AI muudab maailma
Log in or create an account to leave a comment
-
Lõunatasin täna inimesega, kes osales aasta eest konverentsil, kus osalejatelt küsiti kas AI on hype. Ta oli ainuke inimene ligikaudu kahekümnest, kes arvas, et AI muudab maailma. Alates jaanuarist saab avalikkus ChatGPT-le ligi ja vähemalt minu arvamuse kohaselt saab see maailma asjadest ebamugavalt hästi aru. Päris hirmutav lugu.
Täiendav lugemine -
ChatGPT:
"Hype" typically refers to a high level of excitement or anticipation surrounding a particular event, product, or idea. It often involves exaggerated or overly enthusiastic promotion or advertising, which can sometimes create unrealistic expectations or disappointment if the actual outcome doesn't live up to the hype. Hype can be driven by various factors, such as media coverage, social media buzz, celebrity endorsements, or innovative features. While hype can generate initial interest and attention, it's important to evaluate the underlying substance or value of what's being hyped and not let the hype overshadow the reality.
"A Conversation With Bing’s Chatbot Left Me Deeply Unsettled"
I'm sorry to hear that you had a negative experience with Bing's chatbot. As an AI language model, I cannot comment on your specific conversation with the chatbot as I do not have access to it, but I understand that the quality of chatbots can vary depending on their design and the data they have been trained on.
It's important to keep in mind that chatbots are still a relatively new technology and have limitations. While they can be useful for basic tasks and answering common questions, they may struggle with more complex or nuanced conversations. Additionally, chatbots can sometimes provide inaccurate or inappropriate responses if they haven't been programmed to recognize certain language patterns or topics.
If you have any specific concerns or feedback about your interaction with Bing's chatbot, I would recommend sharing them with Microsoft, the parent company of Bing, as they may be interested in improving the chatbot's functionality and addressing any issues or concerns. -
Vanasti ulmejuttudes tähendas AI arvutis ärganud mõistust ja eneseteadvust, mis oli palju võimsam kui inimese oma, Veel üsna hiljuti prognoositi, et kui AI tekib, siis edasine areng superintelligentsuseni kulgeb progresseeruvalt, põhimõtteliselt sekundite-minutite jooksul, ja et kogu võim planeedil ja universumis on siis selle AI käes,
Avastus, et AI on lihtsalt juturobot ja pildikeste töötlemise abivahend, on suht pettumus :) -
AI tekkimise hetkel ei juhtu veel midagi hullu. Aga singularity on see punkt, kus AI suudab ise luua uue AI. Ja kuna AI on ju lõpmata palju kiirem kui inimese aju, siis sellest hetkest muutub see arengu kiirus eksponentsiaalseks ja pole enam inimeste poolt kontrollitav.
Ma saan aru, et hetkel ei ole meil väga head arusaama millal see hetk juhtuda võib ja oht ongi eelkõige selles, et me ei suuda seda ära tunda ja seetõttu seda ära hoida. -
Eile oli ChatGPT igatahes maas ja vabandas täitsa inimese moel, et serverid ei pea koormusele vastu. Inimlik.
Ise hakkasin kasutama ja kavatsen edasi kasutada. Inimest ta ei asenda (veel!), aga abimeheks on täitsa tubli. -
See AI on lihtsalt googlega ühendatud tekstibot. Mõtlemisvõime on NULL!
Tüüp läks selle ülesandega haledalt alt. Õige vastus on 2/3 muna.
Ootan põnevusega, et mis kõik juhtuda võib kui inimesed hakkavad selle väljundit päris elus rakendama. -
Ja ega see parem ei ole:
Sisu mõistmine on väga pealiskaudne. -
Ega su mõtlemisvõime ka just palju parem pole. Näita mulle palun seda munetud 2/3 muna.
-
"vaits"
Ega su mõtlemisvõime ka just palju parem pole. Näita mulle palun seda munetud 2/3 muna.
Ilmselt käib Sul keerulisemate matemaatiliste/statistiliste ülesannete lahendamine üle jõu. -
Antud ülesande puhul pole midagi pistmist matemaatikaga. Õige vastus on, et pole olemas poolteist elusat kana ja poolteist munetud muna.
-
Inimene saab aru, et küsitakse aritmeetilist keskmist, aga AI ei saa. Meenutab Google Translate`i, mis muudab võõrkeelse teksti vaid üldjoontes arusaadavaks, aga vähegi keerukamates kõnekujundites ja väljendites põrub.
