Alar Tamming, Mike Maloney ja teised
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kuna süsteem on piisavalt keeruline, siis on sellistel šarlatanidel üsna lihtne populatsiooni lollitada enda tarkuseteradega.
Olgu öeldud, et teatud grupp, kes on end tihti identifitseerinud ka ausrtia majanduskoolkonna ideede pooldajana(aga mitte ainult) on juba 40 aastat ennustanud süsteemi kohe kohe kokkuvarisemist.
On kindlasti positiivne, kui inimesed suudavad ise kriitiliselt mõelda ja päris kõike ei usu alati, mis peavoolumeedias kirjutatakse. Kahjuks aga enamus ei suuda iseseisvalt selles teemas orienteeruda ja nii langetaksegi selliste "säravate preestrite" ohvriks.
No alustaks sellest, et Fed olevat erapank, sest olevat eraomanduses. Kirjade järgi kuulub Fed tõesti liikmespankadele, kes on kapitaliga panustanud ja saavad selle eest 6% "dividende" aastas. Mine asuta kommertspank USA-s ja sinustki saab "Fedi omanik". Et kas süsteem võiks olla teistsugune? kindlasti saaks ja võiks, aga selline ta on ja ma pean seda omandiküsimust üldse väheoluliseks. Muuseas USA-s annavad erafirmad USA passe välja, kas see tähendab nagu passide väljastamise otsustab see erafirma ja võib olla ka lausa annab kodakondsuse? Ei, kindlasti mitte.
Räägiks nendest hüperventileerijatest ja hüperinfleerijatest. Maailma rahandussüsteemi ootab krahh, sest trükitakse järjest juurde raha keskpankade poolt ja see pole jätkusuutlik. Tundub, et need inimesed, kes nii ütlevad, võtavad ette teema, millest nad midagi aru ei saa. Fed on tänaseks viiekordistanud baasraha hulga majanduses võrreldes kriisieelse ajaga ja tavalisest kõrgemat inflatsiooni see kaasa toonud pole. Et võib olla siiski pole neil šarlatanidel õigus?
Austria majanduskoolkonna ideedest inspireeritud fanaatik Marc Faber räägib selles videos, et oli 100% kindel, et hüperinflatsioon tuleb, teised olid pisut tagasihoidlikumad oma ennustustes ja ütlesid, et võimalus hüperinflatsiooniks oli olemas või, et suure tõenäosusega toob see kaasa kõrgema inflatsiooni.
See põhjendab vähemalt osaliselt kulla kõrget hinda, mis pidi kaitsma inimeste sääste nende fanaatikute jutu järgi.
kas "dollar debasement" on tõeks osutunud? Ei ole, täna on dollariindeks kõrgemal peale kõiki neid dollarit hävitavaid monetaaroperatsioone :)
Ma saan aru, et teatud grupp vihkab demokraatlikult valitud valitsust ja monopoolset keskpanka, mis sellele valitsusele allub, aga info, mida nad levitavad on sellegipoolest vale. Ma ei eita, et süsteemi juhtimisel tehakse vigu, samuti ei eita ma seda, et süsteem pole ideaalne. See aga ei motiveeri mind kulda ja konserve kokku ostma. -
-
Üks Rootsi ajakirjanik erines täiesti teistest, küsides Mario Draghi käes ECB pressikonverentsil "Can ECB ever run out of money?" mille peale Draghi muidugi vastas "No".
Ma ootan seda Eesti ajakirjanikut, kes küsib Ligi/Hanson käest "Mis asi on raha?" ja "Kas Eestis saaks raha otsa saada?". Alles selliste küsimuste arutleval vastamisel näeme kas Ligi /Hanson arusaamine on Kristjan1 tasemel, või pigem Jaigi või Tamingu tasemel. -
stefan, ma olen aru saanud, et niisugustel diskussioonidel, kus esitatakse ratsionaalseid argumente, puudub mõte, kui jutt läheb majandusteaduse peale, sest tegemist ei ole teadusega. majandusteooria puhul on tegemist viisiga, kuidas me midagi lahti mõtestame, enda jaoks presenteerime, raamistame. Austerlastele on ette heidetud seda, et nende teooria ei ole teaduslik, sest selles ei kasutata teaduslikku meetodit. Siit võid inglise keeles pikemalt lugeda sellest. Peavoolu majandusteadus jätab endast mulje, et see on teaduslik, sest kasutab keerulist matemaatikat enda mudelites, tegelikult on see täis aprioorseid aksioome, mida pole kunagi testitud. Tänu viimasele kriisile on mingi akadeemiline debatt toimumas praegu, et meie teooriatel on midagi viga. Juba Keynes ütles, et tulevik on teadmatu/ebakindel ja see ei ole sama nagu risk, mida saab matemaatiliselt väljendada, austerlased on nõus sellega. Tulevikku ei ole võimalik ette ennustada, see on mitteergoodne moodsama sõnaga väljendatuna. Praegune prevaleeriv arusaam on, et rahajuhid saavad statistiliste tõenäosuste läbi tuleviku stenaariumid läbi arvutada ja enda kasumlikkuse maksimeerida. No ja siis ongi küsimus, et miks nad seda ei teinud ja kriisi ette ei näinud. Sellel teemal kirjutab väga hästi üks sinu kaasmaalane enda blogis.
