Sularahavaba ühiskond - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Sularahavaba ühiskond

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Käib võistlus, kumb saab maailma esimeseseks sularaha ühiskonnaks, Rootsi või Norra.

    "Norra on sisuliselt sularahavaba viie aasta pärast" väidetakse siin:
    http://e24.no/digital/finans-norge-tror-norge-i-praksis-er-kontantfritt-innen-fem-aar/23315341

    Mina teeksin ettepaneku toimida järgmiselt: Kaota ära kõige suurema rahatähe. Paar aastat hiljem tehku sedasama. Paar aastat hiljem tehku jälle sedasama. Lõpuks on alles vaid münte, ja elu muutub aina ebamugavamaks "late adopter"-idele. Eurotsoonis võiks alles jääda näiteks vaid 5 EUR ja 1 EUR-münte "häda-valuutana".

    Vastuargument võiks olla, et siis hakatakse kauplema kullaga või millegi muuga. Aga nagu täna poed ei aktsepteeri midagi muud kui ametlikut valuutat, siis tulevkus ka mitte. Ja kõik teaksid, et kullamündid oleksid "kahtlase taustaga" ega keegi neid ei tahaks.

    Tehnoloogias võiks olla riske, mida mina hinnata ei oska. Aga teen sellepärast ettepaneku samm-sammult ära kaotada aina väiksemad rahatähed ringlusest.

    Miks siis on sularahavaba ühiskond hea? 1) Must majandus muutub raskemaks. 2) Röövimised muutuvad raskemaks. 3) Võltsimisprobleem kaob. 4) Inimeste sissetulekud ja väljaminekud on nii lihtne jälgida, ja tänu sellele ka maksukontroll lihtsustub. 5) Pangaautomaatide ja rahatootmisega seotud tööd pole vaja.

    Paraku pakun, et Eestil on raske midagi teha ilma Eurotsooni koosliikumiseta, seega jääb arutelu ilmselt enne kõike Rootsi, Norra ja äkki Suurbritannia kohta.
  • tore on lugeda sotsialistlikust ühiskonnast pärit inimese märga unenägu totaalsest ühiskonnast. Digitaalselt röövitakse tänapäeval kümneid kordi rohkem raha kui sula, sularahavaba ühiskonna ainule eesmärk ongi, et oleks vöimalik kontrollida inimese iga liigutust ja ostu ja köike maksustada. Inimene on mugav ja kindlasti toimub üha rohkem tehinguid sularahavabalt, aga valikuvabadus peab inimesele jääma. Eks siis lähevad moodi anonüümsed kaardid jne.
    Mitte paraku, vaid õnneks, ei ole Eestis ilma eurotsoonita vöimalik midagi sellist teha.
  • Kui mõtlema hakata, siis on terve rida maksmise-juhtumeid, kus ei saa sulata hakkama.
    Ennustan, et ennast sularahavabaks kuulutanud riik ei pea sellisena kaua vastu ja võtab anonüümse sularaha uuesti kasutusele.
    Ja ebaeetiline on seda kõike Eestis teha selles valguses, kus pankade kaardikeskus röövib päris suure osa summast endale kaardiga ostmise korral.
  • pahurik
    tore on lugeda sotsialistlikust ühiskonnast pärit inimese märga unenägu totaalsest ühiskonnast.

    Tubli, lähened Ligi tasemele!
  • ttrust
    Kui mõtlema hakata, siis on terve rida maksmise-juhtumeid, kus ei saa sulata hakkama.
    Ennustan, et ennast sularahavabaks kuulutanud riik ei pea sellisena kaua vastu ja võtab anonüümse sularaha uuesti kasutusele.
    Ja ebaeetiline on seda kõike Eestis teha selles valguses, kus pankade kaardikeskus röövib päris suure osa summast endale kaardiga ostmise korral.

    Ma pakun siiski, et kui eemaldada rahatähti ükshaaval alustades kõige suurematega, siis inimesed ise hakkavad kaarte kasutama.