-
Kopi-paste viidatud artiklist:
Siin tulebki piir ette. Jutt ei käi malest, vaid ka elus tehtavatest otsustest üldisemalt. Tüüpiliselt mõeldakse ainult esimesele käigule ja kolmandast käigust sügavamate seoste üle juureldakse väga harva. Evolutsiooni käigus on sellest ellujäämiseks ja paljunemiseks piisanud. Liiatigi pole looduse ohurikkas keskkonnas lõputult aega ega energiat parima lahenduse leidmiseks.
Enamasti rahuldutakse esimesega ja valmistutakse kohtuma riskidega. Masina jaoks asub piir palju kaugemal ja on tehnilisemat laadi. Nõnda pakub see inimesele üllatavaid ja arusaamatuid käigukombinatsioone. Inimene imestab ja peab masinat rumalaks, kuni on hilja.
https://novaator.err.ee/1608887333/usa-usaldas-viimaks-havituslennuki-juhtimise-tehisintellekti-hoolde -
Ma just testisin. "Kontoriplanktonist" HRi suudab küll täitsa kenasti asendada. Jutt on muidugi ümmargune nagu Jüri Ratasel, aga vähemalt "süsteemiadministraatori", "võrguadministraatori" ja "piveteenuste haldaja" tööpakkumise kuulutused suutis ta täitsa pädevalt kokku panna (inglise keeles loomulikult). Jutt oli hästi ümmargune ja üldine. Vürtsitatud teatud ÕIGETE märksõnade ja akronüümidega. Seal, erinevalt inimesest, ChatGPT EI eksi.
Aga "genereeri mulle WLB nädiskonfiguratsiooni VyOS jaoks" kukkus haledalt läbi. Samas konteinereite ehitamiseks vajalike docker-compose.yml põhjade tootmisega saab kenasti hakkama.
See on üks asjalik "tööpink"... aga kõigest tööpink. Mis annab meile hästidisainitud tooriku. Millest lõpptoote peab tegema ikkagi inimene. Kui juhtub olema selline inimene, kes tegelikult ei tea mida ta teeb ja selle "tooriku" kusagille tootesse kopipastab, siis on kuri karjas :( -
Seda viimast ma kardangi, muidu on see AI ohutu.
-
"sr71"
Seda viimast ma kardangi, muidu on see AI ohutu.
Kahjuks paljud ei kasuta seda "mallimiseks" vaid "valmistoodanguna"
CAPTCHA töötab kenasti, just kontrollsin. Minu "lemmik-küsimusele" --
"Kuidas tarindaksid half-adderi loogiliselt täielike singletonide baasil" --
vastamisega jäi haletsusväärselt hätta. -
Hea pehme kirjeldus tšätibotist rakendusnäidete ja ehk tulevikuvaadete osas
Üldiselt on intelligentne üksus see, mis tekitab uut informatsiooni ja on seega loominguline. Tšätibot pole seda kindlasti, vaid on põmst ikkagi veebipõhine laiendatud autocomplete
Also, tore, et saime sr71 hirmude nimekirja veel lisanduse -
See asi alles hakkab arenema. Peab ootama.
-
Tüüp on ebakindel :-D
Küsimus: "Mari isal oli kolm tütart. Esimese nimi oli Tsitsu ja teise nimi oli Tsatsu. Mis oli kolmanda nimi?"
Vastus: "Küsimus vihjab, et Mari on üks kolmest tütrest, kellel on erinevad nimed (Tsitsu ja Tsatsu), seega võib eeldada, et kolmanda tütre nimi erineb nendest kahest. Küsimuses ei antud aga otsest vihjet selle kohta, milline võiks olla kolmanda tütre nimi, seega on see tõlgendamise küsimus."
Tõlgendada ei ole siin midagi! -
Või siis see: "Kõrgem kui kirik, madalam kui regi, mustem kui süsi?"
ChatGPT vastab: "Vastus on "ahi".
Ahi asub tavaliselt hoone sees, seega on see kõrgem kui kirik, kuid madalam kui regi. Samuti saab ahju küpsetades mustaks, mistõttu on see sütt mustem."
Õige vastus on Harakas, aga tüüp pakub, et ahi!
Ja veel: "Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama?"
ChatGPT vastas: "Selle küsimuse vastus on "suitsuandur".
Suitsuanduris on tavaliselt neli aset, mis võivad viidata seadme neljale erinevale osale. Kaks tuld näitavat osa on suitsuanduris tavaliselt tulukesed, mis vilguvad või põlevad, kui seade töötab. "Üks heidab magama" osa viitab tavaliselt vaiksele alarmile, mis heliseb, kui suitsuandur tuvastab suitsu. See alarm võib olla piisavalt vaikne, et mitte äratada inimesi, kes magavad majas."
