Aplad Ametnikud.
Log in or create an account to leave a comment
-
Heia,
Kuna Linnaametnike teema on juba natuke kitsamaks jäänud ja neid ametnikke kes istuvad oma puki otsas ja siis hoiavad 10 küünega oma pukist kinni hoolimata mis iganes sopa päevavalgele tulekust oma ebakompetentsusest on meeletult üleolevad ja ülbed ning peavad ennast sellel pukil täiesti asendamatuks. Ühesõnaga skandaal skandaali otsa.
Kui varasemast andsid sellesse teemasse ainest ainult linnaametnikud ja ka kesikud siis nüüd on teema laienenud ka riigifirmade ja lausa riigi endani, kus siis Taskila lasti lahti, Ottokar saadeti arestikambrisse. Alamets vähemalt sai ise aru, et mõistlik on ise ära minna ja mitte mingit kompensatsiooni nõudma hakata. Lõugas aga näete hoopis ennistatakse tööle tagasi.
Mis nüüd aga meie ministritega toimub on täiesti ebareaalne unenägu kus mõned ministrid aga käituvad juba enamvähem tallinna linnaametnike tasemel, Vaheri kutsus president vaibale, mõnede kohta käis uurimine mida ei saanud edasi viia kuna needsamad inimesed ked uuriti (riigikogu enamus) ei olnud uurimisega nõus. Hoolimata sellest, et reform on lubanud keskiga vastanduda on aga hoopis keskiga samastunud apluses, nahhaalsuses ja ülbuses.
Mulle näib lihtsalt, et mingi põlvkond tegelasi kes on õppinud selgeks sorava keelekasutuse selle asemel, et töö sisu selgeks teha on pukkis saanud ja nüüd istub sellel väga ebamugavas asendis. Ma miskipärast usun, et antud keisid ei jää ka viimasteks ja palju on neid mida me veel kuulnud ei ole. -
Ennem läheb päike looja, kui (enamjaolt pealinnas vegeteeruvate) riigiametnike paturegistriga ühele poole saab.
Et mis siis teha ? Sunniviisiline "umbrohutõrje" ?
Nende õnneks on nad osanud vastavate seadustega omale luua mingisuguse kaitsekilbi saadikupuutumatuse näol, kuigi lõplikult viimase piirini viidud ja vihast tavakodanikku ei takista õiglustunde jaluleseadmisel miski. Ja siis ei aita konkreetses situatsioonis seda riigiametnikku või parteilast isegi 30-ne kordne saadikupuutumatus.
Ma üldse ei imesta, kui keegi selle mingi hetk teoks teeb.
Kes veel ei taibanud, mida ma oma poolümmarguse jutuga tahtsin öelda, lugege K.Kivi intervjuud Mosinaga eelmise nädala Ekspressist. -
Huiame aga ikka edasi. Ei meid peata ussi- ega püssirohi.
Kuigi kui nüüd mõelda, siis viimane aitab ikka küll. Ja väga tõhusalt :) -
Odav tüng ja kantimine on alati inetu aga pisut koomiline taaskord ka see äp rapsimine, isegi kui 77 korda igas loos kribada "perekond soovitas äiale seda advokaati" on pisut raske ette kujutada, et sellest kohtus midagi olulist tuleks neile.
-
No nüüd on küll õige mees platsis, kes tuleb aususest rääkima
Mind absull ei koti, kui heaks rahandusministriks ta ennast (või teised teda) peab.
Tramaivõi. Iga päevaga järjest tigedamaks mind see rotikari ajab.
Selle aasta jooksul muud ei saagi lehest lugeda, kui et üks või teine parteitöötaja(olenemata erakonnast) on kusagil jälle mingi s..aga hakkama saanud.
Tuleb välja, et tavaeestlaste tegelikud vaenlased ei asugi idapiiri taga vms. kohas vaid hoopis meie keskel. -
Maksuamet saadab ähvarduskirju oletatava tulu kohta:
http://www.tarbija24.ee/1060124/maksuamet-saadab-kinnisvarakuulutuste-alusel-ahvarduskirju/
Üks paremaid kommentaare artikli juurest:
"Haige olukord. Maksuametile peab esitama selgituse kõigi toimingute kohta, mida ma pole teinud ja mille eest ma tulu pole saanud!? Kas paljuks ei lähe?" -
Eraisikuna võid maksuameti selliste kirjade peale pehmesse ja haisvasse kohta saata, pole midagi millega nad sind peedistada saaksid. Ettevõttena on aga jah natuke nutusem see olukord.
-
Avaliku teenistuse aastaraamatust link selgub ametnike kohta erinevat datat. http://www.postimees.ee/2087222/eestis-tootas-mullu-27-000-ametnikku
-
Nii hea raamat.
Saan ma sealt nüüd õieti aru kiirel vaatamisel, et kokku on 27072 ametnikku, kelledest siis KOVis (vallad ja linnad) töötab 5029.
Nendest 5029st omakorda 30,3% ametnikest on Tallinna hingekirjas. See teeb siis kokku ca1500 ametnikku ajab Tallinna asja. Samal ajal Tartu saab hakkama umbes 350 inimesega.
Tallinnas on elanikke veits pealt 400K inimese, Tartus 100K ringis.
