda tuleb teha ainult siis,kui on koik labi moeldud,kui on kindel tookoht (aga meie ajal pole ukski tookoht kindel) ...Pangad panevad uhe protsendi, ja kujutage ette neil on oigus teatamatta teile ,tosta %,nii palju kui nad tahavad.Minul tosteti 5 % juurde.,aga onneks, mul on varsti koik korras..Ja minu laen oli labi moeldud,Minu tutar lopetab juba teise ulikooli..."
Niipalju siis finatskirjaoskusest...