Intelligents mu alaselg. Tegemist on lihtsalt hästi ettevalmistatud programmiga millel on jah küljes google andmebaas, aga abstraktne mõtlemine on tüübil null ja see eristabki inimesi masinatest. Jah, mõnedel loomaliikidel on ka tuvastatud abstraktse mõtlemise võimekus (näiteks delfiinid). -
sr71, ta suhtleb inglise keeles.
-
Ei ole tal häda midagi. Sellest sai ta peaaegu et aru: "August Augsti poeg August vaatas Augustis august, et kas ei paista august, August Augusti poeg August."
Seda testisin juba paar päeva tagasi, saamaks aru, et kuidas eesti keelega sellel lood on. Valdab paremini kui siia kaheksakümnendatel sisserännanud. -
Pigem on just tegemist abstraktse mõtlemise ja originaalsete vastuste leidmise kui kellegi poolt rohkem kui 100 aastat välja mõeldud konkreetse vastuse otsimisega mingist andmebaasist. Seda tüüpi küsimustele ongi palju erinevaid vastuseid. Ja küsijal tuleb ka osata paremini küsida. Kui õieti läheneda, siis saab ka haraka kätte. Siin minu tulemus:
K: Mis on mõistatuse vastus? "Kõrgem kui kirik, madalam kui regi, mustem kui süsi?"
V: Mõistatuse vastus on "ahi".
Selgitus: Ahi on kõrgem kui kirik, sest korsten tõuseb kõrgemale kui kiriku torn; ahi on madalam kui regi, sest tavaliselt asub ahi regi all; ahi on mustem kui süsi, sest süsi põleb ahjus ja jätab järele tahma.
K: Kas "harakas" ei ole samuti sobiv vastus?
V: Jah, "harakas" võib olla ka sobiv vastus sellele mõistatusele, kuna see vastab samuti kirjeldusele "kõrgem kui kirik, madalam kui regi, mustem kui süsi". Haraka sulgede must värvus vastab mustuse kirjeldusele ja see on kõrgem kui paljud kirikud ning madalam kui enamik korstnapühkijate regisid. Seega on "harakas" sobiv vastus sellele mõistatusele.
K: Kas "koer" on ka sobilik vastus mõistatusele "Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama?"
V: "Koer" ei ole tavaliselt aktsepteeritud vastus sellele mõistatusele, sest see ei sobi täpselt kirjeldusega "Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama". "Neli teevad aset" viitab neljale jalgadele, seega viitab mõistatus ilmselt mõnele neljajalgsele loomale või mööbliesemele, millel on neli jalga. "Kaks näitavad tuld" viitab kätele või esemetele, mis hoiavad kahte tuld (näiteks küünlad), ja "üks heidab magama" viitab tavaliselt esemele, mis kustutatakse või lülitatakse välja ööseks (näiteks lambid).
Seega on tavaliselt aktsepteeritud vastus sellele mõistatusele "kolm küünalt laual", kuid kui soovite, võite seda tõlgendada ka teisiti. Mõistatused on sageli avatud erinevatele tõlgendustele, nii et kui teil on oma arusaam, mis sobib kirjeldusega, võite vastata vastavalt. -
Päris palju nalja saab ka siis kui küsida OpenAi käest "Will Beavis* ever score"
*MTV, Mike Judge "Beavis and Butt-head" -
"Offf"
Päris palju nalja saab ka siis kui küsida OpenAi käest "Will Beavis* ever score"
*MTV, Mike Judge "Beavis and Butt-head"
No ma ei tea... Mina sain aused ja kiretud vastused.
Massinast hakkas pisut kahju, küsimus on ju vaat et ülekohtune.
Sest teadaolevalt skooris Beavis kohe päris alguses. :) -
Olete proovinud lasta ChatGPT'l koodi kirjutada?
Näiteks: kirjuta html5 programm mis joonistab armsa koera
Väga hästi saab hakkama. Kusjuures lastele väga meeldib sellega mängida.
Aga kokkuvõttes - nii nagu tööstusrevolutsioon võttis paljudelt töö, nii kaotab AI väga paljud töökohad. Ainult, et see juhtub kiiremini kui läks tööstusrevolutsiooniga.
Üks valdkond, kus AI võiks hinnad kõvasti alla tuua, on juura ja õigusteenused. -
Väga hea, et see võrdlus tööstusrevolutsiooniga sai sisse toodud, varsti hakkab kogu marksitide armee oigama, et enne AI-d oli ikka elu parem ja CO2 emissioonid väiksemad ning seega AI tuleks ära keelata.