“What do we then do?” The despair heard in the question reminds me of the first time I met Phil Mirowski. It was twenty years ago, and he had been invited to give a speech on themes from his book More Heat than Light at my economics department in Lund, Sweden. All the neoclassical professors were there. Their theories were totally mangled and no one — absolutely no one — had anything to say even remotely reminiscent of a defense. Being at a nonplus, one of them, in total desperation, finally asked “But what shall we do then?”
Moments like that you never forget. It has stayed with me for all these years. The emperor turned out to be naked.
unustaks ära kõigepealt, et meil on makromajandusteooria olemas, mis isegi pisut oleks relevantne, meil on inimesed vasakult nagu Krugman ja paremalt nagu Bob Murphy näiteks või Gregory Mankiw, kes ajavad kõik endale meelepärast soga üsna keerulisel viisil, sest nad on haritud ja sel pole reaalsusega mingit pistmist -
Saan aru Kristjani soovist arutada teemat väljaspool Jaigi "tõelist teadust", sest raha teema on iseendast huvitav. Minu isiklik arvamus, mis ei põhine mitte mingil teoorial, on selline, et raha püsib alati ja ainult usu najal. Nii nagu katoliku kirik püsis võimul sajandeid masside usu najal, mida toetasid riigivõimud, nii püsib raha täpselt samadel alustel. Kui kaob ükskõik millisel põhjusel ära usk raha väärtusesse, tekkib hüperinflatsioon.
Tunnen Tammingut aastast 1991, mil ta oli pisike valuutaspekulant. Ostis igalt poolt kust aga sai Soome markade eest USA dollareid, viis neid Soome ja vahetas seal dollarid markade vastu. Soomes oli millegipärast dollari ja marga vaheline kurss teistsugune kui meil siin Eesti Panga avaldatud kursitabelites, mille järgi meil põrandaalune valuutavahetus käis. Tamming oli ehtne ärimehe tüüp, kes ei hoolinud mitte millestki või kellestki peale oma huvide. Temaga võis äri ajada, ta oli korrektne, kuid külm ja kalkuleeriv "viimase võtja".
On selge, et kui Tamming hakkas kullaga kauplema, siis oli tema huvides kõigutada usku rahasse kui usaldusväärsesse varasse. Seda ta ka usinasti teeb. Mida ta sealjuures ise usub, on teine asi, sest nii loll pole ta kindlasti mitte, et tõsiselt uskuda rahasüsteemi kokkuvarisemist. -
Mul kui võhikul on lihtne küsimus selle baasraha koguse ja inflatsiooni kohta Kristjanile. Kas ei või nii olla, et kogu see nn. "rahatrükk" on läinud selle kolossaalse augu lappimiseks, mis tekkis viimase finantskrahhi järel. St. süsteemis on lihtsalt pankade poolt igasugu derivaatide ja muude toredate instrumentidega tekitatud võimendus asendatud Fed poolt jagatava rahaga? Inflatsiooni ei olegi tekkinud seepärast, et see raha ei ole ju jõudnud lihttarbijani. Seda näitab ka statistika USA s, st lihttöölise reaalpalk ei ole ju suurenenud, seega ei saa ka ta rohkem tarbida, st pole neil üleliigset raha, mis seda inflatsioonilist survet tekitaks. Lisaks siis kildagaasi buum, mis on USAs energiahindasi tuntavalt alandanud kogu sektoris.
