Armetu Eesti kaubandus
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Mina olen nõukaajal üleskasvanud inimene. Ma olen karastunud ja harjunud sellega,et poes pole saada seda kaupa, mida mina tahaks osta vaid müüakse seda, mida mulle pole vaja.
Kuid mul olid illusioonid, oh kui naiivsed illusioonid! Ma arvasin, et kui kapitalism võidab, siis ma saan poest osta kõike mida ma vajan eeldusel , et mul on raha. OK, mul on raha, kuid ma ei saa osta seda, mida ma
vajan.
See on lihtsalt häbiväärne.
Ma tahan osta mugavaid N # 47 talvesaapaid ja kingi ja ma ei saa seda Eestis teha ! Sest niisuguseid siin lihtsalt ei müüda, ei mingi hinna eest !Ma olen valmis maksma rohkem kui N# 43 saapa eest, kuid neid lihtsalt pole müügil ! Et endale korralikud jalatsid hankida, ma pean sõitma Soome. Soomes miskipärast müüakse ka suuri numbreid ja need ärid ei lähe pankrotti.Et endale püksid, pintsaku ja korraliku talvemantli hankida, mis mu suurele kerele sobivad, ma pean sõitma Soome. Või kasutama rätsepa teenuseid, mis on väga kallis.Isegi püksirihma ostmiseks pean sõitma Soome või kasutama UK netikaubamaja.
Eesti kapitalist pole minu rahast huvitatud, kuid soomlane miskipärast on ? Inglane miskipärast on ? Miks on see nii ?
Asi läheb veel hullemaks. Eesti poed ei müü isegi seda kaupa, mida nad reklaamivad, et müüvad !
Tahtsin osta mingit santehnikavidinat, mitte liiga haruldast , kuid ka mitte väga tavalist. Ütleme, et see oli artikkel X hinnaga ca 50 eurot.
Netiotsingu tagajärjel leidsin Tartus kaks suurt ehituspoodi, mis neid asju müüvad. Täpselt just niisugused nagu mulle vaja. Hiiilgav ! See ongi kapitalism, mis mulle meeldib ! Ma saan osta oma raha eest seda, mida vajan .
Lähen siis õhinal ehituspoodi nr 1 Lõunakeskuses ja ütlen teenindajale, et mulle on vaja seda toodet X. Too vaatab kompuutrist : kahjuks on see meil juba paar nädalat välja müüdud ! Meil ei ole seda !
"Kuna siis tuleb uus partii ? "
"Pole teada, võib olla järgmisel nädalal, võib olla maikuus...Kui soovite meilt midagi osta, helistage infolauda, sealt öeldakse, kas meil on seda poes või on otsas "
"Milleks teil siis üldse veebsait on kui te isegi ei tea, mida müüte ja kuna te seda müüte ? "
"Mina olen ainult müüja,ma ei tea midagi, küsige seda ülemustelt "
OK, üks paha kaubamaja, mis isegi ei tea, mis tal on müügil.
Samal õhtul läksin Annelinna, kus netireklaami järgi müüdi sama kaupa. Veel suurem firma, hiigelsuure angaariga Ehituse ABC, netis reklaamib, et minu soovitav kaup X on saadaval koguni kahes variandis !
Halleluuja ! Siit ma saan, mida vajan!
Lähen algul vale klienditeenindaja juurde, kes müüb hoopis elektritarveid. Kuid ta on sõbralik ja näitab kätte õige sektsiooni - santehnika. Seal klienditeendaja teeb tüdinud näo . "Jah me müüme seda toodet, me müüme seda kahes variandis, kuid mõlemad on juba pikemat aega otsas !"
"Kuna siis uus partii tuleb ? "
"Juba täna pidi tulema, kuid ei tulnud. Kui soovite meilt midagi osta, helistage infolauda, nad kompuutrist vaatavad, kas meil on seda poes või mitte "
"Miks teil siis üldse veebisait ja vastav reklaam on kui see ei vasta tegelikkusele ? "
"Mina ei ole süüdi, ma ei telli kaupa. Ma ainult müün seda, mis meil sees on."
Ok, seda ma aktsepteerin täiesti.Müüja tõesti pole süüdi. Kuid kas kauba tellija ei suuda kasvõi mõne päeva võrra ette mõelda ? Kui mingi stabiilselt minev kaup on lõpukorral, kas on raske tellida uus partii enne seda kui viimne eksmplar kauplusest ära ostetakse ? Miks peavad pidevalt olema kaubavalikus mitmenädalased pausid, kus kliendid küsivad teatud kaupa ja nad ei saa seda poest, ehkki see on avalikkuses välja reklaamitud ?
See on ju meeletu raharaiskamine kui klient tuleb poodi, soovib osta reklaamitud kaupa ja poes pole seda anda ! Normaalses ühiskonnas oleks see enesetapjalik äripraktika, see oleks pankrot ! Eestis on see tavaline.
Sovetikaubandus ruulib endiselt. -
Suuri numbreid on vaja ütleme 1000 inimese kohta nii Soomes kui Eestis samapalju. Keskmine kohalik ostab üldiselt uued jalavarjud alles siis, kui enam kuidagi muidu läbi ei saa, samas ülelahe naabril on vahendeid veidi rohkem käes ja ta saab lubada endale nii impulssoste, kui ka muid põhjuseid tihedamaks jalatsite soetamiseks. Nii ongi, et kohalik kaupmees ei julge vähemlikviidse kaubaga sedavõrd katsetada, kui ülelahe konkurendid. Mul tutvuskonnas kaks ülisuure jalanumbriga inimest ja see on nendest ühe teooria.
-
Kingad tulevad jaotusega suurpakendis, kus on a la 1 paar 38, 2 paari 40, 4 paari 42 ja seda 47 on võibolla ainult 1. Seega kui see ära müüakse siis ongi otsas ja kauplusel pole midagi teha.