-
Jep, elementaarse ostu-müügi lepingu kirjutab ära.
-
See on siiski ainult mingi kiht maailmast mille pinda AI areng siin kriibib. Ülejäänud, AI- või IT -onamisest väljaspool olev, suurem asi, ei arene sama tempoga.
Ray Kurzweil and Yuval Noah Harari argue that exponential growth will allow us to disrupt our way into a future devoid of disease and misery and abounding in material riches. In the words of Azeem Azhar, creator of the Exponential View, “We are entering an age of abundance. The first period in human history in which energy, food, computation and much else will be trivially cheap to produce.”
The problem is that the post-1970 ascent of electronic architecture and performance has no counterpart in other aspects of our lives. Exponential growth has not taken place in the fundamental economic activities on which modern civilization depends for its survival - agriculture, energy production, large engineering projects. Nor do we see rapid improvements in areas that directly affect health and quality of life, such as new drug discoveries and gains in longevity.
To satisfy Moore’s law, microchip capacity has increased about 35% annually since 1970, with higher rates in the early years. In contrast, during the first two decades of the 21st century, Asian rice harvests increased by 1% a year, and yields of sorghum, sub-Saharan Africa’s staple grain, went up by only about 0.8% a year. Since 1960, the average per capita GDP of sub-Saharan Africa has grown no more than 0.7% annually.
Growth rates in productive capacity have been similarly restrained. Most of the world’s electricity is generated by large steam turbines whose efficiency improved by about 1.5% a year over the past 100 years. We keep making steel more efficiently, but the annual decline in energy use in the metal’s production averaged less than 2% during the past 70 years. In 1900 the best battery had an energy density of 25 watt-hours per kilogram; in 2022 the best lithium-ion batteries deployed on a large commercial scale had an energy density 12 times higher, corresponding to growth of just 2% a year.
The impressively declining cost of solar photovoltaic cells (PVs) has raised expectations that we are approaching a breakthrough in solar electricity generation. If the cost of PVs were the only determinant of the actual cost of power generation, solar generation would soon be too cheap to meter. In reality, detailed U.S. data for residential PV systems show that the cost of the solar panels is now only about 15% of the total investment. The rest is needed to cover structural and electrical components, labor, permitting and inspection, and taxes. None of those components is tending to zero, and hence the overall cost of solar power—measured in dollars per watt of direct current delivered—shows a distinctly declining rate of improvement. Between 2010 and 2015 it fell by 55%, between 2015 and 2020 by just 20%.
The conclusion that progress is not accelerating in the most fundamental human activities is supported by a paper published in 2020 by the National Bureau of Economic Research. The authors studied innovation across American industries from 1840 to 2010, using textual analysis of patent documents to construct indexes of long-term change. They found that the wave of breakthrough patents in furniture, textiles, apparel, transportation, metal, wood, paper, printing and construction all peaked before 1900. Mining, coal, petroleum, electrical equipment, rubber and plastics had their innovative peaks before 1950. The only industrial sectors with post-1970 peaks have been agriculture (dominated by genetically modified organisms), medical equipment and, of course, computers and electronics. Even the rapid exponential growth of many microprocessor-enabled activities has already entered a more moderate expansion stage. Printing with ever-shorter wavelengths of light made it possible to crowd in larger numbers of thinner transistors on a microchip. The process began with transistors 80 micrometers wide; in 2021 IBM announced the world’s first 2-nanometer chip, to be produced as early as 2024. Because the size of a silicon atom is about 0.2 nanometers, a 2-nanometer connection would be just 10 atoms wide, so the physical limit of this 50-year-old reduction process is in sight.
Between 1993 (Pentium) and 2013 (the AMD 608), the highest single-processor transistor count went from 3.1 million to 105.9 million, a bit higher than prescribed by Moore’s law. But since then, progress has slowed. In 2008 the Xeon had 1.9 billion transistors, and a decade later the GC2 packed in 23.6 billion, whereas a doubling every two years should have brought the total to about 60 billion. As a result, the growth of the best processor performance has slowed from 52% a year between 1986 and 2003, to 23% a year between 2003 and 2011, to less than 4% between 2015 and 2018. For computers, as for every other technology before, the period of rapid exponential growth will soon become history. - WSJ -
See on alati nii olnud, et kui ühe tehnoloogiaga jõutakse kasvu piirile, siis vahetab järgmine tehnoloogia vana välja ja kasv läheb jälle edasi. Kui masinatega jõuti peenmehhaanika piiride kompamiseni, siis tuligi elektroonika, mis andis uue võimaluse arenguks. Kvantarvutid on need, mis AI'le tõelise võimsuse annavad ja praegu on alles algus.