-
-
1932, mul ei ole midagi Tammingu kui ärimehe vastu, olen selle vastu, kui mingi seltskond hakkab teda kummardama, kui spetsialisti makromajanduses, makro on keeruline just selle tõttu, et see tegeleb abstraktsioonidega nagu inflatsioon, agregeeritud nõudlus, jooksevkonto defitsiit jne, need on sellised abstraktsioonid, mida inimene käega katsuda ei saa ja tal on raske oma igapäevaeluga sidet leida, sellepärast näiteks võisin kuulda soomlastelt seoses eurole üleminekuga, et euuro tõstis hinda ja statistika valetab. Nad ei teinud seda pahatahtlikult, samuti ei usu ma, et Tamming pahatahtlikult kullausku levitab.
Pahurik, no fedi bilanssi sattus seda saasta ju küll, see oli see pankade bailout, mis korraldati kongressi poolt ja siis kõik need emergency liquidity measures, mille detailide peensustes ma pole isegi kursis Mis puuudutab valitsuse võlakirju, siis valitsuse paber on ju alati hea olnud. Minu väide on selline, et fed ei saa inflatsiooni tekitada. Ma tean, et see kõlab uskumatuna ja ma ütlen seda teatava reservatsiooniga, sest saab küll, kui näiteks hakkab igasugust paska tagatisvarana aktsepteerima ja seda paska hakatakse lausa sel eesmärgil genereerima. Aga valitsuse võlakirjade ostmine pole inflatsiooniliseks osutunud. Mulle meeldib selle peale mõelda nii, fed seab hinna ja laseb kogusel ujuda nagu iga monopolist teeb seda ja fed on kindlasti pangandussüsteemi reservidega varustav monopoolne entiteet. Mõtle kommertspanga peale, mis siis saab, kui need hakkavad massiliselt tähtajalisi deposiite nõudmiseni deposiitidesse konverteerima (teatud ka kui lihtsalt arveldusraha nime all). Aga valitsuse võlakiri on tähtajjaline deposiit fedi kontol funktsionaalselt ja reservid on nõudmiseni hoius fedi kontol funktsionaalselt.
Nüüd kommmertspangad ostavad tähtajalisi deposiite inimestelt surudes hinna nii alla, et vahet pole enam nende jaoks, kas sellest tuleb hüperinflatsioon? Loomulikult mitte. Asi on alati hinnas, mitte koguses sellises monopoolses süsteemis. Vahest mõtlevad inimesed nii, et hea küll, aga mis siis saab, kui turusentiment muutub, et tohutu kogus valitsuse võlakirju näiteks Jaapanil, et siis lendavad intressid taevasse? Ei lenda, diileritel on võimalus keskpangast raha laenata nende võlakirjade tagatisel ja ega nad pooletoobised ei ole, et seda ei teeks sellisel juhul.
Parandagu mind mõni ekspert, kui ma eksin, aga süsteem pärineb Inglismaalt, kus siis valitsus tegi koostööd rikaste kapitalistidega. Töötas see nii, et valitsus oli rikaste kapitalistide poolel ja nn pööbel aeti porri. rikkad kapitalistid näiteks olid nõus "rahastama" sõda, mitte, et valitsus ei oleks võinud piiramatult krediiti välja anda, aga selline oli poliitiline korraldus. mina ka ei tahaks valitsejana NSVL-u kombel iga tehingu ja inimese järel käia. no ja siis pakuti neile rikastele, kes vaeste üle valitsesid, intressi valitsuse võlakirjadelt. investeeri sõtta ja saad pärast intressi näol tasutud. Praegu on ühiskond muutunud, aga intressid valitsuse võlakirjadelt on sisuliselt sama teema. mitte investorid ei tee valitsusele teenet võlakirju ostes, vaid valitsus teeb investoritele teene neid müües. Nad saavad riskivabalt teenida ülejäänud ühiskonna arvel, seda teatakse ka kui klassikalise majandusrendina. Sellepärast parempoolsed poliitrühmitused nõuavad kõrgemaid intresse fedilt tavaliselt, sest nad tahavad riskivabalt ülejäänud ühiskonna arvelt teenida ja samas ordeneid ning aumärke saada, et nemad on finantseerinud Iraagi sõda vms. -
#Nad ei teinud seda pahatahtlikult, samuti ei usu ma, et Tamming pahatahtlikult kullausku levitab. #
Jaa-jaa, see mis Tammingu ärile on aluseks, ei saa kuidagi olla tema jaoks pahatahtlik. Inimlik ja igati demokraatlik on ju oma huvide eest seismine. Kuidas see teistele tundub, on teine lugu. -
No selle kohta ütleks et omad vitsad peksavad :)
Tavid lõpetas poolaasta kahjumis
Tammingu seletus
Ma miskipärast kipun arvama, et mees ongi tõepoolest kullausku ja kui inimene on ise ääretult sisemiselt veendunud selle õigsuses mida ta räägib siis ei saa teda pahatahtlikkuses süüdistada. Ütleme nii, et ka targad inimesed ei ole kaitstud inimliku rumaluse eest.