Seega Stagna, abiks on kuskil välisreisil kus niikuinii hinnad soodsamad, oma ostud ära teha, hoiad kokku ja on ka valikut.
Või siis telligi see kaup netist, ei ole ju raske ilmselt kui siin foorumis kirjutamisega hakkama saad :) -
Seega ongi nii, et mida rohkem ostetaks, seda rohkem oleks ka suuri numbreid.
-
Jah, ja see jaotus on siis niiviisi ainult Eestis...
Miskipärast pole Soomes üheski suuremas jalatsipoes seda probleemi, et järel oleks ainult väiksed numbrid .
Mis puutub aga santehnikat ? No mis krdi asi keelab äril tellida püsivalt müüdava kauba partiid enne kui see viimne eksemplar on poest välja müüdud? Sageli ei saada isegi siis sellele pihta, klientide närvilised pretensioonid on see, mis kaubatellijale lõpuks, nädalate möödudes ta tööd meelde tuletavad.
See on puht laiskus ja mugavus, ma arvan. Kõrged marginaalid, mis niigi tagavad hea kasumi, milleks siis veel laoseisu jälgida ja pingutada ?
Eesti kaubandus on suurelt jaolt ikka sovetipõhimõtetega. "Me täidame omanike seatud plaani, me teenime kasumit ja klient käigu kuradile oma pretensioonidega.Kliendi soovid meid ei huvita ! " -
lahmida on lihtne. Kingakaubandus on küll ala, millega elu sees tegeleda ei tahaks. Suur osa ostab ainult hinda, pretensioonide esitamise aeg on 2 aastat, enamus jalanõusi ei hoolda, sumbatakse nahkkingaga lumes ja vees, suvalise odava käimatossuga mängitakse kossu ja tennist, selge see, et jalanõu ei pea paari kuudki vastu. Ise olen küll vajadusel leidnud ka Eestist mida osta, aga välismaal on mass kordades suurem ja hinnad soodsamad, eelmise hooaja mudelitest rääkimata. Kui oma numbrit ja selle seost konkreetse firma puhul tead, ei ole ka netist tellimine probleem, tennisejalanõudega aastaid nii teinud.
-
Ma ei tahaks fokusseerida siin ainult jalatsitele, ehkki ka see ajab mind tõtt öelda närvi. Miks krdi päralt pean oma oma esmatarbekaupu ostma naaberriigist ? Mis on see põhjus ?
Kuid rääkides jalatsitest, siis keskmise Eesti mehe jalg pole mitte ainult ebanormaalselt suur ( sellest ka pidevalt läbimüüdud suured numbrid poes samas kui väikseid numbreid on lademes ) vaid ka ebanormaalselt lai. Seda viimast mõõdet meil üldse ei tarvitata, kuid see on mugava jalatsi puhul ülimalt oluline.Meil müüakse tuima järjekindlusega Itaalia liistul tehtud jalatseid, mis on ülikitsad nagu kängitsasolnud hiinlanna jalgadele mõeldud.
Kuidas käis jalatsi ostmine nn .vanas Eestis, EW ajal ?
Esiteks, klient tuli poodi ja seal oli teenindaja, poesell, kes teadis jalatsitest kõike.Klient istus toolile ja sell võttis tal vanad jalatsid ära. Polnud isegi tähtis kas sokid olid auklikud või nädal aega pesemata, need teenindajad kannatasid kõik välja kui kliendil oli raha. Siis mõõdeti jalg vastavate riistadega üle. Nii pikkus kui laius .Nende mõõtude järgi valiti jalats.Seda prooviti jalga ja prooviti sellega ka käia . Kui see sobis, siis ostis klient selle ära. Kui ükski jalats ei sobinud perfektselt ( näiteks pöiavõlv oli liiga kõrge, mis on võrdlemisi levinud ortopeediline anomaalia eestlastel ), siis oli poes kohe valmis kingsepp, kes võttis uuesti veel täpsemad mõõdud, sealhulgas võlvi kõrguse ja oli valmis mõistliku ajaga tegema vastava jalatsi eritellimusel.
Mitte ühelgi juhul ei öeldud maksujõulisele kliendile, et käi kuradile, meil pole seda saabast, mis sulle jalga läheks. Mida nad tänapäeval sisuliselt kogu aeg teevad.
See, mis on meil, on ikka veel sovetikaubandus. -
Turumajandus puhtaimal kujul ju. Eks selle pakkumise paneb paika ikka nõudlus. Huvitav, palju Tartus on inimesi jalanumbriga 47? Pikk hala ei millestki ehk et Eesti turu väiksusest. Kõik on nüüd üllatunud? Lõppu võiks veel lisada, et ja riik kah ei tee midagi. Vot nõukogude ajal sai bakaalkaupadest ikka asju soetatud...
-
Valgustaks ühte teist aspekti. Tahan osta toodet X. Tahan seda osta KOHE. Kiire otsing netis, et kus on.
Google tagastab 10 lk. pärispoodide veebikülgi ja kõikvõimalikke "netipoode".
Ja siis hakkab pihta. Tellimisel. Tellime. Tellimisel. Tarneaeg kuni nädal. Tarneaeg kuni kaks nädalat. jne. jne. jne.
Tundub, et kohalikud "mutrikesed" on välja mõelnud "geniaalse" äriidee. Laoseis on kallis. Laoseis on paha. Laoseis peab olema null. Kui klinet-ullike midagi ostab, siis tellime sama sita "ämazonist", lajatame kirve selga ja "tarnime" kaks nädalat. A no veebikülg on eestikeelne. Ou yeah.
Teate "ämazonist" ja sõpradest oskan ma ISE KA tellida.
Viimane sarnane case. Lapse telefonile uus aku.