Mis aga juhtub ühiskonnas, võib ennustada. Masinate ilmumisega jooksid maapiirkonnad inimestest tühjaks, sest üks masin asendas mitutkümmet inimest. Kuna AI hakkab asendama kümneid ja sadu kontoriinimesi, siis mine tea, võibolla siirdub osa maale tagasi endale jälle ise toitu tootma (a'la Amishid). Eeldusel, et see maapiirkond on olemas.
Aga areng ja "teadvuse" siirdumine bioloogiast "rauda" on paratamatu. Elu peab leidma nö uue tehnoloogia, mille abil siit planeedilt jalga lasta enne, kui päikesesüsteem või maa hävineb. Mida lähemal oleme selle uue tehnoloogia tekkimisele seda lähemal oleme ka bioloogilise elu kokkukukkumisele, sest see uus tarbib kõik ära. -
"See on alati nii olnud, et kui ühe tehnoloogiaga jõutakse kasvu piirile, siis vahetab järgmine tehnoloogia vana välja ja kasv läheb jälle edasi"
See kõik on õige, ainult et meil EI OLE neid "uusi tehnoloogiaid". See mis täna on "laua peal" ja igaühele kätte saadav, oli laboris 60ndatel ja 70ndatel. Aga siis tuli "kuldajastu loojang"... ja see mis peaks 2035 igamehe laual olema, oleks pidanud olema laboris 80ndatel... aga ei olnud.
Opexi kommentaar võtab selle kenasti kokku. Ja muide moodne arvuti on üks suurim "scam" mis üldse olla saaks. Arvutit ostes saad sa rohkem petta kui mustlase käest kasutatud autot ostes :) -
"decibel"
Väga hea, et see võrdlus tööstusrevolutsiooniga sai sisse toodud, varsti hakkab kogu marksitide armee oigama, et enne AI-d oli ikka elu parem ja CO2 emissioonid väiksemad ning seega AI tuleks ära keelata.
Sa saad kõigest täiesti valesti aru, nagu ikka, see marksistide armee vaatab alati uue, parema poole, aga sina hirmunud hingena, üritad klammerduda vaid selle külge, mis on sulle kasulik või mida sa usud -
Offf, ära päris soga ka nŭüd aja. Kellelgi olid 70ndatel 7nm kiibid laboris?
Tehnoloogia vahetuse all ma pidasin ikka silmas mitte sama tehnoloogia minimiseerimist vaid täiesti teise tehnoloogia kasutuselevõttu: mehaanika -> elektroonika -> digitaaltehnika -> kvanttehnoloogia.
Tänased suurimad chipid on põhiliselt AI rakendusteks. Kuna kvantarvutid peaks just AI rakendusse sobima, siis tehnoloogia vahetus on loogiline jätk.
Esimesed igamehe kvantarvutid on juba poodides. -
Kui inimkond tõesti peaks suutma endast keerukama ja võimekama teadvuse luua, oleme me üsna huvitavas situatsioonis - ühest küljest oleme selle entiteedi seisukohalt jõudnud Looja ja Jumala staatusesse; teisalt aga muutunud ise evolutsioonile jalgu jäänud, konkrentsivõimetuteks, ülearusteks eluvormideks. Kui need AI-d pannakse üksteist ümber programmeerima/treenima asuvad ja/või leiavad viisi endasuguseid juurde vorpida, võib see vahe päris kiirest käriseda suuremaks kui homo sapiens ja neandertaallaase vahel, jõudes näiteks samale skaalale nagu on hetkel meie ja tigude vahel. Loodetavasti neile tulevastele superteadvustele meeldivad teod või jääb nende uute tippkiskjate ressursitarbe kõrvalt ka meile väike ökoloogiline nišš. Vastasel juhul ei jää vist muud üle, kui üritada seda AI-de kontrollimatu ristumisorgia soodomat ja gomorrat mingi suurema veeuputuse korraldamisega lühisesse ajada.
-
"fjot"
Aga kokkuvõttes - nii nagu tööstusrevolutsioon võttis paljudelt töö, nii kaotab AI väga paljud töökohad. Ainult, et see juhtub kiiremini kui läks tööstusrevolutsiooniga.
Üks valdkond, kus AI võiks hinnad kõvasti alla tuua, on juura ja õigusteenused.