Kui sul ikka on 400 kilo kulda siis on sul 400 kilo kulda. -
#Ma miskipärast kipun arvama, et mees ongi tõepoolest kullausku ja kui inimene on ise ääretult sisemiselt veendunud selle õigsuses mida ta räägib siis ei saa teda pahatahtlikkuses süüdistada#
Eks ta ole, advokaadi jaoks lausa pärl oma kliendi väljaupitamisel: ta oli ääretult sisemiselt veendunud, et joomakaaslase kõri tuli läbi lõigata, järelikult mingit pahatahtlikkust ei saa talle süüks panna.
Muide, mitte keegi polegi Tammingut otseses pahatahtlikkuses süüdistanud, sest tema pisikesed siblimised ei suuda mitte kuidagi eurot kõigutada, küll suudab ta kergeusklikelt raha lüpsta oma jutuga. Ja raha kokkukukkumisest hakkas ta rääkima alles peale kullaärile üleminekut. Enne olid tema jumalad needsamad euro ja dollar. Valuutavahetus kuivas kokku, tuli uue hobuse peale mängida. Tean, millest räägin, sest minu firmal oli kümme aastat temaga väga tihe äriline kontakt. -
Vahemärkuse korras: kas ajaloos on olnud juhtumit, kus kuld on muutunud väärtusetuks või vähemalt väga odavaks? Selle juhtumine raha ja väärtpaberitega on aga väga sage nähtus. Kinnisvara pommitatakse sõdades sodiks või natsionaliseeritakse või aetakse kinnisvara omanikud eksiili. Ühesõnaga, saan aru inimestest, kes Tammingu kulda ostavad.
-
Suurte sõdade ajal ilmselt oli kulla väärtus minimaalne. Mingi ehte eest said vaid pätsi leiba.
-
Jah, kuid jäid ellu tänu sellele pätsile. Miljoni ober-osti või punaste territooriumile jäänud vabriku aktsiate kontrollpaki eest poleks seda pätsi saanud.
-
Homemaker
Vahemärkuse korras: kas ajaloos on olnud juhtumit, kus kuld on muutunud väärtusetuks või vähemalt väga odavaks?
Järgmine kord ära küsi küsimusi, mille vastus ei pruugi meeldida. -
Mulle meeldis see vastus väga, sest näitab, et isegi sõja ajal säilitab kuld märkimisväärselt oma väärtust. Leivapäts on olulisemaid asju, mida sõjapõgenik vajab. Võrdluses muu varaga on kullal isegi sellises olukorras eelis.
-
http://www.onislam.net/english/culture-and-entertainment/history/429268-mansa-musa-king-of-mali.html
Musa I saab vist kõige lähemale, langetas oma shoppamisega kulla hinda 25% -
Homemaker
Mulle meeldis see vastus väga, sest näitab, et isegi sõja ajal säilitab kuld märkimisväärselt oma väärtust. Leivapäts on olulisemaid asju, mida sõjapõgenik vajab. Võrdluses muu varaga on kullal isegi sellises olukorras eelis.
ei säilitanud ju oma väärtust võta leivapätsi praegune hind ja võta untsise kuldmündi praegune hind ning tee rehkelund ära, muuseas kullal on väärtus olnud minevikus tänu poliitikale, kuningad trükkisid oma raha kullale ja hõbedale ning kuld oli rahvusvaheliselt aktsepteeritav maksevahend, tulevik ei pruugi selline olla, sõja ajal aktsepteerisid natsid ka ameerika dollareid väga hea meelega ja dollaripakk oleks sulle kindlasti tolle leivapätsi ostnud, kõik oleneb kontekstist, aga kullatroll saab oma usule igast asjast vaid kinnitust -
Meenutusi 8a tagusest ajast: DAVID: Kulla tootluseks oodatakse viie aastaga 500% | 00.10.2006 | Alar Tamming
-
Aga miks alustada järjekordset arutelu tegevuse teemal, mis autorite arvates on nõrgamõistuslik? Selleks, et päästa Tammingu kummardajaid endale viga tegemast? No aga neid pole ju siin foorumis lugemas.