    Muidugi tuleks muuta pankade roll. Pangakaart vms olekski riigi poolt garanteeritud "inimõigus" sellises ühiskonnas.
  • Kuidas sa maksad siis kus või kui puudub side? Kuidas maksta vanurile või kuidas tema maksab kellel on raskusi internetis käimisega ja ei tea isegi mis asi on pangakonto number? Kuidas maksta haltuura tegemise eest?
  • Sularahavaba ühiskond toimib täpselt selle päevani kuni juhtub esimene maksesüsteemi crash näiteks kassaparaatidega. A la suures supermarketis lendab server ribadeks.
    Selliseid asju juhtub praegu tihti, ning fallback ongi sularaha.
    Teine aspekt on see, et kuidas inimesed nagu mikrotransaktsioone teevad. A la naabrimees tahab minu tellisehunnikust osta endale ca 100 kivi. Et nagu hmm tassi minema ja tee ülekanne või ?
    Või veel parem näide võtad mingi parmu ütled kuule ma annan sulle 25ka kui sa mul hoobist lehed ära riisud aga ole nii hea anna mulle oma pangakonto number :D

    See idee sularahavabast ühiskonnast on rumalate inimeste kes peavad ennast tarkadeks inimesteks väljamõeldis. Lihtsalt nad ei suuda asju piisavalt läbi mõelda.
  • Kuidas jätta jootraha? Kuidas visata münte muusikule metroos? Miks peaks pank ja riik teadma, mille peale ma õhtuti väljas käies raha kulutan?

    Ma arvan, et kunstlikult pole mõtet midagi ära kaotada, kuna nõudlus on olemas ja kellelegi see sularaha kasutamine kahju ei tee. Nagu mainitud, on digitaalse raha vargused, röövid ja pettused praeguseks palju suurema mahuga kui sularahaga tehtavad.

    Lisaks ma ei saa aru roosade alaväärsuskompleksist, kui neid sotsialistideks nimetada ... paistab, et nagu nagu isegi saaksid aru, et midagi on nende maailmapildis mäda. Mul ei ole midagi sotsialismi vastu, aga asjad võiksid loogilise ja jätkusuutliku süsteemi moodustada.
  • Tin
    Sularahavaba ühiskond toimib täpselt selle päevani kuni juhtub esimene maksesüsteemi crash näiteks kassaparaatidega. A la suures supermarketis lendab server ribadeks.
    Selliseid asju juhtub praegu tihti, ning fallback ongi sularaha.
    Teine aspekt on see, et kuidas inimesed nagu mikrotransaktsioone teevad. A la naabrimees tahab minu tellisehunnikust osta endale ca 100 kivi. Et nagu hmm tassi minema ja tee ülekanne või ?
    Või veel parem näide võtad mingi parmu ütled kuule ma annan sulle 25ka kui sa mul hoobist lehed ära riisud aga ole nii hea anna mulle oma pangakonto number :D

    See idee sularahavabast ühiskonnast on rumalate inimeste kes peavad ennast tarkadeks inimesteks väljamõeldis. Lihtsalt nad ei suuda asju piisavalt läbi mõelda.


    Pani sulle +-i.
    Rikastel on omad reeglid - 25K(loe:ka)€ parmule hoovi lehtedest puhastamise eest - pole paha. Parmule.
    Aga noh, hoovi suurust ju ei tea.