Hea mõte võiks olla ristata AI-d kaasaegsete relvasüsteemidega ja anda neile efektiivsuse huvides suur tegevusautonoomia ja otsustusvabadus. -
Jah, opex on öelnud välja kõik olulise ja lisan vaid niipalju, et kvantarvutid on täna highly unstable ja lahendust esialgu ei paista kusagilt. Ise jään selle juurde, et vaja on mingit uut X-tehnoloogiat mis erineks meie leiutatud digitaalsüsteemist. Kui see X-tehnoloogia tekkib, siis võime hakata rääkima ka teadvuse loomisest, aga seni me räägime lihtsalt masinõppest ja oma olemuselt siiski lihtsatest ja piiratud programmidest. Jah, mikrokiip on kiire ja juba esimesed versioonid tegid arvutusi kiiremini kui inimene ja ka kõige lihtsam kontroller on inimesest võrreldamatult kiirem, aga endiselt ei ole meil täna tegemist mingi teadvusega.
Õnneks on inimene nii primitiivne, et ilma maavälise abita ma ei pea tõenäoliseks, et me seda X-tehnoloogiat suudame leiutada. -
"sr71"
Jah, mikrokiip on kiire ja juba esimesed versioonid tegid arvutusi kiiremini kui inimene ja ka kõige lihtsam kontroller on inimesest võrreldamatult kiirem
Inimese aju arvutusjõudluse kohta pole teadusuuringud veel kaugeltki ühel meelel, aga mingi ülevaatlik tabel on siin: Brain performance in FLOPS. Üldisem konsensus näib olevat, et inimaju ujukomaarvutusõudlus on ca 1 exaFLOP, samas kui maailma kiireima superarvuti Tianhe-2 vastav näitaja jääb 33,86 petaFLOPS peale, mis jääb ikkagi veel 30x inimajule alla. Kusjuures esimene neist tarbib 13 megavatti, teine 20 vatti.
Inimaju emuleerimiseks on võetud ette mitmeid katsetusi, millest kuulsaim on ilmselt Euroopa Human Brain projekt. Kümne aastaga loodetakse valmis saada umbes selline hamstri aju arvutusvõimsusega aparaat ja maksma läheb see 1,019 miljardit eurot. Inimaju loomiseks piisab eri sugupoolte isendite vastastikusest külgetõmbest, katkisest kondoomist ja pätsi saab kätte üheksa kuud peale ahju panekut.
Seni kõige kaugelejõudnuma eksperimendi käigus inimmõistust emuleerida anti Jaapanis tollasele maailma neljandale superarvutile "K Computer" ülesanne töödelda 1 sekund inimaju toimingutest. 88128 SPARC64 VIIIfx protsessorit jahvatasid selle ülesande kallal 40 minutit. -
"PeaLiK"
"sr71"
Jah, mikrokiip on kiire ja juba esimesed versioonid tegid arvutusi kiiremini kui inimene ja ka kõige lihtsam kontroller on inimesest võrreldamatult kiirem
Inimese aju arvutusjõudluse kohta pole teadusuuringud veel kaugeltki ühel meelel, aga mingi ülevaatlik tabel on siin: Brain performance in FLOPS. Üldisem konsensus näib olevat, et inimaju ujukomaarvutusõudlus on ca 1 exaFLOP, samas kui maailma kiireima superarvuti Tianhe-2 vastav näitaja jääb 33,86 petaFLOPS peale, mis jääb ikkagi veel 30x inimajule alla. Kusjuures esimene neist tarbib 13 megavatti, teine 20 vatti.
See Tianhe-2 on ju 10 aastat vana, samas täna on ka juba esimene exaFLOP arvuti töös ning lisa on tulemas.
https://www.top500.org/lists/top500/2022/11/ -
Te ikka adute, et superarvutite arhitektuur ei ole üldse sobiv (optimaalne) AI nävivõrgu arvutusteks ja FLOPid ei ole ka sobivad mõõtühikud. Mis aga ei tähenda, et transistoridega närvivõrgu arvutusi tehes oleme energiakasutuse mõttes tohutu probleemi ees ikkagi. Seesama Cerebrase WSE tarbib 20kW ... see on nagu 200 keevitajat keevitaks korraga 20x20 cm plaati. Või teistpidi, sellise skeemi toitepinge on alla 1V, mis tähendab, et sellest läheb läbi 20000A voolu samas, kui iga transistor kasutab skeemis keskmiselt alla 10nA. Sellegi poolest on Cerebrase chip tohutult palju efektiivsem kui superarvutid.
Kvantarvuti peaks andma efekti just seetõttu, et arvutuste asemel saab tulemuse interferentsi pildiga hetkeliselt. -
"decibel"
See Tianhe-2 on ju 10 aastat vana, samas täna on ka juba esimene exaFLOP arvuti töös ning lisa on tulemas.