Eesti "suurim ja vingeim ja parima valikuga akukaubamaja" (googeldage, ta vihib teile igalt poolt otsa)
Aku tellimisel. Tarneaeg kuni nädal. 18 EUR, pluss 2.?? Pakiga saatmine. Jee.
Ostsin sama aku (Samsa orikas, muide) amazon.de kaudu. Maksis 9 (ÜHEKSA!) EUR. Saatmine hinna sees. Räägiti samamoodi tarnest 2 ndl. Aga juba 3 päeva pärast saabus Deuche Posti sildiga paks ümbrik.
Eestlaste meelest Amazon.de lehe tõlkimine minu jaoks (mida see eesti teenus sisuliselt on) -- hind x 2.
Ärimees Nossovid, minu eesel! -
stagna
Kuidas käis jalatsi ostmine nn .vanas Eestis, EW ajal ?
Esiteks, klient tuli poodi ja seal oli teenindaja, poesell, kes teadis jalatsitest kõike.Klient istus toolile ja sell võttis tal vanad jalatsid ära. Polnud isegi tähtis kas sokid olid auklikud või nädal aega pesemata, need teenindajad kannatasid kõik välja kui kliendil oli raha. Siis mõõdeti jalg vastavate riistadega üle. Nii pikkus kui laius .Nende mõõtude järgi valiti jalats.Seda prooviti jalga ja prooviti sellega ka käia . Kui see sobis, siis ostis klient selle ära. Kui ükski jalats ei sobinud perfektselt ( näiteks pöiavõlv oli liiga kõrge, mis on võrdlemisi levinud ortopeediline anomaalia eestlastel ), siis oli poes kohe valmis kingsepp, kes võttis uuesti veel täpsemad mõõdud, sealhulgas võlvi kõrguse ja oli valmis mõistliku ajaga tegema vastava jalatsi eritellimusel.
Mitte ühelgi juhul ei öeldud maksujõulisele kliendile, et käi kuradile, meil pole seda saabast, mis sulle jalga läheks. Mida nad tänapäeval sisuliselt kogu aeg teevad.
Kirjeldatud teeninduse järgi pole enam piisavat nõudlust, seepärast kirjeldatud teenindust ei pakutagi. Selline poeteenindus mingis poes tähendab, et ühe kliendi jaoks on vaja hoida tööl tervet karja inimesi ja seega selle poe juurdehindlus peab olema suurem kui konkurentidel. Meil ostab rõhuv enamus inimesi hinda. Tänapäeval läheb jalatsiostmine puhtalt netikaubandusele üle - seega, jalatsimüügikauplused tõmbavad end veelgi koomale ja valik väheneb.
Ometigi, kui netist otsida, siis on õige mitmeid kaupluseid mis on spetisaliseerunud suurte jalatsite pakkumisele ja suurte riiete pakkumisele jne. Ma ei tea mida need kauplused endast kujutavad, aga näib, et tuleb hakata neid külastama, mitte suurtes kaubanduskeskustes olevaid poode.
Turumajandus kõige ehtsamal kujul. -
Offf nüüd alles avastad seda? Enda tööks vajaminevad asjad tellin ammu juba Aliexpressist. Hind kaks korda odavam, kui kohalikest netipoodidest ja tarneaeg suhteliselt sama. Ainuke miinus, et suuremaid asju pole mõtet tellida, saatmine läheb kole kalliks.
-
See on vist peakuju erinevuse küsimus, et osad inimesed, nähes turul nõudlust olukorras, kus pakkumist pole, võtavad midagi ette, saavad oma vajadused rahuldatud ja lisaks korjavad selle raha ka turult kokku.
Ja siis on see teine osa, kes lahmivad ja ootavad, et nähtamatu käsi neile vajaliku kauba sobiva poe riiulile valmis paneks. -
Oh, nüüd saabus mulle naiivitarile ka valgustuslik moment.
Kaubanduskeskused on pungil inimesi täis JA Omniva ägab Hiina pakkide all, pani lausa eraldi lennuki tööle JA Eesti oma internetipoekesi tekib nagu seeni peale vihma,
Ma tükk aega ei saanud aru, kus see loogika on - kust pagan need inimesed kõik tulevad, kes selle kola ära ostavad?
Aga needsamad poekesed tellivadki Hiinast kaupa .. -
Paha lugu kui poodnik tellib igast mudelist omale ka 47numbri sisse aga sina kannad oma eelmisi saapaid näiteks 3 talve. Kolm aastat vana mudelit ei taha keegi laos kinni hoida.
-
ivoalaska
Offf nüüd alles avastad seda? Enda tööks vajaminevad asjad tellin ammu juba Aliexpressist. Hind kaks korda odavam, kui kohalikest netipoodidest ja tarneaeg suhteliselt sama. Ainuke miinus, et suuremaid asju pole mõtet tellida, saatmine läheb kole kalliks.
Kui ma plaanin tellida, siis ma plaanin tellida. Aga vahete vahel on KOHE tarvis ja TAKSOGA. Ja siis selgub, et pooled poed, mis netis väidavad kaupa X evivat, tegelikult seda laos ei hoia vaid samuti "tellivad" -
Kolige Moskvasse. Tverskajal asub Cameli mööblikauplus, mis on 24/7 avatud. Tuleb ikka öösel isu osta tool hinnaga 4200$, palun, ei ole probleemi. Sellel 100*100 km2 elab küll ka 12 milli inimest. Meil pidavat olema 64000 last näljas, te siin virisete saabaste saadavuse üle.
-
See kuradi Camel on ju üks paras haltuura. Pealt kullakarvaline, aga vaatad alla... puhas paks papp ja löök-klamber.