    Huvitav, kas see paneks turismile korraliku põntsu, kui tõesti mõni Sakandinaavia riikidest sularahavabaks saaks?
    Samas on võimalik piiril turistilt sull ära korjata ja kohustuslikus korras pangakaart eraldada, loomulikult koos liitumistasu, igakuise hooldustasu ja muu säärasega.
  • Tegelikult on peaaegu kõik juba ära öeldud, aga vaatame asju natuke teise nurga alt.
    Mida me sellest "roosast unenäost" VÕIDAME?
    Jah, suureneb kontroll nn. "korraliku inimese" üle. Bürokraatide märg unenägu kahtlemata. Kas rahaline võit on kuidagi OLULINE? Vaevalt. Tuleb mõni näkane sendike tulumaksu juurde mingite mikrosummade pealt.
    Kus "huiatakse" riiki kõige rohkem? Meil Eestis käibekaga. Summad on massiivsed. Kas need liiguvad sullis. EI!
    Kas see takistab kuidagi küberkuritegevust? EI! Küberkuritegevusele andis pigem hoogu juurde krüptovaluutade tekkimine.
    Mis veel katki võib minna? Tini mainitud "massiivne crash". Halvab sisuliselt KOGU ELU.
    Kes veel võidab peale bürokraatide? Pangad ja ülekandeteenuse pakkujad.
    OK, hiljem tegi stefan täiustuse "inimõiguse" kohta. Et siis moodustame veel ühe riiklikku struktuuri, mis "inimiõigusena pangakaarti" pakub. Veel üks mõnus riigiasutus ja broilade söödasõim juures?
    No vaata, mis kuradi nurga alt tahad, PEAB jääma mingi off-line fallback "blackouti" puhuks. Toome tšekid tagasi?
  • Igasugustele juhutöödele võiks siis vist kriipsu peale tõmmata. Ma ei usu, et keegi viitsib sellele samale parmule (või ka korralikule inimesele) üheotsa töö jaoks töövõtulepingut koostama hakata, ning igasuguseid makse maksta.
    ... et kuule, lükka mul teeots lumest lahti, aga lähme enne sisse ja sõlmime lepingu, anna oma kontonumber, isikuandmed jne. Lihtsam on vist ise labidas võtta.
    Aga krdi hea oleks maksustada. Kõike. Ülekandemaks näiteks. Mitte tasu pangale, vaid maks riigile. Kontomaks. Kui kontol olev rahasumma ületab ettenähtud piiri (kaks kuupalka näiteks) siis maks peale. Roosade unistus. Kunagi ei pea enam küsima, et kust sa raha said. Kõik on näha.
  • Lugedes siinseid kommentaare ongi tore, et üleminek sularahavaba ühiskonnale ei toimu Eestis, vaid Rootsis ja Norras. Ma pakun, et Venemaal võiks isegi toimuda tagasiminek sularahaühiskonnale, või lausa kullaühiskonnale. Iga riik/valuutatsoon liigub omal teel.

    Minu ettepanek on niisiis ära kaotada rahatähti samm-sammult alates kõige suurematest. Jäägu seejärel näiteks 1 EUR ja 5 EUR münte vms.
  • Mis selle asja mõte oleks jääb mulle segaseks? Annab see mingit kokkuhoidu, suurendab SKP'd, muudab inimeste elu mugavamaks, vähendab kuritegevust?
  • Kui ma vaatan arenguid finantssektori sees, siis tundub mulle, et sularaha järkjärguline kõrvalejätmine on sisuliselt juba ära otsustatud.
  • Kohati tundub, et need kes sonivad, kuidas inimesed tulevikus kiibistatakse ja neile "saatana märk" külge pannakse, polegi ehk nii segased.

    Ja tema teeb, et kõik, nii pisukesed kui suured, nii rikkad kui vaesed, nii vabad kui orjad, võtavad märgi oma parema käe peale või oma otsaesisele,
    ja et ükski muu ei saa osta ega müüa kui aga see, kellel on see märk: metsalise nimi või tema nime arv.

  • Rootsi keskpanga järel asub kaks kolmandikku sularahast mustas ja kuritegelikus sektoris. (https://www.finansforbundet.se/om-oss/sa-tycker-vi/vara-asikter/kontantfritt-samhalle-/)

    Muidugi on Eestis olukord palju parem.
  • PeaLiK
    Kohati tundub, et need kes sonivad, kuidas inimesed tulevikus kiibistatakse ja neile "saatana märk" külge pannakse, polegi ehk nii segased.