Otseselt Tallinna ametnike brutopalkasid välja ei loe, aga kui võtta aluseks Eesti keskmine (tegelikult Tallinnas kindlasti kõrgem), siis on igakuine palgakulu ainuüksi selle kaadri ülalpidamiseks suurusjärgus 1.5M€ kuus. Muud kulud siis veel otsa.
Kui nüüd siin nõunike-põunike osas vähe aadrit lasta, noh ütleme nii 20% djuudidest tootvale tööle saata, siis oleks aastane kokkuhoid miski 3.6M€. Nagu maast leitud raha :) -
Mis see optimaalne riigipalgaliste / erasektori suhe oligi?
-
Optimaalset ei tea aga selline on pakkuda: Employment in general government and public corporations: Employment in general government as a percentage of the labour force (2000 and 2008)
http://www.oecd-ilibrary.org/sites/gov_glance-2011-en/05/01/gv-21-01.html?contentType=&itemId=/content/chapter/gov_glance-2011-27-en&containerItemId=/content/serial/22214399&accessItemIds=/content/book/gov_glance-2011-en&mimeType=text/html -
opex
Optimaalset ei tea aga selline on pakkuda
Kui seda joonist vaadata, siis tundub, et Skandinaavia edumudel põhineb rahulolevate riigiteenistujate säutsudel. -
Maanteeamet müüb suusaboksi, väidetavalt siis tegemist Tsäkko teema epiloogiga:
https://www.osta.ee/suusaboks-thule-ocean-700-nr-1-47195869.html -
Stealth, minu kogemuse põhjal on avalikku sektorisse sisse kodeeritud üks paradoks. Ametnikud, eriti ministeeriumites, on ülekoormatud. Tõsiselt. Ei jõuta süvitsi tegeleda kõige sellega, mida ülesandeks antakse. Inimesed lähevad erasektorisse, sest seal on paremad palgad ja vähem BS-i, olemasolevat kompetentsi on raske hoida.
Omaette küsimus on, et miks need inimesed ülekoormatud on. Kui kompetentne ametnik ei peaks tegelema igasuguse jamaga, mida poliitiline agenda, koalitsioonilepingu lubadused vms. sarnane BS, mis uksest ja aknast sisse lendaks, oleks tal rohkem aega keskenduda põhilisele ja tulemuslikumat tööd teha.
Ministeeriumite ametnike põhitöö on seadusloome või selle rakenduskavade väljatöötamine. Ja kust tuleb neile põhiline sisend? Poliitikutelt. Nüüd küsige, miks meil on nii palju täiesti absurdseid seadusi või miks üleüldse peab kogu aeg mingite seadusemuudatustega tõmblema? Ametnik on selles lülis pigem kahjuks see, kes saab täiesti põhjuseta avalikkuses tampida. -
Tead Draax, ainuke asi mis tekitab ülekoormust on ebakompetentne juhtimine ja sellest algabki probleem, kuna enamus tegelasi on ebakompetentsed, siis need ainukesed kompetentsed inimesed peedistatakse igasugu lollustega ära mida need ebakompetentsed suudavad tekitada. Ja nüüd siis veel makstakse nendele ebakompetentsetele ka suuri palganumbreid, aitäh härrased.
-
Ahjah, sedauseloomega neil vaevalt jääb aega tegeleda, sest tegeletakse 99% ajast ikka igapäeva eksistentsiaalsete probleemidega, mille on süsteem välja mõelnud :) Kui vaatad neid ministeeriumeid siis tundub veel täitsa okei, aga igasugu omavalitsused, sihtasutused ja poolriigiasutused, oeh, ära parem hakka rääkima.
-
Tin
Tead Draax, ainuke asi mis tekitab ülekoormust on ebakompetentne juhtimine ja sellest algabki probleem, kuna enamus tegelasi on ebakompetentsed, siis need ainukesed kompetentsed inimesed peedistatakse igasugu lollustega ära mida need ebakompetentsed suudavad tekitada. Ja nüüd siis veel makstakse nendele ebakompetentsetele ka suuri palganumbreid, aitäh härrased.
Ühelt poolt loomulikult juhtimine. Inimesed teevad palehigis tööd, milleta läheks elu rahulikult edasi.
Samas ka seadusandlus - mingi õigusakt paneb riigiametile teatud kohustused, mida peab keegi täitma, selleks on vaja ametnikke, kes sellega tegelevad. Kõige selle juures jääb küsitavaks, kas see tegevus on üldse mõttekas või kas sellest tänasel päeval riigile või ühiskonnale mingit kasu tõuseb. Ja siin pole enam isegi nii väga neis konkreetsetes ametnikes asi kinni kuivõrd ikka selles seadusandluses, millega Eestis armastatakse kõiksugu valdkondi üle reguleerida. -
Draax
Ministeeriumite ametnike põhitöö on seadusloome või selle rakenduskavade väljatöötamine. Ja kust tuleb neile põhiline sisend? Poliitikutelt.
Nope. Kohe üldse mitte. Poliitikutelt tuleb sisendit harva ja kui, siis stiilis "tehtagu mingi kooseluseadus". Enamus sisendit tuleb ikka ametnikelt endalt. Istub see sisendit andev ametnik kas ministeeriumis või all-asutuses. Teine suurem sisendiandja on erasektor (MTÜ-d, liidud jms), kus ka aeg-ajalt lobistatakse lollusi sisse aga üldjuhul on sisu siiski tummisem.