-
Armetu kaubanduse põhjuseid on täpselt 2
1) Vaene ostjaskond
2) Väike ostjaskond
Lisandub kaupmeestepoolne võimalikult odava sodi pakkumine, mis tuleneb ülaltoodud põhjustest ja lootusest "ehk keegi ikka seda ostab"
Proovid midagi haruldasemat, kvaliteetsemat ja/või kallimat müüa, lähed kähku pankrotti. -
Ah ei usu et selle valiku puudumise taga mingi väga loogiline põhjus on. Ma ei ole ka nagu maailma kõige suurem inimene, aga ainsad poed, kus ilma suurema stressita kõik õiges mõõdus asjad selga saab, on töö- ja motoriiete poed. Mõlemad peaks nagu üldise jaekaubandusega võrreldes kordades väiksema turuga nišikad olema, ja tööriided on pigem sarnase funktsiooniga tavariietest odavamad, aga miskipärast on kõik suurused alati olemas ja seda veel kogu tooteskaala ulatuses, et saab valida odava ja kalli ja punase ja sinise vahel jne.
Pigem on ikka probleem selles, et tavariiete poodides on puldis mingid "töötasin end üles müüjast keskastme juhiks"-tüüpi fantaasiavaesed inimesed, kellele ei tule pähegi et midagi peaks kunagi üldse proovima teistmoodi teha kui iidamast-aadamast on tehtud. Tuleb meelde see lugu Statoili kohaliku tähtsusega bossist, kes töötas mingi eneseabikoolituse raames ühe päeva müüjana ja siis kommenteeris et võibolla see pole käibe mõttes kõige optimaalsem, kui kabanossi- ja kütusekliendid peavad samas järjekorras seisma. No ja siis suht kiiresti pärast selle murrangulise avastuse tegemist ilmusid tankurite juurde need makseautomaadid :) -
Mind lihtsalt huvitab kaupmehe loogika, see, mis tema peas toimub.
OK, ta tellib mingi artikli X, 2 eksemplari, see tellimus saabub nädala pärast. Ta paneb kauba saali välja, need 2 müüakse ära samal päeval.
Kaupmees esitab uue tellimuse, nädala pärast saabub jälle 2 eksemplari, see müüakse ära samal päeval.
Kaupmees jääb mõttesse :" milles on probleem ? Ma tellisin kaupa Y 20 eksemplari ,müüsin seda terve nädala, viimased polnud isegi ära veel müüdud kui tellisin kohe uue 20, et vahet ei tuleks sisse. Kuid siin niisugune imelik asi, et müüsin 2 X-kaupa ära paari tunniga. "
Siis lööb lambike peas põlema : "äkki riskiks ja telliks järgmine kord lausa 5 eksemplari?" Võtab südame rindu ja tellibki. See 5 müüdi ära kolme päevaga.
"Mingi jama, see ei saa olla tõsi.Kas tõesti peaks 8 tellima, see oleks ju hullumeelne?! Kõik räägivad, et see kaup ei lähe ja rahvas ostab seda väga vähe.Teadus on tõestanud, et rahvas vajab seda vähe ja seepärast seda poodides polegi .Keegi ei viitsi sellega jamada , miks mina pean see loll olema ?! Ma ise tean kah, et ostab vähe : esimesel nädalal müüsin kaks, järgmisel veel kaks ja siis veel 5. Kolme nädala jooksul müüsin ainult 9 eksemplari, samas toodet Y müüsin 20 ühe nädalaga ! Ei, kaheksat X ma ei telli mingil juhul, tellin viis. Või veel parem, tellin ainult kaks, siis pole kahju suur kui seisma jääb.
Tellibki kaks.Sest kõik räägivad, et see kaup ei lähe, rahvas seda palju ei vaja, see on vähenõutav nishitoode, seda on isegi teadus tõestanud. Ja see kaks ostetakse ära paari tunniga.
Minu arust on see isegi tobedam kui nõukakabandus. Nõukaajal polnud poes kaupa seepärast, et Nõukogude majandus ei suutnud seda toota ja see, mida tootis, oli tavaliselt talumatu rämps.Seepärast Tsehhi botikud ja Soome talvesaapad ei jõudnudki kunagi leti peale, sest see oli defitsiit, nõudlus selle järele oli liiga suur . Välismaalt ei saanud tarbekaupa piisavas koguses sisse osta valuutapuuduse tõttu .
Nüüd on meil vabalt konverteeritav valuuta ja kogu maailmas ületootmine, nüüd ei tohiks mingit defitsiiti olla.
Mul on väga keeruline aru saada, miks see siiski on. -
Tööriietega on veidi lihtsam, need on aastast aastasse samad ja moemuutused ei tähenda seda, et hooaja lõppedes pead sa nad -70% allahindlusega maha müüma, kuna järgmine hooaeg on veidi teistsugused asjad moes. Sama ilmselt ka motoriietega.
-
Natuke suurem pilt on selline, et on lausa fantastiline kuivõrd pakkumine Eesti poodides on paranenud viimase 10-15 aasta jooksul. Mitte midagi pole enam siin puudu, välja arvatud siis IKEA. Rääkides ehitukaupadest ongi juba ülepakkumine, K-Rauta isegi Võrus, rohkem Bauhause, Bauhofe, Ehituse ABC, ma ei oska neid kõike enam mäletada. Tarbijana tänan suurepärase pakkumise eest!