-
NeverL
http://www.onislam.net/english/culture-and-entertainment/history/429268-mansa-musa-king-of-mali.html
Musa I saab vist kõige lähemale, langetas oma shoppamisega kulla hinda 25%
Hispaanlaste Uuest Maailmast sisse veetud kuld olla ka omal ajal Euroopas kulla hinda langetanud. Suurusjärku ei oska küll peast öelda... -
ttrust
Meenutusi 8a tagusest ajast: DAVID: Kulla tootluseks oodatakse viie aastaga 500% | 00.10.2006 | Alar Tamming
500% just ei olnud järgneva 5 a tootlus, aga üle 200%, st selle artikli ajastus kõige hullem ei olnud:)
Senise ajaloo jooksul on kuld olnud suht stabiilne varanduse säilitaja läbi aastasadade, tuleviku suhtes tõepoolest ette ennustada ei saa, kogu elu on virtuaalne:P -
Alar Tamming levitas 2006a teooriat, et dollar ja euro kaotavad pea täielikult oma väärtuse läbi hüperinflatsiooni. Seda aga ei juhtunud. Igatahes seda artiklit kirjutades näis Tamming uskuvat, et ta saab 5 aasta pärast öelda, et tema pakutud 500% jääb isegi väheks, et tegelikkuses tõuseb kuld palju rohkem.
-
Musa I olevat olnud läbi ajaloo maailma kõige rikkam isik, kelle varandus tänapäevases vääringus oli ~400 miljardit dollarit.
-
ttrust
Alar Tamming levitas 2006a teooriat, et euro kaotab pea täielikult oma väärtuse läbi hüperinflatsiooni. Seda aga ei juhtunud.
seda ma ei ole kuulnudki veel :) olen lugenud tema sulest "analüütilisi" artikleid, kus ta vaatles rahapakkumise kasvukiirust ning tõdes, et see ei ole jätkusuutlik ilma hüperinflatsioonita
aga siin on üks hea kirjutis Minneapolise Fedilt The Debasement Puzzle: An Essay on Medieval Monetary History
selle töö autorid räägivad sellest, kuidas raha lahjendati keskaegses Inglismaal ja Prantsusmaal pidevalt ja nad ei saa aru, et miks inimesed vabatahtlikult loovutasid oma mündid vermimistöökodadele
Kullastandard ei olnud mitte midagi niisugust nagu kullajüngrid seda ette kujutavad. See oli kriis kriisi otsas ja pidev devalveerimine, fiat raha on küll stabiilsem olnud viimased 40 aastat, kuigi muidugi mitte ilma probleemideta. Tamming rääkis, et Rooma keiser Nero olevat münte lahjendama hakanud ja see oli Rooma riigi lõpu algus. No siis peaks Inglismaa ja Prantsusmaa ammu kadunud olema maamuna päält. -
No keskajal ei olnud ju mingit kullastandardit. Samas Ameerika avastamise järel turule voolanud meeletud kulla ja hõbedakogused andsid maailmamajandusele korraliku kiirenduse. Tegu oli siis praeguses mõistes korraliku rahatrükiga:P
-
Kristjan1
ttrust
seda ma ei ole kuulnudki veel :) olen lugenud tema sulest "analüütilisi" artikleid, kus ta vaatles rahapakkumise kasvukiirust ning tõdes, et see ei ole jätkusuutlik ilma hüperinflatsioonita
Alar Tamming levitas 2006a teooriat, et euro kaotab pea täielikult oma väärtuse läbi hüperinflatsiooni. Seda aga ei juhtunud.
Seesama see teooria oligi. -
pahurik
No keskajal ei olnud ju mingit kullastandardit. Samas Ameerika avastamise järel turule voolanud meeletud kulla ja hõbedakogused andsid maailmamajandusele korraliku kiirenduse. Tegu oli siis praeguses mõistes korraliku rahatrükiga:P
"kullastandard" selles mõttes oli, et igas kohas oma kullastandard, mida siis muudeti vastavalt vajadustele -
Aga isegi kui ei tule maailma finantssüsteemi lõppu, on kulla hinna tõus 200% kümne aastaga eurodes täitsa kobe tulemus hariduseta ja nõrgamõistuslikele Kuldvasika kummardajatest loll-investoritele.
