Väikeaktsionäride õiguskaitse suurendamise võimalustest
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Teen siia uue teema. Eestis on selliseid "suur versus väike" aktsionäride kohtuasju palju rohkem, kui uudistesse jõuab. Seetõttu kiputakse arvama, et väikeaktsionäride õigustega on asjad korras ja keegi nendega ülemäära tegelema ei kipu. Seitse aastat Teliaga kohtus seljataga ja minu veendumus on selline, et asju saab teha ka paremaks. Ideaalis nii, et suuraktsionärid sellest midagi oluliselt ei kaota.
Eesti Väikeaktsionäride Liidu kaudu oleme esitanud ettepanekuid väikeaktsionäride positsioonide paremaks kaitsmiseks Riigikogu õiguskomisjonile. Üks lgp õiguskomisjoni liige alustas arutelu sellest, et kuna see organisatsioon kedagi ei esinda, siis pole üldse vaja nende teemadega tegeleda. Tõsi, tegu on äsja alustanud organisatsiooniga ja liikmeid võiks tõepoolest rohkem olla. Selle liikmeksastumine polegi mõnel juhul nii lihtne. Mõne jaoks võib isegi olla paslik võrdlus mõne ahistamisohvrite katusorganisatsiooniga, kuhu teatud põhjustel väga nagu püünele ei roniks... Kutsun üles mitte ainult neid, kellel on väikeaktsionärina endal probleeme olnud, vaid üleüldse kõiki, kellele Eestis väikeaktsionäriks olemine pikaajaliselt korda läheb, meiega liituma!
Mitmeski kohtuasjas suuraktsionäre esindanud büroo esindajad Jüri Raidla ja Arne Ots kirjutasid eelmisel reedel arvamusloo, mille kohaselt väikeaktsionärid ei vaja paremat kaitset: https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/02/02/juri-raidla-kirvega-ettevotlusstabiilsuse-kallal
Kirjutasin vastuseks: https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/02/07/kristjan-hanni-juri-vaata-oma-nina-alla -
Kommenteerisin veebis Raidla artiklit, kopeerin siia ka:
"Piisab BLRT näitest, et näha kui kaitsetu väikeaktsionär on.
A. Ta ei saa oma osaluselt aastate kaupa mitte mingit tulu.
B. Ta ei saa oma osalust vähegi õiglase hinna eest müüa.
Miks vajab Raidla nende kahe lause analüüsimiseks kaks aastat aega, seda mina ei mõista." -
21.SAJANDI AEGUMATU FINANTSALANE KIRGASTUMINE EESTI VABARIIGIS:
Finantsinspektsiooni KEENIUSTE töörühm jõudis maailmas esimesena väärtpaberituru järelevalvet igavesest ajast igavesti kapitaalselt muutvale ja oluliselt lihtsustavale, Keniaalsele revolutsioonilisele järeldusele:
TURUL PARIMA HINNAGA TEHING = see ongi hinna viimine kunstlikule tasemele = see ongi turumanipulatsioon = SEE ONGI KURITEGU
Sellele revolutsioonilisele ideele lõi kiires korras templi alla ka EESTI VABARIIGI KOHUS
https://turumanipulatsioon.wordpress.com/about/
EHK RUMALUSE JA JÕUSTRUKTUURIDE PRETSEDENDITU VÄGIVALD VÄIKEINVESTORITE KALLAL
KEENIUSED!! -
Olgem ausad, Kristjan, sa ootasid ja olid/oled valmis minu avalduseks selles sinu poolt algatatud teemas. Kuulan, mida on sul täna öelda selle kohta.
arvon
Täna esitas Gamma Holding OÜ hagiavalduse Harju Maakohtule Luterma aktsiate ülevõtmispakkumise esitamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes ,kus kostjateks on AS Luterma, AS Rubla ja NASDAQ OMX Tallinn AS.
Nüüd vastaksin ,Kristjan, ka mõnele sinu väitele - või tooksin mõne ilmeka paralleeli.
Sa kirjutad : Järelikult peavad Luterma ja tema tuumikomanik sellist käiku ettevõtte jaoks parimaks. Otsus, mis on kasulik ettevõttele ja tema põhiaktsionärile, peaks olema parim kõigile aktsionäridele.
Pakun mõtisklemiseks selle väite üle tänasest päevast - TLS versus väikeaktsionärid. Vist pole vaja rohkem öelda.
Sa kirjutad : Noteerimise lõpetamise toetajaile ASile Rubla ja Vipes Invest OÜ kuulub kokku 83,14% ettevõttest. Lisaks kuulub 7,52% OÜ Moonrider, kellele börsilt lahkumine ei ole vastumeelne. Seega võib denoteerimine olla probleem ainult üksikutele väikeaktsionäridele.
Sina, kui börsi not. ja järelvalvekomisjoni liige peaksid eriti ja justnimelt muret tundma selle probleemi üle, sest ega suurinvestoritele pole reguleeritud turgu ja läbipaistvust vaja, nad on tavaliselt esindatud nõukogudes või juhatustes ja neil on otsene ligipääs teabele ja otsustele, mis puudub väikeinvestoril. Väikeinvestori kaitseks ongi mitte lihtsalt turg kuskil Nõmme mändide all, vaid reguleeritud turg seadusandluse ja kokkulepitud reeglitega, mida toetab hea tava ja järjepidevus ning järelvalve.
Sa kirjutad : Kas nadis seisus ettevõtte väikeaktsionäre peaks keegi välja ostma? Kauplemist Luterma aktsiaga praktiliselt ei toimu. 2009. aastal on Luterma aktsia olnud konkurentsitult passiivseim aktsia Tallinna börsil: tehinguid 75, kogukäibega mõnisada tuhat krooni.