Kingade suuruste kohta tean, et on naistele raske, ja suuremaid kingi on vaja lausa Saksamaalt/Poolalt osta kus ilmselt naised on reeglina suuremat kasvu kui mujal maailmas. -
Stagna, ma pakun välja, et nagu su nimigi ütleb, siis sa oled natuke nõukaaega pidama jäänud ja ei saa aru tänapäeva majanduse ja kaubanduse toimimisest. Isegi viimase 10 aastaga on kaubandus kardinaalselt muutunud. Enamus kord-paar kuus ostetavai tooteid ei ole mötet poes sees hoida, see on puhas kulu ja pärast jäävadki kätte, lihtsam on vajadusel tellida. Kui tahad mingit konkreetset 1500 eurost Miele pesumasinat, mida ostetakse Saaremaal 2 tk aastas, siis ilmselt ei ole mõtet seda kõigis 5 Kuressaare tehnikapoes letis hoida. Stagna muidugi arvab, et peaks, aga jään siin eriarvamuele :)
-
stefan
Natuke suurem pilt on selline, et on lausa fantastiline kuivõrd pakkumine Eesti poodides on paranenud viimase 10-15 aasta jooksul. Mitte midagi pole enam siin puudu, välja arvatud siis IKEA. Rääkides ehitukaupadest ongi juba ülepakkumine, K-Rauta isegi Võrus, rohkem Bauhause, Bauhofe, Ehituse ABC, ma ei oska neid kõike enam mäletada. Tarbijana tänan suurepärase pakkumise eest!
nii on, Stefan mujalt tulnuna on just õige inimene meie valikut hindama. -
Jee jee... ma võiks neist "pussuhaisudest" ja muudest ehituspoodidest imelugusi rääkida... aga ei viitsi.
-
Jesper, jah ka mina olen märganud, et tööriiete ja jalatsite osas on kapitalism meil sisse murdnud. Ma lausa imestasin kui suur on valik ja et on olemas ka ekstremaalsed suurused, isegi veel suuremad kui mulle lähevad.
Kuid see on siiski väike osa elust. Mul on mõnus sobiva turvasaapaga jalas suvilas heina niita ja puid lõhkuda,ka metsas seenel ja marjul võib käia, kuid teatrisse ja sünnipäevale sellega nagu ei taha minna. Ka neoon-oranži tööjopega on väga soe ja mõnus midagi askeldada, kasvõi teelt lund rookida talvel, autojuhid näevad mind pimedas, kuid vähe pidulikumasse kohta sellega ei kipu.
Pole siis muud kui oodata, et kapitalism ka muudesse kaubandussektoritesse tasapisi sisse murrab. Toiduained ja tööriistad on kah täiesti OK, ei saa väga kurta. -
Eestis on üks natuke korralikum SUUR ehituspood - Kaare tee Ehituspood. Ja siis on natuke kehvem ehituspood - K-Rauta. Ülejäänud SUURED ehituspoed on paras kräpp, neis tuleb hoolega teada konkreetset kaupa, mida ostad. Kindlasti on spetsialiseerunud pisipoode, aga neist pole mõtet rääkida.
-
Kui siin foorumis Eesti kaubandust kehvaks kirutakse, siis peab sellest järeldama, et sellel kehvusel on objektiivsed, paratamatud ja möödapääsmatud põhjused. Vastasel korral näeksid siinsed inimesed selles võimalust ja tormaksid turunišši täitma. Siin pole ju perekool, lõppude lõpuks! ;P
-
Eestis olevat ju inimese kohta kõige rohkem kaubanduspinda maailmas. Mõni ime siis, et igale poole igat kaupa ei jätku...
-
Eks seda nišši ju täidetaksegi. Väga palju tellitakse e-kaubamajadest.On isegi inimesi, kes lausa sellega tegelevadki, teenivad elatist. Otsivad veebikauplustest soodsaid pakkumisi või selliseid, mida poes ei ole ja müüvad neid siis kuskil facebooki kommuunis edasi.Turukaubandus õitseb samuti riiete ja jalatsite arvel .Kulud on minimaalsed, tulu tuleb.
Kuid mulle ei meeldi põrsast kotis osta.Ma tahan kaupa näpuga katsuda ja proovida, et see mulle sobib enne kui raha välja käin.Ja turgudel kolada pole hoopiski mingit tahtmist. -
ttrust
Eestis on üks natuke korralikum SUUR ehituspood - Kaare tee Ehituspood. Ja siis on natuke kehvem ehituspood - K-Rauta. Ülejäänud SUURED ehituspoed on paras kräpp, neis tuleb hoolega teada konkreetset kaupa, mida ostad. Kindlasti on spetsialiseerunud pisipoode, aga neist pole mõtet rääkida.
Nii ja naa. Bauhausis on palju sellist kaupa, mida mujalt pea lootusetu leida. -
mx77
Tööriietega on veidi lihtsam, need on aastast aastasse samad ja moemuutused ei tähenda seda, et hooaja lõppedes pead sa nad -70% allahindlusega maha müüma, kuna järgmine hooaeg on veidi teistsugused asjad moes.
Nojah, ma kaldun arvama et enamikul inimestest, kes nr 47 jalatsi leidmisega hädas on, ei ole probleem mingi 3-4 aastat "moest maas" olevaid asju kanda. Või siis saab ju müüa "moevälist" kraami, mis nii kiiresti ei aegu, ma ausalt öeldes ei suudaks küll isegi relva ähvardusel identifitseerida erinevusi 2016 vs 2015 aasta kingamoe vahel, anoh ma olen laisk ja rumal inimene kah.
Ise maailma parandamisega on selline kehv lugu, et kuna iga asja üles ehitamine võtab minimaalselt 10 aastat, siis tuleb neid asju hoolega valida, mida parandada :) Väga võimekad inimesed jõuavad elu jooksul 3-4 suurt asja ära teha, vähem võimekad 1-2, paljud ka mitte midagi. -
jesper
Pigem on ikka probleem selles, et tavariiete poodides on puldis mingid "töötasin end üles müüjast keskastme juhiks"-tüüpi fantaasiavaesed inimesed, kellele ei tule pähegi et midagi peaks kunagi üldse proovima teistmoodi teha kui iidamast-aadamast on tehtud. Tuleb meelde see lugu Statoili kohaliku tähtsusega bossist, kes töötas mingi eneseabikoolituse raames ühe päeva müüjana ja siis kommenteeris et võibolla see pole käibe mõttes kõige optimaalsem, kui kabanossi- ja kütusekliendid peavad samas järjekorras seisma. No ja siis suht kiiresti pärast selle murrangulise avastuse tegemist ilmusid tankurite juurde need makseautomaadid :)
Tegelikult ongi lugu vastupidi - puldis on inimesed, kes tegid oma majanduse magistri ülikoolis, aga pole kunagi reaalselt poes töötanud. Sama jama on igas riigis tegelikult.