    PeaLik, see on ju elementaarne, kui sularahavabas ühiskonnas saad veel mingi anonüümse kaardiga maksta, siis kiiip välistab ka selle, puht loogiline jätk Stefani unenögudele.
  • Stefan pole veel osanud öelda, mis selle mõte oleks ja miks see hea ja vajalik oleks. Peale bürokraatide unistuste täitumise, kõikide tehingute jälgimise ning pisitehingute ebamugavaks muutumise.
  • skel
    Ma kirjutasin viis punkti oma esimeses kommentaaris.

    Ja palun ärge räägi minust. Sularahavaba ühiskond pole minu idee. Eile oli Bloombergis reportaaž ABBA-muuseumist Stockholmis kus sularaha vastu ei võeta. Ühistransport Norras, Rootsis tihti sularaha vastu ei võta. Pangakontoreid on tihti sularahavaba etc.
  • A new report shows that four out of five purchases in Sweden are paid for electronically or by card.

    Two out of three Swedes still believe that cash in the hand is a basic human right, while associate professor of industrial dynamics Niklas Arvidsson told The Local it could take up to the year 2030 for physical money to disappear from Sweden’s system altogether. http://www.businessinsider.com.au/sweden-is-already-four-fifths-of-the-way-to-becoming-a-genuine-cashless-society-2014-10

    2030? selle aja peale on niigi tasumine vbl miski mõtte teel juhitav protsess. Jutt ka Stefani lingitud loos pikemast perspektiivist ja seesama penskarid, invaliidid, kirbuturul müüjad jms. välja toodud, ning privaatsuse probleem kah. NFC jms. äkki arenevad niikaugele et ei ole utoopia see rahatu ühiskond.
  • Rootsis on see ehk isegi võimalik. Seal maksab Svensson naabrimehele lumelükkamise eest sulas ja samas helistab maksuametile, et ära kituda.
  • mx77
    Rootsis on see ehk isegi võimalik. Seal maksab Svensson naabriemehele lumelükkamise eest sulas ja samas helistab maksuametile, et ära kituda.


    Ja siis tuleb maksuamet ja annab lõuga. Otsib inimese üles, maksu see siis mis maksab.
  • sa ei saa ikka veel üle, näed unes ka õudukaid või?
  • "Vangimajast võid sina löömise pärast varsti lahti pääseda, aga laulu sees seisad sada aastat!"
  • stefan
    skel
    Ma kirjutasin viis punkti oma esimeses kommentaaris.

    Ja palun ärge räägi minust. Sularahavaba ühiskond pole minu idee. Eile oli Bloombergis reportaaž ABBA-muuseumist Stockholmis kus sularaha vastu ei võeta. Ühistransport Norras, Rootsis tihti sularaha vastu ei võta. Pangakontoreid on tihti sularahavaba etc.

    see, et inimene maksab kaardiga, teeb ülekandeid jne kui talle on nii mugavam, on ju täiesti arusaadav, keegi selle vastu ei vöitle, aga Stefan siin eespool röhus ju sellele, et siis on sinu iga liigutus kontrollitav ja lapsele taskuraha vöi naabrimammile lehte koristamise eest makstav summa vajadusel maksustatav. Asjad peaks ikka nii toimima, et inimese elu muutuks mugavamaks, mitte, et muudame selle ebamugavamaks. Põhiprobleem sularaha puhul ongi, et pangad ei saa iga liigutuse pealt teenustasu korjata, inimesed tavaliselt ei adu, et iga kord kui poes maksad, siis korjatakse sinu rahast 1-3% kohe ära. Tulumaksu muutus 1% vörra tekitab küll poleemikat, aga kaardimaksetelt koorimine ei hakka nii silma.
  • stefan
    pahurik
    tore on lugeda sotsialistlikust ühiskonnast pärit inimese märga unenägu totaalsest ühiskonnast.

    Tubli, lähened Ligi tasemele!


    Teie kui sisserändaja peaksite oma väljendustes ettevaatlikum olema :)
  • pahurik
    inimesed tavaliselt ei adu, et iga kord kui poes maksad, siis korjatakse sinu rahast 1-3% kohe ära. Tulumaksu muutus 1% vörra tekitab küll poleemikat, aga kaardimaksetelt koorimine ei hakka nii silma.