-
Aga isegi kui ei tule maailma finantssüsteemi lõppu, on kulla hinna tõus 200% kümne aastaga eurodes täitsa kobe tulemus hariduseta ja nõrgamõistuslikele Kuldvasika kummardajatest loll-investoritele.
mis viib meid selleni, et imemasin, mis meid rikkaks teeb, kuld ei ole, sest aktsiaturgudele jääb ta alla, siin peab ju arvestama veel sellega, et kulla jaoks oli tegemist eriliselt hea perioodiga ja aktsiate jaoks kehva perioodiga, sest selle aja sisse jääb viimaste aastakümnete üks suuremaid finantskriise
http://www.macrotrends.net/1358/dow-jones-industrial-average-last-10-years
sucker's game and you are sucking Tamming -
Ärme nüüd siis õunu ja apelsine ühte ämbrisse ka jälle pista. Kulla ja aktsiate puhul on ju tegemist erinavate asjadega. Kui esimesel puhul räägitakse pigem rikkuse säilitamisest, siis börsilt peaks ikkagi hoopis innovatsiooni edusamme välja meelitama. Või on keegi kusagil regulaarselt pasundamas, et oma rikkuse säilitamiseks osta tingimata aktsiaid!? Kõrvutades kulda THI-ga, ei jää väga muud üle, kui tõdeda, et vahend täidab oma eesmärki.
-
4.juulil 2011. vastas Tamming mõnele küsimusele nõnda:
Igal juhul käib peagi pauk?
Kui ma üldse majanduses milleski sada protsenti kindel olen, siis selles küll täiesti. Kui rong on ühe kilomeetri kaugusel seinast ja kihutab sada kilomeetrit tunnis, siis võid jõuda küll aeglustada, aga vastu seina põrutad ikkagi.
Tegelikult hakkab asi pihta Ameerikast. Euroopa puhul on veel võimalik laene korstnasse kirjutada, aga Ameerikas on hullem. Seal trükitakse raha lihtsalt juurde. Enneolematu luksus – nad saavad välisvõlga noteerida välisvaluutas. Ameeriklase rikkus ei tule sellest, et ta rabab tööd teha nagu Papa Carlo, vaid sellest, et kogu maailm kasutab dollarit. Hiinlane on see, kes praegu töötab. Ameeriklane töötas 19. sajandil ja sai rikkaks. Hiinlane on nüüd see, kes töötab ja järgmiseks sajandiks saab rikkaks.
Aga ikkagi, millal see suur pauk siis käib?
Ajafaktorit on kõige keerulisem öelda, sest protsessid võtavad aega. On ennustusi, et juba sellel sügisel tuleb tõsiseid jamasid. Aga igal juhul on väga raske uskuda, et aastani 2015 välja venitatakse.
2015. aasta on varsti käes ja Tammingu firma toodab kahjumit. -
DonRoberto
Ärme nüüd siis õunu ja apelsine ühte ämbrisse ka jälle pista. Kulla ja aktsiate puhul on ju tegemist erinavate asjadega. Kui esimesel puhul räägitakse pigem rikkuse säilitamisest, siis börsilt peaks ikkagi hoopis innovatsiooni edusamme välja meelitama. Või on keegi kusagil regulaarselt pasundamas, et oma rikkuse säilitamiseks osta tingimata aktsiaid!? Kõrvutades kulda THI-ga, ei jää väga muud üle, kui tõdeda, et vahend täidab oma eesmärki.
minu arvates ta küll rikkuse säilitamisest ei rääkinud, hoopis tootlusest rääkis eelmine esineja. kui rääkida rikkuse säilitamisest, siis arvan, et selliseid on vähe, kes kulda ostavad sel eesmärgil. Enamus loodab kõvasti pista. Mina küll teeksin seda rikkuse säilitamise eesmärgil aktsiatega pikemaajalises plaanis, rahas ei ole tarvis oma rikkust säilitada, keskpangad lausa ei taha, et inimesed madratsi alla hakkavad raha koguma ja sellepärast sihivad 2% inflatsiooni, süsteem ei ole loodud selleks, et mõnd üksikindiviidi rikkaks teha ja talle tootlus garanteerida ning minu meelest on see mõistlik
ma tooksin ühe argumendi aga kullastandardi vastu, mis on siis niisugune süsteem, kus valitsus ostab ja müüb piiramatus koguses kulda fikseeritud hinnaga, kui me nägime kulla hinnatõusu viimasel kümnendil, siis selle peale võiks mõelda nii, et kulla suhteline väärtus tõusis (kõigi kaupade ja teenuste ning ka tööjõu suhtes), no ütleme, et tõusis 2,5 korda. nüüd kujutage ette seda, mis meid tabanud oleks, kui näiteks euro ja dollar oleksid niiviisi kullaga setud olnud. võtsid majalaenu 100 000 eurot ja nüüd sinu sissetulek peab vähenema 2,5 korda, sest raha on kullaga seotud ja turud hindasid kulla väärtuse üles nüüd 2,5 korda. -
Kui kuld oleks seotud jäigalt rahaga, siis oleks tekkinud nii kullas kui rahas deflatsioon, aga kindlasti mitte selline, 2,5 korda nagu kullas tekkis.