Kui pulti saab mõni ärksam tegelane, kes on ennast leti tagant üles töötanud, siis tulevad ka mõistlikud ümberkorraldused. Samas suurfirmadesse kandideerimisel peetakse kunagist letitööd CV-s miinuspunktide vääriliseks.
Karjääriga suurfirmades on sarnane lugu - "kui me su manageriks paneme, kes siis sind samaväärselt leti taga asendaks?", "kui me su peakontorisse võtame, kelle me siis sinu asemel su poodi manageerima paneme?" jne jne. Siis võetaksegi kas otse ülikoolist või kuskilt välja kukkunud sõpru ja imestatakse, et asjad ei toimi ja miskid lollkäsud poodidesse saadetakse. -
Aa, ms.... tsekake vähe suurte kettide kodulehtedel..... kõik ostujuhid on ..... naised!
Mis 47 number saapaid te õige tahate :) Aga tampoone on see-eest 47 sorti.
Ja sellepärast ongi nii, et kui mees poodi läheb, siis tuleb sealt pead vangutades välja..... -
See ei puutu otseselt kaubandust, kuid see häiris mind väga tugevalt.
Istusin bussipeatuses ja rüüpasin ajaviiteks oma õlut kuni buss tuleb,( jah, ma tean, et see on keelatud, kuid who cares ? ) ning sinna ilmusid kaks penskarist naisterahvast - nii 65-70 aastased ehk.
Üks ütles teisele : lähme siia toidupoodi ja lubame midagi head endale, äsja just oli pensipäev.
Teine vastas: " Mis pensipäev, üle poole rahast on läinud. Tütar võttis veel ühe liisingu,päris kalli, ostis mingi suure teleka ja ta ei suuda ise kõiki neid liisnguid ära maksta.Andsin talle 200 eurot. Nüüd on mul kuu aega vaid kartul ja kõige odavam räim toiduks.Õnneks on ka kotitäis piparmünti ja kilo suhkrut,saan teed keeta, nälga ma ei jää. "
Esimene mutt püüdis nagu mõistust kohale tuua, ütles, et täisealised lapsed peaks oma vanemaid aitama, mitte vastupidi, kuid too ei võtnud kuuldagi.
"Minu tütar on nii hea laps, ta on nii hakkaja ja aktiivne, talle tehakse alatasa pettust ja tünga, seepärast ta ei saagi oma rahadega hakkama. Ta müüb facebookis tuttavatele igast kraami,see on tema sissetulek, kuid paljud sõbrad petavad teda, ei maksa selle eest . Tütremees aga teenib vaid 800 eurot kuus, sellest ei piisa perekonna jaoks , kus on kaks last "
Ma tahtsin sellele mutile lolluse eest kõrvakiilu anda. Kui sel perel on sissetulek 800- 1000 eurot kuus, siis ei maksa võtta kohustusi 1200 euro eest kuus ! See sinu "andekas ja hakkaja ja hea laps" on lihtslt loll nagu lauajalg ja ei tea muhvigi raha väärtusest! Ta on jäänud pidama nii 12-aastase tasemele. Kui ma midagi vajan, küll siis ema maksab minu eest.
30-aastasena, 2 lapse emana, omaette perekonna perenaisena , kus ka mees teenib, ei tohiks keegi oma pensionärist vanemalt raha välja pressida. Kuid neid inimesi on Eestis tuhandeid, kes peavad seda enesestmõistetavaks, et vanemad aitavad neid oma piskust pensirahast.Ja penskar kasvõi nälgib, et täiskasvanud lapsuke saaks 40-tollist telekat vaadata.
Õpitud abitus, muud pole öelda. -
#Karjääriga suurfirmades on sarnane lugu - "kui me su manageriks paneme, kes siis sind samaväärselt leti taga asendaks?", "kui me su peakontorisse võtame, kelle me siis sinu asemel su poodi manageerima paneme?" jne jne. Siis võetaksegi kas otse ülikoolist või kuskilt välja kukkunud sõpru ja imestatakse, et asjad ei toimi ja miskid lollkäsud poodidesse saadetakse.#
Enamasti ma raulir-ga ei nõustu, aga see on sigatuttav teema :) -
#Istusin bussipeatuses ja rüüpasin ajaviiteks oma õlut kuni buss tuleb,( jah, ma tean, et see on keelatud, kuid who cares ? ) ning sinna ilmusid kaks penskarist naisterahvast - nii 65-70 aastased ehk.#
Pekske nüüd mind, kui vaja, kõvasti, aga kas ma olen ainuke, kelle jaoks siin lauses on midagi Väga Valesti? -
No ütleme siis, et ei ilmunud ( venelased räägivad, et kui midagi ilmub, tuleb risti ette lüüa ), vaid tulid, kõndisid, saabusid ...Mis seal valesti on ?
-
Buss, stagna, bussipeatus, stagna.....
Üldiselt.... "rüüpasin oma õhtust õlut pubis, kuniks takso saabuks....." jne.... -
Kas nüüd hakkate mulle kombeid õpetama ? Ma joon oma õlut siis kui mulle meeldib ja sellal, kui muud pole suurt teha.Kedagi ma ei sega, kelle see asi on?