    Mul sai ükskord Norras sull otsa ja maksin siin-seal kaardiga. Pärast konto väljavõttelt avastasin, et osadele maksetele oli mingi ilgelt kirves teenustasu selga löödud. Täpselt ei mäleta, aga raudselt rohkem kui mingi 1-3%.
  • Kui Rootsi või Norra muutuvad sularahavabaks, siis võetakse kasutusele seal sularahana euro, USD. Nagu venemaal võeti kasutusele USD, kui rublal vahepeal mingit väärtust polnud ja venemaal käibib USD sularahana tänapäevani. Suurbritannia sularahavabaks? Usun et seal riigis seda käsukorras ei tehta, kui see juhtub, siis n-ö loomulikul teel.
  • ttrust
    Isegi kui kogu maailma valuuta oleks kaotatud võiks kaubelda näiteks kullaga, aga selles pole asi. Kui täna oleks Stockholmis restoranipidaja kes paneb saadud sularaha kõrvale, siis ta saaks tulevikus tunduvalt vähem sularaha kõrvale panna. Muidugi võiks tulla keegi eurodega ja teha "eripakkumise", aga jooksvas äris oleks see osa siiski vähe.

    Põjhus miks ühistransport on Rootsis sularahavaba on siiski röövimisrisk. Aga huvitavalt on see üleminek läinud ilma kärata ja kisata, minu arust.
  • Seni, kuni stripparid NFC terminale platvormkingade küljes ei kanna ja prostituudid kaardimakseid ei aksepteeri, ei kao sula kuhugi. Lisaks vaatab mu narkodiiler mind alati nagu pooletoobist, kui küsin võimalust ülekandega tasuda...
  • PeaLiK
    pahurik
    inimesed tavaliselt ei adu, et iga kord kui poes maksad, siis korjatakse sinu rahast 1-3% kohe ära. Tulumaksu muutus 1% vörra tekitab küll poleemikat, aga kaardimaksetelt koorimine ei hakka nii silma.


    Mul sai ükskord Norras sull otsa ja maksin siin-seal kaardiga. Pärast konto väljavõttelt avastasin, et osadele maksetele oli mingi ilgelt kirves teenustasu selga löödud. Täpselt ei mäleta, aga raudselt rohkem kui mingi 1-3%.


    Ma ei tea, kas see on ikka veel nii, aga mõned aastad tagasi sõltus Taanis restoraniarve sellest, kas maksas sulas (odavaim), kohaliku panga kaardiga (vahepealne) või nt Eestis väljaantud kaardiga (kalleim). Ju siis restoran tahtis oma raha ikka kätte saada ja õige kah.
  • MrDAX
    Seni, kuni stripparid NFC terminale platvormkingade küljes ei kanna ja prostituudid kaardimakseid ei aksepteeri, ei kao sula kuhugi. Lisaks vaatab mu narkodiiler mind alati nagu pooletoobist, kui küsin võimalust ülekandega tasuda...


    Stefan oli ju nõus, et mündid võivad jääda. Peaks selliseid stripparite stringe hakkama Rootsi ja Norra tootma, kus küljes ripub selline keskaegne rahakukkur.
  • Eks me sinnapoole liigume aga mitte nii kiiresti. Kui kümne aasta taguseid prognoose vaadata, siis peaks paberajalehed juba kadunud olema, raamatutel ei tohiks ka pikka iga olla.

    Aga mina kavatsen surmani ajalehti ja raamatuid paberkandjal lugeda ja pärast mind tulgu või veeuputus.
  • Vanaema
    Taanis restoraniarve sellest, kas maksas sulas (odavaim), kohaliku panga kaardiga (vahepealne) või nt Eestis väljaantud kaardiga (kalleim).