Kas siis, kui Rubla korjas kokku pea kogu floati *, ei oleks selle peale pidanud mõtlema, et kauplemisaktiivsus langeb drastiliselt ? Sellist väidet nüüd tuua on suhteliselt silmakirjalik, kui not. komisjon andis loa edasi börsile jääda. Oleks võinud väga edukalt lõpetada siis börsil kauplemine, kui Kalev teile kogu aeg sellist peavalu on põhjustanud, nagu sa kirjutad ?
Sa kirjutad : ÜVP tundub mõnele investorile päästerõngana, mis neid ebaõnnestunud investeeringust välja aitaks. Kuid vaadates regulatsiooni, poleks erilist põhjust oodata parema hinnaga pakkumist, kui hind, millega aktsia praegu börsil kaupleb. Seega ÜVP ei annaks investorile eeliseid.
Kuue kuu kaalutud keskmine hind enne taotluse esitamist tuleb 18,68 EEK ehk 1,19 EUR. Sinu poolt arvamusartikli kirjutamise ajal kauples aktsia (ja kaupleb endiselt) 0,30 EUR juures. Kas ei ole vahet ? Minu päästerõngas on börs, mis tagab mulle informeerituse, läbipaistvuse, järelvalve ja kauplemisvõimaluse.
Sa kirjutad : Ettevõtte lahkumine börsilt mõjutab seega väheseid kauplemishuvidega investoreid. Neil, kes siiski soovivad börsi vahendusel oma aktsiaid müüa, on selleks võimalus tavalisest mitu korda pikema (kolm kuud) kauplemise lõpetamise perioodi jooksul. Muuseas, mitmendat päeva on börsil olemas ostunoteering, kuid puuduvad müügisoovid.
Kas not komisjoni jaoks on väikeinvestorid mingid lambad, või on komisjon ümber nimetatud õiglase hinna määramise komisjoniks, et ma peaksin selliste hinnatasemete juures kauplema ? Kolm kuud - vaadates seda, millist reaktsiooni ja vara väärtuse vähenemist põhjustas teie otsus, on teada, et selliste hindade juures teevad ainult tehinguid viimses hädas olevad investorid. Kas see peaks olema mingi näitaja, mis näitab teie otsust positiivses valguses ? Vastupidi.
Kokkuvõtteks - su kirjutis on kindlasti ilukirjandusliku poole pealt mahlakas ja nauditav, kuid ma arvan, et not. komisjon pole siiski muutunud mingiks Kuku klubiks, vaid üritab tegeleda reglemendis sätestatud tegevusega. Loodan, et suudan oma hagiga teid seal panna natuke rohkem investorite kaitse peale mõtlema. Minu vaidlus teiega ei tule kindlasti kerge, sest kohtasin juba vastavat hoiakut hagi koostamise käigus. Kuid lõppkokkuvõttes võiks sellest protsessist minu võidu korral võita justnimelt Tallinna börs.
Kommentaarid :
1.Float korjati kokku vähem kui aasta enne mainitud sündmusi, kusjuures lubadusega mitte lahkuda börsilt. Nagu öeldud, siis millegipärast Noteerimiskomisjon peavalu all ei kannatanud.
2. Kaotasin selle kohtulahingu, nagu ka järgmise. Olen luuser, tervitused miinuseladujatele.
3. Mäletamist mööda oli delistimise hetkel üle 1000 väikeaktsionäri -
Kohus on oma otsuse teinud lähtuvalt kehtivast õigusest. On sul mingi konkreetne ettepanek olemasolevate seaduste täiendamiseks lähtuvalt näiteks mõne teise riigi praktikast või mingitest argumentidest lähtuvalt, mida ei saaks lugeda peaasjalikult kibestumuseks sellest, et börs sind ebaõnnestunud investeeringust välja ei aidanud?
-
kristjan
, et börs sind ebaõnnestunud investeeringust välja ei aidanud?
Päris nõrk, Kristjan. Oled osaline väikeinvestoritelt vaiba alt tõmbamises ja leiad, nagu ka 8 aastat tagasi, esimese asjana neid selle eest veel parastada.
Nagu öeldud, 13 aastat ei olnud peavalu sinu ja komisjoni jaoks, lasite floati suuromanikel kokku korjata, lasite nende soovil jääda peale seda börsile edasi, kõik oli bueno. Vähem kui aasta hiljem oli järsku suur peavalu, olematu floati pealt kasutasid ka siis demagoogiliselt väikest kauplemisaktiivsust mingi argumendina. Peale teie vastutustundetut otsust müüdi hind loomulikult põhja, siis leidsid, et näe, ostunoteering on tekkinud, mis te virisete. See on tase, mis rahuldab Eesti Väikeaktsionäride Liitu?
Aga ega ma saan aru, et kui ka aastad pole midagi juurde andnud, siis pole ka jutul siin mingit mõtet. -
Vastupidi. Ootan sinult konkreetset ettepanekut, kuidas seadusandlusesse sisse viia nõue, et pankrotistuva ettevõtte tuumikomanik peab enne pankrotistumist väikeaktsionärid välja ostma. Kui selleks on mõnda head näidet, anna tuld
-
Keegi siin Põhja-Korea õigusruumis muidu tunneb ennast tugevalt? Mul võib kiiremas korras sellealast abi vaja minna!
-
Tuletan meelde, et artikli autor kuulub nende hulka, kes kohe, peale ülevõtupakkumise avaldamist, soovitas väikeaktsioneridel see pakkumine vastu võtta:
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2018/03/19/vaikeaktsionaride-liit-soovitab-oeg-aktsiad-muua -
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/riigikogulased-votsid-enne-suvepuhkust-ette-vaikeaktsionaride-kaitse?id=82653397
EKRE püüab oravatelt hääli võtta?