-
Stagna, mitu pudelit päevas keskmiselt läheb?
-
Läheb täpselt niipalju kui ma tahan, et läheb.Ei rohkem ega vähem.Ja ma annan maksale nii 2- 3 päeva nädalas puhkust kah, see organ on mind hästi teeninud seni.
-
Et kui bussipeatuses veedetud aeg pole raisata, lisaks kodusele ajale, siis nii vähemalt 6 pudelit iga päev? Ning maks puhkab hommikuti?
-
Offf
#Istusin bussipeatuses ja rüüpasin ajaviiteks oma õlut kuni buss tuleb,( jah, ma tean, et see on keelatud, kuid who cares ? ) ning sinna ilmusid kaks penskarist naisterahvast - nii 65-70 aastased ehk.#
Pekske nüüd mind, kui vaja, kõvasti, aga kas ma olen ainuke, kelle jaoks siin lauses on midagi Väga Valesti?
IRW, on vist küll. Märksõnad buss, õlu :D -
stagna
Kas nüüd hakkate mulle kombeid õpetama ? Ma joon oma õlut siis kui mulle meeldib ja sellal, kui muud pole suurt teha.Kedagi ma ei sega, kelle see asi on?
Eks bussjaamas õlle joomine ole igaühe enda asi, aga tulla sellega viisakas seltskonnas ärplema .... mnjah. -
Jätke see õllejoomine rahule. Mees teab, mis mees teeb. Mul on üks tuttav, kes rääkis, et tema vend on Bocki vend (midagi sellest kergelt alaväärset). Maal just tööd ei ole, kuid vennal õnnestus endale töökoht saada ja nüüd, iga kord peale tööd haarab endale poest Bocki....
Ma siis küsisin, et mis ta arvab, milline näeb välja ühe lihtsa inglase tööpäeva päevakava: varahommikul tööle, õhtuni tööl, õhtul pubi (pint või paar tuttavate ja sõprade seltsis) ja siis koju koti peale. Bocki-mehed/naised? Miljonid ja miljonid. Pärast seda suhtumine pisut muutus.
Mis puudutab neid 13. eluaastatesse jäänud 30 aastastest kahe lapse emadest, siis nad on olemas. Ja on põhjus, miks 1000 eurose kuusissetulekuga pere ei tohiks saada midagi järelmaksuga osta (pesumasin ehk välja arvatud), ma just leidsin, et pangad pakuvad sõbralikult laenu, et inimesed saaksid teha Tallinna korterit üürides esimese makse (tagatisraha + 1 kuu üür + maakleri tasu).
(Kõrvalmärkusena, kui soomlased eelviimase lama ajal tahtsid tööta jäänud müügimehi hakata ümber õpetama ja uurisid, et missugused on niisuguste tegelaste formaalhariduslikud teadmised, siis avastasid, et keskmiselt 7 kl tasemel. Viimane tulemus on kooskõlas sellega, mis õpilaste õppeedukus kipub põhikoolis langema - kodud ei suuda neid enam endisel määral toetada + ealised muutused lisaks. Seega 13 a on üsna tavaline tulemus ja kui kodupoolne "talupojatarkus" nõrgaks jääb, siis hakkavad vanemad "kooliraha" maksma).
Eesti kaubandus jääb (arvestades on-line kaubanduse järjest kasvavaid mahte, madalat ostujõudu) pakkuma suhteliselt tagasihoidlikku valikut ja halvemaid hindu. See pilt hakkab pisut paranema, siis kui 4 liikmelise pere kuueelarve ei ole 1000 eur vaid pisut rohkem (ja ma kardan, et ka see summa on üsna tavaline). Pisut matemaatikat oleks abiks, kuid see on tasemel, mida õpetatakse MBA-dele. -
stagna
Mina olen nõukaajal üleskasvanud inimene. Ma olen karastunud ja harjunud sellega,et poes pole saada seda kaupa, mida mina tahaks osta vaid müüakse seda, mida mulle pole vaja.
Kuid mul olid illusioonid, oh kui naiivsed illusioonid! Ma arvasin, et kui kapitalism võidab, siis ma saan poest osta kõike mida ma vajan eeldusel , et mul on raha. OK, mul on raha, kuid ma ei saa osta seda, mida ma
vajan.
See on lihtsalt häbiväärne.
Ma tahan osta mugavaid N # 47 talvesaapaid ja kingi ja ma ei saa seda Eestis teha ! Sest niisuguseid siin lihtsalt ei müüda, ei mingi hinna eest !Ma olen valmis maksma rohkem kui N# 43 saapa eest, kuid neid lihtsalt pole müügil ! Et endale korralikud jalatsid hankida, ma pean sõitma Soome. Soomes miskipärast müüakse ka suuri numbreid ja need ärid ei lähe pankrotti.Et endale püksid, pintsaku ja korraliku talvemantli hankida, mis mu suurele kerele sobivad, ma pean sõitma Soome. Või kasutama rätsepa teenuseid, mis on väga kallis.Isegi püksirihma ostmiseks pean sõitma Soome või kasutama UK netikaubamaja.
Eesti kapitalist pole minu rahast huvitatud, kuid soomlane miskipärast on ? Inglane miskipärast on ? Miks on see nii ?
Asi läheb veel hullemaks. Eesti poed ei müü isegi seda kaupa, mida nad reklaamivad, et müüvad !
Tahtsin osta mingit santehnikavidinat, mitte liiga haruldast , kuid ka mitte väga tavalist. Ütleme, et see oli artikkel X hinnaga ca 50 eurot.
Netiotsingu tagajärjel leidsin Tartus kaks suurt ehituspoodi, mis neid asju müüvad. Täpselt just niisugused nagu mulle vaja. Hiiilgav ! See ongi kapitalism, mis mulle meeldib ! Ma saan osta oma raha eest seda, mida vajan .