-
ttrust, minu eeldus oli, et kulla suhteline väärtus oleks 2,5 korda tõusnud nagu ta tõusis umbes vist,
võimalik, et ta ei oleks tõusnud 2,5 korda sellisel juhul,
turumajanduses ei saa kahte hinda fikseerida nii, et kui toimub nende suhtelise väärtuse muutus, siis sul üks otsa ei saa, sa müüd teda vale hinnaga turgude arvates ja nad ostavad su tühjaks, antud juhul oli siis teine "kaup" tööjõud kulla suhtes -
USA loobus 1933 kullastandardist peale seda kui mitmed tuhanded pangad olid pankrotis, miljonid inimesed näljas jne, niisuguseid likviidsuspuhvreid ei saanud Fed pakkuda,
kui palju siis kulla suhteline väärtus muutus, ma ei tea, aga ta kindlasti muutus, oligi "madratsi alla panemise lugu" sisuliselt, kuld oli väärtuslikum
What Is the History of the Gold Standard?Once the Great Depression hit with full force, countries once again had to abandon the gold standard. When the stock market crashed in 1929, investors began trading in currencies and commodities. As the price of gold rose, people traded in their dollars for gold. It worsened when banks began failing. People started hoarding gold because they didn't trust any financial institution.
The Federal Reserve kept raising interest rates, trying to make dollars more valuable and dissuade people from further depleting the U.S. gold reserves. These higher rates worsened the Depression by making the cost of doing business more expensive. Many companies went bankrupt, creating record levels of unemployment.
On March 3,1933, the newly-elected President Roosevelt closed the banks in response to a run on the gold reserves at the Federal Reserve Bank of New York. By the time banks re-opened on March 13, they had turned in all their gold to the Federal Reserve, could no longer redeem dollars for gold. No one could export gold. On April 5, he ordered Americans to turn in their gold in exchange for dollars. He did this to prohibit hoarding of gold, and the redemption of gold by other countries. -
Kullaärimees ja sügavmõtleja Alar Tamming laseb oma kõrgpilotaažil üle pika vaheaja jälle meie peale paista. Võtkem vastu see haruldane õnnistus!
Tamming: Eesti pole iseseisev. Tavidi suuromanik Alar Tammingu arvates näitab sanktsioonide kehtestamine lihtsalt sellepärast, et USA või EL seda teeb, Eesti kui suveräänse riigi olemasolu puudumist. -
Tamming kirjutab just Tartu rahvale, et paneb kesklinna kontori uksed kinni. Kas see ongi kullaimpeeriumi lõpu algus?
-
Sel neljapäeval, 23. veebruaril kell 20 ja kordusena pühapäeval, 26. veebruaril kell 14 on ERR Raadio2 saates "Hallo, Kosmos!" külaliseks Alar Tamming. Ingrid Peegi poolt sisse loetud saate reklaam lubab meile kindlas kõneviisis tõtt mis saatest kostuma hakkab.
http://r2.err.ee/v/hallokosmos/saated/ea0fc252-e57d-4a85-a8e0-26b4cc2d3d30/hallo-kosmos-297-alar-tamming-rahast-ja-majandusest -
"Finantskriis, hüperinflatsioon, kodanikupalk, rahaenergia." MP3 saab tõmmata siit: http://r2.err.ee/v/hallokosmos/saated/d00b20ba-a4ba-4941-baa9-9f2d59cb22f6/hallo-kosmos-alar-tamming
-
Naljakas on see, et tegelikult teab Tamming täpselt sama palju kui teised e. ta ei tea mis järgmiseks ikkagi juhtub ja kuidas asjad lõpuks lahenevad. Metafoorilist jutukest puhuda võib meist igaüks.