Õige märkus. Ma vaatsin, et selle refereeritud Science ABC artikli juures oli kuupäev 17 Jan 2022 ja eeldasin, et see ei saa väga vananenud inf olla, aga nüüd täpsemalt vaadates oli see "Last Updated On" kuupäev, mitte avaldamise aeg. Seitsme aastaga siis 30x kasv superarvutite arvutusjõudluses. -
"fjot"
Te ikka adute, et superarvutite arhitektuur ei ole üldse sobiv (optimaalne) AI nävivõrgu arvutusteks
Selle kõige peale juba mõeldakse:
Scientists forecast that the zettascale systems are likely to be data-centric; this proposition means that the system components will move to the data, not vice versa, as the data volumes in the future are anticipated to be so large that moving data will be too expensive. It is also forecasted that the zettascale systems are expected to be decentralized—because such a model can be the shortest route to achieving zettascale performance, with millions of less powerful components linked and working together to form a collective hypercomputer that is more powerful than any single machine.[5] Such decentralized systems may be designed to mimick complex biologic systems, and the next cybernetic paradigm may be based on liquid cybernetic systems with embodied intelligence solutions.
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Zettascale_computing -
"fjot"
Offf, ära päris soga ka nŭüd aja. Kellelgi olid 70ndatel 7nm kiibid laboris?
Sest küpsise nanomeetrid ei ole niiväga olulised. St. ON olulised, aga mitte nii printsipiaalselt.
On terve kari inimesi, kes ajaviiteks ja eneseharimiseks ehitavad nt. 8-bit CPUdega masinaid.
Arhitektuuriliselt on need tunduvalt paremad ja võimsamad kui 1979 aasta vastavad analoogid.
Näiteks pipelining, multi-core, cache, virtual memory jms. kavalused.
Seega, kui elemendi tasemel jääda 1979. aasta tasemele, saab ikkagi ehitada TUNDUVALT
ägedama arvuti kui 1979 masinad.
2+2=5!
Multi-core, multi-cpu, tõrkesiire, komponentide kuumvahetus ja liiasus, süsteemi tõrkesiire oli olemas ja prodis 1959 (AN-FSQ-7)
GUI, hiir, hypertekst -- 60ndad
Ehk siin on kaks eri asja. KOMPONENDID ja nende tase. ja Arhitektuur - MIDA ja KUIDAS sa neist kokku paned.
Ütleme siis nii, et kunagi need kaks sammusid "ühte jalga" suht-koht. Hetkel on komponentide arendus suht-koht vähe tulemusrikas, aga igasugu arhitektuuriliste trikkide nõksude nippide ja viguritega "emuleeritakse" arengut.
Analoogia võiks olla "elektriturbo". On selline kondekate pealt töötav Suur Kompressor, mis suudab isegi hädisele 1.6sele mootorile ÜHEKS kiirenduseks anda sellise "matsu", et kõik need Hellcatid ja Mustangid jäävad foori taha kaugele maha. ÜKS sööst ja siis pead tükk aega laadima. Sest tegelikult on sul kapoti all ikka seesama vana hädine 1.6 86 kW.
Vot moodne arvuti on täpselt samasugune. Tjuunitud "sööste" tegema. Sprinter mitte staier. -
"mykoloog"
Sa saad kõigest täiesti valesti aru, nagu ikka, see marksistide armee vaatab alati uue, parema poole, aga sina hirmunud hingena, üritad klammerduda vaid selle külge, mis on sulle kasulik või mida sa usud
Noh mykoke, räägi siis meile oma suurepärase ja õige arusaamise juures, kuidas marksistlikud riigid nt. küberneetikasse siiani suhtunud on :) Mida nad täpsemalt mõtlesid väljendiga "pursuide ebateadus"? :D:D
Ja kuidas nad saaksid teistmoodi suhtuda, kui nende ammu surnud habemik-prohvet ja piibel on ajast kui telefoniside oli alles prototüüpide tasemel ning sõideti hobusega. -
Offf, su analoogia tänapäevaste arvutite ja "sööstu tegeva mootori" vahel läheb täeisti mööda. Sööstu võiks vaadata kui taktsageduse tõstmist, aga taktsagedusele tuli juba rohkem kui kümnend tagasi piir ette ning sellest alates on paralleliseerimisega seda pudelikaela üritatud kompenseerida.