Lähen siis õhinal ehituspoodi nr 1 Lõunakeskuses ja ütlen teenindajale, et mulle on vaja seda toodet X. Too vaatab kompuutrist : kahjuks on see meil juba paar nädalat välja müüdud ! Meil ei ole seda !
"Kuna siis tuleb uus partii ? "
"Pole teada, võib olla järgmisel nädalal, võib olla maikuus...Kui soovite meilt midagi osta, helistage infolauda, sealt öeldakse, kas meil on seda poes või on otsas "
"Milleks teil siis üldse veebsait on kui te isegi ei tea, mida müüte ja kuna te seda müüte ? "
"Mina olen ainult müüja,ma ei tea midagi, küsige seda ülemustelt "
OK, üks paha kaubamaja, mis isegi ei tea, mis tal on müügil.
Samal õhtul läksin Annelinna, kus netireklaami järgi müüdi sama kaupa. Veel suurem firma, hiigelsuure angaariga Ehituse ABC, netis reklaamib, et minu soovitav kaup X on saadaval koguni kahes variandis !
Halleluuja ! Siit ma saan, mida vajan!
Lähen algul vale klienditeenindaja juurde, kes müüb hoopis elektritarveid. Kuid ta on sõbralik ja näitab kätte õige sektsiooni - santehnika. Seal klienditeendaja teeb tüdinud näo . "Jah me müüme seda toodet, me müüme seda kahes variandis, kuid mõlemad on juba pikemat aega otsas !"
"Kuna siis uus partii tuleb ? "
"Juba täna pidi tulema, kuid ei tulnud. Kui soovite meilt midagi osta, helistage infolauda, nad kompuutrist vaatavad, kas meil on seda poes või mitte "
"Miks teil siis üldse veebisait ja vastav reklaam on kui see ei vasta tegelikkusele ? "
"Mina ei ole süüdi, ma ei telli kaupa. Ma ainult müün seda, mis meil sees on."
Ok, seda ma aktsepteerin täiesti.Müüja tõesti pole süüdi. Kuid kas kauba tellija ei suuda kasvõi mõne päeva võrra ette mõelda ? Kui mingi stabiilselt minev kaup on lõpukorral, kas on raske tellida uus partii enne seda kui viimne eksmplar kauplusest ära ostetakse ? Miks peavad pidevalt olema kaubavalikus mitmenädalased pausid, kus kliendid küsivad teatud kaupa ja nad ei saa seda poest, ehkki see on avalikkuses välja reklaamitud ?
See on ju meeletu raharaiskamine kui klient tuleb poodi, soovib osta reklaamitud kaupa ja poes pole seda anda ! Normaalses ühiskonnas oleks see enesetapjalik äripraktika, see oleks pankrot ! Eestis on see tavaline.
Sovetikaubandus ruulib endiselt.
Kas valasid lõpuks viha välja? -
Jalanumbriga 44 pean nentima, et ka seda numbrit on riiulitelt väga raske leida, ikka on kobedamad mudelid kas 42-43 või 45-46. Peaks ju olema oluliselt levinum kui 47, miks siis seda ette ei tellita piisavalt?
-
Kalakajakas
Jätke see õllejoomine rahule. Mees teab, mis mees teeb. Mul on üks tuttav, kes rääkis, et tema vend on Bocki vend (midagi sellest kergelt alaväärset). Maal just tööd ei ole, kuid vennal õnnestus endale töökoht saada ja nüüd, iga kord peale tööd haarab endale poest Bocki....
Mõned aastad tagasi oli rõõm sõita lühike ots Lõuna-Eestis maakonnasisese bussiliiniga. Elamus oli korralik. Peatuses istus onu kaheliitrise kange õlle ballooniga. Esmapilgul pidasin teda suva bomžiks, kui buss oli mõnda aega seisnud, otsustas ta aga peale tulla. Järgnes kustumatu dialoog bussijuhiga, kellele ei meeldinud pudel:
Bussijuht: Kus sa nüüd ronid sellega? Punn on peal ikka?
Onu: Punn on peal!
B: Näita siia... No kus ta siis peal on?
O: Ma pean homme tööle minema...
(sekkub kaasreisija:) - Näe, punn on seal, tooli all! (osutab bussipeatuse pingile)
B: Mine too punn ära! Ja et sa enam ei roniks täis peaga mul bussi. Eelmine nädal ühe viskasin välja. Nüüd käib rattaga tööl.
Onu häbeneb, põuest pudeneb kaks pätsi Kirde saia. -
mx77
Tööriietega on veidi lihtsam, need on aastast aastasse samad ja moemuutused ei tähenda seda, et hooaja lõppedes pead sa nad -70% allahindlusega maha müüma, kuna järgmine hooaeg on veidi teistsugused asjad moes. Sama ilmselt ka motoriietega.
Motosport on väga selgelt trenditeadlik ala. Vaata kasvõi valgeid krossisaapaid ning igal aastal uuenevaid krossiriiete kollektsioone. Rukka võib muidugi üleni mustasid motomatkariideid edasi toota, nende klientuuri see ei huvita.
Ja Jesperile - mul oli siin just paar päeva tagasi käsil missioon 'ostan XS-peaga inimesele enam-vähem viisaka krossikiivri'. See ei osutunud triviaalseks ülesandeks - mingit 69-eurost HJC plönni ei tahtnud, AGV-d ei olnud sobivas mõõdus, Arai ei istunud ja oli liiga kallis, Shoei istus, aga oli liiga kallis, Airoh ei ole minu maailmas mitmel põhjusel kiiver... Linna peale õnnestus leida üks sobiv kiiver. Üks. Hooaja alguses. Mis suve peale saama hakkab?