    No Eestiski on päris mitmed kaupmehed nõus "Väike-Maarja hinda" pakkuma, kui saad sulas maksta.
  • No kui on nõudlus, tekib ka pakkumine. Ma pakun, et kui keegi sellise lollusega selga sõidab, siis tasub investeerida startuppidesse, kes hakkavad pakkuma anonüümseid micro-paymente, mis toimivad ka off-lines (hiljem süngid). Nii nagu töötas KLASSIKALINE krediitkaart ja nii nagu ta siiamaani töötab.
    Muide, kas keegi teab, kas mõnel Eesti suuremal kaubamduskeskusel on ka "kelgutamise" leping ja logo kasutamise õigus ja mis kaartidega?
  • Offf, sa oled optimist. Riik sõidab regulatsiooniga su anonüümsusest kohe üle.
  • see on omamoodi huvitav idee, samas mu vanaema saab penssi kojukandega ja talle oleks väga keeruline seletada, et kaart ja vaata kompuutri ekraanile, no ok, tema sureb varsti ära,
    makseterminale ei ole igal pool, ma kujutan ette, et inimesed hakkaksid lubadusi maksta andma siis kuidagi teisel moel, tšekid vms. muidugi maksmine toimuks siis ikkagi jälgitavalt ja nende unistus, kes jälgimise eesmärgil sularahast loobuksid, oleks täidetud. samas annaks see inimestele ehk selgema ettekujutuse, et milline totalitaarsus meie rahandussüsteem täna tegelikult on ja võib olla oleks neile natuke selgem selle vaba turumajanduse idee, mida mõned meie seast pushivad selles süsteemis. Et sellised mõtted.....
  • Karum6mm, kuidas saab regulatsiooniga ANONÜÜMSUSEST üle sõita? Selleks, et reguleerida, peab ju kõigepealt teadma :)
  • ZWEN
    Esimesed rootslased on saanud naha alla mikrokiibid
    http://majandus24.postimees.ee/2997197/esimesed-rootslased-on-saanud-naha-alla-mikrokiibid

    Kui naha all olev mikrokiip läbi kõrbeb (näiteks kodulooma kiip) siis seda ei tuvastata, ei opereerita välja, vaid jäetaksegi naha alla ja lisatakse uus. Loodame et inimese-kiibid läbi ei lähe ja tulevikus saab ka laipu läbi mullapinna tuvastada. Kiibid kiirgavad rõõmsalt lugeritele vastu, surnuaias.
  • Pakun välja, et piisab kahest argumendist, et mõista, et sularaha on ühiskonnas vajalik nähtus:
    1) Peab jääma võimalus ajada omi asju nii, et riik peab sinu kontrollimiseks sind füüsiliselt jälitama, mis suures mahus sisuliselt võimatu. Oletame näiteks, et inimesel on vaja teha rahaga midagi ebaseaduslikku selleks, et vältida mõnd suuremat pahet (näiteks maksta kellelegi kes aitab tal massiivset korruptsioonikessi paljastada).
    2) Sõda. Tuleb Huilo ja tõmbab pistiku välja. Mida sa teed siis, lähed panka ja kirjutad kaebuse, et kaart/kiip/mõttelugeja ei tööta?

    Mingil hetkel tundub, et meie sotsialistlikud naabrid on sedavõrd kaua roosas udus elanud, et neist on moodustumas mingi omalaadne inimvaste tõuaretuse kõrgsaavutustele, nagu näiteks buldogile. Buldogid ei ole võimelised enam iseseisvalt paljunema ega saa jooksvas elus hakkama kvalifitseeritud veterinaarse abi ja pideva inimhoolduseta. Ometi on nad elus, käivad näitustel ja on muidu eeskujulikud, nagu ka sõbrad svenssonid.
  • Stefan, Nõukogude ühiskond oli teatud mõttes sularahavaba, sest sularahaga ei olnud midagi peale hakata, kaupa polnud. Mis oli tulemuseks? Sularaha asemel hakati maksma teistes vääringutes. Traktoristile maksti aiamaa ülesharimise eest viinapudelites. Teenete eest hakati tasuma omapoolsete teenetega. Niipea kui võimalik, mindi omavahelises asjaajamises üle välisvaluutale. Sama juhtub meilgi. Oluliste asjade eest hakatakse maksma sularaha-dollarites või kasvõi sularaha-rublades, samuti kullas, teenetes jms. Kaardiga ostetakse poest leiba ja piima muidugi edasi.
  • Homemaker
    .... Niipea kui võimalik, mindi omavahelises asjaajamises üle välisvaluutale. Sama juhtub meilgi. Oluliste asjade eest hakatakse maksma sularaha-dollarites või kasvõi sularaha-rublades, samuti kullas, teenetes jms. Kaardiga ostetakse poest leiba ja piima muidugi edasi.