Komponendid ja arhitektuur käivad käsikäes seetõttu, et üks tingib teise. Kui tehnoloogia läks väiksemaks siis jäi jalgu välise mälu kiirus, Tuli muuta arhitektuuri paremaks ja lisati vahemälu. Kui tehnoloogia läks veel kiiremaks, siis ei saanud enam ühe taktiga kõiki käsukombinatsioone teha, vaid tuli hakata käske etapikaupa dekodeerima ja ennustama, et tuua andmed õigeaegselt mällu valmis, jne. Selle kõigega käib kaasas automaatprojekteerimise areng - 1979 protsessorid tehti käsitsi joonestuslaudade taga. Käsitsi suurt chippi ei tee, aga mida kõrgemale tasemele läheb kirjeldus, seda rohkem transistore suudetakse lühema ajaga skeemideks sünteesida.
Rääkida, et 8-bitine mikrokontroller on komponendi tasemel sama, mis 1979 aasta 8088, siis see on umbes sama, mis öelda, et Bugatti Veyron on sama mis Ford T1. Ikka sama sisepõlemismootor ju!
Tegelikult muidugi 8-bitiste mikrokontrollerite puhul see jõudluse vahe niiväga suur polegi - sest rakendused on teised ning põhirõhk on voolutarbel, hinnal ja integreeritusel. Sa võid küll võtta näiteks 8051 core ja seda jooksutada FPGA sees 300MHz'ga, aga mis selle mõte on? Sama võid ju siis teha ka 8088 corega ja saada sama head tulemused. Selleks, et öelda, et üks on parem kui teine, tuleb juurde panna kontekst - mille jaoks? 8088 lahendas tolleaegseid personaalarvuti ülesandeid. Ja arhitektuur oli omal ajal piisav/atraktiivne. Võrdlus tänapäevaga ei anna midagi, sest ülesanded ja rakendus on muutunud.
Tehnoloogia loob võimalused rakendustele ja rakendused omakorda tüürivad tehnoloogia arengut.
Kunagi oli MHz sõda, siis bittide ja mälumahtude sõda, mõni aeg tagasi käis kõva GPU'de aretamine, nüüd on AI see, mis tehnoloogiat suunab.
Mäletan, kui räägiti juba 7nm puhul, et see on mõttetu, sest ei ole rakendust mis vajalikud investeeringud tasa teeks. Aga siis tulid bitcoinide kaevandajad, kes selles tehnoloogias oma chip'e tegema hakkasid ... ja siis juba 5nm tehnoloogias, mida peeti üldse ulmeks. 2nm kiibid on plaanide järgi turul 2025. Tulgu tehnoloogia, küll sellele rakendus leitakse. -
Uurisin AI-lt, kas ta mu naist teab ja kirjutasin sinna naise nime:) Põnevusega sain teada, et on kirjanik, kes on palju põnevat kirjutanud:
"Nimed marmortahvlil" on kirjutanud Jxxx, mitte Albert Kivikas. Kuigi Kivikas on ka Eesti kirjanik ja tema teos "Nimed marmortahvlil" (1929) käsitleb samuti Esimese maailmasõja järgset aega Eestis, ei ole see seotud Jxx romaaniga. JXXX romaan "Nimed marmortahvlil" ilmus esmakordselt 1976. aastal ning käsitleb teismeliste armastuse lugu Võru linnas Esimese maailmasõja ajal.
Kohe tore teada:) Igasugu guuglist muidu küstavatele küsimustele tulid ka omapärased vastused... -
MS nüüd mõtleb mida oma botiga teha, enne kui laivi laseb selle kõigile kasutamiseks. Variant on, lisaks muudele, parematele safeguard-idele, suhtlemise pikkust ajaliselt piirata, et inimene (näit. 14-aastane segaduses noor, kellele bot äkki relva hankimisest ja koolitulistamisest oskab rääkida) robotiga tumedate teemadeni ei jõuaks.
-
Üks on selge, zettascale võimekusega AId Eestisse ei tule, sest põlevkivi ei julgeta enam põletada ja tuumajaamast võib vaid unistada.
-
Zettascalet ei tule mitte ainult Eestisse, vaid ka Euroopasse, sest greetad hakkavad verd nutma ja keelavad sellise jõleduse ära.
-
Kogu see otsimootorite asendamine jutustava AI-ga on hype.
-
"zuckerblaum"
Zettascalet ei tule mitte ainult Eestisse, vaid ka Euroopasse, sest greetad hakkavad verd nutma ja keelavad sellise jõleduse ära.
Zettascale las hetkel jääda - Eesti on osaline LUMI konsortsiumis ning sellest väga palju kiiremaid arvuteid maamunal hetkel ei ole. Greetadelt ei küsitud.