-
sr71
Naljakas on see, et tegelikult teab Tamming täpselt sama palju kui teised e. ta ei tea mis järgmiseks ikkagi juhtub ja kuidas asjad lõpuks lahenevad. Metafoorilist jutukest puhuda võib meist igaüks.
Minu mäletamistmööda rääkis ta täpselt sama asja 10 aastat tagasi. P.S. jäi selgusetuks misasi on "rahaenergia", aga samas ma seda saadet päris pingsalt ei kuulanud. See oleks tervistkahjustav olnud. -
-
Hea saade oli, seletas lihtsalt ja arusaadavalt asjad lahti.
Saate alguses tegi ta selgelt ja arusaadavalt teatavaks, et see on tema arvamus ja ta ei pretendeeri mingile absoluutsele tõele.
Tundub majandusteaduse ajaloos kõva käsi olema, nimed ja aastaarvud tulid nagu paberilt loetuna, kuigi jäi mulje, et küsimustele ei olnud ennem vastuseid valmis mõeldud. -
Tulu: Arusaadavus != Reaalsusele_Vastavus.
-
Mida ma tähenldanud olen on see, et igasugu selliste skeelmide ohvritel on suhtkoh ühine nimetaja. Võlad on suured ja papp on otsas.
Ja siis hakatakse skeemitama susserdama ja reaalsust eitama, pannakse kütusepaaki igasugu sodi, juuakse kloori, käiakse rikkust mediteerimas ning ühinetakse igasugu türamiidskeemidega.
Normaalsetel inimestel kellel on fianntsiliselt asjad kõik korras, ei ole lihtsalt ei aeg ega enamasti ka viitsimist sellise juraga tegeleda. Kehitatakse õlgu lastakse rahulikult kütusepaak parimat kütust täis ja minnakse tervisehädade korral hea arsti juurde. -
Ta ei ole kõva käsi majjandusajaloos. Näiteks selles saates väidab ta, et 20 saj alguses muutus raha võlapõhiseks, mis on jama pehmelt öeldes. Alati on see võlapõhine olnud. Millegipärast ei taha kullamehed kunagi rääkida, et kullastandard oli reaalsuses üks devalveerimiste jada. Aga oli jah huvitav.
Tamming võiks täitsa respekteeritud tegelane olla, kui ta umbluud ei ajaks kulla ja raha teemal. Aga filosoofiliselt majandusest rääkis ta päris huvitavalt, igal juhul ei võiks tema juttu lollakaks pidada selles vallas.
The Debasement Puzzle: An Essay on Medieval Monetary History*In France, the silver currency went through 123 debasements between 1285 and 1490. Of these, 112 reduced the silver content of the currency by more than 5 percent. The single largest debasement reduced it by 50 percent. Gold coinage changed comparatively less in the same period: there were 64 debasements, 48 of which were by more than 5 percent.8 Compared to France, England enjoyed monetary stability. While debasements occurred for both silver and gold during the 14th and 15th centuries, they were far less frequent than in France. Seigniorage rates always remained low, debasements occurred at long intervals, and the pound sterling never lost more than 20 percent at a time. This reign of monetary stability ended with the Great Debasement. From 1542 to 1551, silver or gold was debased ten times, and the pound sterling lost 83 percent of its silver content. The gross seigniorage rate went from 2 percent to 57 percent. Yet the volume of minting was so large that the single mint at the Tower of London was not enough, and the sovereign had to open six new mints.
"trükiti" nii nagu homset päeva poleks
Ütleme nii, et süsteem opereeris sarnaselt tänasele, aga andmekandjaks olid metallid. -
Kullastandard kaotati ära selleks, et kuld kui selline muutuks normaalseks tooraineks. See võimaldas hakata tootma mikroprotsessoreid ja kvaliteet elektroonikat normaalsete hindadega.
Kui praegu kehtiks veel kullastandard siis hoitakse seda kulda kusagil seifides mitte ei pandaks seda mikroprotsssoritesse. -
Oot,väga hoogsaks läks sõnavõtt vahepeal... Kullastandard ei kadunud kindlasti mitte selleks, et kiibitööstusele rohelist tuld anda. Räni on seal märksõna. Võta lähim liivakarjäär, mine ja kaeva. Kullaga tuleb kiibinduses katta üsna harvu pindu.
-
oota, kas ainult räni peab olema andmekandja, paberil ei saa midagi teha?