    Kas kardad Euro kukkumist?
  • Homemaker
    Stefan, Nõukogude ühiskond oli teatud mõttes sularahavaba, sest sularahaga ei olnud midagi peale hakata, kaupa polnud. Mis oli tulemuseks? Sularaha asemel hakati maksma teistes vääringutes. Traktoristile maksti aiamaa ülesharimise eest viinapudelites. Teenete eest hakati tasuma omapoolsete teenetega. Niipea kui võimalik, mindi omavahelises asjaajamises üle välisvaluutale. Sama juhtub meilgi. Oluliste asjade eest hakatakse maksma sularaha-dollarites või kasvõi sularaha-rublades, samuti kullas, teenetes jms. Kaardiga ostetakse poest leiba ja piima muidugi edasi.

    Sa kirjeldad hästi mida musta rahaga tegelevad inimesed hakkavad tegema. Jah, nende elu muutub keeruliseks. Point aga oligi, et nende elu pidi muutuma keeruliseks.

    Teised inimesed kannavad raha üle mobiiltelefonilt mobiiltelefonile, või kuidas iganes elektrooniliselt.

    Mündid võiksid aga alles jääda, ma arvan, näiteks 1 ja 5 EUR. Neil on praktiline kasu, ja nad võivad teenida hädavaluutana, kui kogu elektrisüsteem on maas vms.
  • Kogu kontseptsioon sellest, et inimeste igast tegevusest peab jääma jälg ja kõik peavad olema automaatselt kontrollitavad, jälgitavad ja korrale kutsutavad on totalitaarne inimsusevastasus. Sellise süsteemi ehitamine liigitub inimsusevastaseks kuriteoks ja selle headusesse uskumine omakorda naivismiks.
    "The road to hell is paved with good intentions", nagu öeldakse.

    Ja kui keegi usub, et sel viisil kuritegevusele ja musta raha liigutamisele piir pannakse... on ka see hoomamatult naiivne mõtteavaldus.
  • Stefanil on ilmselgelt raskusi mõningate (siinkandis elementaarsete) asjade mõistmisel.
    Aga seda ei saa talle pahaks panna.
  • margin
    Kogu kontseptsioon sellest, et inimeste igast tegevusest peab jääma jälg ja kõik peavad olema automaatselt kontrollitavad, jälgitavad ja korrale kutsutavad on totalitaarne inimsusevastasus.

    Tänapäeval kui igal pool linnades on pandud järelevalvekaamerad, kus telefonikõned registreeritakse jne,ei saa ma aru miks pidi olema nii raske elada sellega, et ostud ja müügid registreeritakse. Aga minu arust tegeldakse ka selle murega, ehk et privaatne info oleks vajadusel kaitstud.

    Suurim probleem kaardimaksetega on minu arvamusel, et tagantjärgi neid kontrollida. Aga kui süsteem on selline, et inimesed usaldavad selle turvalisust, nii nagu usaldatakse paberitükkide väärtust, siis olekski mugav minna üle sularahavaba ühiskonnale.
  • Põhiseadus ei kohusta olemast panga klient. Paraku aga, kui soovid end majandada ainult sularahas, siis oled maksupettur.
  • eks Stefan vist siiani imestab nagu teised rootslased, et miks me poltiseid ei kutsunud kui Siberisse küüditati. Privaatne info on ju kaitstud (räme naer saalis).

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon